2-17-3364/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-3364

Tsiviilasi

H.K. , L.K. ja R.K. hagi J.K. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

963 eurot + 963 eurot + 1143 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsus (otsusel märgitud

ekslikult kuupäev 2. oktoober 2016)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.K. , L.K. ja R.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid:

Hageja 1: H.K. (ik: XXX)

Hageja 2: L.K. (ik: XXX)

Hageja 3: R.K. (ik: XXX)

Hagejate seaduslik esindaja K.E., lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maire Arm

Vastustaja (kostja): J.K. (ik: XXX), esindaja advokaat Grete

Kirsimaa

2

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsus kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas, s.o osas, millega maakohus arvestas iga hageja puhul

elatise minimaalmäärast maha 1/6 lasterikka pere toetusest. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega mõista kostjalt välja elatis iga hageja kasuks alates 2. oktoobrist 2017 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni järgmiselt: perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja saadud summat

vähendada veel 20% võrra. Sama põhimõtte järgi arvestada ümber ka elatisvõlgnevus

perioodil hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni ning mõista kostjalt välja

elatisvõlgnevus perioodil 2. märts 2017 kuni 1. oktoober 2017 H.K. kasuks 788,47 eurot,

L.K. kasuks 788,47 eurot ja R.K. kasuks 648,47 eurot ning kokku elatisvõlgnevus

perioodil 1. märts 2016 kuni 1. oktoober 2017 H.K. kasuks 1486,38 eurot, L.K. kasuks

1528,38 eurot ja R.K. kasuks 1388,38 eurot.

2. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Rahuldada H.K. , R.K. ja L.K. hagi J.K. vastu elatise väljamõistmiseks

osaliselt.

2.2. Mõista J.K. lt H.K. kasuks välja elatis alates 2. oktoobrist 2017 kuni H.K.

täisealiseks saamiseni. Igakuiselt tasutav elatise summa arvestada järgmiselt:

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½

lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse

maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole. 2017.

aastal on pärast nimetatud mahaarvamisi H.K. le makstava elatise suurus

168 eurot kuus.

2.3. Mõista J.K. lt L.K. kasuks välja elatis alates 2. oktoobrist 2017 kuni L.K.

täisealiseks saamiseni. Igakuiselt tasutav elatise summa arvestada järgmiselt:

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½

lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse

maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole. 2017.

aastal on pärast nimetatud mahaarvamisi L.K. le makstava elatise suurus 168

eurot kuus.

2.4. Mõista J.K. lt R.K. kasuks välja elatis alates 2. oktoobrist 2017 kuni R.K.

täisealiseks saamiseni. Igakuiselt tasutav elatise summa arvestada järgmiselt:

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½

lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse

maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole. 2017.

aastal on pärast nimetatud mahaarvamisi R.K. le makstava elatise suurus

148 eurot kuus.

2.5. Mõista J.K. lt H.K. kasuks välja elatise võlgnevus perioodil 01.03.2016 kuni

01.10.2017 summas 1486,38 eurot, millest 697,91 eurot perioodil 01.03.2016 kuni

01.03.2017 ja 788,47 eurot perioodil hagi esitamisest kuni 01.10.2017.

2.6. Mõista J.K. lt L.K. kasuks välja elatise võlgnevus perioodil 01.03.2016 kuni

01.10.2017 summas 1528,38 eurot, millest 739,91 eurot perioodil 01.03.2016 kuni

01.03.2017 ja 788,47 eurot perioodil hagi esitamisest kuni 01.10.2017.

2.7. Mõista J.K. lt R.K. kasuks välja elatise võlgnevus perioodil 01.03.2016 kuni

01.10.2017 summas 1388,38 eurot, millest 739,91 eurot perioodil 01.03.2016 kuni

01.03.2017 ja 648,47 eurot perioodil hagi esitamisest kuni 01.10.2017.

2.8. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3

2.9. Elatis tasuda K.E. arvelduskontole nr XXX selgitusega. Igakuine elatise makse

tasuda hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks.

2.10. Jätta rahuldamata hagejate taotlus otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.“

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.K. (hageja 1, sünd XXX), L.K. (hageja 2, sünd XXX) ja R.K. (hageja 3, sünd XX)

esitasid 02.03.2017 kohtusse J.K. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja

hagejate kasuks seadusjärgses miinimumsummas elatis kuni hagejate täisealiseks saamiseni

ning tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist tasumata elatis kokku 4371,35 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad sündinud K.E (hagejate ema) ja kostja kooselust. Alates

2015. a veebruarist on hagejad elanud koos emaga Tartu vallas Puhtaleiva külas. Kostja on

alates 2016. a märtsist hakanud omavoliliselt tegema 2015. aastal kokkulepitud

miinimummääras elatisest mahaarvamisi. Kostja varaline seisund on väga hea, kostja on eduka

äriühingu Osaühing F. ainuomanik ning omab püsivat sissetulekut ja kinnisvara (maja

Harjumaal L. alevikus, maja Tallinnas P., korter Tartus S. tänaval).

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kostja on

elatisest maha arvestanud hagejate riietele ja jalatsitele kulunud 470,45 eurot (kuna lapsed on

käinud lasteaias katkiste ja väikeste riiete ja jalanõudega) ning nimetatud kulutustest on

hagejate ema ette teavitatud. Kostja ei ole arvestanud elatisest maha kulutusi lõbustustele,

mänguasjadele ja üksnes kostja juures kantavatele riietele. Kostja ei ole maksnud elatist kuudel,

kui lapsed on pool aega viibinud kostja juures. Ajal, mil lapsed on kostja juures (ca 1/3 kuust,

½ koolivaheaegadest), katab kostja laste kulud vahetult. Samuti tegeleb laste transportimisega

vaid kostja. Eeltoodut arvestades on elatist võimalik välja mõista maksimaalselt 156,67 eurot

kuus lapse kohta. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool riiklikest toetustest ning ühele

lapsele makstava elatise suuruseks jääks kuni 2017. a juulini 104,16 eurot ja edasi 54,16 eurot

kuus. Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et miinimumelatis on liiga suur ega vasta laste

vajadustele. Hagejate ema ei saa tugineda teises tsiviilasjas sõlmitud kokkuleppele, kuna ta on

sellest taganenud. Kostja sissetulek on 800 eurot kuus ning kostja ülalpidamisel on veel kaks

last, kellest üks on alaealine ja teine täisealine, kuid ei ole veel saanud 21-aastaseks ja õpib

kõrgkoolis. Kostja on teinud laste ülalpidamiseks kulutusi säästudest.

MAAKOHTU LAHEND

4

3. Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate

kasuks välja igakuise elatise alates kohtuotsuse tegemisest järgmise valemi järgi:

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja

1/6 lapserikka pere toetusest ning saadud summat vähendada veel 20% võrra. 2017. aastal on

pärast nimetatud mahaarvamisi H. K ja L. K makstava elatise suurus 128 eurot kuus ning R. K

makstava elatise suurus 108 eurot kuus.

Samuti mõistis maakohus kostjalt välja elatisvõlgnevuse:

- H. K kasuks perioodil 1. märts 2016 kuni 1. oktoober 2017 summas 1359,66 eurot, millest

697,91 eurot perioodil 1. märts 2016 kuni 1. märts 2017 ja 661,75 eurot perioodil hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni;

- L. K kasuks perioodil 1. märts 2016 kuni 1. oktoober 2017 summas 1401,66 eurot, millest

739,91 eurot perioodil 1. märts 2016 kuni 1. märts 2017 ja 661,75 eurot perioodil hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni;

- R. K kasuks perioodil 1. märts 2016 kuni 1. oktoober 2017 summas 1262,31 eurot, millest

739,91 eurot perioodil 1. märts 2016 kuni 1. märts 2017 ja 522,40 eurot perioodil hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2016. aastal 215 eurot ja 2017. aastal 235 eurot.

Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps ja täisealine õppiv laps. Töötasu tõendi

kohaselt on kostja tööst saadav sissetulek keskmiselt 800 eurot kuus. Esitatud asjaoludest on

ilmne, et kostjal kas on või on varasemalt olnud veel täiendavaid sissetulekuallikaid. Kostjale

kuulub osalus kasumlikus äriühingus ja mitu hüpoteegiga koormamata kinnisasja. Vaadates

hagejate ülalpidamiseks tehtud kulutuste iseloomu (sagedased veekeskuste vms külastused,

nädalavahetused Pärnu Tervise Paradiisis) ning väidetavalt transpordile kulutatud summasid,

on ilmne, et kostjal on piisavalt vahendeid kõigi oma ülalpidamiskohustuste täitmiseks.

Elatise miinimumsummast on võimalik maha arvestada lapsetoetused. Kostja on vastava

taotluse esitanud ja Riigikohus on rõhutanud, et tegelikkuses on keskmiselt lapse vajadused

väiksemad kui kahe vanema panustatav elatise minimaalmäär (aastatel 2013–2016 on olnud

lapse vajadused u 287 eurot kuus, aastal 2017 on kahekordne elatise minimaalmäär 470 eurot

kuus). Hagejate ema ei ole tõendanud, et hagejate vajadused on sedavõrd suured, et õigustaksid

elatise väljamõistmist miinimummääras, millele lisanduvad veel lapsetoetused. Lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse eesmärk on abistada vanemaid lastega seonduvate kulude katmisel.

Pärast riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses mahaarvamist jääb 2017. aastal hagejale 1 ja

hagejale 2 tasutava elatise suuruseks 210 eurot (235 – 50 ÷ 2) ja hagejale 3 185 eurot (235 –

100 ÷ 2). Alates 01.01.2017 hagejate emale makstava lasterikka pere toetuse 300 eurot arvel

väheneb kummagi vanema ülalpidamiskoormus lapse kohta 50 euro (300 ÷ 3 ÷ 2) võrra ning

hagejale 1 ja hagejale 2 tasutava elatise suuruseks jääb 160 eurot ja hagejale 3 135 eurot.

Kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks on alus ka põhjusel, et kostja katab osa laste

vajadusi vahetult. Hagejad veedavad isaga aega tavapärasest pikemalt, ligikaudu 1/3 (u 33%)

ajast (koolivaheajad veedavad lapsed vanemate juures võrdselt ning kord kuus viibivad lapsed

isa juures lühikese nädalavahetuse ja kord kuus pika nädalavahetuse). Kostja kannab sel

perioodil kulud laste toitlustusele ja meelelahutusele, samuti tasub laste tarbitud elektri, vee jt

kommunaalteenuste eest. Kostja on kulunimekirjast nähtuvalt ostnud lastele ka riideid,

mänguasju, koolitarbeid ja ravimeid. Kostja on teinud märkimisväärseid kulutusi laste

meelelahutusele ning ostnud H ja R jalgrattad. Kulunimekirjadest nähtuvalt on usutav, et ema

5

ostab lastele suurema osa riietest, jalanõudest ja koolitarvetest, tasub huviringide eest, ostab

raamatuid ja meisterdamisvahendeid, tasub lasteaia kohatasu ja tõenäoliselt ka hageja 1

koolikohustuse täitmisega kaasnevad ühekordsed kulud. Kohus pidas põhjendatuks isaga koos

veedetud aega ning isa poolt lastele tehtud kulutuste suurust ja iseloomu arvestades vähendada

igale lapsele väljamõistetavat elatist veel 20%. Seega on pärast kõiki mahaarvamisi alates

01.07.2017 hagejale 1 ja hagejale 2 tasutava elatise suuruseks 128 eurot (160 – 20%) ning

hagejale 3 108 eurot (135 – 20%) kuus.

Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuva elatise nõude ulatuse määramisel tuleb arvestada

õigustatud isiku toonaseid vajadusi. Vanemad on allkirjastanud 11.08.2015 kokkuleppe elatise

suuruse ja lastega suhtlemise korra kohta. Kohus leidis, et kokkulepet sõlmides hindasid

vanemad ülalpidamismaksed vastavaks laste vajadustele, arvestades muu hulgas ka ajaga, mil

lapsed viibivad isa juures. Kuna kostjal oli kohustus hagejatele ülalpidamist anda lepingus

kokkulepitud ulatuses (miinimummääras), ei saa sellest lapsetoetusi maha arvestada.

Mahaarvamisi ei saa teha ka lastega koos veedetud aja arvelt, kuna 11.08.2015 kuni hagi

esitamiseni ei ole isa ja laste koosveedetud aeg oluliselt muutunud. Tuginedes poolte

e-kirjavahetusest nähtuvatele kokkulepetele vähendas maakohus nõutud elatisvõlgnevust

2016. a suveperioodi osas ning arvestas osa kostja poolt laste riietele-jalatsitele tehtud

kulutustest elatise katteks. Kostjal on elatisvõlgnevus ühe aasta eest enne hagi esitamist

hagejale 1 697,91 eurot ning hagejatele 2 ja 3 kummalegi 739,91 eurot.

Kohus pidas põhjendatuks vähendada elatist alates hagi esitamisest, kuna hiljemalt hagi

esitamise hetkeks oli mõlemale poolele selge, et nende vahel on vaidlus elatise suuruse üle.

Kohus leidis, et hagejatele alates kohtuotsuse tegemisest makstavat elatist tuleb vähendada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse võrra ning arvestada ka isaga koos veedetud aega. Kohus

lähtub samadest põhimõtetest ka maakohtu menetluse ajal makstava elatise summa

arvestamisel. Kostja pidanuks kohtumenetluse ajal tasuma hageja 1 ja hageja 2 kasuks

1049,28 eurot ning hageja 3 kasuks 909,93 eurot, kuid on tasunud 387,53 eurot lapse kohta.

Seega on kostjal kahe vanema lapse ees nimetatud perioodil elatisvõlgnevus 661,75 eurot

(1049,28 – 387,53) ning noorima lapse ees 522,40 eurot (909,93 – 387,53).

Kostja poolt hagejate sõidutamiseks ema elukohast isa elukohta tehtavad kulud ei ole tehtud

otseselt hagejate ülalpidamiseks ning kuuluvad arvestamisele suhtluskorra vaidluses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2017

otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus teinud elatise miinimumsummast mahaarvamisi alusetult, minnes vastuollu

PKS § 102 lg-ga 2 ja Riigikohtu seisukohtadega (nt 3-2-1-174-16, p 13). Lapse vajaduste ja

elatise suuruse kindlaksmääramisel on oluliseks lähtekohaks vanema varalise seisundi

hindamine. Kostja varaline seisund on väga hea. 2015. a majandusaasta aruandest nähtub, et

Osaühingu F, mille ainuosanik kostja on, eelmiste perioodide jaotamata kasum oli

3 196 526 eurot. Kostjale kuulub kolm hüpoteegivaba kinnisasja. Kohus nõustus, et kostja poolt

lastele tehtud kulud viitavad, et kostjal on väga head sissetulekud. Osaühingu F 2016. a

majandusaasta aruandest nähtuvalt on osanikule makstud 2016. aasta eest dividende

350 000 eurot. Dividendi väljamakse näitab, et kostja sissetulek on vähemalt 30 000 eurot kuus;

2) ei ole lapse- ja peretoetused Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-174-16 p-st 14 tulenevalt

automaatselt miinimumelatisest mahaarvatavad. Asjas ei ole tegemist olukorraga (kostja raske

majanduslik olukord või muud mõjuvad põhjused), kus tuleks toetuste mahaarvamist kaaluda;

6

3) ei saa kostja poolt lastele tehtud kulud olla põhjuseks miinimumelatisest mahaarvamiste

tegemiseks, kui kostja on majanduslikult sedavõrd heal järjel. Kostjal on võimalik teha lastele

väga suuri kulutusi tulenevalt oma elustandardist, mis oluliselt erineb laste ema elustandardist;

4) ei saa miinimumelatist vähendada põhjusel, et hagejate ema ei ole tõendanud hagejate

vajadusi. Miinimumelatist taotledes on küsimus pigem esmavajaduste paremas rahuldamises,

nt elamistingimuste parandamine, uue mööbli ja riiete ostmine, toidu mitmekesistamine, laste

silmaringi laiendavad tegevused. Hagejate ema sissetulek 800 eurot, millele lisanduvad lapse-

ja peretoetused, on neljaliikmelise pere jaoks väike ning paljusid vajalikke kulutusi ei ole

võimalik teha. Lapse elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad vahendid. Kui üks vanem

on väga jõukas, tuleb seda vajaduste hindamisel arvestada, mitte lähtuda keskmisest kulust;

5) tulnuks menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel kostja

kanda, kuna kostja jättis täitmata kohtu korralduse tõendada oma majanduslikku olukorda ja

sissetulekuid ning seda pidi tegema hagejate ema, kellele kõik andmed ei ole kättesaadavad.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulude K. E kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus lähtunud Riigikohtu juhistest ning on kõiki asjaolusid arvestades teinud õiglase

ja põhjendatud lahendi. Kostja on hoolitsenud kõige lastele vajaliku olemasolu eest. Kostja on

käinud lastega reisidel, loomaaedades, huvikeskustes, spaades, teinud lastega sporti, viinud

lapsi ujuma ja teiste lastega mängima. Nende kulude võrra ei ole vähendatud elatist. Kostja on

ostnud Tartusse korteri, et lastel oleks koht, kus peale kooli õppetükid ära teha, kuid hagejate

ema ei luba lapsi korterisse ja laps peab vaba aega veetma kaubanduskeskustes. Kostja ostis

lastele telefonid ja tasub maksed, kuid suhelda telefoni teel lastega ei saa, kuna hagejate ema

peidab laste eest telefone. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta sooviks enamuse laste

hooldamisse puutuvatest küsimustest võtta enda vastutusse (suurendada suhtlemiskordade arvu

või lapsed võiksid kostja juures elada), kuid hagejate ema on sellest põhjendusteta keeldunud;

2) ei ole kostja oma sissetulekuid varjanud. Kostja igakuise sissetuleku kohta on tõend esitatud.

Kostja on selgitanud, et on teinud kulutusi eelnevalt kogutud rahast. Dividendide maksmine ei

ole regulaarne. Ettevõte ei ole aastaid dividende maksnud. Majandusaasta aruandest nähtub, et

jaotamata kasumist on 1,1 miljonit nõuete real ja 1,0 miljonit laos kauba all ning et 2017. aastal

on plaanis teha omakapitali arvelt suuremahulisi investeeringuid laomajanduse korrastamiseks

nii Eestis kui ka Lätis. Saadud tulu on läinud õigusele olla koos lastega (korter, õigusabikulud,

transport, elatis, sisustus, otsetoetused).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt

hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas, s.o osas, millega maakohus arvestas iga

hageja puhul elatise minimaalmäärast maha 1/6 lasterikka pere toetusest. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise iga hageja kasuks alates

02.10.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni järgmise valemi järgi: PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja saadud summat

vähendada veel 20% võrra. Sama põhimõtte järgi arvestab ringkonnakohus ümber

elatisvõlgnevuse perioodil hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni ning suurendab

vastavalt kostjalt ühekordse maksena hagejate kasuks väljamõistetava elatisvõlgnevuse

summat. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

7

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist osaliselt ja uue otsusega hagi rahuldamist täies ulatuses.

Hagejad on seisukohal, et kostja varanduslik olukord on sedavõrd hea, et igasugused

mahaarvamised seaduses sätestatud miinimumelatisest on alusetud. Seega on vaidluse all

küsimus, kas maakohtu tehtud mahaarvamised elatise miinimummäärast riiklike peretoetuste

ning isa poolt vahetult lastele tehtavate kulutuste arvel on seaduslikud ja põhjendatud.

8. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et põhjendatud on arvestada elatise miinimummäärast

maha pool lapsetoetusest ja vähendada nimetatud summat veel 20% arvestades isa poolt lastele

vahetult tehtavaid kulutusi, kuid lasterikka pere toetus on antud juhul õiglane jätta täies ulatuses

hagejate ema käsutusse, vähendamata selle arvel kostja makstavat elatist.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

8.1. Maakohus on kostja varalist seisundit asjakohaselt hinnanud ja ringkonnakohtu arvates ei

ole asjas tõsiseltvõetavat vaidlust selles, et kostja varaline seisund võimaldab maksta hagejatele

miinimumelatist ilma, et kostja enda või tema teiste laste huvid saaksid kahjustatud (kostja

varalise seisundi kohta olid piisavad tõendid olemas juba maakohtu menetluses, kuid

ringkonnakohus lisab hagejate taotlusel ka nende poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid

– Osaühingu F 2016. a majandusaasta aruande väljavõte, Äripäeva dividendide top väljavõte,

Äripäeva palgamaksjate top 500 väljavõte – täiendavalt asja juurde).

8.2. Elatise suuruse määramisel tuleb eelkõige arvestada ülalpidamiskohustuse eesmärki,

milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamine (Riigikohtu seisukoht nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18).

Riigikohtu juhiste järgi tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (nt 3-2-1-35-17,

p 27).

Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud

alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval

põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele (vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, milliste olukordadega antud juhul tegemist

ei ole) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse

miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil

(nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega).

Riigikohtu selgituste järgi (nt 3-2-1-35-17, p-d 23, 28.3) tuleb kohtul elatist välja mõistes

arvestada

ka

asjaolu,

et

lahus

elav

vanem

täidab

eelduslikult

vabatahtlikult

ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Sel juhul ei ole tegemist

tavapärase miinimumelatise nõudega ja sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida

menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus.

Hagejad ei ole väitnud, et hagejate ema ei suuda hagejate ülalpidamiskohustust pooles ulatuses

täita, kinnitades ka 13.06.2017 kohtuistungil, et hagejad ei nõua vanematelt ülalpidamist

arvestades nende sissetulekute erinevust.

Maakohus on juhtinud nii 13.06.2017 kohtuistungil kui ka 24.07.2017 määruses hagejate

tähelepanu asjaolule, et hagejatel tuleks täiendavalt põhjendada ja tõendada oma vajaduste

suurust. Hagejad ei ole vastavaid põhjendusi ega tõendeid esitanud, jäädes arvamuse juurde, et

miinimumelatist nõudes ei ole see vajalik. Hagejate seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu

viidatud juhistega.

Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et praegusel juhul ei ole tegemist

tavapärase miinimumelatise nõudega, kuivõrd lapsed viibivad aasta lõikes ca 1/3 (33%) ajast

8

isa juures ning isa kannab sel perioodil lastega seotud kulud – põhikuludest eelkõige toit ja

kommunaalteenused, emal ilmselgelt sel ajal vastavaid kulutusi laste ülalpidamiseks teha ei

tule. Isa on teinud laste ülalpidamiseks ka muid kulutusi: on hoolitsenud laste arengu, eakohase

meelelahutuse ja vaba aja sisustamise eest (sportimine, huvikeskuste külastamine, reisid),

ostnud spordi- ja tehnikavahendeid (nt jalgrattad, telefonid) ning mänguasju, riideid ja jalatseid.

Seega rahuldab kostja perioodil, mil lapsed viibivad tema juures, osa laste vajadustest vahetult

ning see on aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks sõltumata kostja varalisest

seisundist, kuna hagejad ei ole tõendanud, et nende põhjendatud vajaduste katmiseks kulub

suurem summa kui kahekordne elatise minimaalmäär. Maakohus on pidanud põhjendatuks

vähendada isa ja laste koos veedetud aega ning isa poolt lastele tehtud kulutuste suurust ja

iseloomu arvestades igale lapsele väljamõistetavat elatist 20%. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu hinnanguga.

8.3. Lastega seoses makstavate riiklike toetuste miinimumelatisest mahaarvamise küsimuses

peab ringkonnakohus antud juhul põhjendatuks vaadata eraldi lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust, kuivõrd nimetatud toetuste maksmise alused ja eesmärk on mõnevõrra erinevad.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel

sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni ning põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe

tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks

saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase

kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

PHS § 21 lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere

vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes

kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2

sätestatud tingimustele.

Seega lapsetoetuse saamise õigus on seaduse järgi konkreetsel lapsel, samas kui lasterikka pere

toetuse saamise õigus on lasterikkal perel ühiselt ning ehkki seaduse eesmärgist (PHS §-d 2; 3)

lähtuvalt on mõlemad toetused mõeldud toetama laste kasvatamist ja lastega perede heaolu, ei

ole seadusandja viimati nimetatud toetust otseselt sidunud pere iga lapsega, vaid pigem on

silmas peetud riigi abi lasterikka pere kui terviku kulutuste katmiseks. Sellist tõlgendust toetab

ringkonnakohtu arvates ka asjakohaste seaduseelnõude seletuskirjades toodu.

Kuna lapsetoetus on mõeldud konkreetselt selle saamise õigust omava lapse vajaduste

katmiseks, hagejad ei ole tõendanud, et nende põhjendatud vajaduste rahuldamiseks kulub

suurem summa kui kahekordne elatise miinimummäär, kostja katab osa laste kuludest vahetult

ja on taotlenud elatise suuruse määramisel riiklike toetuste arvestamist, on põhjendatud

vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist poole lapsetoetuse summa ulatuses. Kuna hagejate

põhielukoht ja ühine majapidamine on ema juures, kelle varaline seisund on kostjaga võrreldes

tagasihoidlikum, jätab ringkonnakohus lasterikka pere toetuse arvel kostjalt väljamõistetava

elatise vähendamata.

8.4. Ülaltoodud põhimõtteid arvestades jääb pärast riikliku lapsetoetuse ½ osas mahaarvamist

2017. aastal hagejale 1 ja hagejale 2 tasutava elatise suuruseks 210 eurot (235 – 50 ÷ 2) ja

hagejale 3 185 eurot (235 – 100 ÷ 2). Vähendades eeltoodud summasid veel 20% võrra, jääb

hagejale 1 ja hagejale 2 tasutava elatise suuruseks 168 eurot ning hagejale 3 tasutava elatise

suuruseks 148 eurot, kokku 484 eurot kuus.

Selline elatis on kooskõlas ka kostja poolt 13.06.2017 kohtuistungil öelduga, et elatise suurus

võib olla 160 eurot ühele lapsele (s.o kolmele lapsele kokku 480 eurot).

Sellises suuruses elatise väljamõistmisel on ringkonnakohtu arvates kaetud kõik põhjendatud

kulutused, mis tuleb hagejate ülalpidamiseks teha nende põhielukohas. Siinjuures tuleb

arvestada, et kostja makstavale elatisele (2017. aastal kokku 484 eurot kuus) lisanduvad

9

riiklikud toetused (2017. aastal 500 eurot kuus) ja emapoolne panus ning lapsed viibivad

ca 1/3 ajast isa juures (st 1/3 ajast ei tule emal teha kulutusi laste toitlustamisele, laste tarbitud

kommunaalteenustele jms). Lisaks tuleb arvestada nn mastaabisäästu (millele Riigikohus on

tähelepanu juhtinud nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 20.2), mis kolme väikese vanusevahega lapse

koos kasvamisel ilmselgelt kaasneb ka hea majandusliku olukorraga peres.

Arvestades kostja poolt lisaks elatise maksmisele ning laste isa juures viibimise ajal tehtavatele

elementaarsetele kulutustele toidule, kommunaalteenustele jms ja ka kostja poolt laste huvides

tehtud muid märkimisväärseid kulutusi (nt laste ja ema elukoha lähedale Tartusse korteri

soetamine, ilma milleta ei oleks laste ja isa sedavõrd tihe suhtlus tõenäoliselt võimalik, lastele

võimaldatud meelelahutus (reisid, spordi- ja huvikeskuste jms külastamine), lastele telefonide,

spordivahendite, mänguasjade ostmine), vastab isa poolt lastele antav ülalpidamine isa

varalisele seisundile ja elulaadile, st kostja makstav elatis ja kostja poolt vahetult lastele tehtud

kulutused kokku ületavad oluliselt miinimumelatise summat.

9. Eelmise punkti esimeses lõigus toodud põhimõtte järgi tuleb arvestada ümber ka

elatisvõlgnevus perioodil hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 02.03.2017

kuni 01.10.2017.

Sel perioodil pidanuks kostja tasuma hagejale 1 ja hagejale 2 1176 eurot (168 ÷ 31 × 30 + 6 ×

168 + 168 ÷ 31 × 1) ning hagejale 3 1036 eurot (148 ÷31 × 30 + 6 × 148 + 148 ÷ 31 × 1).

Maakohus on tuvastanud I kd, tl 65 oleva konto väljavõtte põhjal, et 2017. a aprillis on kostja

tasunud hagejate ülalpidamiseks nende ema pangaarvele 496,79 eurot ja mais 665,80 eurot,

kokku 1162,59 eurot, s.o 387,53 eurot lapse kohta.

Seega on kostjal hageja 1 ja hageja 2 ees perioodil 02.03.2017–01.10.2017 elatisvõlgnevus

summas 788,47 eurot (1176 – 387,53) ning hageja 3 ees 648,47 eurot (1036 – 387,53).

Hagejad on apellatsioonkaebuses taotlenud hagi rahuldamist täies ulatuses, seega siis ka

tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist nõutud elatise väljamõistmist kokku summas

4371,35 eurot.

Maakohus mõistis aasta eest enne hagi esitamist välja elatisvõlgnevuse hageja 1 kasuks

697,91 eurot, hageja 2 kasuks 739,91 eurot ja hageja 3 kasuks samuti 739,91 eurot, kokku

2177,73 eurot. Tagasiulatuva nõude osas ei ole maakohus teinud mahaarvamisi peretoetuste ja

isaga koos viibitud aja arvel. Maakohus võttis elatisvõlgnevuse vähendamisel poolte

e-kirjavahetusele tuginedes arvesse, et pooled olid 2016. a suveperioodi kohta saavutanud

kokkuleppe 11.08.2015 lepingust tuleneva elatise maksmise kohustuse muutmise osas, samuti

arvestas maakohus üksikud laste riietele-jalatsitele kostja poolt tehtud kulutused elatise katteks,

kuivõrd teatud asjade ostmine oli laste huvides vältimatult vajalik, hagejate ema on e-kirjas

heaks kiitnud selle, et kui isa suhtluskorra ajal on lastele vältimatult vajalik riideid vms osta,

võib isa seda teha, ning sel perioodil kokkuleppe järgi makstav miinimumelatis, millele

lisandusid lapsetoetused, oli eelduslikult piisav hagejate vajaduste katmiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole selles osas maakohtu seisukohtadele ühtegi

vastuväidet esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja jätab perioodi

01.03.2016–01.03.2017 elatisvõlgnevuse osas maakohtu otsuse muutmata.

Seega tuleb kostjalt kokku ühekordse maksena perioodi 01.03.2016–01.10.2017 eest välja

mõista hageja 1 kasuks 1486,38 eurot (697,91 + 788,47), hageja 2 kasuks 1528,38 eurot

(739,91 + 788,47) ja hageja 3 kasuks 1388,38 eurot (739,91 + 648,47).

10. Kuivõrd nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus

menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et TsMS § 164 lg 3

kohaldamiseks menetluskulude jaotamisel antud juhul alust ei ole, kuna asja materjalidest ei

10

nähtu, et kostja oleks põhjustanud menetluse venimise sellega, et ta väidetavalt ei ole andnud

täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja