4-17-6523/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

V -17-6523 äärteoasi nr. 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6523 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Väärteoasi

Z.I väärteoasi Liiklusseaduse § 22 lg 2 järgi 4

Vaidlustatud lahend

PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru

menetlusgrupi 29.11.2017.a

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,17,003243 Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Z.I

(isikukood

XXX, elukoht xxx, xxx ); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru menetlusgrupi vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo. Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna prefektuuri Kagu Z.I politseijaoskonna Võru menetlusgrupi vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo

29.11.2017 2610,17,003243 muutmata. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest, s.o. alates 15.02.2018. Kohtuotsus tehakse teatavaks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantselei kaudu 15.02.2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 16.02.2018.

2

Selgitada pooltele, et VTMS § 155 lg 2 kohaselt võib kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja ning seda, et pooltel on õigus loobuda kassatsiooniõigusest koheselt.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Kaevatava otsuse sisu:

29.11.2017 määras PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo otsusega väärteoasjas nr 2610,17,003243 Liiklusseaduse § 69 lg 3 rikkumise

eest KarS § 22 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 .I-le 6 kuuks. Z

Väärteootsuse kohaselt 02.56 ajal Võru maakonnas juhtis .I 04.11.2017 kella Z Antsla vallas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,78 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu:

Menetlusalune isik on esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks perioodiks on liiga suur karistus arvestades käesolevat väärteoasja. Samuti juhtimisõiguse puudumine nii pika aja jooksul mõjutab menetlusaluse isiku

pere toimetulekut, on vajalik elatise teenimiseks. Menetlusalune isik palub kuna juhtimisõigus

lühendada otsusega määratud juhtimisõiguse puudumise perioodi ning märgib, et ei soovi istungil osaleda, jääb kaebuses toodud asjaolude juurde.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas:

Kohtuväline menetleja otsus väärteoasjas on seisukohal, et nr 2610,17,003243 on seaduslik,

väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Seetõttu palub kohtuväline menetleja kohtul kaebust mitte rahuldada

ja jätta tehtud lahend jõusse. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

04.11.2017. teostasid Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinikud Valeri Dobrovolski ja Kristo

Lindsalu liiklusjärelevalvet , kus märkasid sõidukit BMW reg märk xxx xxxxxx, mis liikus xxx

talu poolt xx talu suunas. Sõidukile BMW reg märk anti peatumismärguanne xxxxxx politseisõiduki sinise ja punase vilkuriga ja sõiduk peatus. Sõiduki kontrollimise käigus selgus, et sõidukit juhtis .I ning juhil tuvastati esmasel mõõtmisel indikaatorvahendiga Z

Alcoquant 6020 väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 0,88 mg/l (kontroll toimus kell 02.58). .I le tutvustati Korrakaitse seaduse § 38 õigusi (tutvumise kohta andis Z -

ta allkirja ja kuupäeva) ning kella 03.17 kuni 03.22 vahel tuvastati .I Z

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest nr ARDM 0078 väljahingatavas õhus -

alkoholisisalduseks 0,73 mg/l. -0078 on Tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest nr ARDM

taadeldud ja omab kehtivat taatlustunnistust nr TTRC-17/00108. Peale joobe tuvastamist tutvustati .I-le Z VTMS § 19 tulenevalt tema õigusi ning kohustusi (tutvumise

kohta andis allkirja väärteoprotokolli tagumisele küljele). Kristo Lindsalu koostas

04.11.2017Z - .I le väärteoprotokolli nr AB1507377 ning kvalifitseeris tema

rikkumise Liiklusseadus § 224 lg 2 järgi. .I andis rikkumise kohta ütlused Z

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, milles tunnistas, et juhtis sõidukit BMW reg

märk ja tahtis sõita kodust sõbra juurde. .I tunnistas, et oli enne sõitm Z xxxxxx a asumist tarvitanud alkoholi ning tema soov oli sõpradega sõbra juurde sõita, kuid kainet juhti polnud kusagilt võtta. .I teadis enne sõitma asumist, et päris kaine ta ei ole ja Z

kahetseb toime pandud tegu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lõppu on .I Z

lisanud, et karistuse määramisel palub ta arvesse võtta asjaolu, et tema juhtimisõigust

3

ei peatataks, sest siis kaotaks ta võimaluse tööle minna. Antud väärteoasjas on tunnistaja üle kuulatud ka patrullpolitseinik Valeri Dobrovolski.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et .I le koostatud väärteoprotokoll ja Z -

muud dokumendid on õiguspärased ja nende koostamisel ei ole rikutud Väärteomenetluse seadustiku norme. Karistuse määramisel peab kohtuväline menetleja lähtuma Karistusseadustiku § 56 lg 1 mõttest - karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Otsust tehes peab kohtuväline menetleja lähtuma kaalutlusõigusest, ta ei tohi tugineda isiklikule vihale ega lasta teistel ennast mõjutada, ta peab arvestama süüd kergendate või raskendavate asjaolude ning menetlusaluse isiku varasema liiklusalase käitumisega. Antud juhtumi puhul saab kohtuväline menetleja öelda, et ei tunne .I, seega puudub Z

ka isiklik viha tema suhtes. Samuti ei ole keegi otsuse tegemisel kohtuvälist menetlejat mõjutanud. Väärteootsuses on märgitud, et rikkumine on toime pandud tahtlikult ning otsust tehes on arvestatud menetlusaluse isiku poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Varasema liiklusalase käitumise kohta saab öelda, et menetlusalust isikul on varasemast ajast 4 kehtivat

väärteokaristust erinevate väärteorikkumiste eest (karistuseks määratud rahatrahvid), millest ühel korral on teda juba karistatud LS § 224 lg 2 rikkumise eest. .I le määratud Z -

neljast rahatrahvist on kolm tasumata, seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et tema suhtes ei ole otstarbekas rakendada karistusliiki rahatrahv, sest see ei ole .I le Z - mõju avaldanud.

Politsei-ja Piirivalveameti üldise karistuspoliitika osas võib öelda seda, et mootorsõiduki juhi poolt alkoholipiirmäära ületamist loetakse riigi poolt rangelt karistavate õigusrikkumiste hulka. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vastutustundetu on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, nimetatud rikkumine on tahtlikult toimepandud, üks

raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub

õigustus. Vaadates menetlusaluse isiku tuvastatud alkoholijoovet 0,73 mg/l väljahingatavas õhus, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et sellisest alkoholjoobest pidi isik aru saama ja

tajuma, et ei ole kaine. Samas tunnistab ka menetlusalune isik ise, et oli enne rooli istumist

tarvitanud alkoholi ning tajus ise, et ta ei ole kaine. Lubatud alkoholipiirmäära ületamine

mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki

juhtimisel on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Juhtides mootorsõidukit

alkoholi - ei ole mõju all ( .I oli alkoholi 0, 73 mg/l väljahingatavas õhus ) Z

inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma

käitumist suunama. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust. Seega jäi menetlusalusel isikul kriminaalsest joobest puudu vaid 0,02 mg/l. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning väheneb reaktsioonikiirus.

Liiklusõnnetuse risk kasvab üha kiirenevas tempos vere alkoholisisaldusega. Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks,

surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordadeski suurem.

Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku puhtsüdamliku

kahetsusega, kuid arvestas ka asjaoluga, et menetlusalune isik pani toime raske liiklusalase väärteo näidates oma suhtumist kehtivasse Liiklusseadusesse ning liiklusturvalisusesse. Z.I on varasemalt juba ühel korral karistatud samasuguse väärteorikkumise eest. Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja on seisukohal,

et kuna menetlusalust isikut on varasemalt toime pandud väärtegude eest karistatud

rahatrahvidega, kuid ta pole asunud neid täitma ja ei ole oma suhtumist üldisesse

liiklusturvalisusesse ja Liiklusseadusesse muutnud, siis ei ole otstarbekas tema suhtes

4

karistusliiki rahatrahv rakendada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et .I Z

puhul tuleb põhikaristusena rakendada seaduses lubatud teist karistusliiki – juhtimisõiguse

äravõtmine. Sellisel juhul avaldab juhtimisõiguse äravõtmine isikule vajalikku eripreventiivset mõju, tuletades isikule igapäevaselt meelde toimepandud väärtegu ja sundides teda selle üle järele mõtlema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad

üles .I

isikust tulenevad asjaolud, s.h juhtimisõig Z use vajaduse

igapäevatoimetuste teostamiseks, seega on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest. Vaadates toime pandud väärteo üldohtlikkust ning eelpool nimetatud asjaolusid on kohtuväline menetleja seisukohal,

et .I le määratud karistus sanktsiooni keskmise määra ulatuses juhtimisõiguse Z - - äravõtmine 6 kuuks on põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 lg. 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik Z.I on kohtule teatanud, et ta ei soovi istungil osaleda. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS § s 133 sätestatud - küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

LS § sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes gramm 69 lg 3 is veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 22 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, 4

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi – või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

04.11 .I Z .2017 koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis

04.11.2017 kell 02.56 xxx xxxxxx, mis liikus xxx talu poolt xxx talu sõidukit BMW reg märk suunas, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,78 mg/l +/- 0,05 mg /l. Sellega rikkus .I LS 69 Z § lg 3 ning pani toime LS § 224

lgs 2 sätestatud väärteo.

Tunnistaja Valeri Dobrovolski ütluste teostas ta liiklusjärelevalvet 04.11.2017 koos patrullpolitseinik Kristo Lindsaluga xxx. Liiklusjärelvalve käigus märkas ta sõidukit BMW 318 reg nr. xxxxxx, mis liikus xxx talu poolt xxx talu suunas. Kuna kellaaeg oli hiline, otsustati

kontrollida antud sõidukit. Selgus, et juhiks oli .I , keda Alcoquant 6020 Z alkomeetriga kontrollides saadi joobe näiduks 0,88 mg/l. Hilisemalt tõendusliku alkomeetriga

Z.I kontrollides jäi joobe lõpptulemuseks 0,73 mg/l. Sõiduki peatamiskoht oli

xxx

küla vahel kell 02.56 sinise ja punase vilkuriga.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt alustas .I 04.11.2017 Z sõitu enda kasutuses oleva sõidukiga BMW reg nr xxxxxx kodust sõbra juurde xxx külla. Juhtis

5

sõidukit alates Antslast kuni hetkeni, mil politsei ta külas kell 02.56 peatas. Enne sõidu xxx alustamist oli tarbinud alkoholi. Tahtis sõpradega sõbra juurde sõita ja kainet autojuhti polnud kuskilt võtta. Enne sõidu alustamist teadis, et ta päris kaine ei ole. Kahetseb väga, et sellise teoga hakkama sai. Samuti on isik märkinud, et palub karistuse määramisel arvesse võtta, et juhtimisõigust ei piirataks, kuna tema pere kannataks seetõttu ja kaotaks võimaluse minna tööle,

kus tööandjaga n saavutanud suusõnalise kokkuleppe. o

Tõ dusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et isiku en

väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,73 mg/l. Tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest nr ARDM-0078 on taadeldud ja omab kehtivat taatlustunnistust nr TTRC-17/00108, mis on kohtule esitatud.

Seade oli rikkumise tuvastamise ajal töökorras ning taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse

jälgitavus on tõendatav. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud

mõõtetulemus on kasutatav tõendina. Kuna mistahes asjaolud, mis annaksid kohtule aluse

kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes puuduvad, loeb

kohus tõendatuks käitumises LS § 22 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete Z.I 4 tunnuste esinemise.

Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri

väljatrükiga menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja Valeri Dobrovolski ütlustega. ning

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Z.I

juhtis 04.11.2017 kell 02.56 xxx xxxxxx, mis liikus xxx sõidukit BMW reg märk

talu poolt xxx talu suunas, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,78 mg/l +/- 0,05 mg /l. Seega on tema tegu

kvalifitseeritud õigesti LS § 22 lg 2 järgi. 4

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteona on karistatav nii tahtlik

kui ka ettevaatamatu tegu. astupidi, Isiku joobeks mõõdeti 0,73 mg/l, mis ei ole väike joove. V tegemist on peaaegu kriminaalse joobega ning ei ole võimalik, et sellises joobeastmes sai isik

pidada ennast kaineks ning arvata, et tal on lubatud rooli asuda. Menetlusalune isik kinnitas samuti omapoolsetes ütlustes peale sündmust, et oli enne sõitma asumist tarvitanud alkoholi ja teadlik, et päris kaine ei ole. Siiski otsustas ta rooli asuda, kuna soovis sõpradega järgmise sõbra

juurde sõita. Sellise käitumisega kuivõrd ta pani .I teo toime otsese tahtlusega, Z teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada.

LS § 22 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest 4 lg 2 kohaselt karistatakse isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 – trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

6

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Z.I poolt toime pandud rikkumise

iseloomu - et ta süüdlane asus autorooli pimedal ajal, teades, et ta on alkoholi tarvitanud ning ei tohiks seda teha. Siiski otsustas isik teadlikult seadust rikkuda ning asus autorooli, kuna oli

vaja sõbra juurde minna. on täisealine isik, kes omab juhtimisõigust ja on Z.I läbinud juhtimisõiguse saamiseks ka autokooli. Seega peaks juhtimisõigust omav isik enesele

teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades ei ole aktsepteeritav tegevus.

Alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust

oluliselt, kuivõrd alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt

liiklusolusid ning väheneb oluliselt Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus reaktsioonikiirus.

alustatakse sõidukijuhtide s eega jäi uhtes juba kriminaalmenetlust, s menetlusalusel isikul kriminaalsest joobest puudu vaid 0,02 mg/l.

Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld ja eripreventiivset eesmärki ning - õiguskorra kaitsmise huve. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas

märgituga ning leiab samuti, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid

rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub üldreeglina õigustus.

Menetlusalune isik pani toime raske liiklusalase väärteo näidates oma suhtumist kehtivasse Liiklusseadusesse ning liiklusturvalisusesse. .I Z on varasemalt juba ühel korral karistatud samasuguse väärteorikkumise eest. Teda on 18.02.2013 otsusega karistatud LS § 224 lg 2 järgi 800 euro suuruse rahatrahviga, mis on tänini tasumata. Asjaolu, et isikul on varasem

tasumata trahv ning ta on taaskord asunud sõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades rooli seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem

kui 0,73 mg/l, näitab isiku ükskõiksust kehtestatud liiklusreeglite ning kaasliiklejate suhtes.

Samuti m 2 rikkumisele on ärgib kohus, et lisaks eelpool märgitud varasemale LS § 224 lg

isikule määratud veel kolmel korral väärteorikkumiste eest karistuseks rahatrahv, millistest kaks on jätkuvalt tasumata. Sellises olukorras järjekordse rahatrahvi määramine oleks kasutu,

kuivõrd isiku käitumine liikluses näitab, et rahatrahv ei oma tema jaoks vajalikku

distsiplineerivat mõju ning isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on kohtuväline menetleja põhjendatult valinud karistusliigiks juhtimisõiguse äravõtmise.

Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning Kars § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi

menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõiguse äravõtmisel kannataks tema

perekond ning ta kaota

ks töökoha, ei ole selliste väidete kinnituseks kohtule esitatud ühtegi

tõendit, näiteks töölepingut, millest nähtuks tööülesannete teostamise vältimatu seotus juhtimisõigusega. Ka juhul, kui sellised asjaolud eksisteerivad, on kohus seisukohal, et need ei

välista antud lisakaristuse kohaldamist. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid olema

distsiplineeriv ja avaldama .I on tahtlikult Z mõju isiku seadusekuulekusele. pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et süüdlasel oli sel korral õnne ning

7

tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega vähenda ei enda ega kaasliiklejate jaoks, ei

rikkumis

-elus e raskusastet. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevatöös või

mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning

täitma kõiki Liiklusseaduse sätteid, et mitte kaotada juhtimisõiguse peatamise tõttu oma

igapäevast sissetulekut. Asudes sõiduki rooli alkoholi tarvitanuna, peab iga juhtimisõigust omav isik arvestama võimalusega, et ta võib kaotada juhtimisõiguse seaduses ettenähtud ajaks.

Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, .I Z süü suurust, õiguskorra kaitsmise

huve ning karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, on põhjendatud juhtimisõiguse - äravõtmine sanktsiooni keskmises määras - kuueks kuuks.

Karistuse vähendamisel ei oleks täidetud karistuse määramise eesmärgid. Karistamise

eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid

õigusrikkumisi. Kohus on seisukohal, et karistusliigi muutmine või määratud karistuse vähendamine käesoleval juhul seda teha ei suuda.

Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse

rikkumist, tõendatud on LS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja 4 Z.I karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik