Legislator Case Law & Legislation
3-18-118/4 AI generated

3-18-118/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-18-118/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Levan Jefremov (kaebaja) esitas 7. novembril 2017 Tartu Vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotluse. Tartu Vangla jättis 7. detsembri 2017. a otsusega nr 6-24/9421-2 taotluse rahuldamata. Vangla käsitles kaebaja taotlust toimingu sooritamiseks kohustamisena ning viitas keeldumisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p-le 2 (toimingu menetlus lõpeb põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada).

Legislator headnote

AI generated

3-18-118/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).

Keywords

AI generated
regime change deportation despite health issues unreasonableness of return to Afghanistan leave on personal grounds absence without leave revocation of refugee status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-118 Määruse kuupäev

14. veebruar 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Levan Jefremovi kaebus Tartu Vangla 7. detsembri 2017. a otsuse nr 6-24/9421-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja Levan Jefremov

RESOLUTSIOON

Tagastada Levan Jefremovi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Levan Jefremov (kaebaja) esitas 7. novembril 2017 Tartu Vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotluse. Tartu Vangla jättis 7. detsembri 2017. a otsusega nr 6-24/9421-2 taotluse rahuldamata. Vangla käsitles kaebaja taotlust toimingu sooritamiseks kohustamisena ning viitas keeldumisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p-le 2 (toimingu menetlus lõpeb põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada).

2. Kaebaja esitas 15. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla otsuse nr 6-24/9421-2 tühistada ning kohustada vanglat ta avavanglasse üle viima.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus ei nõustu vangla otsuses märgituga, et isiku kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise taotluse näol on tegemist toimingu tegemiseks kohustamise nõudega mitte haldusaktiga. Kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine on regulatiivse iseloomuga ja oma õiguslikelt tagajärgedelt sarnane kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise otsusega, mida Riigikohus on käsitlenud haldusaktina (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-76-10 ja 3-3-1-10-11). Üksnes vanglasisene paigutamine on toiming, sest ei vasta haldusakti tingimustele. Nimelt ei muudeta vanglasisesel paigutamisel kinni peetavate isikute õiguste ja kohustuste mahtu ning paigutamine ei ole suunatud kinni peetava isiku õiguste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (RKHK otsus nr 3-3-1-10-11, p 13). Nimetatud otsuses mõeldi vanglasisese paigutamisena kinnises vanglas kinnipeetava paigutamist ühest kambrist teise, mitte kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamist. Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine mõjutab olulisel määral kinnipeetava õigusi ja kohustusi, sest avavanglasse paigutamise korral allutatakse isik senisega võrreldes täiesti teistsugusele kinnipidamisrežiimile ning selle küsimuse lahendamine on seetõttu regulatiivse iseloomuga ning käsitatav HMS § 51 lg 1 mõttes haldusaktina (vt Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1119, p 6). Haldusakti andmisest keeldumine on samuti haldusakt (HMS § 43 lg 2).

5. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus aga näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 1¹ lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning haldusorgan on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsus on haldusakt ja kaebaja on kohtule esitanud tühistamisja kohustamisnõude, siis tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja on läbinud nende nõuete osas seadusega ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse.

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla teatas 13. veebruaril 2018 kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vangla otsuse nr 6- 24/9421-2 peale vaiet. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

7. HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider