1-15-7186/106 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7186 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Ailer Pediuse osas vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung Ailer Pedius

Isikukood: 39206056814, asukoht: Tartu Vanglas,

vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 19.12.2016-16.12.2018. Vandeadvokaat

Aare Kaldma määratud korras kaugkohtuistung 01.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Ailer Pedius temale Tartu Maakohtu 23.12.2015 otsusega

kriminaalasjas nr 1- -7186 15 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2.

KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata Ailer Pediusele katseaeg kuni 16.12.2018.

3. KarS § 751

lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Ailer Pediusele elektroonilise valve

kestuseks neli (4) kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Ailer Pediuse keha külge.

4. KarS

§ 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Ailer Pedius käitumiskontrollile kestusega kuni

16.12.2018, mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrolln kohustusi: õudeid ja –

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. 2 KarS § 75 lg 2 p 2, 1, 4, 5, 7 Ailer Pediusele gmised alusel määrata katseajaks jär lisakohustused:

 mitte tarvitada alkoholi;

 mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud selleks eelneva ; nõusoleku, alluda sõltuvusravile

 teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

7. Määrata Ailer Pedius katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. Ailer Pediuse Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

10. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva Ailer Pedius kohtumääruse jõustumist. 11. Välja mõista Ailer Pediuselt menetluskuluna riigituludesse 188,76 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Aare Kaldma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 23.12.2015 otsusega on Ailer Pedius - süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 § 22

lg 3 järgi karistatud 3 aasta vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku (s.o 1 aasta) võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 21. – 23.04.2015. a karistusaja hulka ning lõplikust karistusest (2 aastat vangistust) loeti ärakantuks 3 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vabastati Ailer Pedius talle määratud karistuses ning jäeti see tingimisi täitmisele pööramata kui ta 3aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktis 2 - 1 sätestatud kohustust -

ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Tartu Maakohtu 11.11.2016 määr öörat täitmisele Ailer Pediusele Tartu Maakohtu usega p i 23.12.2015 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

15.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Ailer Pedius isikliku toimiku e otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Tartu vangla esitatud arvamusest kokku nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras

karistatud 2-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude raskusaste ja ühiskonnaohtlikus on tõusnud. Esimene kuritegu vargus, teine narkootilise aine käitlemisele

kaasaaitamine. Kuriteod sooritatud varalise kasu saamiseks. Viimase kuriteo puhul soodusteguriks joovastust tekitavate ainete tarvitamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Alates 01.08. - 2017 osaleb majandustöödel. Ajavahemikul 04.09.2017 12.09.2017 õppis

kutseõppes puidupingitöölise eriala, kuid katkestas. Kinnipeetava sõnul ei sobinud talle nimetatud eriala. Alates 12.09.2017 osaleb sotsiaalprogrammis "Jõud muutuda".

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb narkootikumide levikule kaasaaitamises ja seeläbi ühiskonna turvatunde ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, ei mõista oma tegude tagajärgi, soovib teenida kiiret tulu ning jätkab hoolimatut elustiili. Oht on tõenäoline ka juhul kui isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning jätkab suhtlemist

kriminaalse tausta või narkootikume tarvitavate isikutega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 17%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning

uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava Ailer Pediuse päritoluperekonda ema A. L,

kelle elukohaks on XXX . L. elukohaga XXX ning poolvend A. L. . Isikul on poolõde H

elukohaga XXX. Isiku isa on surnud. Kinnipeetav Ailer Pediusel on elukaaslane K. H. elukohaga XXX, kellega on varsti 2-aastaseks saav poeg XXX. Vestlusest kinnipeetav Ailer Pediuse elukaaslase K. H. selgub, et suhted on perekonnas väga head ja toetavad. Aidatakse nii majanduslikult kui ollakse nõu ja jõuga abiks muudes valdkondades. Pereliikmed on käinud

regulaarselt kokkusaamistel vanglas. Paarisuhe on toimiv ja püsiv. Elukaaslase sõnul kuulusid kinnipeetav Ailer Pediuse suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kuid käesoleval hetkel

suhtleb vaid oma lähedastega, kes on seaduskuulekad. VANGIS-e vaatlusest aga nähtub, et

kinnipeetav Ailer Pedius suhtleb ka käesoleval ajal kriminaalkorras karistatud isikutega.

Toimunud on nii telefonivestlused kui ka lühiajalised kokkusaamised kriminaalkorras karistatud isikutega I. S, J. K, V. M, K. L. ja S. H .

Kinnipeetav Ailer Pedius soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ning on avaldanud soovi vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Vestlusest korteri XXX omaniku A. M. selgub, et kinnipeetav Ailer Pediuse ja tema elukaaslase näol on tegemist noore perekonnaga, kes on korteri üürinud. Nii elukaaslane K. H. kui korteri omanik A. M. on andnud nõusolekud kinnipeetav Ailer Pediuse vabanemiseks elektroonilise valve alla antud aadressile.

Riskihindamisest nähtub, et enne vangistust elas Ailer Pedius aadressil XXX koos ema,

elukaasl ukohaks ka ase, lapse ja vennaga. Antud aadress on märgitud isiku el

rahvastikuregistris.

Kodukülastuse raames aadressil XXX nähtub, et tehnilised tingimused

elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Korter on kahetoaline, keskküttega, pesemisvõimalused olemas. Elutoas on visatud kiviga katki aknaklaas, kuid kuna tegemist on kahekordse klaasiga, on sisemine klaas terve. Elukaaslase K. H. sõnul pidi onu selle lähiajal ära parandama.

Kinnipeetav Ailer Pedius on lõpetanud Rõuge Põhikoolis 7. klassi. Põhihariduse omandamist peab oluliseks, kuid mitte esmatähtsaks. Ajavahemikul 04.09.2017 –12.09.2017 õppis vanglas kutseõppes puidupingitöölise eriala, kuid katkestas ebasobivuse tõttu. Enne vangistust töötas

isik mitteametlikult tuttava juures autoremondi valdkonnas. Ametlikult töötanud ei ole, on

olnud arvel Eesti Töötukassas. Tartu Vangla poolt saadetud taotlusest nähtub, et vabanemisjärgselt on isikul võimalik tööle asuda OÜ estlusest OÜ J -s J. t. Telefoniv . esindaja T. T. aga selgub, et kinnipeetav Ailer Pediust sinna tööle võimalik võtta ei ole. Tööandja sõnul on neil leitud juba sobiv inimene.

17.10.2017 seisuga on kinnipeetav Ailer Pediusel täitmata rahalisi nõudeid ligikaudu 5300

eurot ning vabanemisfondis ligikaudu 500 eurot. Vangistuse jooksul on rahaliselt toetanud elukaaslane, ema ja tuttavad. Elektroonilise valvega vabanemisel on kinnipeetav Ailer Pediusel olemas toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht, kuid puudub töökoht ning kindel sissetulek.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Ailer Pedius selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimest

korda vangis ja kaasaitamise eest narkootikumide vedamisel. On läbinud programmi Jõud muutuda, tööhõives osalenud, paremini ennast tundma õppinud läbi programmi ja lõpetanud suhted vanade tuttavatega. Ei kavatse suhtlust jätkata, sest on naine ja laps väljas. Vangistus pani mõtlema neile. Oli ka ise amfetamiini tarvitaja, kuid pere toetab, sai ikult tööle ja ametl

hoidub neist asjadest. b Käi vanglas anonüümsetes narkomaanides. On nõus vabaduses ravil

käima. Detsembris sai distsiplinaarkaristuse: , kuna võttis noomituse kaasa rohkem teed ja

sahhariini. Perega on suhted head k ad ka pikaajalistel kohtu äiv mistel. Abikaasa töötab. Kinnipeetav asub tööle V . Saab töötamis rvalt täita elektroonilise valve . S e kõ ja hiljem

kriminaalhoolduse nõudeid. Vend, ema, õde ja tädi toetavad lähedastest samuti ja on

kinnipeetavat vaatamas ka käinud. Vangistus mõjutas piisavalt, et tagasi ei taha ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlema ei hakka.

Kaitsja leiab, et isiku puhul esinevad materiaalsed ja formaalsed eeldused vabanemiseks. Eeskätt tuleks hinnata käitumist vanglas. , läbi ud on kõik See on positiivne t programmid ITK raames, ta on küll saanud karistada distsiplinaarkorras, kuid see ei viita ohule uute kuritegude

toimepanemiseks. Tal on toetav suhtlusvõrgustik lähikondsete näol, tal on ka garanteeritud töökoht õimaluse. Ta on kinnitanud , mis tagab isikule materiaalsete vahendite hankimise v , et o kriminaalid, n vabanenud sõltuvusprobleemidest ja tema suhtlusringkonda ei hakka kuuluma mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipidamisasutus on eeltoodud aspekti

arvestades pidanud võimalikuks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja palub isik vabastada.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Ailer Pediuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega Ailer Pediuse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise

valve alla.

Isikut on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja isik kannab esimest reaalset vangistust.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu isik kes mõistab ka ise, et vanglasse sattumine on tema

enda käitumise tulemus.

Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat eluja töökohta. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammis ja tööhõives ning omab vabaduses toetavaid lähedasi.

Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kriminaalhooldusnõuete rikkumine, mille tulemusena pöörati karistus täitmisele.

Arvestades kõiki e prokurör eltoodud asjaolusid kogumis, on arvamusel, et Ailer Pediuse

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Ailer Pediuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ailer Pediuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud.

Ailer Pedius kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Ailer Pedius

temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta ja kuu, so üle 1/2 mõistetud 1 karistusajast. Seega on KarS -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne § tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistu - sseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile . Nii elukaaslane K. H. kui korteri omanik A. M. on andnud XXX nõusolekud kinnipeetav Ailer Pediuse vabanemiseks elektroonilise valve alla antud aadressile. Tehnilised tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks

distsiplinaarkaristus, kuid isiku selgitustest nähtuvalt ei olnud tegemist ohtliku üleastumisega:

isik võttis lubatust rohkem te osalenud vangla tööhõives ning läbis ed ja sahhariini. Ta on

sotsiaalprogrammi "Jõud muutuda“. Ametiisikutega suheldes viisakas, norme järgiv. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Isik asub elama elukaaslase ja ühise lapse juurde ning ka päritoluperekonnaga on suhted head ja toetavad. Aidatakse nii majanduslikult kui ollakse nõu ja jõuga abiks muudes valdkondades. Pereliikmed on käinud ka regulaarselt kokkusaamistel vanglas.

Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht OÜ-s V. S. ehitustöölisena. Töökoha olemasolu tagab isiku eduka majandusliku toimetuleku vangistusest

vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni narkootikumidest hoidumiseks ning seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt.

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine.

Vanglas käib kinnipeetav anonüümsetes narkomaanides. Kohtu küsimustele vastates märkis kinnipeetav, et on nõus kohtu määratava raviga. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kuivõrd narkosõltuvusest vabanemine on

raske ning pikaajaline protsesse ja käesoleval hetkel on isik siiski võrdlemisi lühikest aega narkootikumidest eemal olnud, tulebki talle määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – alluda

ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § -

6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine.

Menetluskulud Ailer Pediuse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 01.02.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 01.02.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 188,76 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus

on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 188,76 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb lt riigituludesse sisse nõuda Ailer Pediuse kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik