1-18-980/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-980

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-980 (17233000416) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Aleksander Minin

Kriminaala si

T.U süüdistuses KarS § 424 järgi (kehtivas redaktsioonis § 424 lg ) järgi, kokkuleppemenetluse korras 2

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Marina Zagorets prokurör Süüdistatav T.U

isikukood XXX; elukoht xxx; registrijärgne elukoht

xxx; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx varem kriminaalkorras karistatud 1 kord:

- 21.10.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi, rakendades KarS § 74 lg 1, § 75 lg 1, § 50 lg 1 sätteid 6 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 15.02.2018 RESOLUTSIOON

Tunnistada T.U 424 (alates 01.11.2017 KarS 424 lg 2 süüdi KarS § ) järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.U-le mõistetud karistus, 1 (üks) aasta vangistust üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni ulatuses.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 üks) aasta ja 6 (kuus) ( kuud

alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.U üldkasuliku töö tegemisel järgima

1-18-980

2

kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 6 ja § 75 lg 2 p 2, 2 -des 1- 1 sätestatule, nimelt:

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Mõista T.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 115 (sada viisteist) eurot 71 senti muu menetluskulu katteks. Need summad tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel peab temalt väljamõistetud riigi nõude T.U menetluskulude heksasada k ja sundraha näol kogusummas 865 (ka uuskümmend viis) eurot ja 71 ta jooksul. senti tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aas

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulu, s.o kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 60 eurot riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr

EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99918700008133 -18- ning selgitus „T.U , 1 980, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Kokkuleppe järgi süüdistatakse T.U selles, et tema olles 21.10.2014 kohtulikult

karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt karistusregistri seaduse § 24, taas juht tänaval is 21.03.2017 kella 10.50 paiku Narvas, Daumani

mootorsõidukit ärgiga Peugeot (rg-m xxx) olles joobeseisundis. Vastavalt kohtuekspertiisile nr 560T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 1,95+/- alt 1,89 mg/g. 0,06 mg/g etanooli, s.o vähem Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

1-18-980

3 KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse

alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus T.U liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Oma tegevusega pani T.U , mis on toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis kvalifitseeritav kuriteona KarS § (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg järgi 424 alusel 2 ).

Kooskõlas Galina Tšelnokova T.U, tema kaitsja ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marina Zagoretsi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus T.U

süüdimõistmist KarS § 424 1.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.1

toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel tuleb

T.U-le tunni ulatuses tegemise mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga 360

tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud T.U . KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 6 ja § 75 lg 2 p -des 1-

2, 21

s; 2) ilmuma sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukoha

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Kokkuleppe kohaselt kuuluvad , s.o T.U-lt väljamõistmisele ka menetluskulud

sundraha summas 750 eurot, joobeseisundi ekspertiisi maksumus üldsummas 37,71 eurot ja

kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 78 eurot, mille tasumist võimaldatakse kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

15.02.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub

sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe

sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud

õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et mõistab, et kokkuleppest tulenevalt peab ta elama üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal aadressil Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru xxx. menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulusid on võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

Prokurör sõlmitud kokkulepet ja kaitsja toetas id ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe id

kinnitamist. Kohtuistungil leidsid pooled, et menetluskulude tasumise korra osas tuleks

kokkulepet täpsustada ja taotleda kohtult menetluskulude tasumise ajatamist aasta peale kohtuotsuse jõustumisest, ilma osamakseid määratlemata.

Kaitsja esitas kohtuistungil osalemise eest taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks ja kohus

rahuldas taotluse summas 60 eurot. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid selles osas menetluskulude

riigi kanda jätmist, kuna süüdistatav ei taotlenud istungile kaitsjat ning kaitsja osavõtu tingis

vajadus täpsustada kokkuleppes esinevaid vastuolusid. Prokurör ei vaielnud sellele taotlusele vastu.

MAAKOHTU

SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-18-980

4

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks. Kohus nõustub, et menetluskulude väljamõistmise ning V.

Nikitini alalise elukohaga seonduvat sai täpsustada kohtuistungil. Kohus loeb kohtumenetluse

poolte vahel kokkuleppe saavutatuks ka selles, et kohtuistungil tekkinud kaitsja kulud jäävad

riigi kanda. KrMS 245 § lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Riigikohus on leidnud kohtuasjas nr , et kui 3-1-1-47-16 kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või

lisaläbirääkimisi, on kokkuleppe täiendamine teatud küsimustes kohtuistungil ka menetlusökonoomia huvides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile.

Kohus teeb koht -249. uotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248

/ /

Heili Sepp Kohtunik