3-17-2/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-17-2

Otsuse kuupäev

15. veebruar 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Osaühingu Vollmond kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.12.2016.a otsuse nr 12.2-7/00164-3 resolutsiooni

punkti 1 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja osaühing Vollmond, esindaja advokaat Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Revo Krause

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 19.03.2018. Tartu Ringkonnakohus

võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 27.04.2015.a otsusega nr 12.2-7/00023-3 (tl 43-46)

osaühingu Vollmond tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu suurendatud tagatiseks

2 323 500 eurot ning kohustas osaühingut esitama eelnimetatud tagatise hiljemalt 20.05.2015.

Osaühing Vollmond esitas kohtule kaebuse, milles ta palus MTA 27.04.2015.a otsuse

tühistada (kohtuasi 3-15-1246). Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus

24.10.2016.

Kaebaja taotles kohtuasjas 3-15-1246 MTA 27.04.2015.a otsuse täitmise peatamist esialgse

õiguskaitse korras. Tartu Ringkonnakohus peatas 26.06.2015.a määrusega otsuse täitmise kuni

asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni alates hetkest, kui kaebaja on MTA-le

esitanud tagatise summas 100 000 eurot. Kaebaja eelnimetatud tagatist ei esitanud.

MTA määras 27.04.2015.a otsusega tagatise suuruse kindlaks kuni kaebaja tegevusloa

kustutamiseni MTA 09.12.2013.a otsuse nr 12.2-7/259-9 alusel. Kohus tühistas MTA

09.12.2013.a otsuse (kohtuasi 3-13-2455), seega tegevusluba selle otsuse alusel kehtivust ei

kaotanud. Kohtuotsus jõustus 15.09.2016.

2. MTA tegi 15.10.2015 otsuse nr 12.2-7/00138-1 (tl 9-10), millega ta peatas osaühingu

Vollmond kütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 täielikult alates 16.10.2015. Peatamine

kehtis kuni:

a) MTA 27.04.2015.a otsuses nr 12.2-7/00023-3 nõutud käibemaksutagatise esitamiseni ja

käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni või

b) MTA 09.12.2013.a otsuse nr 12.2.7-259-9 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise

otsustamiseni haldusasjas nr 3-13-2455.

Osaühing Vollmond esitas kohtule kaebuse, milles ta palus MTA 15.10.2015.a otsuse

tühistada (kohtuasi 3-15-2599). Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus

27.03.2017. MTA 15.10.2015.a otsuse kehtivust või täitmist ei ole esialgse õiguskaitse korras

peatatud.

3. MTA tegi 30.12.2016 otsuse nr 12.2-7/00164-3 (tl 5-7, edaspidi vaidlustatud otsus),

millega ta

1) tunnistas osaühingu Vollmond kütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 kehtetuks

alates 02.01.2017;

2) tunnistas alates otsuse jõustumisest kehtetuks MTA 15.10.2015.a otsuse nr 12.2-

7/00138-1, millega peatati osaühingu Vollmond kütuse müügi tegevusluba nr

VKM000743.

Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja esitanud MTA 27.04.2015.a otsusega

nr 12.2-7/00023-3 nõutud tagatist. Tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõuete

oluline rikkumine, kuna laekumata maksude näol esineb kõrgendatud oht avalikule huvile.

MTA hinnangul on alust arvata, et kaebaja ei suuda rikutud majandustegevuse nõuet täita ka

edaspidi. Kaebaja ei suutnud esitada MTA-le 100 000 euro suurust tagatist, mis oli

tingimuseks esialgse õiguskaitse saamiseks haldusasjas nr 3-15-1246. Seetõttu on

ebatõenäoline, et kaebaja suudab esitada tagatise sellest 23 korda suuremas summas. Kaebaja

ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus esitanud MTA-le seisukohti või

tõendeid, millest nähtuks kaebaja soov või võimalus määratud tagatise esitamiseks.

MTA märkis lisaks, et kaebajal on esitamata 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruanded.

Seetõttu puudub võimalus tuvastada, millises finantsseisundis isik on. Majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 34 lg 3 alusel tuleb kaebaja lugeda majandustegevusest

täielikult loobunuks.

4. Osaühing Vollmond esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 1, s.t osaühingu Vollmond tegevusloa

kehtetuks tunnistamise. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt.

Tegevusloa saab kehtetuks tunnistada, kui MTA on alustanud kaebaja tegevusloa täitmise

suhtes kontrollimenetlust ja tuvastanud mingi nõude olulise rikkumise. Kaebaja suhtes

kontrollimenetlust alustatud ei ole. MTA on teinud kohe otsuse projekti tegevusloa kehtetuks

tunnistamiseks. Isikut ei ole kutsutud välja temalt selgituste võtmiseks, isikult ei ole küsitud

mingeid andmeid või dokumente.

MTA ei teinud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist kaebajale ettekirjutust viia oma tegevus

kooskõlla tegevusloaga seotud majandustegevuse nõuetega, praegusel juhul ettekirjutust

tagatise esitamiseks koos mõistliku tähtajaga tagatise maksmiseks. MTA andis kaebajale läbi

otsuse 30.12.2016.a (reedel) teada, et 02.01.2017 (esmaspäevast) on tema kütuse müügi

tegevusluba kehtetuks tunnistatud. See on ebamõistlikult lühikeste tähtaegadega tegutsemine.

Otsus on sisuliselt põhjendamatu, kuna kaebajalt nõutud tagatise suurus on tuletatud

12.11.2015.a. maksuotsusega pandud maksukohustuse suurusest, maksuotsus on vaidlustatud

ja maksuvaidlus on pooleli (haldusasi nr 3-16-339). Enne selle otsuse andmist tulnud oodata

ära maksuvaidluse tulemused, sest kui kaebaja on vaidluses edukas, siis kaovad ära etteheited

maksuvõlast ja tagatise suurus kuulub vähendamisele.

5. Vastustaja palus 02.02.2017.a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on läbi viinud kontrollimenetluse, selle käigus väljastati kaebajale vaidlustatud

otsuse projekt, millele kaebaja esitas vastuväited (tl 39-41). Koos otsuse projektiga saatis

vastustaja kaebajale 18.11.2016.a kirja (tl 42), milles ütleb selgesõnaliselt, et MTA on asunud

menetlema osaühingu Vollmond vedelkütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 kehtetuks

tunnistamist. See tähendab, et kaebaja suhtes on läbi viidud haldusmenetlus, kaebaja on sellest

menetlusest teadlik ja menetluse käigus ära kuulatud. MTA-l puudub kohustus enne

haldusakti projekti väljastamist võtta kaebajalt seletusi ning nõuda andmeid ja dokumente.

Kuivõrd MTA-l olid otsuse tegemiseks kõik vajalikud asjaolud teada, siis puudus vajadus

kaebajalt midagi täiendavat nõuda.

Vaidlustatud otsuse punktis 1.3 on MTA tuvastanud, et kaebaja rikub oluliselt tegevusloa

kontrollesemesse kuuluvat majandustegevuse nõuet ning esitanud põhjendused. Seaduse

alusel nõutud tagatise esitamata jätmist saab pidada majandustegevuse nõude oluliseks

rikkumiseks. Kui seadusandja on näinud ette, et kütuse käitlemisega saab tegeleda isik, kes on

maksuhaldurile esitanud tagatise, siis tagatise esitamata jätmise tagajärg tegevusloa kehtetuks

tunnistamise näol on kaebajale selgelt ettenähtav. Vaidlustatud otsuse punktis 1.3.2 näitas

vastustaja asjaolud, miks kaebaja ei suuda majandustegevuse nõuet täita ka edaspidi, seega

puudus vajadus teha kaebajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.

Kaebaja ei saa tugineda sellele, et talle pole antud piisavat tähtaega tagatise esitamiseks.

Kaebaja tagatist suurendati MTA 27.04.2015.a otsusega ning tagatise esitamise tähtaeg oli

20.05.2015.

Vaidlustatud otsus on põhjendatud, see sisaldab faktilisi asjaolusid, miks kaebaja tegevusluba

kehtetuks tunnistati ning millisel õiguslikul alusel seda tehti. Kaebajale on otsuse punktis 3.2

selgitatud, miks otsus pole ennatlik. Otsusest on selgelt äratuntavad MTA kaalutlused otsuse

tegemiseks.

Kohtu seisukoht

6. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on reguleeritud majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses (MsüS). MsüS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada

tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või

tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. MsüS § 38 lg 2 alusel on

majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oluline, kui rikkumise

laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada

selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele,

klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning

tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude

või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või

avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.

Vedelkütuse seaduse (VKS) § 14 pealkirjaga „Tegevusloa kontrolliese“ sätestab, millisel juhul

antakse ettevõtjale tegevusluba. Üheks nõudeks on VKS § 14 p 2 alusel see, et ettevõtjal on

VKS § 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis. Ka VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust

müüa äriühing, kes on esitanud MTA-le VKS § 41 nimetatud tagatise.

7. MTA määras 27.04.2015.a otsusega tagatise suuruse kindlaks kuni kaebaja tegevusloa

kustutamiseni MTA 09.12.2013.a otsuse nr 12.2-7/259-9 alusel. Kuivõrd see sündmus ei

saabunud ja selle saabumine on muutunud võimatuks (MTA 09.12.2013.a otsus tühistati), siis

on tagatise suurus määratud tähtajatult.

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei ole vastustajale tagatist esitanud. Kuna tagatise

olemasolu kuulub tegevusloa kontrollieseme hulka, siis saab tagatise esitamata jätmine olla

aluseks kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel.

8. Vastustaja leidis, et kaebaja on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat majandustegevuse

nõuet rikkunud oluliselt. Vastustaja põhjendas seda ohuga avalikule huvile ehk maksude

laekumisele. Kaebaja ei esitanud kaebuses konkreetseid vastuväiteid sellele, et vastustaja on

lugenud tagatise puudumise oluliseks rikkumiseks.

Kohus nõustub vastustajaga. VKS § 41 alusel on kütuse müüjalt nõutav tagatis ühtlasi

käibemaksuseaduse § 442 lg 2 nimetatud tagatis. Riigikohus on leidnud, et VKS alusel

määratava käibemaksu tagatise eesmärgiks on muuhulgas tagada maksupettuste vähenemine

ning parandada vedelkütuse tehingutest tasumisele kuuluvate maksusummade riigieelarvesse

laekumist (Riigikohtu lahend 3-4-1-24-11 p 53). Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et

maksude laekumise tagamine on oluline avalik huvi. Tagatise puudumine ohustab seda.

Tegemist on vältava rikkumisega.

9. MsüS § 42 näeb ette, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse

rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa

kehtetuks tunnistamist ettevõtjale MsüS § 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus

majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei

tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist

pidanud andma kaebajale võimaluse (määrama tähtaja) tagatise esitamiseks. Vastustaja on

põhjendanud, miks on tema arvates ilmne, et kaebaja nõutavat tagatist ei esita. Kohus nõustub

vastustaja seisukohtadega.

Kohus märgib, et algne tähtaeg 2 323 500 euro suuruse tagatise esitamiseks oli 20.05.2015.

Kohtuasjas 3-15-1246 oli kaebajal võimalik saavutada esialgse õiguskatise kohaldamine,

esitades 100 000 euro suuruse tagatise, kaebaja seda ei teinud. Vaidlus tagatise nõude

õiguspärasuse üle lõppes 24.10.2016. Avalikult kättesaadavate äriregistri andmete põhjal ei

ole kaebaja esitanud 2014., 2015. ega 2016. aasta majandusaasta aruandeid ning kaebajale on

tehtud hoiatus äriregistrist kustutamise kohta. Eeltoodu põhjal luges vastustaja õigesti

ilmseks, et ka täiendava tähtaja andmise korral ei esita kaebaja 2 323 500 euro suurust

tagatist. Kaebaja ei ole kaebuses mingil moel avaldanud valmisolekut nõutud tagatise

esitamiseks.

10. Kaebaja heitis vastustajale ette seda, et MTA lähtus tagatise suuruse määramisel

12.11.2015.a maksuotsuse asjaoludest, kuid ei oodanud enne kaebaja tegevusloa kehtetuks

tunnistamist ära selle maksuotsuse üle peetava kohtuvaidluse (kohtuasi 3-16-339)

lõpptulemust.

Kohtu hinnangul ei ole see argument praeguses vaidluses asjakohane. MTA 27.04.2015.a

otsus nr 12.2-7/00023-3 tagatise suuruse määramise ja tagatise esitamiseks kohustamise kohta

on kehtiv. Väide selle kohta, et tagatise suurus määrati valesti, tuli kaebajal esitada

27.04.2015.a otsuse üle peetavas vaidluses ehk kohtuasjas 3-15-1246. Kohtu andmetel

kaebaja seda ka tegi, kuid kohus tagatise nõudmise otsust ei tühistanud.

Kohus märgib, et praeguseks on ka 12.11.2015.a maksuotsuse üle peetav kohtuvaidus

kohtuasjas 3-16-339 lõppenud, otsus maksuotsuse tühistamata jätmise kohta jõustus

22.05.2017.

11. Kaebaja heitis vastustajale ette seda, et tegevusluba tühistati liiga lühikese etteteatamisega

- 30.12.2016.a otsusega tunnistati tegevusluba kehtetuks alates 02.01.2017. Kohtu hinnangul

ei saanud eeltoodud asjaolu kaebaja õigusi rikkuda, kuna kaebajal puudus õigus tegutseda

kütuse müüjana juba alates tema tegevusloa kehtivuse peatamisest MTA 15.10.2015.a

otsusega nr 12.2-7/00138-1. Kaebajal puudus alus arvata, et pärast pikaajalisi vaidlusi tagatise

esitamise kohustuse, tagatise suuruse ja kaebaja tegevusloa peatamise üle, mis lõppesid

kaebaja kaotusega, on kaebajal võimalik jätkata majandustegevust tagatist esitamata.

12. Kaebaja arvates ei toimunud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel haldusmenetlust ning

kaebajat ei kuulatud enne vaidlustatud otsuse tegemist ära. Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja

tõendas, et ta teatas 18.11.2016.a kirjaga kaebajale, et on asunud menetlema kaebaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja edastas kaebajale vaidlustatud otsuse projekti ja

andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited (tl 39-40, 42). Kaebaja esitas

oma vastuväited (tl 41) ning vastustaja on neid vaidlustatud otsuses käsitlenud. See tähendab,

et toimus haldusmenetlus ja kaebaja kuulati selles menetluses ära.

Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus pooled vaidlevad kaebaja õiguse üle tegutseda

kütuse müüjana alates aastast 2015, puudus vajadus pikema või põhjalikuma haldusmenetluse

järele. Haldusmenetluse ülesandeks on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ja

tõendite kogumine (haldusmenetluse seaduse § 6) ning on usutav, et vaidlustatud otsuse

tegemise ajaks olid asjaolud juba piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Sellest, millise

otsuse tegemist vastustaja kavandab ning millistele asjaoludele ja tõenditele ta kavatseb

tugineda, teatas vastustaja otsuse projekti edastamise teel.

13. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 1 on õiguspärane

ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude

nimekirja või kuludokumente, seega jäävad menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel välja

mõistmata. Kokkuvõttes tähendab see, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik