1-18-98/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-98 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 31. jaanuari 2018 otsus H.S süüdimõistmises KarS §-de 199 lg

2 p-de 5, 7, 8, 9 ja 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav H.S

(IK ), XXX apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta .S apellatsioon Viru Maa kohtu 31. jaanuari 2018 otsuse peale H

kriminaalasjas nr 1-18-98 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega tunnistati H.S kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algus on 19.09.2017.

1.1. Kohtuotsusega rahuldati VÕS § 1043 alusel kannatanute tsiviilhagid kokku 3768,72 eurot.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.S , kes palub tühistada kohtuotsuse temalt hagide väljamõistmise osas. Põhjenduseks tuuakse see, et summa on liiga suur ja hagid tuleb uuesti arvutada või jätta need riigi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. .S on vaidlustanud temalt välja mõistetud hagide suuruse ja palub neid vähendada H või jätta riigi kanda.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik .S-ilt välja mõistetud tsiviilhagid tulenevad H 31.01.2018 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus .S ja tema H kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga nõustusid kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega. Kokkuleppest nähtub, et .S võttis hagid õigeks ja omaks. Ta oli nõus, et temalt H mõistetakse välja järgmised tsiviilhagid: OÜ S. kasuks 820,20 eurot, G. OÜ kasuks 131 eurot, Jõhvi Vallavalitsuse kasuks 622 eurot, OÜ A kasuks 383,96 eurot, N.T. kasuks 265, 68 eurot, OÜ N kasuks 130 eurot, G OÜ kasuks 130 eurot, M OÜ kasuks 63,33 eurot ja 147,77 eurot, AS E kasuks 35,72 eurot ja 63,06 eurot, D.G. kasuks 976 eurot (V kd lk 78-79).

5.2. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt .S vastas kohtule, et talle on kokkuleppe H sisu täielikult arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohtu küsimusele, kas võtate õigeks tsiviilhagid kogusummas 3768,72 eurot, vastas .S jaatavalt (V kd lk 85 pöördel). H

5.3. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.4. Ringkonnakohus leiab, et .S puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning H pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagid. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele ka tsiviilhagidesse puutuvas osas. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt .S , H tema kaitsja ja prokurör jäid selle juurde, et .S on nõus hüvitama kõik kokkuleppes H toodud hagid.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhimõte kohaldub ka tsiviilhagi suhtes. Antud juhul apellatsioonis selline viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus H.S apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik