1-15-8689/69 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 13. veebruar 2018 Kohtuasja number 1-15-8689 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi

O.E (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. jaanuari 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja O.E kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo O.E-le määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks O.E-lt Eesti

Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsusega tunnistati O.E süüdi ja teda

karistati karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga kohaldamata.

O.E allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks pandi talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 9 ette nähtud kohustused.

2. Viru Maakohtu 23. mai 2016. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja O.E-le Viru Maakohtu 18. detsembri 2015. a kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati

2(4) täitmisele. Karistusaja alguseks luges kohus 22. augusti 2016. Karistusaja lõpp saabub 22. augustil 2018.

3. 13. detsembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid O.E tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid O.E ennetähtaegset vabastamist.

4. Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018. a määrusega jäeti O.E karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et O.E kannab karistust sellise liiklussüüteo eest, millega põhjustati inimese surm. Vangistus pöörati täitmisele, kuna O.E ei suutnud täita talle kohtu poolt

käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Kohus luges positiivseks, et süüdimõistetul on vabanedes olemas töö- ja elukoht ning lähedaste toetus. Samas on O.E kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on korduvalt keeldunud vanglas töötamast ning vangistuse ajal on tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel. Kõik see ilmestab süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Arvestades O.E kuriteo

asjaolusid, isikut ja seda, et tegemist on täitmisele pööratud karistusega, leidis kohus, et

süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Puudub usaldus, et O.E suudab edaspidi täita korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Samuti eksisteerib suur risk, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. O.E ei tunnista enda probleemi kanepi tarvitamisega, mis on uue kuriteo soodusteguriks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.E kaitsja Nikolai Rõžov, kes

palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja hinnangul on kohus jätnud sisuliselt arvesse võtmata isikut iseloomustavad andmed. Kohus ei ole arvestanud, et O.E tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses toimepandud tegu. Vabanemisel on O.E elukoht oma ema ja noorema õe juures. O.E õppis enne vangistust Tallinna Ülikoolis avaliku sektori majandust, ta valdab hästi eesti keelt.

Pärast vabanemist on O.E-le garanteeritud töökoht X OÜ-s. Kriminaalse taustaga

sõpru süüdimõistetul ei ole, tal on toetav lähivõrgustik perekonna näol ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi. See näitab, et O.E on teinud eelnevast elust järeldused ning ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. O.E viibib esimest korda vangistuses ja ta on

varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja hinnangul kaaluvad positiivsed asjaolud üles

negatiivse. On harvaesinev olukord, kus nii prokuratuur, vangla, kriminaalhooldaja kui ka

süüdimõistetu pooldavad ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus on neid seisukohti ignoreerinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma,

kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Viru

3(4) Maakohtu määruses on vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud

otsustuskriteeriume arvestades O.E ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).

8. Vangla iseloomustuse kohaselt määrati O.E-le 2017. aastal kolm distsiplinaarkaristust. 16. ja 26. augustil 2017 määrati O.E-le kartserikaristus tööst keeldumise eest ning

13. oktoobril 2017 solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest. Kolm kehtivat

distsiplinaarkaristust näitavad selgelt, et vangistus ei ole veel oma eesmärki täitnud, sest O.E ei suuda isegi kontrollitud tingimustes jääda õiguskuulekaks. O.E suhtes on vangistuse jooksul kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid (KoTo, tl 65).

Kolleegiumil ei ole sarnaselt maakohtuga usku sellesse, et süüdimõistetu suudaks vabaduses

järgida käitumiskontrolli nõudeid. Seda kahtlust suurendab asjaolu, et praegu kantav karistus pöörati täitmisele, kuna O.E ei suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid.

9. O.E puhul on uute kuritegude toimepanemise riskitegur narkootikumide tarvitamine.

Süüdimõistetut on väärteo korras korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kuigi

vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab O.E enda probleemi narkootikumide

tarvitamisega, ei ole usutav, et vabaduses suudaks O.E narkootiliste ainete

tarvitamisest hoiduda. O.E on enne vangistust viibinud ravil, kuid on pärast ravi narkootikumide tarvitamist jätkanud. Praegu kannab O.E karistust vangistuses, kuna

ta tarvitas katseajal koos oma tuttavatega keelust hoolimata narkootilist ainet (kanepit). Retsidiivsusriski suurendab seejuures asjaolu, et O.E on tuttavaid, kes võivad teda ka edaspidi mõjutada narkootikume tarvitama (KoTo, tl 64). Vangla iseloomustusest nähtuvalt on

oht suur, kui O.E ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ega tarbimisharjumusi. O.E eluviis on riskiv ja hoolimatu ning süüdimõistetu on autot juhtides korduvalt

ületanud sõidukiirust. Viimati põhjustas tema ettevaatamatu sõidustiil inimese surma.

Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt viitab kiiruspiirangu korduv ületamine teravate

elamuste otsimisele ning hoolimatule suhtumisele. O.E käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna ta kordab oma vigu ega suuda õppida varasematest eksimustest. (KoTo, tl 70)

10. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et vaatamata O.E positiivselt iseloomustavatele

asjaoludele (töötamine vangistuses, töö- ja elukoha olemasolu, perekonna toetus), on uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad riskitegurid kaugelt liiga kaalukad, et O.E vangistusest enne tähtaega vabastada. 11. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus pidanuks arvestama vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuratuuri kinnipeetava vabastamist toetavata seisukohtadega. Ringkonnakohus selgitab, et

prokuratuuri ega vangla seisukoht kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuses ei ole kohtule siduv. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesolevas asjas on prokuratuuri

4(4) arvamuses märgitud üksnes seda, et prokuratuur nõustub vangla argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, O.E ennetähtaegset vabastamist. Seega ei saanud maakohus prokuratuuri

põhjendustele vastata, kuna prokuratuur ei ole neid esitanud. Samas on maakohtu määruses veenvad põhjendused selle kohta, miks kohus ei nõustunud süüdimõistetut enne tähtaega vanglast vabastama.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

13. O.E kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks.

Taotluses palutakse määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo O.E-le

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks üks pooltund ning kaitsealusega konsulteerimiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Seetõttu

loeb kolleegium määruskaebemenetluses O.E-le õigusabi osutamise põhjendatud

ajakuluks kolm pooltundi. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 60 eurot, millele lisandub

käibemaks 12 eurot. Kuna O.E kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb

määratud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel O.E-lt riigi kasuks välja mõista.

Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus