4-17-6493/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2018. a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-17-6493 (2780.17.005380) Kohtunik kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Natali Tselikova Väärteoasi E.K väärtegu LS § 223 lg 1 järgi

Menetlusalune isik E.K isikukood: XXX, elukoht: XXXX

Vaidlustatav otsus

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanem-

väärteomenetleja K.I. 11.12.2017 otsus, millega E.K-le määrati karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühikut, s. o 160 eurot Kohtuistungil osalesid menetlusalune isik E.K kaitsja, jurist Sergei Desjatnikov kohtuvälise menetleja esindaja Kert Kotkas RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 1

Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna prefektuuri, 11.12.2017. a otsus muutmata ja E.K kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 4-17-6493

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 13.02.2018.a.

Kohtuvälise menetleja otsus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politsejaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K.I.otsusega karistati E.K LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuse väärteo kirjelduse kohaselt 19.06.2017. a kella 12:29 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas, Tartus, Jaama tänava XXX juures, kus E.K juhtis mootorsõidukit Audi A6, enne manöövri alustamist ei veendunud piisavalt selles ohutuses, mistõttu sõidurea vahetamisel liikudes vasakpoolselt sõidurajalt parempoolsele, tekitas paremas reas liikunud mootorsõiduki Seat Toledo juhile liiklusohtliku olukorra ning kokkupõrge vältimiseks oli Seat Toledo juht sunnitud keerama sõiduki võimalikult paremale poole, mille tagajärjel sõitis paremale vastu äärekivi. Seega põhjustas E.K oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju Seat Toledo omanikule V. P. sõidukile põhjustatud vigastuste näol. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused ning kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Kaebuse esitaja palub tühistada Lõuna prefektuuri 11.12.2017. a otsus ja V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada, sest menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

Kaebuse esitaja ei ole kohtuvälise menetleja otsusega nõus, sest tema ei ole aset leidnud liiklusõnnetusega seotud. Tema ei osalenud liiklusõnnetuses, mille tõttu otsus ei ole õiglane ja ebaseaduslik. Tegemist on arusaamatusega.

Asjas puuduvad nõuetekohased tõendid, et liiklusõnnetuses osales kaebaja. Olemasolevad tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused) on uuritud ebapiisava tähelepanuga ja ühekülgselt. Tõenditest ei tulene, et liiklusõnnetuses osales sõiduauto A6 reg.numbriga XXX.

Isegi tunnistaja ülekuulamise protokollis on kirjas ainult „Audi A6“. Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja ei saa oletada või tugineda andmetele, kui andmed ei tulene lubatud tõenditest. Need asjaolud on toonud põhjendamata otsuse. Kohtuvälise menetleja otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Kohtumenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks kohtumenetluses teha kohtuvälise menetleja otsusest erinev otsus.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole tõendatud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine, menetlusaluse isiku süü ning tahtlus. Selles osas otsus ei ole selge. Asjaolude ebaselgusele viitab ka IF P&C Insurance AS 13.11.2017. a kiri. Kirja viimase lause kohaselt kahju juhtus 21.06.2017. a. Otsuse tegemisel jäi kohtuvälisel menetlejal arvestamata, et väärteoasjas esines V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Tõendatud ei ole LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis. Kaebuse esitaja ei saa nõustuda, et tema poolt oleks rikutud seadust. Kaebuse esitaja liiklemine on alati ohutu ja ei ohusta teisi liiklejaid. Tema poolt olid järgitud liiklusalaste õigusaktide nõuded, E.K on liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tema tagab liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Tema ei olnud varalise kahju põhjustaja teisele isikule. 19.06.2017. a Aleksei E.K ei osalenud otsuses kirjeldatud liiklusõnnetuses. Tema sai sellest sündmustest politsei kaudu. Jääb arusaamatuks, millega on tõendatud, et E.K tekitas mootorsõiduki Seat Toledo reg.nr. XXX juhile just liiklusohtliku olukorra ja kahju. Otsuses jäi käsitlemata võimalus, et just Seat Toledo reg. nr. XXX juht oli valejuhtimisvõtte tulemusena liiklusohtliku olukorra tekitaja, ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tema ei taganud liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu saab toime panna üksnes tahtlikult (minimaalselt kaudse tahtlusega). Sellisele lähenemisele annab, kaebaja arvates, alust süüteokoosseisu sõnastus (nt: mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju). Millega on tõendatud liiklusõnnetuses osalemine, õigusnormi rikkumine, tahtlus? Seega teos puuduvad väärteo tunnused ja ei leidnud aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse.

Kohtuistungil jäi E.K esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna prefektuuri esindaja Kert Kotkas vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata.

Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid ja õiguslikke asjaolusid.

Kõigepealt võtab kohus seisukoha kaebuses toodud väidete kohta, kas asjas esinevad nõuetekohased tõendid, et liiklusõnnetuses osales E.K ja kas olemasolevad tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused) on uuritud ebapiisava tähelepanuga ja ühekülgselt.

Kohtule esitatud väärteomaterjalides on järgmised tõendid: liiklusõnnetuse akt 19.06.2017. a;

menetlusaluse isiku E.K ülekuulamise protokoll 14.11.2017. a; tunnistaja S.L. ülekuulamise protokll 19.06.2017. a sellele lisatud skeemiga; If P&C Insurance AS teade kahju suuruse kohta; E.K kiri 12.12.2017. a ja karistusregistri andmed. Väärteomaterjalide hulgas on väärteoprotokoll 14.11.2017. a ja kohtuvälise menetleja otsus 11.12.2017. a. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik keeldus kohtuvälises menetluses ütluste andmisest ja menetlusdokumentidele allkirjade andmisest. Menetlusalune isik ise põhjendas ütluste andmisest ja allkirjadest keeldumist järmisega.

Kui avarii toimus 19-ndal, siis talle helistati politseist 2-3 päeva pärast seda. Jäi arusaamatuks, miks kohe ei helistatud. Politseiametnik küsis, kas ta elab seal piirkonnas, kas sõidab seal, mida teeb seal. Siis ütles, et võib-olla tuleb anda mingeid ütlusi, tuleb minna jaoskonda. Sellega vestlus lõppes. Avarii kohta hakati rääkima hiljem. Möödus palju aega, 5-6 kuud, siis K.I.helistas uuesti ja palus jaoskonda tulla, ütles, et see asi, mis oli juunis, kas saaks minna lihtsalt rääkima. Menetlusalune isik vastas, et aeg on kallis, et kui ta tahab rääkida, siis ei ole millestki rääkida, sest ta ei ole osalenud selles liiklusõnnetuses.

Pärast seda K.I.ütles, et me lihtsalt räägime, et ei ole probleemi. Menetlusalune isik lubas leida selleks aega ja läks kell 14 mingil novembri kuupäeval. Kui astus kabinetti, siis K.I.andis talle kohe paberid allkirjastamiseks. Menetlusalune isik ütles, et vabandust, tal ei ole midagi allkirjastada, sest ta ei pea siin üldse olema, et teda kutsuti lihtsalt vestluseks. Kaido ütles, et allkirjastada tuleb kindlasti ja tunni aja jooksul, mil nad vestlesid, 10 korda üritati allkirja saada. Menetlusalune isik seletas politseinikule. Kuna ta ei valda eesti keelt nii palju, et teada, millele alla kirjutab.

Siis pakkus, et kirjutab A4 valgele lehele, et „mina E.K ei ole toime pannud 19.06. mingit liiklusõnnetust“, et paneb sinna oma allkirja ja kuupäeva, et K.I.saaks selle asja juurde liita. K.I.ütles, et see ei loe, et see tuleb kanda protokolli ja kutsus tõlgi. Tõlk tõlkis ja menetlusalune isik esitas küsimusi. E.K otsus oli, et ta ei allkirjasta mingeid pabereid alla, sest ta ei saanud aru, mis paber see oli. Nägi, et seal oli kirjas, et ta on süüdi. Teda ei olnud selles kohas, aga talle pakutakse allkirjastada paber selle kohta, et ta on süüdi.

Selgitas K.I.-le et asi on selles, et talle püütakse midagi peale suruda, aga ta ei ole ju osalenud selles.

Kui peaks tekkima probleeme, siis ta kindlasti pöördub kohtusse, võtab endale juristi ja vaatavad asja põhjalikult läbi. Tunnistaja K.I. ütlused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi väärteoprotokolli koostamise ja menetlusaluse sisiku ülekuulamise asjaolude kohta.

Tunniataja K.I. ütluste järgi tema kutsus E.K politseijaoskonda seoses liiklussündmusega. Tartu politseijaoskonda tuli isik (tunnistaja) ja andis teada, et Jaama tänavas oli juhtunud liiklusõnnetus, kus üks sõidukitest vahetas vasakult paremale ootamatult sõidurida, mille tulemusena oli tema sunnitud pidurdama ja kokkupõrke vältimiseks sõitma vastu äärekivi. K.I. kuulas kohtuvälise menetleja ametnikuna tunnistaja samal päeval üle. Lähipäevadel võttis ühendust sõiduki kasutajaga, helistas talle ja sai ühendust isikuga, kes on kohtus menetlusaluse isikuna. Isik selgitas, et kasutab tihti seda teelõiku, kuna elab seal ja liigub seal tihti. K.I. tutvustas, kes ta on ja selgitas, et miks helistab, andis teada, et mingi aja jooksul annab talle teada kuna tuleb ilmuda politseijaoskonda juhtumi lahendamiseks ütlusi andma. Kui jõudis järjekord selle juhtumini, siis K.I. helistas, palus E.K ilmuda politseijaoskonda kindlaksmääratud ajal. Ta tuli kokkulepitud ajaks. K.I. palus tal tutvuda menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, millest isik keeldus. Palus tõlgil õigused ja kohustused ette lugeda. Menetlusalune isik palus valget paberit ja pastakat ja tegi endale märkmeid nendest. Edasistest ütlustest menetlusalune isik keeldus. Protokollida ei saanud. K.I. tutvustas talle väärteoprotokolli, mis sai tõlgi poolt täielikult ette loetud, nii protokolli sisu kui muud asjaolud, ka see, et on õigus esitada 15 päeva jooksul vastulause. Meenub see, et kuna ta ütlusi ei andnud, siis esitas küsimuse, et kas teine osapool on politseiametniku tuttav. Ka nimetas isik vahepeal, et äkki oli roolis tema naine, mitte tema.

Kohtus menetlusalune isik kinnitas, et tema ja K.I.vestluse sisuks olid asjaolud, millest K.I.kohtuistungil tunnistajana rääkis.

Menetlusaluse isiku E.K ja tunnistaja K.I.ütlustega on tõendatud väärteomenetluse alustamise aluseks olnud asjaolud ja teostatud menetlustoimingud. Suulisi tõendeid kinnitab väärteoprotokoll 14.11.2017. a (tl 26, 27), millel on märkused, et menetlusalune isik keeldub allkirju andmast ja dokuemntidel puuduvad ütlused. Eelnimetatud tõendid Väärteoprotokoll on koostatud 14.11.2017. a. Vaidlust ei ole selles, et 14.11.2017. a oli päev, kui E.K ilmus politseijaoskonda talle telefoni teel edastatud kutsel. Väärteomenetlust alustas politseiametnik K.I.õiguste tutvustamisega ja tõlk viibis menetlustoimingute juures. Menetlusaluse isiku ütluste järgi oli neil vestlus tund aega, kus algul vesteldi omavahel ja siis tuli tõlk. Sellest järeldub, et õiguste ja kohustuste tutvustamine ei olnud kiirustades tehtud formaalne toiming. Õigusi selgitati korduvalt politseiametniku poolt ja tõlgi vahendusel. Väärteoprotokollis ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on tõlgi andmed ja tõlgi omakäeline kinnitus menetlustoimingutest osavõtu kohta. V™S § 58 lg 1 järgi väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Lõike 2 järgi esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt V™S §-le 19. Väärteoprotokolli andmed kinnitavad, et tutvustatud õigused ja kohustused vastavad VTMS § 19 sisule. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et väärteomenetlust on alustatud seadustikus ettenähtud korras. Väärteoprotokolli koostamisel tehti menetlusalusele isikule teatavaks temale etteheidetava teo kirjledus. Seda kinnitab ka menetlusalune isik kohtus oma ütlustega, et talle öeldi, mida ette heidetakse. Näidati joonist ja protokolli.

Hinnates tunnistaja K.I.ja menetlusaluse isiku E.K ütlusi menetlustoimingute kohta, on kohus jõusnud järeldusele, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole täies ulatuses usaldusväärsed. Menetlusalune isik väidab, et talle ei antud kätte ärakirja protokollist. Ta küsis dokumenti, aga talle öeldi, et kuna ei allkirjastanud, siis ei ole õigust saada neid dokumente. Küsis ka politseiametnikult, et kui ta ei kirjutanud alla, kas asi läheb edasi ja sai vastuse, et asi alustatakse igal juhul. Menetlusalune isik küsis, et miks üldse tema allkirja on vaja, et ta ju ütles konkreetselt, et ei osalenud selles ja kui soovitakse tema allkirja, siis kirjutab valgele A4 lehele, et teda seal ei olnud. Sellele sai keelduva vastuse. Menetlusaluse isiku ütlused on põiklevad ja kantud soovist vabaneda vastusest. Saanud teada väärteokirjelduse, asus menetlusalune isik eitama teo toimepanemist. Allkirjade andmata jätmine on toimunud lootuses, et see takistab menetluse jätkamist. Menetlusalune isik ei ole kogu menetluse kestel esitanud ka konkretseid tõendeid, mis viitaks teo toimepanijana kellelegi teisele isikule.

Tunnistaja K.I.ütluste järgi menetlusalune isik sai paberi, millele tegi küll märkmeid, aga allkirja õiguste tutvustamise kohale ei andnud. Kõigist allkirjadest keeldus. Kaitsjat ei soovinud väärteoprotokolli koostamise juurde. Asja arutamisest kohtus soovis osa võtta, see on protokollis kirjas, tõlgi poolt ette loetud. Väärteoprotokolli koopiat ta vastu ei võtnud. Tunnistaja K.I.ütluste järgi jäid arusaamatuks motiivid, et miks keeldus allkirjade andmisest. Tundus, et arvas, et allkirja kirjutamisega tunnistab ennast automaatselt süüdi. Täpseid motiive ta ei selgitanud.

Tunnistaja K.I.ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ja kohus teeb nendest järeldused, et väärteometeluses ei ole menetlusnorme rikutud.

Menetlusalune isik ilmus politseijaoskonda telefoni teel edastatud kutsel ja seega puudus vajadus kutse kättetoimetamiseks V™S §-des 40 ja 41 sätestatud korras. V™S § 65 lg 1 järgi füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või V™S § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Väärteoprotokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ei sisalda ütlusi. Tunnistaja K.I. ja menetlusaluse isiku ütluste järgi oli E.K võimalus, vaatamata sellele, et politseiametnik kasutas ülekuulamiseks menetlusaluse isiku ülekuulamis-protokolli planki, kirjutada ütlused omakäeliselt. Ülekuulamise protokoll sisaldab käsikirjalisi andmeid.

Seetõttu oli E.K võimalus omakäeliselt kirjutada protokolli, et ta ei ole väärteo kirjelduses nimetatud tegu toime pannud. Ütluste koha peal on kohtuvälise menetleja ametniku käsikirjaline märge „E.K keeldub ütlustest ning keeldub allkirjast. K.I. allkiri“. Tunnistaja K.I.ütluste järgi tegi menetlusalune isik väärteoprotokolliga tutvuumisel märkmeid.

Tunnistaja ütlused kinnitavad, et menetlusalusel isikul oli paber märkmete tegemiseks ja lükkavad ümber menetlusaluse isiku ütlused, et talle ei antud võimalust valgele paberile ütlusi kirjutada. Menetlusaluse isiku ütluste järgi ta ei kirjutanud ise ka hiljem valgele lehele. Ta ei uskunud sellesse absurdi. Ta ei kirjutanud alla ja ta isegi ei mõelnud, et saab trahvi. See tähendab, et iga inimene võib minna politseisse ja kaevata teise inimese peale, et tema lõi mind, tegi auto katki, tema süüdi.

Menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste tutvustamise ning väärteoprotokolli koopia kätteandmise kohta allkirja andmata jätmine väljendab tema allumatust menetlusele ja sellega oma tegude mittetunnistamist. Menetlusalune isik esitas kohtus väiteid ka tõlgi ebakompententsuse kohta. Ta andis ütlusi, et „mõne sõna kohta tõlk küsis menetlusaluselt isikult üle, et mis see vene keeles on. Tuli tõlgile mõned sõnad selgitada“. Eeltoodud ütlustest teeb kohus järelduse, et tõlkimisel said ebaselgused lahendatud ja arusaamatusi tõlgitava teksti sisus ei jäänud.

V™S § 69 lg 6 järgi väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seda õigust menetlusalusele isikule selgitati väärteoprotokolli koostamisel. Kui kohtuvälise menetleja ametniku juures ei kirjutanud menetlusalune isik oma seisukohta menetlusprotokolli ega eraldi paberile, siis oli tal piisavalt aega teha seda pärast politseijaoskonnast väljumist kahe nädala jooksul asjaolude üle rahulikult järele mõeldes. Kuigi menetlusalune isik avaldas väärteoprotokolli koostamisel, et ta kaitsjat ei soovi, jäi talle õigus kaitsjaga nõu pidada väärteoprotokolli koostamisest kahe nädala jooksul. Vastulause esitamiseks määratud tähtaja jooksul menetlusalune isik vastulaiset ei esitanud ja oma seisukohta kohtuvälisele menetlejale ei avaldanud. Asjaolu, et menetlusalune isik sai kätte väärteoprotokolli, kinnitab kaudselt ka menetlusaluse isiku omakäeline kiri 12.12.2017. a (tl 31), milles ta kinnitab, et sai kätte väärteomaterjalid ja ta ei ole väärtegu sooritanud. Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12.12.2017. a. E.K teadis aega, millal kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav, läks sellele väärteoprotokollis märgitud ajal ise järele ja küsis endale ka väärteoasja materjale.

Kaebuses esitatud väide, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi ei ole analüüsitud ja neist on tehtud kohtuvälise menetleja lahendit koostades ebaõiged järeldused, ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. Menetlusalusel isikul on õigus ütlusi anda. See õigus tuleneb V™S § 19 lg 1 p 4. Menetlusalusel isikul ei ole kohustust ütlusi anda ja tähendab õigust keelduda ütluste andmisest. Enne menetlusaluse isiku ülekuulamist on kohtuvälisel menetlejal kohustus tutvustada õigusi ja kohustusi. Kohus tuvastas, et õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule ka selgitatud.

Kuna menetlusalne isik keeldus kohtuvälisele menetlejale ütluste andmisest, ei olnud kohtuvälisel menetlejal otsust tehes tõendiks menetlusaluse isiku ütlusi ja tal ei olnud menetlusaluse isiku ütlusi võimalik teiste tõenditega võrrelda.

Riigikohtu 27.11.2013. a otsuses nr 3-1-1-111-13 on väljendatud seisukoht, mille kohaselt kohtupraktikas on selgitatud, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt RKKKo 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7 ja 3-1-1-47- 08, p 10).

Käesoleval juhul ongi kohus kuulanud tunnistaja K.I.ütlusi väärteoprotokolli koostamise ja menetlusaluse isiku ülekuulamise kui menetlustoimingu täpse käigu asjaolude väljaselgitamiseks. Asjaolu, et K.I.ja E.K omavahel rääkisid ja viimane avaldas suuliselt kohtuvälise menetleja ametnikule asjaolusid, ei saa kohus tunnistaja K.I.ütluste kaudu hinnata menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlusteks. Menetlusaluse isiku juttu, mida ülekuulamisprotokollis või väärteoprotokollis ei kajastu, ja mis on tulnud kohtuvälise menetleja ametniku ütluste kaudu, ei ole alust hinnata iseseisva tõendina. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja väärteoprotokoll kinnitavad, et E.K ei andnud ütlusi kohtuvälises menetluses. Tema ei kirjutanud ütlusi omakäeliselt, milleks talle anti võimalus menetleja poolt paberi andmisega ega võimaldanud ütlusi protokollida kohtuvälise menetleja ametnikul.

Tõendite kogum, mida hinnates on tehtud kohtuvälise menetleja otsus, koosnes liiklusõnnetuse aktist (tl 21, 22), tunnistaja S.L. ütlustest ja kahjuteatest (tl 30). Tunnistaja K.I.ütluste järgi liiklusõnnetuse akti peab alati täitma. Akti osaks on sündmuskoha vaatlusprotokoll, mida antud juhul ei ole koostatud, kuna sõiduk lahkus sündmuskohalt, siis sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole võimalik teha. Liiklus-õnnetuse aktis märgitud andmed osalejate kohta saadi nii, et esimene osapool pöördus politsei poole ja kuna teise osaleja auto number oli teada, siis tema andmed on andmebaasist. Audi A6 omanik oli A.T. ja kasutajaks menetlusalune isik E.K. Telefoni teel E.K ütles, et seda autot kasutab tema. Nii tuvastati sündmuskohalt lahkunud teise sõiduki juht. Kõik eelnimetatud tõendid on nõuetekohaselt vormistatud tõendid, mida kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel aluseks.

Kohtus väärteoasja kaebemenetluses lahendades lisandusid järgmised tõendamiseseme asjaoludes tähtsust omavad tõendid: menetlusaluse isiku E.K ütlused ja CD-plaat kõnesalvestisega 19.06.2017. a, kui S.L. tegi kõne politseile ja teatas liiklus-sündmusest.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohtus uuritud tõendid annavad aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis E.K-le 19.06.2017. a kella 12:29 ajal Tartu linnas Jaama tänav XXX juures mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sõitis ette kõrval liikunud sõidukile Seat Toledo. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V.P. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise kvalifitseeris kohtuväline menetleja LS § 233 lg 1 järgi leides, et E.K rikkus oma tegevusega LS § 33 lg 2 p-st 8 tulenevaid nõudeid.

LS § 33 lg 2 p 8 järgi juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS 223 § lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. V™S § 133 p 4 kohaselt tuleb kohtul asja lahendamiseks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 7). Teo koosseisupärasuse tuvastamine hõlmab kõigile asja õige lahendamise seisukohast olulistele faktilistele asjaoludele hinnangu andmist.

19.06.2017. a koostatud liiklusõnnetuse akti ja liiklusõnnetuse skeemi (tl 21, 29) kohaselt toimus Tartus Jaama tn XXX juures liiklusõnnetus, kus osalesid S.L., kes juhtis sõidukit Seat Toledo reg. nr XXX ja E.K, kes juhtis sõidukit Audi A6 reg. nr XXX. Liiklusõnnetuse aktis on esmases kirjelduses sõidukijuhi rikkumisena märgitud, et Audi A6 enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. Sõidurea vahetamisel tekitas liiklusohtiku olukorra.

Kokkupõrke vältimiseks Seat Toledo sõitis vastu äärekivi. Kahjude kirjelduse kohaselt on kahjustunud Seat Toledo parempoolne velg ja veermik. Audi A6-l kahjustused puuduvad.

Tunnistaja S.L. andis ütlusi, et osales liiklusõnnetuses. Oli suvine aeg, päevane aeg, peale lõunat sõitis mööda Jaama tänavat Lohkvasse tööle tagasi ja enne Kivilinna Konsumit, peale ülekäigurada sõitis paremas reas ja vasakust reast tuli Audi A6, mis hakkas ümber reastuma tunnistaja ritta. Tunnistaja sõitsin Seat Toledoga reg nr XXX, mis kuulus elukaaslasele V.P.Kokkupõrke vältimiseks tunnistaja pidurdas, keeras rooli paremale, mille tagajärjel sõitis vastu äärekivi. Tunnistaja peatas auto ja vaatas vigastused üle. Audi kiirendas jõuliselt ja sõitis minema. Tunnistaja mõtles, et sõidab talle järgi ja peab ta kinni, aga ei leidnud enam teda. Siis helistas politseisse ja käis politseis kohal.

Kohtueelses menetluses antud ütlusi meenutades VTSM § 2, § 31 lg 1 ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel kinnitas tunnistaja sündmuse toimumise aega: 19.06.2017. a. Liiklussündmuse toimumise ajal olid suvised teeolud, tee oli kuiv. Liiklus oli suhteliselt hõre sel kellaajal. Kuni Kaunase pst ringini oli Audi 6 tunnistaja nägemisulatuses. Registreerimisnumbrit märkas tunnistaja sel hetkel kui seisma jäi, siis esimese asjana vaatas numbrit kuna ta ei jäänud pidama. Auto numbrit nägi tunnistaja selgesti, ei eksinud, olen selles täiesti kindel. Kohtus tunnistaja kinnitas, et XXX oli Audi number. Sündmusest oli kulunud 10 kuni 15 minutit kui helistas häirekeskusesse. Kui tunnistaja politseis käis avaldust tegemas, siis ma ütles esimesel korral auto numbri ja tunnistaja mäletamist mööda kirjutati see üles paberitesse. Tunnistaja S.L. ütlusi kinnitab CD-plaat kõnesalvestisega, kus tunnistajaks olnud isik helistab häirekeskusesse ning teatab juhtumist. Kõnesalvestises on kuulda, et isik ütleb selgesti ilma kõhklusteta mootorsõiduki registrinumbri XXX. Tunnistaja S.L. ütlused, kõnesalvestis ja liiklusõnnetuse akt kinnitavad, et samal ajal tunnistaja juhitud sõidukiga liikus kõrval sõidurajal, tunnistajast vasakul Audi 6, registreerimisnumbriga XXX.

Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik oli mootorsõiduki Audi A6 roolis. Seega tuleb tuvastada, kas E.K juhtis 19.06.2017. a kella 12:29 ajal Jaama tänaval mootorsõidukit Audi A6. Menetlusalune isik andis kohtus ütlusi, et Audi A6-ga sõidab vahepeal tema ise ja vahel ka tema naine. Vahepeal sõidab ka isa ja õde Anja, kui tuleb Tallinnast. Liiklusõnnetuse aktis on Audi A6, registreerimisnumbriga XXX omanikuna märgitud A.T. Ka menetlusalune isik kinnitab, et isa, A.T. on sõiduki omanik. Juba kohtule esitatud kaebuses välistatakse asjaolu, et A. (kaebuse kirjapildis A.) E.K ei osalenud 19.06.2017. a liiklusõnnetuses. Kohtus antud ütlustega ei viita menetlusalune isik A.T. kui liiklussündmuses osalenule. Kohus teeb järelduse, et A.T. ei olnud isik, kes juhtis 19.06.2017. a kell 12.29 ajal Audi A6 Tartus Jaama tänaval.

Tunnistaja S.L. ütluste järgi põhjustas liiklusõnnetuse meesterahva juhitud mootorsõiduk Audi A6 reg. nr XXX. Asjaolu, et tunnistaja ei ole kohtuvälises menetluses ülekuulamisel (tl 28)

andnud ütlusi Audi A6 registreerimisnumbri täpsusega, ei kahanda tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja kohtus antud ütlustega ja seda kinnitavate teiste tõenditega on tuvastatud liiklussündmuses osalenud sõiduk Audi A6 registreerimisnumbriga XXX. Kohas, kus liiklussündmus toimus oli mõlemas sõidusuunas 2 sõidurida. Tunnistaja S.L. ütluste järgi peale Jaama tänaval asuvat tehnoülevaatust lahkneb tee kaheks sõidureaks. Tunnistaja sõitis kiirusega 50 km/h või natuke vähem isegi, sest ta vahetas rida. Kui tee muutus 2-realiseks läks tunnistaja paremasse ritta. Tunnistaja ei näinud Audit enda taga sõitmas. Audi suunatuld ta ei näinud. Nägi seda autot enda kõrval hetkel, kui ta hakkas reastuma tunnistaja ette paremasse ritta, sooritades manöövri vasakpoolselt sõidurajalt paremale sõidurajale, sõitis ette parempoolsel rajal liikuvale tunnistaja juhtitud sõidukile Seat Toledo. Tunnistaja kohtueelses mentluses tunnistajana ülekuulamise protokolli juures on tunnistaja

S.L. koostatud joonist sündmuskohast (tl. 29). Tunnistaja kirjeldas kohtus joonise järgi sündmuskohta ja kinnitas, et liiklusõnnetus oli enne ülekäigurada. Audi kiirust ei oska tunnistaja öelda. Tunnistaja väidab, et manöövri teostamisel pidi Audi liikuma kiiremini, sest sõitis tunnistajale ette. Audi manööver paremasse sõiduritta jäi lõpuni sooritamata.

Menetlusalune isik E.K andis kohtus ütlusi, et 19.06.2017. a tegeles ta oma tavapäraste toimetustega. Sõitis ringi linnas Audi A6-ga reg nr XXX. Täpselt ei oska öelda, kas sel päeval oli Audi tema kasutuse, sest 19. juunist on möödunud pool aastat, aga suure tõenäosusega jah. Ta liikus autoga terve päev. Tavaline tööpäeva oli. Koos äripartneriga käisid objektide vahet, üks objekt oli Anne tänavas ja kuna ta ka elab seal, siis seal igal pool sõitis ringi. Elukoht on XXXX. Kui jooniselt vaadata (viitab ja näitab tl. 29 asuvat joonist), siis sellelt teelt ta keerab oma maja juurde. Lõuna ajal kuskil sõitis, aga täpselt ei oska öelda.

Enne menetlusaluse isiku ülekuulamist selgitas kohus talle õigusi ja kohustusi V™S § 19 järgi. Õiguste ja kohustuste selgitamisega rakendatud menetlusaluse isiku ütlused on lubatud tõend ja kohus hindab menetlusaluse isiku ütlusi kogumis teiste tõenditega.

Menetlusaluse isiku ütluste järgi iga päev sõidab ta seal kohas ja pöörab 10 korda päevas Jaama tänavalt Konsumi suunas oma maja juurde XXXX. Sel päeval teistel objektidel ei käinud, ainult Anne tänaval Maxima kõrval, Anne 43. Objektil käis sel päeval kuskil kell 10-12 vahel, enne lõunat. Ei mäleta, mis teed mööda objektile läks ja ei mäleta kuhu sõitsid, kui objektilt ära sõitsid, aga kui sõidab koju, siis alati sõidab seda teed pidi, mööda Jaama tänavat, sest mikrorajoonis sees olev tee on ohtlik, seal on vähe ruumi ja kui keegi seal valesti pargib, siis see on probleem. Menetlusaluse isiku E.K ütlused haakuvad tunnistaja S.L. ütlustega ja kinnitavad, et E.K igapäevane teekond, mida ta autoga läbib, kulgeb Jaama tänavalt pööramisega XXXX suunas ja möödub Kivilinna Konsumist. Menetlusalune isik kirjeldab seda teekonda veendunult ja kasutas tunnistaja koostatud joonist tl 29 kohtule oma ütluste selgitamiseks. Menetlusalune isik ei mäleta täpselt, kuidas ta sel päeval sõitis Anne 43 asuvale objektile, kuid ei kahtle kojusõidu teekonna kirjeldamisel. Aeg, millal menetlusalune isik käis objektil ja seal tagasi sõitis, langeb ligilähedaselt kokku tunnistaja nimetatud liiklussündmuse toimumise ajaga. Kohtul ei tekkinud tõendite hindamisel kahtlusi, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit Audi A6 numbrimärgiga XXX E.K, kes põhjustas liiklusohtliku olukorra. Kaebuses viidatakse kahjuteatele, mis ei kinnita sündmuse toimumise aega. 13.11.2017. a kahjuteate järgi on kahjujuhtum toimunud 21.06.2017. a (tl 30). Eelnimetatud tõend ei lükka ümber ega sea kahtluse alla teisi tõendeid liiklussündmuse toimumise aja kohta. Ligi viis kuud peale sündmust välja antud teade eksib ajaga kahe päeva võrra. Tunnistaja S. L. ütlused, kõnesalvestis ja liiklusõnnetuse akt kinnitavad sündmuse toimumise aega.

Menetlusaluse isiku väide, et tema kasutuses olnud sõidukil Audi A6 numbrimärgiga XXX on tuunitud klaasid ja seetõttu ei olnud teda võimalik juhiistmel näha, ei lükka ümber tõendite kogumiga eelpool tuvastatud asjaolusid. Eelpoolkirjeldatud tõendid välistasid sõiduki omaniku A.T.poolt 19.06.2017. a sõiduki juhtimise sündmuskohal ja viitavad juhina meesisikule, sõiduki kasutajale E.K-le. Tunnistaja S.L. nägi juhti ajal, kui sõiduk oli tema kõrval ja tal oli võimalik näha sõiduki juhti. Tunnistaja ütluste järgi eeldatavasti juht märkas teist autot, kui see pidurdas ja läks tagasi vasakusse sõiduritta. Tunnistaja silmaga nägi teda kui Kaunase pst ringristmikuni. Ta jätkas liikumist vasakus reas ja senimaani kuni tunnistaja teda nägi, sõitis ta vasakus reas. Menetlusalune isik andis ütlusi, et põhjus, miks süü kellegi kaela veeretada, on palju. Temal ei olnud põhjust keerata ette ja sõita ülekäigurajale sealsamas, kus ta elab. Aga mis siis, kui tema naine jalutab seal 2-aastase lapsega. See on väga ohtlik manööver. Juhtimisõigus on tal umbes

15 aastat, tal on suur kogemus ja ta kunagi ei ole teinud tõsiseid avariisid. Eelkirjeldatud ütlustega välistab menetlusalune isik ka selle asjaolu, et A.T. kuulunud sõidukit võis sündmuskohal juhtida menetlusaluse isiku abikaasa. Sündmuse toimumise ajal oli naine lapsega muudes tegevustes ega sõitnud autoga.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (otsus nr 3-1-1-79 06, p 6) ning tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Tagajärje omistamise võib välistada näiteks kannatanu enda ebakorrektne käitumine või kui kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu, millest johtuvalt pole põhjust tagada tema kahjustada saanud õigushüve riigipoolset kaitset. Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolduskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks, kui kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (määrus nr 3-1-1-23-13).

Asja lahendamiseks tuleb seega tuvastada, kas liiklusõnnetuses osalenud järgisid liiklusnõudeid või mitte. Tunnistaja ütlused kohtuvälises menetluses ja kohtus ühtivad – tema sõitis ühtlaselt paremal sõidurajal. Ta on seisukohal, et Audi A6 alustas reavahetust ning sõitis ilma suunatuleta tema sõidukile ette, mistõttu pidi ta järsult pidurdama ja kokkupõrke vältimiseks sõitma äärekivi vastu. Tunnistaja kinnitas kohtus, et autos teda juhtimisel miski ei seganud. Maha midagi ei kukkunud, kõrvale ta ei vaadanud. Tunnistaja ütlustes kirjeldatud asjaolusid ei ole teised tõendid ümber lükanud. Tunnistajale ei ole liiklussündmusega seoses põhjust ette heita liiklusseaduse rikkumist. E.K olles teel koju ja sõites mööda Jaama tänavat linnast väljuvas suunas, tegi ohtliku manöövri Jaama tänava teisest sõidureast sooviga pöörata Konsumi suunas ja sõita sealt edasi koju XXX majas. Tee lahknemine kaheraliseks ja tema ees sõitnud sõiduki suundumisel paremasse sõiduritta lootis E.K pöörde sooritada enne esimeses sõidureas sõinud

Seat Toledo jõudmist ristmikule. Audi A6 juht kiirendas ning lahkus sündmuskohalt. Eelnimetatud käitumine annab alust järeldada, et asudes teisest sõidureast pööret tegema tajus E.K ohtu, jättis manöövri lõpuni tegemata ja reastus tagasi oma sõiduritta seal teise sõiduki vaateväljast eemaldudes.

Tunnistaja S.L. ütluste järgi oli tema juhitud autol silmaganähtav vigastus, parempoolne esimene veljenurk oli maas, vastu äärekivi purunenud. Liikluskindlustuse käsitleja fikseeris kõik vigastused. Varalise kahju tekkimine on tõendatud 13.11.2017 esitatud IF kindlustuse kahjuteatega (tl 30)

ja tunnistaja S.L. ütlusega. Dokumentaalne tõend kinnitab tunnistaja ütlusi kahju põhjustamisest. Eelnimetatud tõendite kogumiga on tõendatud kahju suurus maksumusega

187.04 eurot, mis koosneb parempoolse esivaluvelje remondist ja sillastendist. Seat Toledole tekkinud vigastused on otseses põhjuslikus seoses E.K poolt LS § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumisega. Seadnud ootamatu manöövriga teise liikleja ohtu vastutab ohu tekitaja tagajärje eest, mis tekkis tegevusega vältida raskemat tagajärge, sõidukite kokkupõrget.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 2 järgi isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. LS § 33 lg 2 p 8 järgi on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Tunnistaja S. L. ütluste järgi liikus ta enne ohuolukorra tekkimist kiirusega umbes 50 km/h või vähem. E.K, sõites kaherealise sõidusuunaga tänaval teises sõidureas ja asudes sealt paremat pööret tegema kõrvalteele sõitmiseks, pidas võimalikuks, et ta takistab ja ohustab selle tegevusega esimeses sõidureas liikuvat sõidukit, kuid tähelepanematuse tõttu lootis seda vältida. Tema tähelepanematus seisnes olukorra hindamises. Asulas lubatud maksimaalse sõidkiiruse lähedase kiirusega sõites ei arvstanud ta, et ei jõua manöövrit sooritada teisele sõidukile ette jäämata. Menetlusalune isik rikkudes LS § 33 lg 2 p-st tulenevat kohustust käitus vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Seega on tõendatud kõik väärteo koosseisulised asjaolud ja tema tegu on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi, sest rikkumise tagajärjel põhjustas isik teisele isikule varalist kahju. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatvaid asjaolusid.

Tõendite kogum võimaldas kohtuvälisel menetlejal jõuda järeldusele väärteokoosseisu tõendatuses menetlusaluse siiku tegevuses. Kohtus lisandunud tõendid kinnitavad kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolusid, ei tekita kahtlusi teo toimepanijas ja ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ei esine V™S § 29 lg 1 p-s 1 väärteomenetlust välistavat asjaolu, sest teos esinevad tõsikindlalt väärteo tunnused, mis on sätestatud LS § 223 lg-s 1.

Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse määramist kohtuvälise menetleja poolt ja mõistmist kohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 9 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11 3-1-1-52-13 , p 11 ja nr , p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr , p 7 ja 3-1-1-76-12 nr , p 19). 3-1-1-52-13 Kohus ei tuvasatnud E.K puhul KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid. E.K on karistusregistri anmdetel karistamata isik (tl 32). Talle on LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuseks kergemaliigiline karistus, rahatrhv 40 trahviühiku ulatuses, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Nimetatud põhjustel ei ole kohtul põhjust revideerida ka karistust. Karistuse kergendamiseks ei ole põhjust.

Kohus uurinud vahetult asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid siseveendumise kohaselt nende kogumis leiab, et E.K kaebus tuleb jätta rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 11.12.2017.a otsus väärteoasjas 2780,17,005380 muutmata. Kohus teeb kaebuse lahendamisel otsuse V™S § 132 p 1 alusel ja jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/