1-09-866/5 · 1-09-866/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-09-866

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.august 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-866 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu I.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu I.I, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s:

Mitte vabastada I.I*it temale Tartu Maakohtu 19. märtsi 2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 2 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

Tartu Vangla esitas 24.07.2009a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.I mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.03.2009.a. kohtuotsusega KarS § 209 lg.2 p.1, § 121 ja § 263 p.3,4 järgi ning liitkaristuseks KarS § 65 lg.2 alusel koos Tartu Maakohtu 10.07.2008.a.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ( 11 kuud 28

päeva vangistust) mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.2008.a. Karistusaja lõpp 04.08.2010.a.

2

Tartu Maakohtu 10.07.2008.a. otsusega karistati I.I KarS § 209 lg.2 p.1,3 järgi 1- aastase vangistusega, millest kanda jäi 11 kuud 28 päeva vangistust.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist 10.07.2008 pani I.I 03. 08.2008 toime KarS § 263 p.3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda karistati 19.03.2009 kohtuotsusega ja mis andis aluse moodustada KarS § 65 lg.2 alusel liitkaristus.

Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on impulsiivse käitumisviisiga, teisi ärakasutava elustiiliga. Ise alkoholiprobleemi ei tunnista, ehkki kuriteod on pannud toime alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamist tunnistab. On läbinud eesti keele

kursuse vanglas, sõnades suhtumine enesetäiendamisse ja töötamisse positiivne. On koostöövalmis ja väidab, et tal on võimalus asuda tööle Velko Elektrigrupis. Vabastusfondis

raha puudub. Väljendab motivatsiooni ja vajadust muutumiseks ja sotsiaalprogrammis osalemiseks. Vanglale teada korduvaid näiteid agressiivsest käitumisest, mida kinnipeetav

ise eitab. Vangla peab vajalikuks mitte suhelda karistatud isikutega, loobuda alkoholist, pidada kindlat töökohta. Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes ei toeta I.I tingimisi ennetähtaegset

vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud võimaliku tööandja

Welco Elekter juures I.I töölevõtmise võimalust ja tööandja on kinnitanud, et I.I töölevõtmine ei ole võimalik. Elamispind Kallastel olemas, asuks sinna elama üksi. Lähivõrgustikuks oleks perekond-ema, kasuisa ja vend-kes on kaotanud lootuse, et I.I oma varasemat suhtumist muudab. Lähedased peavad I.I teisi

ärakasutavaks, kes soovib elada üle oma võimete ja teiste kulul. Perekond on valmis

vabanejat toetama eluaseme ja toiduga. Vabanemisjärgses elukohas on vabanejat ootamas varasemad kuriteokaaslased ja muud halva mõjuga tuttavad. Narkootikumide tarvitamine on olnud pikaajaline, joobes olekus väga agressiivne.

Kohtuistungil 12.augustil 2009a. I.I avaldab, et tal oli vabaduses küll alkoholiprobleem, ka narkootikume tarvitas, kuid sõltuvust polnud. On oma tegude üle järele mõelnud, peaks hakkama ema toetama, mitte ema teda. Töökoha saamisega probleeme ei näe. Tööle hakkab käima Tartusse. Uusi kuritegusid tegema ei hakka, on vanemaks saanud ja nii ei saa enam edasi elada.

Prokurör on seisukohal, et I.I ennetähtaegselt vabastada ei saa. Võimalus programmides osaleda avaneb alles septembris. Katseajal pani toime uue kuriteo. Töökohta

teadaolevat ei ole. Vangistuses ei ole midagi tehtud sõltuvusainetest vabanemiseks.Uue kuriteo sooritamise risk liiga kõrge.

Kohtu seisukoht ja põhjendused.

I.I on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. I.I

on seisuga 12.08.2009 kantud karistust 1 aasta 8 päeva. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et I.I vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. I.I kannab vangistust esimest korda ja ennetähtaegseks vabastamiseks vajalik karistusaeg (1 aasta) on just täitunud. Üheaastase karistusaja jooksul on I.I läbinud 60-tunnise keelekursuse, muid õiguskuulekaks eluks vajalikke tegevusi ei ole toimunud. Kohtu hinnangul ei oma esmalt tähendust, mis põhjusel ei ole neid tegevusi

toimunud, vaid objektiivselt tuleb kohtul konstateerida, et vabanemist ette valmistavaid

tegevusi, millele tuginedes võiks loota, et NOrveld I.I käitumine ja suhtumine on muutunud, ei ole toimunud. Kohus ei kuulnud ka I.I-lt endalt, et ta oleks endaga

tööd teinud oma varasema suhtumise muutmiseks. Vabaduses on I.I-le tagatud elamispinna olemasolu ja vajadusel ka toit, kuid kohus leiab, et see on ilmselgelt ebapiisav

isiku vabastamiseks. I.I puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvad ka põhjused: on küll olemas lähedased, kuid nad on solvunud ja usaldamatuses I.I varasema eluviisi ja käitumise pärast. Seetõttu ei saa

neid lugeda õiguskuulekale käitumisele motiveerivaks sotsiaalvõrgustikuks, kes I.I-le piisavat mõju omaks. Samas nähtub kohtuotsustest, et kõik I.I varasemad

kuritegudekaaslased elavad sealsamas Kallastel. See tähendab, et keelates I.I-le suhtlemise kriminaalse taustaga isikutega, puuduks tal tavapärase vaba suhtlemise võimalus elukohas üldse. Isiku vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega sellistesse oludesse ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud ja on määratud ebaõnnestumisele. Lisaks sellele:

vabanemisel ei oota I.I kindlustatud töökoht. See tähendab, et tal puudub legaalne

sissetulek, mis kujuneb soodustingimuseks varasema elustiili kordumisele- teiste kulul

elamisele. Töö puudumine, eriti ebatõenäosus saada töö Kallastel, tähendab, et puudub ka

ühiskondlikult aktsepteeritav tegevus ja ajasisustus, mis võib viia uutele õigusvastastele

tegudele. Vabanemisjärgne keskkond Kallastel ei soodusta sõltuvusainetest vabanemist,

sõltuvustest vabanemiseks puudub ka eeltöö vangistuses. Samas nähtub ka toimepandud

tegudest ( KarS § 121 ja KarS § 263 p.3,4), et I.I on olnud agressiivse käitumisega, mida sõltuvusainete tarvitamine süvendab veelgi.

Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et riskid I.I vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on liiga kõrged selleks, et otsustada vabastamise kasuks. I.I

tuleks vangistuses läbida vähemalt sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja agressiivsuse

vähendamise treening ja seejärel on ajaliselt võimalik kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist uuesti.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76.

Ülle Raag Kohtunik