4-17-6470/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-17-6470

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr. 28.11.2017.a

2317,17,009434 B. -i (B. ) § N N karistamises

LS 224 lg 1 järgi

Kaebuse esitanud isik B.N XXX , isikukood , elukoht xxxx, e-post xxxx

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta B. -i Põhja N kaebus Politseija Piirivalveameti

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

28.11.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2317,17,009434 tema

karistamises LS§ alusel rahuldamata ja kohtuvälise 224 lg 1 menetleja otsus muutmata.

Vastavalt LS § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju

Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning

esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.11.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2317,17,009434 kohaselt menetlusalune isik B. juhtis N

09.11.2017.a kell 14:51 Toompuiestee 37 juures suunaga Tehnika tn poole, Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

2

mitte väiksem kui 0,18 mg. B. rikkus LS §69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 1 järgi N

kvalifitseeritava väärteo. B. -i karistati põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse N äravõtmisega 6 kuuks.

Kaebuse sisu:

Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning karistada teda

põhikaristusena rahatrahviga, ühiskondlikult kasuliku tööga või vähendada juhtimisõiguse äravõtmist nelja kuuni.

Kaebaja leiab, et ta ei ole alkoholi tarvitanud, on juba viis aastat karsklane. Politsei süüdistused selles suhtes, et ta võib liiklusohtlikku olukordi tekitada või liikluses ohtlik olla, on alusetud. Omab pikaaegset sõiduki juhtimise kogemust, üle 40 aasta. Tollel päeval oli tarvitanud südametilkasid, sinist Mynthonit ja hommikul kohvi, ta ei saa aru, millest tekkis joove 0,18 mg/l väljahingatavas

õhus. Ta on töövõimetuspensionär, tema sissetulek on väike. Teenib oma autoga hädavajalikku lisasissetulekut. Kõik varasemad trahvid on makstud.

Kaebuses avaldas kaebaja oma seisukoha, et mõistab ka ise hukka roolijoodikud.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja B. -i kaebusega ja väärteoasjas materjalidega N , tutvunud

, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt toime

pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku isikut ning

õiguskorrakaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab

karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.

Rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga kehtiv seadus ei võimalda. Kuivõrd karistusregistri

andmetel on B. 22 kehtivat väärteokaristust, määratud rahatrahvid on jäetud seadusega N ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist, ei ole

põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmise asendamine rahatrahviga, kuna tema rikkumised on muutunud ohtlikumaks ning rahatrahv isikule eripreventiivset mõju avaldada ei suuda. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks kaebaja väidet, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tekkis südametilkade tarvitamisest. Südametilgad võivad küll ühe koostisosana sisaldada etanooli, kuid saavutamaks väljahingatavas õhus näitu 0,23mg/l, peaks südametilkasid tarvitama lubatud

päevamäärast kümnetes kordades rohkem. Kaebaja selline väide on esitatud eesmärgiga kohut eksitada.

Isik peab toimepandud teo eest vastutama. Kasvatatavat mõju positiivse eripreventsiooni

tähenduses omab menetlusaluse isiku suhtes üksnes juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks koos vajadusega juhtimisõiguse taastamisel sooritada Maanteeametis uuesti liiklusteooria eksam.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja

vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus

3

liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste

tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele

isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku

hukkamõistu avaldamine.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud.

:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid

materjale, leidis, et -le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebuse saab vastavalt VTMS §

B. -i rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. N kaebus ei kuulu

Vastavalt VTMS § 123 lg le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks - olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest

kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis.

Väärteoprotokollile nr AB1546703 on lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt B. puhu N s 09.11.2017.a kl 14.53 Toompuiesttee 37 juures alkomeetrisse ning tema

väljahingatavas õhus leidus alkoholi 0,28 mg/l. Märkusena on välja toodud – alkoholilõhn suust.

Joobeseisundile viitavate tunnuste juures oli ära märgitud silmade punetus ning väikesed pupillid. Tema sõiduk teisaldati ning menetlusalune isik kõrvaldati juhtimiselt.

09.11.2017.a tunnistaja Mait Viese ülekuulamise protokolli kohaselt sai juhtimiskeskuselt info, et

Toompuiesteee tn-l liigub kahtlase sõidustiiliga sõiduk Audi A8 reg.nr , mida juhtis B.N xxxxxx . Kontrollimisel tuvastati B. joove. N

B. -i joovet kontrolliti ka tõendusliku alkomeetriga 09.11.2017 kl 16.19 16.23, lõplikuks N -

lugemiks 0,23 mg/l +-

0,05 mg/l, seega alkoholijoove mitte väiksem kui 0,18mg/l.

Kohus leiab, et ülalloetletud tõenditega on tõendamist leidnud B. -i poolt LS §69 lg 3 nõuete N rikkumine ning LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Menetlusaluse isiku

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku enda selgitused – südamerohu tarvitamine samal hommikul – on paljasõnalised ning tõendamata ning kantud soovist

kohut eksitada. B. ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit – nt südametilkade nimetus, N

ravimiinfo leht jne, mis võimaldaksid kohtul teha vastupidiseid järeldusi. Kohus nõustub täielikult

kohtuvälise menetleja seisukohaga, et südametilgad võivad küll ühe koostisosana sisaldada

etanooli (internetist leitud allikate põhjal – mõned südametilgad sisaldavadki,

https://www.apotheka.ee/a-sudametilgad-40ml-mm0096544 ), kuid saavutamaks väljahingatavas õhus näitu 0,23 mg/l, peaks südametilkasid tarvitama lubatud päevamäärast kümnetes kordades

rohkem. Samuti on ennast õigustav kaebaja väide Mynthoni tarvitamise kohta, ning et alkoholijoove oli tingitud sellest pastillist. On üldteada, et pastill Mynthon ei sisalda vähimalgi

määral alkoholi, selle koostisesse kuuluvad erinevad magusained, taimsed rasvad, naturaalsed

lõhna ja maitseained, värvained, niiskusesäilitajad, glaseerained (koostisosade täielik loetelu -

kättesaadav AS-i Tridens kodulehel https://tridens.ee/toode/mynthon-xylitol-eucalyptussuhkruvaba-31- . g/ Seega on kohus jõudnud veendumusele, et kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud alkoholijoove ei saanud menetlusalusel isikul tekkida mitte millestki muust kui pelgalt

4

alkoholi tarvitamisest, ehkki kaebaja on püüdnud peitu vate õigustuste taha ning seda da erine eitada.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 22 järgi. 4 lg 1 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 224 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus – põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on proportsionaalne ja õiglane karistus. B. ei ole kohtule esitanud N

ka ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema sissetuleku suurust, töövõimetuspensionäri staatust ega

vältimatut sõiduauto kasutamise vajadust. Arvestades asjaolu, et ühiskonnas on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes laialt levinud probleem, millel on traagilised tagajärjed – liiklussurmade arv on suur, on igati õigustatud, et selline vastutustundetu tegu saab võrdlemisi karmilt karistatud. Kohtuväline menetleja on arvestanud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isiku

isikut, õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus ning see pole ka koht, kus menetlusalune isik saaks „pakkuda välja omapoolsed variandid“. Mõistetav

karistus ei pea olema ega saa olla menetlusalusele isikule mugav. Rikkudes kehtestatud liiklusnorme ja õigusakte, tuleb arvestada võimalike tagajärgedega ning olema valmis rikkumise

eest vastutama, sh tuleb arvestada nn ebameeldivate tagajärgedega – vajadusega sooritada Maanteeametis uuesti liiklusteooria eksam, lisakulutused, sissetuleku vähenemine jne. Asjaolu, et B. on staažikas autojuht, ei näita veel, et ta suhtuks kehtestatud õigusnormidesse ja N liikluseeskirjadesse täie tõsidusega. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud väärteokorras 22 korda, sh korduvalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Kohtule nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist,

need on muutunud üha ohtlikumaks. Sagedane liiklusalaste rikkumiste toimepanemine näitab kohtule ilmekalt, et tegelikkuses suhtub B. hoolimatult liiklusohutust tagavate õigusaktide N täitmisesse.

Kohus on seisukohal, et põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on piisav, et mõjutada B. -i edaspidi elama õiguskuulekat elu ning mitte toime panema liiklusalaseid ega N

muid rikkumisi, samuti aru saama oma teo keelatusest ning sellest, et alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimine on vastutustundetu, selline käitumine ohustab teda ennast kui ka teisi kaasliiklejaid.

Seega, lähtudes eeltoodust, tuleb B. -i kaebus jätta rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti N Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.11.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2317,17,009434 karistuse määra osas muutmata.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p ; § 133 2 -135.

Piret Liivo kohtunik /