1-15-2155/130 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

14. veebruar 2018

, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-2155 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-

Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.J-i tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, Süüdimõistetu A.J isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON:

Juhindudes KarS §76, KrMS §426, §432, §383, §384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A.J

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil i

sik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.J-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.10.2015 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1, § 199 lg 2 p 7,8 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsuse

ga mõistetud vangistus mõisteti liitkaristuseks ning

2 aastat 8 kuud vangistust. A.J tunnistati süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks

6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7, 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 27 päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 16.10.2015 19.04.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses A.J-i kohta koostatud al on 1

iseloomustusest nähtub, et t

kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on

keskeriharidus ja keevitaja eriala. Samuti läbinud erinevaid täiendkursusi: metalltööstuse spetsialist, laadurijuht, santehnik. Riigikeelt ei valda. Läbis vanglas A1 taseme kursuse, jätkata ei

2

soovi, eelistab inglise keele õppimist. Enne vangistust töötas metalltööstuses,

xxx xx OÜ keevitajana. On töötanud ka laadijana. Vanglas töötas 24.03.2016 12.01.2017 koristajana. Töölt -

eemaldatud distsipliinirikkumise tõttu. Hetkel tegevuseta. Töötamise osas probleeme ei ole, subkultuurilisi ilminguid tööga seonduvalt ei ole tuvastatud. Vabanemisel garanteeritud töökoht

puudub. Enne vangistust tarvitas alkoholi vähe, kuna peale avariid ei soovinud seda. Kuriteod

alkoholijoobes olid toime pandud 2009, 2012, 2013, 2014 aastatel. Korduvalt karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kasutas vägivalda alkoholijoobes. Viru Vanglas sõltuvust ei ole diagnoositud. 06.09.2016 - 01.11.2016 läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. 2017 septembris läbitud programmi järeltegevus - vestlused. 19.07.2016, 24.07.2017, 29.09.2017 läbi viidud lused psühholoogiga läbis programmi vest . 04.11.2016 - 27.12.2016 Viha Juhtimine.

A.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise; süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ja varguse

grupi poolt, sissetungimisega toimepanemise eest. Varasemalt oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, avalikku korra rikkumise eest vägivallaga. Soodustegur kuritegude toimepanemisel on alkohol. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30% Viru Vangla ei toeta A.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku vabanemise korral soovib A.J andmetel võimaliku ennetähtaegse asuda elama aadressil xxx. Kinnipeetava elukaaslase sõnul antud korter ei kuulu enam

A.J-ile ja seal elavad teised isikud. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele A.J ei ole antud eluaseme omanik alates 02.09.2016. Kirjavahetusest Viru Vangla kontaktisikuga M V selgus, et kinnipeetav avaldas soovi asuda elama

aadressile xxx. Tegu on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on I Y. Hetkel elavad selles korteris I Y ja tema lapsed. Enne vangistust elas kinnipeetav oma korteris aadressil xxx koos endise abikaasaga.

I Y kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt. I Y . on hetkel töötu, otsib tööd, saab sotsiaaltoetust Taotluses on märgitud, et A.J-ile garanteeritakse töökohta is. Äriregistri xx xx - AS andmetel on ettevõte xxx AS uus nimetus xxx AS.

Andmete kontrollimiseks saatis kriminaalhooldusametnik kirja xxx AS esindajale, kes vastas

kirjalikult, et xxx AS ei garanteeri A.J-ile tööd. Seega puudub kinnipeetaval garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. A.J-i elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel Eesti, Ida-Viru maakond, xx linn. Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 08.05.2017.a. A.J on olnud määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla ühel korral. Kinnipeetav rikkus kontrollnõudeid ja hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale, mistõttu karistus oli pööratud täitmisele.

Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A.J-i . ennetähtaegset vabastamist

Kohtuistungil taotles A.J teda ennetähta Soovib ennetähtaega egselt vabastada. vabaneda. Ei soovinud enam midagi lisada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus

on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4

kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal

pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20).

A.J rida avaldas soovi vabaneda tingimisi ennetähtaega ning kohus tuvastab asjaolusid, mis iseloomustavad teda positiivselt. Vangistuse kandmise ajal A.J osales tööhõives ning läbis sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ „Viha juhtimine“

ja . Vabaduses A.J on olemas kindel elukoht

ja lähedaste toetus.

Samas A.J-i puhul esinevad ka negatiivseid asjaolusid, mistõttu kohtul puudub veendumus, et . Vangistuse ajal A.J on vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt

ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. See näitab, et isegi vangla tingimustes ei suutnud ta

käituda vastavalt reeglitele. Samuti tuleb arvestada, et varasema käitumiskontrolli ajal A.J rikkus kontrollnõudeid ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, mistõttu karistus oli pööratud täitmisele.

A.J on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, avalikku korra rikkumise

eest vägivallaga. Viimane karistus mõistetud kehalise väärkohtlemise süüteo toimepanemise

, tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja

sõiduki käitusnõuete rikkumise kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske

tervisekahjustus ja varguse grupi poolt, sissetungimisega toimepanemise eest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkohol.

Vabanemisjärgne töökoht puudub. Kuigi A.J-ile elukohta ja toetust pakkuv Irina Yakovleva avaldas, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt, on ta ise hetkel töötu, otsib tööd ja saab sotsiaaltoetust (tl 55).

Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Elustiil oli riskiv ja hoolimatu ja ei mõelnud tegevuste tagajärgedele. On olemas oht ja riskid seoses hoiakutega.

Ei vangla ega ei toeta A.J-i vabastamist ning kohus ei tuvasta aluseid, mis prokurör lükkaksid nende arvamuse ümber.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja A.J-i varasemast elukäigust, sh käi lähtuv ohuprognoos tumisest vangistuse kandmise ajal (distsipliinirikkumisest) annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning seetõttu ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega enne tähtaega.

Kohtunik Deniss Minzatov