1-15-10519/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-10519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-10519

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja Gennadi Kull

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid J.D (J.D) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.D (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.02.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.D katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada J.D suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4. J.D-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. J.D vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja J.D-le.

6. KrMS § 180 alusel mõista J.D-lt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 78 € (seitsekümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt

makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse J.D-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 12.01.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 14.12.2015. a kohtuotsusega tunnistati J.D süüdi KarS § 201 lg 2 p 4; § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 7-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ning kohaldati J.D suhtes 1 aasta ja 6-kuuline katseaeg. Samuti kohustati teda täitma KarS § 75 lg

1 punktides 1 - 6 nimetatud käitumiskontrolli kohustusi. Kohustati J.D tasuma kuriteoga tekitatud kahju 328 €, hüvitades Xxxx igakuiselt 20 €, alates 2016. a jaanuarikuust kuni

kogu kahju hüvitamiseni. J.D

määrati kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 30.12.2015. a.

Harju Maakohtu 27.09.2017.a määrusega pöörati täitmisele ärakandmata karistuse osa – 7 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 14.09.2017.a ja lõpp on 14.04.2018.a.

3

J.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalkorras karistatud esimest korda.

Vanglas on isik alates 18.11.2017.a hõivatud tööga vangla majandustöödel. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

J.D kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku lähivõrgustik praktiliselt puudub, ema on loobunud Guri toetamisest, samuti isa, 2 venda ja õde. On olemas elukaaslane Xxxx, kelle juurde saab vabanedes elama asuda xxxx. Ühtlasi on edastatud nii korteriomaniku kirjalik kui ka elukaaslane Xxxx telefoni teel saadud nõusolek, et kinnipeetav

võib vabanemisjärgselt antud aadressile elama asuda. Kriminaalhooldusametniku arvamuse

kohaselt J.D puudub vabanedes kindel töökoht, ning lähtudes isiku varasemast

käitumisest, on ennetähtaegsel vabanemisel küsitav, kas J.D suhtub talle kohtu poolt

määratud kohustuste täitmisesse vastutustundlikult ning kas tema suhtes on võimalik kriminaalhooldust läbi viia.

J.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistungil selgitas, et töökoha osas peab ühendust võtma, samuti nõustus pöörduma nii psühhiaatri poole kui ka tegelema alkoholiprobleemiga.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule

materjalid ja seisukoha J.D vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla

toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi, juhib kohtu tähelepanu, et isikul puudub vabanemisel elukoht. KrMS § 432 lg

33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja toetas J.D ennetähtaegset vabastamist. Töökoha leidmisel probleeme ei teki, samuti on olemas kindel elukoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kaitsja ja kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava

kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile, samuti

valmidusega pöörduda psühhiaatri poole. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud

materjalidele on kuriteo toimepanemise soodusteguriks olnud alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult

ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Samuti on edaspidise elu korraldamisel abiks psühhiaatriga konsulteerimine, kuivõrd isikule on varasemalt määratud töövõimetus 80% ulatuses

just psühhiaatriliste probleemide tõttu. Psühhiaatril on vastavad teadmised ja kogemused

võimalike tekkivate tagasilöökide korral suunata isiku käitumist ning pakkuda vajalikku tuge. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta lisaks psühhiaatrile saab kinnipeetav ka läbi

4 kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.D

tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on

võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56 %, mis on pigem keskmine näitaja. Asjaolu, et J.D on aru saanud, et probleemiks on alkoholi tarvitamine, ning ta on andnud nõusoleku asuda probleemiga tegelema, kinnitab kohtu usku, et isik soovib edaspidi

elada õiguskuulekalt, sest ka isik ise tegelikkuses ei poolda kuritegelikku käitumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et elamisprobleemid on olnud eelnevalt üheks põhjuseks, miks tarvitati

alkoholi ja pandi toime vargus. Samas on alkoholi tarvitamisega olnud seotud ka sagedased töökohavahetused. Vabanedes on J.D olemas kindel elukoht, töökoha peab endale hankima või võtma end Töötukassas arvele. Lähedastest on olemas elukaaslase toetus. Ühtlasi on

J.D saanud aru vajadusest pöörduda psühhiaatri poole, samuti on edasise elu

korraldamisel abiks kriminaalhooldusametnik. Positiivne on kohtu hinnangul asjaolu, et kinnipeetav on alates 18.11.2017.a olnud Vanglas hõivatud tööga vangla majandustöödel. Kohus usub, et tööga hõivatus aitab isikul kujundada ka korrektset tööharjumust vabaduses olles.

Kõik need eelnimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/