2-15-7363/66 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7363

Tsiviilasi

R.S. hagi Circle K Eesti AS vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4910,42 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. jaanuar 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): R.S. (isikukood XXX), esindaja Mihhail

Tuštšenko

Vastustaja (kostja): Circle K Eesti AS (registrikood

10180925), esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. veebuari 2017. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt R.S.

hagi Circle K Eesti AS vastu kahju hüvitamiseks.

3. Mõista Circle K Eesti AS-lt välja R.S. kasuks

kahjuhüvitis 939,61 eurot, sh 439,61 eurot varalise kahju

katteks ja 500 eurot mittevaralise kahju katteks.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta Circle K Eesti AS poolt maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud Circle K Eesti AS

enda kanda.

6. Jätta R.S. poolt maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 50 % ulatuses R.S. enda kanda ja 50 %

ulatuses Circle K Eesti AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.S. (hageja) esitas Circle K Eesti AS-i (kostja) vastu hagi tervisekahjustusega tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

5000 eurot. Hageja vähendas varalise kahju hüvitist 439,61 euroni ja mittevaralise kahju hüvitist

4473,81 euroni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kukkus hageja 13.03.2015 kell 14:09 kostjale kuuluva tankla

territooriumil aadressil Tallinna mnt 64, Narva. Kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastuse

ja terviserikke. Hageja selgitas, et peale tankla kauplusest väljumist suundus ta oma auto juurde,

mis seisis teisel pool tankla hoonet. Tankla autopesula väljasõidu ukse ees hageja libises ja

kukkus, kuna väljasõit autopesulast oli libe. Kukkumise tõttu kutsuti hagejale kiirabi. Kiirabi

töötajad tuvastasid hagejal vasaku hüppeliigese valuliku deformatsiooni ja seoses sellega suunati

hageja traumapunkti, kus tuvastati vasaku hüppeliigse luude hulgimurd (bimalleolaarne). Hageja

suunati erakorralisele operatsioonile SA-sse Narva Haigla. Hageja viibis haiglas seitse päeva.

Ravialased soovitused olid ambulatoorne ravi ortopeedi juures, kipslahas 5 nädalat ja ortoosi

kandmine vähemalt 2 kuud.

Hageja leidis, et kuna juhtum toimus kostja territooriumil libeda tee tõttu, vastutab hagejale kahju

tekitamise eest kostja. Kostja ei teostanud nõuetekohaselt oma territooriumi korrashoidu selleks,

et temale kuuluv territoorium oleks teistele isikutele ohutu. Kostja rikkus ehitusseaduse § 29 lg 4

sätestatud kohustust tagada ehitise omanikuna ehitise kasutamisel ehitise ning selle asukoha

maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale. Kuna kostja rikkus seadusest tulenevat

kohustust, on tema tegevus õigusvastane.

Juhul, kui kostja oleks täitnud nõuetekohaselt oma kohustust territooriumi korrashoidmisel, oleks

autopesula väljasõidu tee olnud ohutu ja hageja ei oleks libisenud ega kukkunud ega oleks ka

saanud kehavigastusi, mis tõid kaasa varalise ja mittevaralise kahju.

Hageja varaline kahju koosneb saamatu jäänud tulust ja kuludest ravimitele. Tervisekahju tõttu

oli hageja töövõimetu alates 13.03.2015 kuni mai 2015. Hageja kuue kuu keskmise töötasu

moodustas 733,30 eurot kuus ning kahe kuu saamata töötasu seoses tervisekahjuga on 1466,66

eurot. Haigekassa maksis hagejale töövõimetushüvitist 30.03.2015, 11.05.2015 ja 29.05.2015,

kokku 1027,05 eurot. Saamata jäänud tulu seoses tervisekahjuga moodustab 439,61 eurot.

Mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja kui terve ja iseseisev mees vajas peale tervisekahju

tekkimist igapäevaselt abi. Hageja tundis pidevalt tugevat valu ning tal olid suured raskused

liikumisega. Hagejal on füüsiline ja hingeline valu seoses traumaga, mida põhjustasid korduvad

valulikud operatsioonid ja protseduurid, ebamugavused igapäevases elus ja tööl. Hageja leidis, et

mittevaralise kahju mõistlik hüvitis saadud kehavigastuste ees moodustab 4473,81 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja ei vaidlustanud, et hageja kukkus 13.03.2015 kell 14:09 kostjale kuuluva tankla

territooriumil aadressil Tallinna mnt 64, Narva ning et hageja sai kukkumise tagajärjel

kehavigastuse ning et hageja viibis haiglaravil 16. märtsist 2015 kuni 23. märtsini 2015.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et hageja kukkumise koht oli libe, autopesula uksel ei

olnud kliente võimaliku libeduse eest hoiatavat silti, kostja ei olnud taganud tankla-ala

korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale EhS § 29 lg 4 kohaselt, hagejal on varaline kahju saamata

jäänud töötasu näol ning et mittevaralise kahju hüvitise suurus oleks 4473,81 eurot.

Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et autopesula

väljasõidutee oli üleüldse niiske või märg. Hagile lisatud fotod ei kajasta kukkumise situatsiooni.

Fotode tegemise aeg ei ole teada. Hageja ei ole tõendanud, et kukkumise koht oleks olnud libe.

Isegi kui kukkumise koht oleks olnud niiske või märg, siis see ei saa jalakäijale normaalsel

kõndimisel olla libe. Hageja peab ise näitama üles käibes vajalikku hoolsust.

Eesti Ilmateenistuse andmetel oli Narvas 13.03.2015 kell 14:00 päikesepaisteline ja kuiv ilm

õhutemperatuuriga +7,6 °C. Seega on välistatud, et 13.03.2015 pärastlõunal kell 14:09 oli

autopesula väljasõidutee jäätunud ja libe.

Arvestades eelnevat ei saa kostja tegevus olla õigusvastane ja kuna käibekohustuse rikkumine on

asjaoludest tulenevalt välistatud, siis on välistatud ka kostja süü. Kostja on teinud endast kõik

võimaliku käibekohustuse järgimiseks. Puhkudeks, kui õues on miinuskraadid, on lisaks

libedusetõrje teostamisele autopesula väljasõidu uksele paigaldatud ka kollane libisemise ohu

eest hoiatav silt. Liiati kui 13.03.2015 oli autopesula väljasõidu ukse esine tee märjast tingituna

libedam kui tavaliselt, siis puudus kostjal isegi teoreetiline võimalus libedatõrjeks, kuna niisket

asfalti ei ole võimalik kuivatada ega katta ainega, mis võimaliku libeduse eemaldaks. Kui

autopesula väljasõit oli niiske, siis pidi hageja seda märkama ning olema ise hoolikam ja kas

kõndima ettevaatlikumalt või vältima niisket kohta – hagejal oli võimalus võimalikku ohtu tajuda

ja selle realiseerumist hoolikal käitumisel vältida.

Kostja hinnangul põhjuslikku seost ei eksisteerigi, kuna väidetavalt niiske asfalt ei saanud

põhjustada kukkumist.

Lisaks märkis kostja, et arvestades ilmaolusid teostati tankla territooriumil regulaarset

korrashoidu, muuhulgas puistati soola autopesu väljasõidu ukse ette vältimaks võimalikku

libedust. Samuti oli väljasõidu uksel libeduse eest hoiatav silt (kolmnurkne kollane hoiatussilt)

ja maas kollane hoiatusjoon. Seega kui hageja väide vastaks tõele, et autopesula väljasõidu esine

ala oli libe, ei oleks kostja saanud kinnistu korrashoiuks teha enamat kui juba tehtud.

Antud juhul võis hageja kukkuda ka seetõttu, et tal puudus võimalus hoida kätega tasakaalu, kuna

hageja oli vahetult enne kukkumist ostnud tanklast XL piimakohvi, kaks hot-dogi ja topsi

moosipalle. Hageja hoidis ostusid kahe käega rinna kohal ning liikus tanklast auto poole. See

tähendab, et hageja käed olid kinni ning pisemagi jalavääratuse korral ei olnud hagejal võimalik

kätega tasakaalu hoida ja kukkumist vältida.

Võimalik kahjuhüvitis kuulub olulisele vähendamisele. Hageja ei ole tõendanud hageja

töövõimetust ja selle kestvust. Millel tugineb töövõimetuse kestus (hageja väidetav 5 kuud) ja

selle alusel tehtud kahjuhüvitise arvutus, jääb ebaselgeks. Hageja omab ravikindlustust ja saab

töövõimetushüvitist. Vastav töövõimetushüvitis, mille suurus on kostjale teadmata, tuleb

võimalikust kahjuhüvitisest maha arvata. Kahjuhüvitise väljamõistmine kogu saamata jäänud

töötasu ulatuses ei ole põhjendatud ja sellega seaks hageja paremasse olukorda kui ta oli enne

kahju tekkimist, st hageja saaks nii töötasu kui ka töövõimetushüvitise.

Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata ka hageja poolt säästetud kulutused, nt töövõimetuse ajal

töökohta sõitmiseks säästetud kulud.

Kui hagejal oleks olnud vähemalt üks käsi vaba või ta oleks kandnud ostetud tooteid kilekotis,

oleks kukkumine olnud ebatõenäoline või vähemalt oleks sellega kaasnenud oluliselt väiksem

kahju. Samuti tuleb kahjuhüvitist vähendada põhjusel, et hagejal oli võimalik kahju tekkimist

vältida. Märgates, et asfalt on märg, pidi hageja olema hoolikam ja kas kõndima ettevaatlikumalt

või minema ringi ümber märja koha. Nimetatud asjaolusid tuleb võimaliku kahjuhüvitise

vähendamisel arvesse võtta ja hüvitis kuulub kostja hinnangul vähendamisele vähemalt kahe

kolmandiku ulatuses.

Lisaks varalisele kahjule tuleb eelnevas punktis toodud põhjendustel ebamõistlikuks pidada ka

mittevaralise kahjuhüvitise summat. Esiteks on see ebamõistlikult suur ja ei vasta

kohtupraktikale. Teiseks kuuluks see sarnaselt varalisele kahjule vähendamisele vähemalt kahe

kolmandiku võrra ja seda samadel põhjustel, mis varalise kahju hüvitist.

Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 4473,81 eurot ei kuulu rahuldamisele.

Hageja ei ole ära näidanud ega põhjendanud oma erilisi „valu ja kannatusi“, mis võiks õigustada

mittevaralise kahju hüvitamist. See, et hageja kukkus ja vajas haiglaravi ning lühikesel perioodil

abistamist, ei ole piisav. Hageja elukorraldus peab olema oluliselt negatiivsemaks muutnud.

Arvestades väidetavat töövõimetusperioodi kestust 13.03.2015 kuni mai 2015 (tõenäoliselt kuni

30.04.2015), siis ei saa selline lühike abivajamise periood juba iseenesest õigustada mittevaralise

kahju hüvitamist, veel enam hageja poolt nõutud summas 4473,81 eurot. Hageja ei ole välja

toonud, millisel perioodil tal olid valud ja ta vajas abi, milles konkreetsed ebamugavused

seisnesid. Antud juhul oli hageja ise hooletu ja selle tagajärjel tekkis tal kahju. Arvestades antud

vaidluse asjaolusid, annavad need asjaolud aluse kahjuhüvitise välja mõistmata jätmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas hageja kukkus seetõttu, et kostjale kuuluva tankla

territooriumil asuva autopesula väljasõidu ala oli jää tõttu libe või mitte. Vaidlust ei ole, et hageja

kukkus tankla autopesula väljasõidu ees, asukohas, mis on märgitud fotodel ristiga.

Ehitusseaduse (01.07.2014-30.06.2015) § 29 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik kohustatud

tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal

ja ehitise kasutamisel.

Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja tegu või tegevusetust, mis oleks hagejale kahju

tekitanud. Hageja esitatud fotodelt sündmuskohast (I kd, tl 19, 20) ei selgu, kas tankla autopesula

ees olev tume ala on jää või mitte. Samuti ei selgu fotodelt muu võimlik põhjus, millest võiks

järeldada, et autopesula väljasõidu ala oleks olnud tankla külastaja jaoks ohtlikult libe. Kostja

tunnistaja L.S. ütluste (I kd, tl 170-172) põhjal järeldas kohus, et jää olemasolust hageja

kukkumise kohas sai tunnistaja aru hageja enda sõnadest, kuna hageja põhjendas kukkumist

sellega, et kõik oli jääs ja libe. Tunnistaja järeldas, et kuna tema abikaasa, s.o hageja kukkus, siis

võib ka tema kukkuda. Lisaks hoiatas tankla töötaja tunnistajat, et tuleb olla ettevaatlik.

Kohus ei pidanud usutavaks tunnistaja L.S. ütluseid selle kohta, et autopesula esine ala

mõõtmetega kaks korda kolm meetrit oli jäätunud. Kostja esitatud ilmateenistuse andmete (I kd,

tl 37) kohaselt oli hageja kukkumise päeval 13.03.2015 Narvas kell 16 õhutemperatuur 6,5 kraadi

sooja, ilm oli selge, pilvitus puudus, paistis päike, sademeid ei olnud. Sama ilm oli ka eelmisel

päeval. Kohus järeldas, et sellise ilma korral ei ole jää tekkimine võimalik, kuna üldtuntud on

asjaolu, et jää tekib temperatuuril 0 või miinuskraadide juures. Hageja kukkus kell 14:09, s.o kaks

tundi peale keskpäeva ja kaks tundi enne kostja tõendil märgitud temperatuuri näidu fikseerimise

kellaaega 16.00, millest võib järeldada, et hageja kukkumise ajal võis kukkumise kohas olla

õhutemperatuur veelgi kõrgem.

Kostja tunnistaja N.S. ütlused (I kd, tl 184-186) kinnitavad, et autopesulast väljasõidu ala ei

olnud jääs. Lisaks selgitas tunnistaja N.S. , et tankla territooriumile oli hommikul kell kaheksa

puistatud libeduse tõrjeks soola ja seda konkreetselt ka autopesulast väljasõidu alale. Samuti on

tõendatud sündmuskoha fotodega ja tunnistaja N.S. ütlustega, et kostja oli paigaldanud

autopesula väljasõidu uksele kolmnurkse hoiatusmärgi võimalikust libedusest teada andmiseks.

Hageja tunnistaja L.S. ütlused ei lükka ümber kostja väidet hoiatussildi olemasolu kohta, kuna

hageja tunnistaja küll ei näinud hoiatussilti, kuid ei välistanud ka võimalust, et silt oli siiski

olemas.

Asjaolu, et kostja töötaja hakkas peale hageja kukkumist kukkumise kohale soola puistama, ei

tõenda, et asfaltkate oleks olnud jääs. Samuti ei ole usaldusväärsed tunnistaja N.S. ütlused ilma

kohta, mis puudutavad õhutemperatuuri hageja kukkumise päeval. Tunnistaja arvates võis olla

õhutemperatuur null kraadi ringis. Tunnistaja subjektiivne arvamus on vastuolus ilmateenistuse

andmetega. Lisaks selgitas tunnistaja, et tema arvamus pärineb videol fikseeritud sündmuste

vaatamisest.

Kohus järeldas, et kostja oli teinud kõik endast oleneva, et tagada inimeste ohutus kostjale

kuuluva tankla territooriumil. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud ehitusseaduse

(01.07.2014-30.06.2015) § 29 lg 1 p 4 sätestatud kohustust. Samuti ei tuvastanud kohus kostja

tegevust või tegevusetust, millest võiks järeldada, et kostja oleks rikkunud TsÜS § 138 lg 2

tulenevat hea usu põhimõtet (üldist käibekohustust VÕS § 1045 lg 1 p 2), mis võiks olla hagejale

kahju tekkimise aluseks.

Kohus asus seisukohale, et puudub kostja tegu, millega kostja oleks hagejale kahju tekitanud.

Samuti ei tuvastanud kohus kostja poolt seaduses sätestatud kohustuse rikkumist või üldise

käibekohustuse rikkumist, mis oleks toonud kaasa kostja vastutuse tegevusetus korral.

Kuna kohus ei tuvastanud kostja õigusvastast tegu ega ka tegevusetust, ei andnud kohus

hinnangut hageja varalise (VÕS § 130) ja mittevaralise (VÕS § 134) kahju suuruse kohta ega

hindama kostja süüd kahju tekitamisel (VÕS § 1050 lg 1) või hageja enda osas kahju tekkimises

(VÕS § 139 lg 1 ja lg 3).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme tõendite ebaõige

hindamise tõttu. Kostja esitatud fotodelt (tl 36) nähtub, et asfaltkate hageja kukkumiskohas on

vähemalt märg. Võttes arvesse õhutemperatuuri, siis suure tõenäosusega oli seal jää. Tunnistaja

L.S. kinnitas oma ütlustega, et autopesula väljasõidu ala oli libe jää tõttu.

Ka tunnistaja N.S. ütluste kohaselt oli õnnetusjuhtumi päeval külm ilm ja õhtutemperatuur oli

umbes 0 või +/- 2 kraadi. Tunnistaja märkis, et soolaga puistatakse tavaliselt kell 8 hommikul ja

tol päeval tunnistaja seda ise ei teinud. Tunnistaja puistas kukkumiskohta pärast hageja

kukkumist. Tunnistaja N.S. märkis, et kui autopesula uksed on avatud, siis hoiatussilti ukse peal

näha ei saa.

Seega on maakohus vääralt hinnanud tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.

5. Kostja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsusega on õigesti tuvastatud, et puudus tegu, millega vastustaja oleks apellandile

kahju tekitanud. Maakohus tugines Eesti Ilmateenistuse vaatlusandmetele perioodil 12-

13.03.2015, tunnistajate L.S. ja N.S. ütlustele. Eelnevate tõendite pinnalt ei saanud kohus jõuda

muule järeldusele kui see, et kostja oli teinud kõik mis seaduse kohaselt vajalik ja puudub kahju

hüvitamise eelduseks olev tegu.

Samas, isegi kui autopesula väljasõidu esine ala oleks olnud libe (mida vastustaja ei mööna), siis

ei oleks vastustaja saanud tankla territooriumi korrashoiuks ja võimaliku vigastuse vältimiseks

teha enamat kui ta juba teinud oli.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi seisukohti kahju suuruse osas. Seetõttu jääb vastustaja

ka ringkonnakohtus enda maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse ja teeb asja esimese astme

kohtule uueks arutamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hagi. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 939,61 eurot, sh varalise kahju hüvitis summas

439,61 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi ja rikkunud

menetlusõiguse normi tõendite hindamisel, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

7. Käesoleval juhul on hagi esitatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval

(deliktiõiguslikul) alusel. Hageja ise on viidanud kostja vastutuse alusena ehitusseaduse § 29

lõikele 4 (kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioonis), samuti VÕS §-dele 1043, § 1045 lg 1 p 2

ja mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 2.

7.1. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 (p 13-14), et ka juhul, kui hageja on nõudnud

kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 jj alusel, võib hagis esitatud asjaolude kohaselt kostja

vastutada hagejale tekitatud kahju eest ka lepingu alusel. Kuigi üldjuhul ei või lepingulise

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse sätete (VÕS 53. ptk) alusel,

vastutab kahju tekitaja lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamise korral VÕS § 1044 lg 3 järgi ka deliktiõiguse sätete järgi. Seega

vastutab isik kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral eelkõige lepingu alusel, kuid

see ei välista nõuet tema vastu deliktilisel alusel. Riigikohus selgitas seejuures, et hüvitisenõuete

õigusliku aluse määramine tähendab nõuete kvalifitseerimist, mis on TsMS § 436 lg 7 ja § 438

lg 1 järgi kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Juhul, kui sama elulise juhtumi korral saab

materiaalõiguse järgi esitada sama nõuet erinevatel õiguslikel alustel, ilma et üks nõue välistaks

teise, peab kohus selgitamiskohustusest tulenevalt mh välja selgitama, kas hageja soovib nõude

rahuldamist üksnes deliktiõiguse alusel või soovib ta tugineda ka lepingu rikkumisele ning kuidas

ta viimati nimetatud juhul nõudealused järjestab

7.2. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et poolte vahel oleks võinud olla lepinguline

suhe, kuigi asja materjalidest nähtuvalt külastas hageja kostja poolt opereeritavat tanklakauplust,

ostes sealt toiduaineid. Hageja sai kukkumise tagajärjel tervisekahjustuse pärast kauplusest

väljumist, kui möödus autopesula väljasõidu ustest ja suundus tagasi oma sõiduauto poole.

Ringkonnakohus nõustub, et esiletoodud asjaolud ei viita kahju tekkimisele lepingulises suhtes

ning maakohtul ei tekkinud kohustust asuda hagejale selgitama võimalust esitada oma nõue

lepingust tuleneval alusel. Ehkki kauplusest toodete ostmisel sõlmiti ja täideti ilmselt

müügileping, siis ei tähenda see niisuguste kõrvalkohustuste tekkimist, mis allutaksid müüja

lepingulisele vastutusele ostjal tekkinud tervisekahju eest väljaspool kaupluse-teenindusettevõtte

hoonet.

Seega on tegemist deliktiõigusliku nõudega.

8. Hagi rahuldamiseks VÕS § 1043 alusel tuleb nõude eelduste tasandil kontrollida, kas kostja

on oma süülise õigusvastase teoga põhjustanud kannatanule (hagejale) kahju. Selleks tuleb

tuvastada, kas ja milline tegu on põhjustanud kannatanul kahju tekkimise (objektiivne

teokoosseis) ja kas selline tegu on õigusvastane. Õigusvastase teo tuvastamise korral eeldatakse,

et teo toime pannud isikul esineb süü; kontrollida tuleb süüd välistavate asjaolude puudumist.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043

jj järgi kahju hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt.

Kostja vastutuse esmaseks eelduseks on see, et kostja tegu oleks õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1

p 2 järgi on isiku tegu eelduslikult õigusvastane, kui selle tagajärjel tekib teisel isikul

kehavigastus või tervisekahjustus. Praeguses asjas on tuvastatud ja pooled ei vaidle selle üle, et

hageja sai kehavigastuse ja tervisekahjustuse kostja ettevõtte territooriumil, mille tõttu tekkis tal

kahju. Kuna hageja sai kehavigastuse ja tervisekahjustuse, on kahju tekitamine saabunud

tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi eelduslikult õigusvastane.

9. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud tervisekahju tekkimise. Kukkudes sai hageja

raske

trauma

(vasaku

hüppeliigese

deformatsioon,

jalasääre

nihestus,

hüppeliigese

mitmeluumurd) ja selle tagajärjel tuli hagejal läbida operatsioon. Hageja oli ajutiselt töövõimetu

ning tema varaliseks kahjuks on sissetuleku vähenemine.

Hageja arvestuste kohaselt oli ta töövõimetu alates 13. märtsist kuni maini 2015. Hageja väitel

kestis hageja ajutine töövõimetus kaks kuud, mille vältel ta ei saanud töötasu.

Maakohtu 29.03.2016 kohtunõudega (I kd tl 99) on kohus palunud Eesti Haigekassal edastada

tõendid, millest nähtuks hagejale alates märtsist 2015 kuni tõendi esitamise aja seisuni tasutud

töövõimetushüvitise väljamaksed ning teiseks, millelt nähtuks alates märtsist 2015 kuni tõendi

esitamise aja seisuni hageja töövõimetusperioodi kestus. Haigekassa täitis kohtunõude

31.03.2016 (I kd tl 108-109) ning sellelt nähtub, et hagejale olid vormistatud töövõimetuslehed

alates 13.03. 2015 kuni 28.05.2015. a. Eesti Haigekassa tõendit nähtuvad ka töövõimetuslehtede

eri perioodide eest tasutud väljamaksete summad (kokku väljamaksed 1027,05 eurot).

Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud töövõimetust

ega selle kestust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka vastuväide, et hageja ei ole

tõendanud töövõimetuslehtede seost 13.03.2015 juhtunud traumaga. Nii nähtub trauma järgselt

24.03.2015 koostatud statsionaarsest epikriisist (I kd tl 10-12), et pärast operatsiooni paigaldati

hageja jalale kipslahas, mida tuli kanda 5 nädalat, lisaks anti ravialane soovitus kanda ortoosi 2

kuu vältel. Seega on traumajärgse ravi kestuse kaudu tõendatud ka hageja töövõimetus selle

perioodi kestel.

10. Hageja on esitanud arvestused, millest nähtuvalt oli tema igakuine töötasu keskmiselt 733,30

eurot. Hageja arvestus põhineb tervisekahju tekkimise järgsel ajal (st pärast ajutise töövõimetuse

lõppemist ja tööle naasmist) teenitud sissetulekul.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale

hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 % töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. TLS § 29

lg 8 alusel on kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse

11.06.2009. a määrus nr 91), mille § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise

vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on

töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas

arvutamise vajaduse tekitanud sündmus.

Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 91 keskmise töötasu

arvutamise korra kohta ei ole iseenesest deliktiõigusliku nõude puhul kohustuslik. Määrus kuulub

kohaldamisele seaduses ettenähtud juhtudel, seevastu võlaõigusseadus ei näe otseselt ette, et

varalist kahju saamata jäänud töötasu näol tuleks arvestada ja tõendada üksnes eelviidatud

määruse kohaselt.

Kuna aga töötajale arvestatakse töövõimetushüvitisi nii TTOS kui ka ravikindlustuse seaduse

(RaKS) alusel lähtudes VV määruse nr 91 järgi arvutatud keskmisest töötasust, siis saab samadest

alustest üldjuhul lähtuda ka varalise kahju väljaarvestamisel tervikuna.

11. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel on võimalik lähtuda hagiavalduse

20.04.2016. a terviktekstis esitatud nõudearvestusest, sh hageja tavapärase töötasu suurusest.

Asja materjalidest (mh hageja tööandja Stateer OÜ poolt koostatud palgatõend, I kd tl 16, ning

hageja konto väljavõte I kd tl 121) nähtub, et tööandja maksis hagejale nii töötasu kui ka

töölähetustega seotud hüvitisi. Lähetustasu ja kuluhüvitisi ei saa pidada kaotatud sissetulekuks

käesoleva vaidluse kontekstis, kuna juhul, kui hageja töövõimetuse tõttu töölähetuses ei käinud,

siis ei ole tal tekkinud ka lähetustega seotud hüvitiste saamise õigust. Hageja on aga oma

20.04.2016. a menetlusdokumendi kohaselt arvestanud üksnes neid väljamakseid, mida ta on

saanud töötasuna.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhistatud, et hageja töötasu suurus 2014. aasta lõpus ja 2015. a

esimesel poolaastal oluliselt ei erinenud. Kuna Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 kohaldamine

ei ole iseenesest kohustuslik, siis puudub vajadus tõendada hageja poolt enne 13.03.2015 teenitud

keskmise töötasu suurust vastavalt viidatud määrusele.

12. Hageja nõude põhjendatust kinnitab järgnev arvestus.

12.1. Ajutise töövõimetuse esimese kuni kolmanda kalendripäeva eest töötajale seadustest

tulenevat hüvitist ei maksta ning selles osas võib hagejal olla tekkinud kahju.

Neljandast kuni kuuenda päevani, saab hagejal olla kahju tekkinud üksnes selles ulatuses, millest

on maha arvatud tööandja poolt TTOS § 122 lg 1 alusel hüvitatu.

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 56 lg 1 kohaselt tekib õigus saada haigushüvitist

töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast

alates.

Kuna TTOS 122 lg 1 alusel makstakse töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni

kaheksanda kalendripäeva eest 70 % ulatuses keskmisest töötasust, siis ülejäänud 30 % ulatuses

võib hagejal samuti olla tekkinud kahju.

Alates ajutise töövõimetuse 9. päevast kuni töövõime taastumiseni maksab töötajale

haigushüvitist Eesti Haigekassa. RaKS § 54 lg 1 kohaselt maksab haigekassa ajutise

töövõimetuse hüvitist 70 % ulatuses arvestatuna ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Seega on hageja kahjuks eeskätt 30 % keskmisest töötasust, mida ei kata TTOS ja RaKS alusel

masktavad hüvitised.

12.2. Praegusel juhul jäi hagejal tema enda arvestuste järgi töövõimetuse perioodil saamata

1466,60 eurot. Hageja sai haigekassalt hüvitist kokku 1027,05 eurot. Kuna hüvitist makstakse

70 % ulatuses tegelikust keskmisest töötasust, siis arvestuslikult on haigekassa lähtunud sellest,

et hageja oleks tervena teeninud 1467,20 eurot (st 1467,20 eurost 70 % moodustab 1027,05

eurot). Saadud tulemus vastab 60 sendi täpsusega hageja esitatud arvestustele.

Ringkonnakohus leiab, et sellistel asjaoludel on põhjendatud lugeda tõendatuks hagejal varalise

kahju tekkimine summas 439,61 eurot. Summade arvestuslik erinevus on sedavõrd väike, et

menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas pikendada selle arvel menetlust ning asuda

hagejale veel kord selgitama vajadust esitada oma nõude järjekordne täpsustatud arvestus.

Muuhulgas ei ole hageja toodud arvestuse kohaselt nõudnud hüvitist ajutise töövõimetuse

esimese kolme kalendripäeva eest, mille eest seadusest tulenevat hüvitist ei maksta. Kokkuvõttes

on hageja esitanud nõude pigem mõnevõrra väiksemana, kui see oleks võinud kujuneda Vabariigi

Valitsuse määruse nr 91 täieulatusliku kohaldamise korral.

13. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja vastutusega seotud küsimusi.

Hageja viitas kostja poolt rikutud kaitsenormina 13.03.2015. a seisuga kehtinud ehitusseaduse

§ 29 lg 1 punktile 4, mille kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ning selle

asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohase

kaitsenormiga, kuivõrd kostja vastutuse sisuks ei ole tankla-kaupluse hoone omandiõigus.

Ainuüksi see aga ei ole iseenesest viinud kohut valedele järeldustele.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 (p 24) selgitanud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav

tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat

juhtumit reguleeriv kaitsenorm (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju

tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud

vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud.

Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest

ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse

tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju.

Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku

hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud,

et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb

kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades

käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse

olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas

teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib

täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles oma tegevusega majandusliku kasu saamist.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oli käibekohustus tagada tankla/kaupluse

külastajate ohutus muuhulgas hoone vahetus ümbruses liikumisel. Vaidlust ei ole selle üle, et

kostja peab tanklat/kauplust oma majandustegevuse raames tulu saamise eesmärgil ning kostja

huvides on see, et ettevõtet külastaksid kliendid. Tankla ümbruse korrashoid on kostja mõjualas.

Ringkonnakohtu arvates tuleneb eelmärgitust kostjale käibekohustus tagada üldine heakord ja

turvalisus ettevõtte territooriumil, sh eelkõige piirkondades, kus kliendid vm isikud tavapäraselt

liiguvad kas sõidukitega või jalgsi. See hõlmab libeduse tõrjumist aladel, mida sageli kasutatakse

jalgsi liikumiseks ettevõttesse (kauplusse) sisenemiseks või sealt väljumisel. On üldteada, et Eesti

kliimas esineb sõltuvalt aastaajast libedust ning see on potentsiaalseks tervisekahju tekkimise

teguriks, mida mõistlik ettevõtja saab ja peab oma tegevuskoha kujundamisel ja korrashoiul

arvestama.

Kostja ei ole niisuguse käibekohustuse olemasolu iseenesest ka eitanud, vaid on kinnitanud, et

talvehooajal teostatakse territooriumil regulaarselt libedatõrjet ning soola puistamist just ohutuse

tagamise eesmärgil.

15. Praegusel juhul on hageja esile toonud, et ta möödus kauplusest väljudes ca 1,5 m kauguselt

autopesula väljasõidu ustest. Uste esisel alal on asfalt sagedasti niiske, kuna pesulast sõidavad

välja veel märjad ja vett tilkuvad autod. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et pesula uste

eest mööda kõndimine ei ole iseenesest keelatud. Asjas ei ole vaidlust, et kauplus ja autopesula

asetsevad kõrvuti, samas tuleb kauplusest väljudes kõigil klientidel jõuda jalgsi liikudes üldjuhul

oma autoni. Sisuliselt on kostja seega arvestanud võimalusega, et pesula uste eest kõnnivad isikud

jalgsi mööda. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on alaga, kus käibekohustusest

tulenevalt oli kostjal kohustus teha mõistlikult endast sõltuv, et ala oleks jalgsi liikumiseks ohutu.

Seejuures pidi kostjale olema ettenähtav ka see, et külmakraadide juures tekib jää, seda eriti

piirkonnas, kuhu teadaolevalt satub vett, sh ka autopesulast väljasõidu esisel alal.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et hageja kukkumise koht oli libe.

Hageja on libisemist väitnud õnnetuse toimumisest alates, sh ka kiirabikaardile kantud märke

kohaselt (I kd tl 6) kukkus hageja libisemise tõttu. Libeduse olemasolu on põhistatud hageja

kukkumise asukohaga – s.o autopesula esine ala, kust väljuvad alles märjad sõidukid.

16. Kostja nõustus sellega, et märtsikuu on Eesti kliimas tavapäraselt heitliku ilmaga ning

temperatuurid vahelduvad ööpäeva jooksul suures ulatuses. Tavapärased on öised miinuskraadid,

kuigi päeva jooksul õhk soojeneb. Sellisel juhul võib ööpäeva keskmine temperatuur siiski jääda

nulli lähedale. Õige on küll maakohtu otsuses sisalduv seisukoht, et plusskraadide juures vesi ei

jäätu, kuid üldteada on ka asjaolu, et kui öiste miinuskraade juures on jää tekkinud, siis see

koheselt päevaste väheste plusskraadide juures ei sula, eriti kui maapind (sh asfalt või betoon) ise

on jätkuvalt külm. Seega ainuüksi asjaolu, et kostja esitatud Eesti Ilmateenistuse vaatlusandmete

kohaselt oli Narvas 13.03.2015. a kella 16 seisuga 7,6 kraadi sooja, ei välista iseenesest jää

olemasolu. Kostja ise möönis, et öösiti langes temperatuur alla nulli ning kostja arvestas sellega

(töötajad puistasid tankla territooriumile vastavalt vajadusele soola libeduse tõrjeks).

Ringkonnakohus märgib ka, et piirkonna lähimas meteoroloogiajaamas mõõdetud temperatuur ei

pruugi kattuda konkreetse asukoha temperatuuriga kindlal ajahetkel.

Asjaolu, et õhutemperatuur sündmuspaigal oli 13.03.2015. a selline, et asfaldil võis esineda jää,

on kinnitust leidnud tunnistajate ütlustega.

Tunnistaja L.S. ütluste kohaselt nägi ta pärast hageja kukkumist ise, et ala oli libe. Tunnistaja

hinnangul oli jäätunud ala suurus umbes 2 × 3 m. Tunnistaja ütluste kohaselt hoiatas teda tankla

töötaja, et tuleb olla ettevaatlik, on jää ning esineb kukkumise oht.

Tunnistaja N.S., kes oli kostja töötaja, andis ütlusi, mille kohaselt tema hinnangul oli

õhutemperatuur juhtumi toimumise ajal null kraadi ringis (kas 0 või pluss/miinus 2). Sama päeva

hommikul oli puistatud alale libedatõrjeks soola. Tunnistaja puistas uuesti soola ka pärast hageja

kukkumist.

17. Kostja ei ole tunnistajate ütlusi kummutanud millegi muuga kui üksnes viitamisega Eesti

Ilmateenistuse andmetele. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud tõendid (tunnistajate

ütlused) libeduse (jää) olemasolu kohta ning kostjal tuli need ümber lükata omapoolsete

tõenditega, mida kostja ei ole teinud. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks hageja väite, et tema

kukkumise asukoht oli libe jäätumise tõttu.

Kostjal oli käibekohustus libedust mõistlike vahenditega tõrjuda. Ringkonnakohtu hinnangul

rikkus kostja seda käibekohustust, jättes piisavalt arvestamata märtsikuus esinevate heitlike

ilmaolude ja ööpäeva piires suurel määral kõikuva õhutemperatuuriga. Kostja käibekohustuse

täitmiseks ei saa lugeda piisavaks pesula väljasõidu esisel alal kollaste hoiatusjoonte olemasolu

(neid saab pigem pidada hoiatuseks pesulast väljuda võivate sõidukite eest) ega ka pesula uksel

kolmnurkse libeduse eest hoiatava sildi olemasolu. Hoiatussilt ise ei aita kaasa libeduse

kõrvaldamisele, samas olid kostja käsutuses olemas vahendid libeduse tõrjeks (eriotstarbeline

sool), mida kostja kinnitusel külmal perioodil regulaarselt ka kasutatakse. Seega ei saa pidada

ebamõistlikult koormavaks kostja käibekohustuse sisustamist selliselt, et kostjal tuli ka

märtsikuiste temperatuurikõikumiste puhul veenduda, et tankla/kaupluse ümbruses jalgsi

liikumiseks kasutatavad alad oleksid nõuetekohaselt hooldatud ja libedus tõrjutud.

Asjakohased ei ole kostja viited, et autopesula väljasõidu esist ala oli võimalik vältida, minnes

ringi ümber tankla hoone. Selline kostja seisukoht on ka vastuoluline, kuivõrd sellest võiks

järeldada, et pesula esine asfalt ongi jalgsi liikumisel tavapärasest ohtlikum. Samuti ei

suurendanud ringkonnakohtu hinnangul hageja kahju tekkimise ohtu sellega, et kõndis tankla

territooriumil kauplusest ostetud tooteid käes hoides.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kostja süüd välistavaid asjaolusid. Asja materjalide põhjal

on ringkonnakohus seisukohal, et kostja rikkus temal lasuvat käibekohustust hooletuse vormis

(VÕS § 104 lg 3), jättes pööramata piisava tähelepanu vajadusele tagada tankla/ kauplusehoone

vahetus läheduses külastajatele piisav ohutus libedusetõrje teostamise näol. Kostja rikkumine on

VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi õigusvastane, kuivõrd hageja sai kehavigastuse ja tervisekahjustuse

kostja ettevõtte territooriumil ning selle kahju mõistlikes piires ärahoidmine oli kostja võimuses.

Kostja ei ole põhistanud vastupidist.

Kostja rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on ringkonnakohtu hinnangul ka põhjuslik

seos. Hageja ei oleks tõenäoliselt libastunud ega kukkunud, kui kostja oleks järginud

käibekohustust kõrvaldada käidavatelt aladelt jääga kaasnev libedus.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja taotlusi vähendada hagejale hüvitatavat varalist

kahju täiendavalt VÕS § 139 alusel. Kahjustada sai hageja tervis ning VÕS § 139 lg 3 kohaselt

on kahjuhüvitise vähendamine lubatav üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa

kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Ringkonnakohtu arvates ei esine asjaolusid, nagu

oleks hageja käitunud viisil, mis võimaldaks talle ette heita tahtlust või rasket hooletust.

Kauplusest tulek sealt ostetud toodetega ning enda auto juurde suundumine kõige otsemat selleks

ettenähtud teed mööda ei ole käsitatav raske hooletusena.

19. Hageja palus täpsustatud hagiavalduses mõista lisaks varalisele kahjule välja ka mittevaralise

kahju hüvitise summas 4473,81. Hageja on nõude suurust põhjendanud sellega, et Riigikohtu

2008. a koostatud analüüsi kohaselt oli tööõnnetuse või töövigastusega tekitatud mittevaraliste

kahju hüvitiste suurus vahemikus 4473,80 kuni 19 173,50 eurot; hageja esitas nõude väikseimas

määras.

Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ning hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel on kohtul VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel kaalutlus- ehk

diskretsiooniõigus. Arvestada tuleb kahju tekitamise kõiki asjaolusid, sh ka rikkumise

intensiivsust ja kestust. Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.

VÕS § 134 lg 2 sätestab muu hulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (nn valuraha põhimõte).

Kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahu hüvitise saamiseks ei pea

kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahu tekitaja vastutab talle kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamise eest. Küll aga tuleb kehavigastuse tõsidust arvesse võttes otsustada

hüvitise suuruse üle.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitise saamiseks on

iseenesest põhjendatud, kuid hageja taotletud hüvitise suurus 4473,80 eurot ei vasta ühiskonna

üldise heaolu tasemele ega hageja saadud tervisekahjustuse intensiivsusele. Tegemist ei olnud

tööõnnetuse ega kutsehaiguse põhjustamisest tingitud tervisekahjuga. Riigikohtu koduleheküljel

avaldatud kohtupraktika analüüsid ei sisalda piisavalt andmeid käesoleva tsiviilasjaga

võrreldavate tervisekahju juhtumite kohta.

Ringkonnakohus leiab, et mõistliku mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on praegusel juhul 500

eurot. Kolleegium võtab arvesse, et hageja kehavigastus seisnes jalaluumurrus, mis tingis

erakorralise operatsiooni, ca ühe nädala pikkuse haiglaravi ning ca kahe kuu pikkuse taastumise,

millega kaasnesid liikumisraskused ning abivajadus. Samas ei olnud tegemist püsivat laadi

kahjustustega.

21. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hageja nõue varalise kahju hüvitise osas täielikult ja

mittevaralise kahju hüvitise osas osaliselt.

Arvestades kohtu diskretsiooniõigust mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ei

pea ringkonnakohus põhjendatuks jaotada menetluskulusid poolte vahel võrdsetes osades ega ka

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1 esimene ja teine alternatiiv).

Ringkonnakohus jätab kostja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel kostja

enda kanda ning hageja menetluskuludest 50 % hageja enda kanda ja 50 % kostja kanda.

Kuna maakohus ei määranud oma otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis vastavalt

TsMS § 174 lõikele 4 määrab maakohus käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Maakohus arvestab seejuures hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatuse

hindamisel asjaoluga, et hageja lepinguline esindaja ei suutnud kohtuistungil kohtuga suhelda

eesti keeles (TsMS § 32). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tõlgi vahendusel

menetluses osalemine on TsMS § 34 järgi ette nähtud menetlusosalisele, kuid mitte

menetlusosalise lepingulisele esindajale.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/