2-17-12387/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta AA apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.12.2017 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2017 otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis

rahuldamata AA avalduse YY vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks XX

suhtes ja lapse hooldusõiguse täielikult või osaliselt AA-le üleandmiseks ning määras

menetluskulude jaotuse vanema õiguste määramise nõudes.

3. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule hagita

menetluses eelmenetluse staadiumis.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-12387

Kohtuasi

XX hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks

AA avaldus YY vastu XX suhtes ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

avaldajale

üleandmiseks

või

AA-le

XX

suhtes

ainuotsustusõiguse määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.12.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/puudutatud isik I XX (ik XXXXXXXXXX,

seaduslik esindaja AA, esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja/puudutatud

isik

II

YY

(ik

XXXXXXXXXX)

Avaldaja AA (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

4. Harju Maakohtu 14.12.2017 otsus on jõustunud osas, mille kohus lahendas põlvnemise

tuvastamise ja elatise hagi ning määras nendes nõuetes menetluskulude jaotuse.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, nõuded ja poolte seisukohad

1. XX (hageja, laps) esitas 18.08.2017 hagi Harju Maakohtusse YY (kostja, isa) vastu

põlvnemise tuvastamiseks ja igakuise elatise väljamõistmiseks 235 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse sätestatud kuupalga alammäärast ning tagasiulatuva elatise

1 488,33 eurot väljamõistmiseks. Samas dokumendis palus AA (avaldaja, ema) määrata lapse

ainuhooldusõigus või alternatiivselt otsustusõigus lapse suhtes avaldajale.

Hageja sündis XX.XX.XXXX kostja ja avaldaja kooselust, mis lõppes 2016. aasta juunis. Lapse

sünd registreeriti 08.03.2017 Tallinna Perekonnaseisuametis, kus lapse sünniakti ei tehtud

kannet isa kohta, sest lapse isa keeldus lapse sünni vormistamisele tulemast. Lapse ülalpidamise

kohustust on kogu aeg täitnud ema. Isa, hoolimata ema korduvatest palvetest, ei ole lapse

ülalpidamisse ja kasvatamisse panustanud.

Kuivõrd ema teostas lapse suhtes hooldusõigust ainuisikuliselt ja isa lapsest ei huvitunud, oli

mõistlik anda kohtu äranägemisel lapse hooldusõigus või otsustusõigus emale. Avalduse

rahuldamata jätmisel võib isa hakata takistama hooldusõiguse teostamist, nt keelata reisimise

või elukoha vahetuse.

2. Kohtuistungil võttis isa pärast DNA-ekspertiisi tulemustega tutvumist põlvnemise nõude

õigeks ja nõustus lapsele maksma elatist miinimummääras. Muudatustega lapse hooldusõiguse

ulatuses isa nõus ei olnud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas põlvnemise tuvastamise hagi ja tuvastas, et hageja bioloogiline isa on

kostja. Elatise hagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise

elatise alates 18.08.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni miinimummääras, mis tuleb tasuda

lapse ema pangakontole. Kohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ning avalduse

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hooldusõiguse täielikult või osaliselt

emale üleandmiseks. Lapsele antud riigi õigusabi kulud jättis kohus riigi kanda,

ekspertiisikulud isa kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg-le 1, § 94 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 95 ja lähtudes

DNA-ekspertiisi tulemustest ning isa nõustumisest sellega, järeldas kohus, et hageja

bioloogiline isa oli kostja, mistõttu tuli hagi rahuldada. Kuna isa avaldas istungil nõustumust

maksta lapsele igakuist elatist miinimummääras, mõistis kohus temalt selle hageja kasuks välja

alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tuginedes Riigikohtu 11.06.2008

otsusele asjas 3-2-1-36-08, märkis maakohus, et põlvnemise kohtuliku tuvastamise korral on

võimalik välja mõista elatis alates hagi esitamisest, mistõttu tuli jätta rahuldamata hageja

tagasiulatuva elatise nõue.

Avalduse osas lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks märkis kohus, et see oli esitatud

ennatlikult ja lapse huve arvestamata, mistõttu tuli avaldus jätta rahuldamata. Lapse isal ei

olnud enne lapse põlvnemise tuvastamist tõsikindlat veendumust selles, et ta on lapse isa ja

lapse põlvnemine ei olnud seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, mistõttu ei olnud isal

võimalik PKS-is sätestatud korras hooldusõigust teostada. Lapse isa avaldas istungil, et ta küll

ei soovi lapse emaga koos elada, kuid soovib lapse kasvatamises osaleda ja ei ole nõus ühise

hooldusõiguse lõpetamisega. Kuna lapse isal ei olnud seadusest tulenevat õigust seni

hooldusõigust teostada, olid lapse ema väited selle kohta, et lapse isa võib hakata lapse

hooldusõiguse teostamist takistama, paljasõnalised ja tõendamata. Menetluses ei leidnud

tõendamist, et vanematel ei ole võimalik hooldusõigust ühiselt teostada. Lapse arenguks on

oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.

Kui vanemad ei jõua edaspidi ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele,

võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Samuti on

edaspidi võimalik taotleda lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist PKS § 137 lg 1

alusel.

Apellatsioonkaebus

4. Avaldaja vaidlustas kohtuotsuse osaliselt, paludes see tühistada osas, milles kohus jättis

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata ja avaldajale üleandmata. Avaldaja palus tühistatud

osas teha uue otsuse ja anda avaldajale otsustusõigus lapse viibimiskoha määramise, hariduse

ja tervise küsimustes või alternatiivselt lõpetada nendes küsimustes vanemate ühine

hooldusõigus ja anda see avaldajale.

Lapse arengu seisukohalt on oluline, et vanematel ei ole lahkarvamusi lapse viibimiskoha,

hariduse ja tervise küsimustes. Samas on lapse isa korduvalt lapse ema hooldusõigust nendes

küsimustes takistanud, kuigi lapse hooldusõigust on reaalselt teostanud vaid avaldaja. Lapse isa

ei ole lapse suhtes huvi üles näidanud. Huvipuudust ei olnud paslik põhjendada asjaoluga, et

DNA-ekspertiis oli tegemata. Selle teostamist enne hagi esitamist keegi ei takistanud. Pealegi

ei ole lapse sünni korral reeglina DNA-ekspertiisi tegemine vajalik.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud

osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu ja tsiviilasi saata esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa vaidlustatud osas otsuse tühistamise.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas

kaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hooldusõiguse täielikult või osaliselt

emale üleandmiseks. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et hageja

bioloogiline isa on kostja ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates

18.08.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni miinimummääras, mis tuleb tasuda lapse ema

pangakontole ning jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude. Samuti ei vaidlustatud

nende nõuetega seonduvat menetluskulude jaotust. Nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Vastavalt TsMS § 652 lg-le 8 ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku

põhjendusega. TsMS § 550 lg 2 järgi võib vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega

suhtlemise korraldamise kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu

lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Samas ei tohi asja lahendus oleneda

sellest, kas kohus lahendas hooldusõiguse küsimuse hagimenetluses või hagita menetluses.

Hooldusõiguse asi jääb sõltumata sellest, et see vaadatakse läbi koos hagiasjaga (nt elatise hagi)

oma olemuselt hagita asjaks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtul on

vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kusjuures

hagita menetlus nõuab kohtult veelgi suuremat aktiivsust asja lahendamisel.

Kohus on jätnud TsMS § 392 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4 tulenevad eelmenetluse ülesanded täitmata,

s.t on jätnud menetlusosalistele menetlusliku olukorra selgitamata ja kindlaks tegemata

menetletava nõude. Kaebusest nähtuvalt ei ole kohus piisaval määral selgitanud avaldajale, mis

eristab hooldusõigust otsustusõigusest ja jätnud selgeks tegemata, mida avaldaja soovib, kas

hooldusõiguse äravõtmist või teatud küsimuste osas otsustusõiguse saamist (vt nt kohtuistungi

protokolli, lk 54). Veel on jätnud kohus selgitamata, et otsustusõiguse andmise nõue

(PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded. Seetõttu

saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel

korraga.

Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad

last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra

lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate

küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku

lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks

on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena

saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste

küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (Riigikohtu 15.02.2016 otsus

asjas nr 3-2-1-159-15, p 25).

Sellest tulenevalt saab ka kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada

avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud

õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku

kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust

(Riigikohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-2-1-81-15, p 19).

Samuti ei ole kohus välja selgitanud asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Menetletud

on üksnes hageja põlvnemise tuvastamise nõuet ja elatisenõuet. Eestkosteasutused on lapse

hooldusõiguse küsimuse lahendamiseks formaalselt küll menetlusse kaasatud, kuid neil ei ole

sisuliselt lastud hooldusõiguse küsimuses kaasa rääkida. Näiteks on Lasnamäe Linnaosa

Valitsus selgitanud 21.09.2017, et kuna lapse sünniaktis oli tol hetkel kanne üksnes ema kohta,

ei saanud eestkosteasutus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale üleandmise

osas kaasa rääkida enne, kui lapse põlvnemine on tuvastatud (lk 43). Hiljem kohus aga seda

võimalust ei andnud. Menetluse kestel kogunenud teadmiste pinnalt ei olnud võimalik teha

õiget ja õiglast lahendust vanemate hooldusõiguse küsimuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks

olulised asjaolud välja selgitamata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selliste

rikkumiste korral tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule

(vt Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-

84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.

Menetluskulud

6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab asja tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb kohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg

3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing