4-18-662/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2018.a. Tallinn Väärteoasja number 4-18-662 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuasi L.S taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Menetlusosalised Taotleja: L.S (ik , elukoht: xxxx) XXX

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata L.S

taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

08.02.2018.a. saabus Harju Maakohtule L.S-i taotlus temale riigi õigusabi määramiseks ja tema kaitsmiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Kaebusele on lisatud töötuna arvelevõtmise otsus ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. L.S on märkinud taotleja õiguste kaitseks riigi õigusabi saamine vajalikkuse põhjendusena sissetuleku

puudumist. Kohtule esitatud taotluse kohaselt taotletakse väärteoasja kohtumenetluses riigi õigusabi seetõttu, et väärteoasi ei olnud menetletud täies ulatuses ning asjas puuduvad asjaolud, mis taotlejat õigustavad. Võimaliku kasuna taotlejale on märgitud: taotleja saab tööle asuda. Koos taotlusega on L.S esitanud teatise oma majandusliku seisundi kohta. Teatisest nähtub, et tema netosissetulek on (1 kuu kohta) 140 eurot, milline koosneb sotsiaaltoetusest .

Vara teatises ei ole märgitud. L.S ei oma pangakontot. Väärtpaberite, mootorsõidukite ja muu olulise vara kohta andmed ei ole esitatud. Kohustustena teistele

võlausaldajatele on L.S märkinud „ “. Traff OÜ, umbes 14 000 EUR ja suureneb

Taotluses esitatud vältimatud kulutused ühe kuu kohta on järgnevad: kulutused toidule 120 eurot ja sidekulud on 20 eurot. Seega kokku taotleja püsikulud kuus on 140 eurot.

Kohtu põhjendused VTMS § 22 lg 1 kohaselt antakse väärteomenetluses riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. VTMS § 19 lg 3 kohaselt kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Seda olukorda praeguses väärteoasjas aga ei ole.

2

RÕS § 2 järgi on kõnealuse seaduse eesmärgiks tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. RÕS § 4 lg 3 p 3 kohaselt riigi õigusabi üheks liigiks on isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või, kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Käesolevas asjas kohus L.S-i majanduslikku seisundit ei kontrolli, kuivõrd leiab, et esineb RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-7-08 p-s 13 selgitanud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Vaidlustes, mis on õigusnormidega

taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses

isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Kohus, tutvunud L.S taotlusega, leiab, et isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja

seetõttu käesolevas menetluses kohus keeldub L.S-ile riigi õigusabi andmisest. L.S on suutnud ise koostada nõuetekohase taotluse riigi õigusabi saamiseks ning seetõttu suudab ta ilma kaitsja abita ka kaebuse koostada. Kui taotluse esitaja oli võimeline maakohtule

esitama taotluse riigi õigusabi saamiseks ning märkima kaebuses ka põhjendused miks ta kohtuvälise menetleja otsust tühistada soovib, siis on taotluse esitaja ilmselgelt võimeline oma õigusi kaitsma ja on võimeline esitama kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Sisuliselt,

kirjeldades probleemi riigi õigusabi taotluse punktis 6, on L.S juba koostanud kaebuse

kohtuvälise menetleja otsuse peale. L.S-i näol on tegemist täisealise ja teovõimelise

isikuga, kes on kaitsja abita võimeline kohtule vaidlusalust küsimust selgitama. Taotluses

kirjeldatud situatsioonis ( ) ei esine asjaolusid, mille tõttu foori keelava tule ajal sõitmine menetlusaluse isiku õigused ja olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta.

Samuti taotluses märgitud rahatrahvi suurus (160 eurot) ei ole võrreldav riigi eeldatavate

kuludega õigusabile. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

kord ning taotluse esitamise tingimused“ määruse § 9 lg 2 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikul arutamisel, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro ning lg 3 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 25 eurot iga poole tunni kohta. Seega arvestades määratud

rahatrahvi suurust ja riigi eeldatavaid kulusid õigusabile, oleks õigusabi kulu ebamõistlikult suur võrreldes taotlejale asjast võimaliku tuleneva kasuga § 7 lg 1 p 12 mõttes. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja tuleb keelduda riigi õigusabi andmisest L.S-ile RÕS § 7 lg 1 p 1, 12 alusel. Kohus juhindub RÕS § 7, § 15 lg 2; TsMS § 475 lg 1 p 16, § 477 lg 1, § 478, § 660, § 661 lg 2.

Kohtunik

/ /

allkirjastatud digitaalselt