1-17-10224/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13. veebruar 2018

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-10224 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne E.N tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.N, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta E.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maak päeva jooksul alates

ohtule 15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 22.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N tingimisi enn

e tähtaega vabastamiseks. E.N on süüdi tunnistatud Pärnu KarS § Maakohtu 06.11.2017 kohtuotsusega 183 lg 1 karistati 5 lg 2 alusel 8 kuu järgi ja KarS § 6 12 ega. päeva vangistus Karistuse kandmise . algus 22.09.2017 03.06.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses E.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile xxx. Korter on

ülerahvastatud, kuna seal elavad ka kasuisa ja 3 venda. õpib käesole Isikul val ajal 9. klassis.

Kinnipeetaval puudus vabaduses lepinguline töökoht, lühiajaliselt töötas mitteametlikult

liinitöölisena. Samuti töötas sõbra juures ehitusel. Ei oma erialast väljaõpet. Puudub stabiilne

sissetulek, teenis ise raha, vabaduses toetas õde, vanglas toetavad ka teised pereliikmed. Raha

teenimiseks müüs kanepit. Tulud ja kulud ei ole olnud tasakaalus, kohati on esmatähtis

hetkeheaolu, kasutas raha mõtlematult. Trahve ei maksnud, ei väljenda motivatsiooni maksta

2

edaspidi. Soovib minna tööle , saab seal teenida rohkem ja võib olla maksab ka trahve. xxx Täitise andmetel on isikul 10.01.2018 seisuga tasumata nõudeid 2372.93 eurot.

Perekonda kuuluvad kolm venda ja ema, isa suri raske haiguse tagajärjel. Samuti elab emaga kasuisa, varasemalt esinesid konfliktid, hetkel on olukord paranenud. Isik läbis pereteraapiat, ei

mäleta sellest midagi ning kasu ei näe. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, tarbivad koos kanepit. Kergesti mõjutatav sõprade poolt, eriti alkoholijoobes. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv nõuete rikkumine, juhilubadeta sõit ning kanepi müümine. Tarbis enamasti korra nädalas lahjat alkoholi, viimasel ajal ainult pidupäevadel. Alaealisena on tarbinud rohkem. Oli määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, mille rikkumist ei tuvastatud, kuid tunnistas, et on korduvalt alkoholi tarvitanud. AS alusel karistatud 18-l korral. Vägivaldne

kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Arvab, et oskab tarbimist kontrolli all hoida. On

proovinud exctasyt. Kanepi -3 korda t suitsetas varem igapäevaselt, enne vangistust vähemalt 2

nädalas. On teeninud raha kanepi müümisega. Isikul üks kehtiv väärtegu narkootikumide

tarvitamise eest. Väidetavalt on korduvalt rikkunud nõudeid kuid kriminaalhooldaja test ei ole

aine tarvitamist näidanud. Arvab, et võib vähendada kanepi tarvitamist, kuna vahest asjad ununevad. Maha jätta ei soovi. On arvamusel, et kanep ei ole kahjulik kuna mõnedes riikides on see legaliseeritud ning seda võiks teha ka Eestis. Hankimisele ei kuulunud palju aega, alati oli teadlik, kust võib saada. Isiku tegevuses on esinenud üksikuid vägivalla juhtumeid, tagajärjeks

on olnud kergemad kehavigastused. Sageli ei ole võimeline oma tegusid põhjendama, ei mõtle

asju läbi, tegutseb hetkeajendil. Impulsiivne. Otsib kiireid tulemusi ja kasu, kui pikaajalisi

lahendusi. Teiste inimeste arvamusega mingil määral arvestab, kuid enda tegudes seda ei väljenda. Süüdimõistetu ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, omab positiivset hoiakut

ametiisikute suhtes, on nõus vanglas töötama. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pani

toime uue kuriteo. Väärteokorras karistatud 32 l korral, mis näitab isiku suhtumist ühiskonda. - Arvab, et peab midagi endas muutma, kuid ei suuda konkreetselt välja tuua, mida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%

on 59%. utvusringkonna Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, halb majanduslik olukord ja t negatiivne mõju. Viru Vangla ei toeta E.N tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib asuda elama ema E.N juurde xxx. Enne praeguse karistuse kandmist vabanes E.N vanglast ennetähtaegselt ning kandis 6-kuulist karistust tingimisi. Sõnades oli E.N valmis täitma kriminaalhooldusaluse

kohustusi, esimesed arusaamatused tekkisid registreerimiskohustuse täitmisega. Katseajal läbis E.N „Elu sitreening õigusrikkujatele“ kuid tekkis tagasilangus. E.N pani toime vii

väärteo, mille eest määrati rahatrahv. Vabaduses ilmnes suutmatus loobuda alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimisest. Ema on avaldanud kahtlust, et tema täiskasvanud poeg võib olla mõjutatav. Uue süüteo riskideks võib olla oskamatus majanduslikult toime tulla, ahvatlus saada

raha ebaseaduslikult. Praegu on E.N kaugemaleulatuv eesmärk teenida elatist xxx. Töökogemus on lühiajaline, eriala puudub.

Prokurör ei toeta kinni

peetava ennetähtaegset vabastamist. E.N ei soovi e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja arvamusega E.N prokuröri ning ära kuulanud

E.N tingimisi enne tähtaega vangistus , leiab, et est vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

3

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema kä

itumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

E.N väikeses koguses narkootilise aine kä kannab vanglakaristust

itlemise eest. Tegu on liitkaristusega täitmisele pööratud karistusega e kandmisest isik oli ennetähtaegselt , mill

vabastatud. Tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust varguste, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise ning avaliku korra raske rikkumise eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kohus peab positiivseks seda, et isik on

. õppimisega hõivatud Kohus näeb antud juhul probleemi

selles, et isikul olid vabaduses probleemid nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mida ise endale ei teadvusta. Kohus on juba isikule andnud võimaluse kanda karistust vabaduses viibides, mis aga kahetsusväärselt ebaõnnestus. Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsusega asendati 9- kuuline vangistus üldkasuliku tööga 270 tundi. Pärnu Maakohtu 01.09.2016 määrusega pöörati

kandmata jäänud karistus 7 kuud 17 päeva vangistust toitmisele. Viru Maakohtu 06.03.2017 määrusega vabastati E.N ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Pärnu Maakohtu 06.10.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 2 kuud 12 päeva vangistust täitmisele.

See näitab, et isik ei suutnud täita üldkasuliku töö nõudeid ega ennetähtaegsel vabanemisel käitumiskon rolli nõudeid t , samuti pani katseajal toime uue kuriteo. Seega kahtleb kohus, et sel

korral oleks midagi teisiti ning ta suudaks korrektselt Tal järgida käitumiskontrolli nõudeid. võivad esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades riteo toimepanemise asjaolusid, E.N ku süüdimõistetu

isikut, ei ole tema enne Tema vabastamine ei tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

oleks Kohus on seisukohal, et karistuse kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 3 03.06.2018 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub

kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest ta kuritegelikku eluviisi järgis ja tema seadusekuulekuse tagamisel . nimetatu tähendust ei omanud

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

4 Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on , kuna isikul puuduvad 06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud distsiplinaarkaristus . Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku ed

tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, arvestades asjaolu, et ta kannab karistust katseajal toime pandud kuriteo eest.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii

ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad a

ndmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla

juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, õpingute

jätkamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks

piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses

seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine –

korduvate kuritegude toimepanemine . Nii eksisteerib sh. ka katseajal ning sõltuvusprobleemid

suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise risk on 65 dse kuriteo % ja uue vägival

toimepanemise risk 59% kahe aasta jooksul.

Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu vangla, prokuratuur, ise E.N ka ei soovi ennetähtaegset vabastamist..

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi

poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas

peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga

süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt

karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.

5 Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

E.N Pärnu otsusega mõistetud vangistuse temale Maakohtu 06.11.2017 kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /