4-17-6452/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2018, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-17-6452

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Karel Mahla kaebus Lõuna Prefektuuri 05.12.2017

otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,008292

Menetlusalune isik

Karel Mahla

isikukood 38708076524; elukoht XXXX; e-post XXXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu

esindaja Janis Miilits

Kohtuistungi toimumise aeg

30.01.2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Karel Mahla kaebus.

2. Muuta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsus

väärteoasjas nr 2780,17,008292 osaliselt, s.o Karel Mahlale lisakaristuse

kohaldamise osas ja mõistetud põhikaristuse (rahatrahvi) täitmise korra osas.

3. Jätta Karel Mahlale lisakaristus kohaldamata.

4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Karel Mahlal õigus tasuda kohtuvälise

menetleja poolt määratud rahatrahv 175 (ükssada seitsekümmend viis)

trahviühikut, so 700 (seitsesada) eurot ositi, tasudes rahatrahvi 10 (kümne) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 70

(seitsekümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 05.12.2017 otsuses näidatud arvelduskontodele ja otsuses näidatud

viitenumbriga.

5. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsus

väärteoasjas nr 2780,17,008292 muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

06.11.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse

liiklusväärtegude vanemväärteomenetleja Janis Miilits väärteoprotokolli selle kohta, et Karel

Mahla juhtis 26.09.2017 kella 00.59 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit Mitsubishi

Galant registreerimismärgiga XXX, ei olnud võimeline väsimusseisundist tulenevalt täpselt

tajuma liiklusolusid (jäi magama), mistõttu sõitis külge paremal teeservas pargitud sõidukitele

Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX ning Ford Fiesta registreerimismärgiga XXX.

Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Karel Mahla varalise kahju K. T. sõiduki Ford tagumise

vasakpoolse nurga piirkonna kahjustamisega, M. A. sõiduki Toyota vasakpoolse küljepeegli

kahjustamisega ning J. U. sõiduki Mitsubishi parempoolse esinurga piirkonna kahjustamisega.

Karel Mahla juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisalduseks ühes liitris

väljahingatavas õhus oli 0,79 mg. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05, siis loeti lõplikuks

tulemiks alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Sellega rikkus Karel Mahla liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3

ja § 70 lg 1 ning pani toime LS § 223 lg 1 ning 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsusega väärteoasjas nr

2780,17,008292 karistati Karel Mahlat LS § 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel

rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. Lisakaristusena kohaldati talle LS § 224 lg 3 p 1

alusel juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

Karel Mahla taotlusel lükati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.12.2017

määrusega rahatrahvi täitmisele pööramine edasi kuni 21.12.2018.

12.12.2017 esitas menetlusalune isik Karel Mahla kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist temale määratud lisakaristuse osas. Ta kahetseb oma tegu, kuid

leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on tema suhtes liiga karm karistus. Oma kaebuses märgib

Karel Mahla, et varem ei ole tal joobes juhtimisega probleeme olnud. Juhtimisõiguse

säilitamine on väga oluline, kuna perre sünnib jaanuaris teine laps, lisaks on tal plaanis asuda

tööle sellisele ametikohale, kus on hädavajalik juhtimisõiguse omamine. Ta on aru saanud oma

teo tõsidusest, mistõttu viibis oktoobrist kuni detsembrini TÜK Psühhiaatriakliinikus

päevaravi osakonnas projekti „Kainem tervem Eesti“ raames alkoholi sõltuvusravil ning

loobus alkoholi tarvitamisest.

Kohtuväline menetleja ei nõustu Karel Mahla kaebusega ning palub jätta Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsuse väärteoasjas nr 2780,17,008292

muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et kõnealuse väärteo näol tegu väga tõsise

rikkumisega. Veel tuleb arvesse võtta, et Karel Mahlal oli väärteo toimepanemise ajal kehtiv

karistus teisegi liiklusalase rikkumise eest. See karistus ei osutunud aga piisavaks, et ära hoida

uusi samalaadilisi rikkumisi. Sellega asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Karel Mahlale

määratud lisakaristus vastab toimepandud teole ja isiku süüle, samuti eripreventiivsetele

eesmärkidele.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud

asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis

hinnanud, leiab alljärgnevat.

1. Väärtegu LS § 223 lg 1 järgi

Vaidlus puudub asjaolus, et Karel Mahla juhtis 26.09.2017 kella 00.59 paiku Tartus XXX

mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX sellises väsimusseisundis, mis

takistas liiklusolude täpset tajumist ja jäi roolis magama, ning mille tõttu sõitis ta külge paremal

teeservas pargitud sõidukitele Toyota Avensis ning Ford Fiesta. Vaidlus puudub ka selles, et

mootorsõiduki Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX kahjustamisega tekitati M. A. Ford

Fiesta registreerimismärgiga XXX kahjustamisega K. T. ning Mitsubishi Galant

registreerimismärgiga XXX kahjustamisega J. U. varaline kahju.

LS § 70 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab

liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete

kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).

Väärteoprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos sinna juurde kuuluva skeemiga on

tõendamist leidnud asjaolu, et 26.09.2017 Tartus XXX toimus liiklusõnnetus, milles osales

Karel Mahla mootorsõiduki Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX juhina. Karel

Mahla juhtis mootorsõidukit sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset

tajumist, jäi roolis magama, mille tõttu sõitis külge paremal teeservas pargitud sõidukitele.

Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt kinnitab ta samuti liiklusõnnetuse toimumist

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas.

Liiklusõnnetuse akti lisalehe nr 1 ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on

liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduautol Ford Fiesta kahjustada saanud tagumine vasak nurk:

stange, poritiib, ratas; sõiduautol Toyota Avensis vasak küljepeegel ning sõiduautol Mitsubishi

Galant parempoolne esinurk.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Seega on nimetatud väärteo koosseisu

täitmiseks oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse

põhjustanud isikule endale. Käesolevas väärteoasjas on liiklusõnnetuse tagajärjel varaline

kahju tekkinud kolmandatele isikutele, s.o K. T., M. A. ja J. U. Seega on eeltooduga tõendamist

leidnud, et Karel Mahla on enda tegevusega rikkunud LS § 70 lg 1 nõudeid, pannes sellega

toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik on enda süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud ning kinnitanud,

et jäi roolis magama, mistõttu sõitis pargitud sõidukitele külge. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb

isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on Karel Mahla LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, kuivõrd

isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

2. Väärtegu LS § 224 lg 2 järgi

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni. Sama paragrahvi lg-le 3 vastavalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem sellise süüteo eest karistatud, ning kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem sellise süüteo eest karistatud.

Vaidlust ei ole samuti asjaolus, et Karel Mahla juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud

alkoholi. Nimetatu on tuvastatav nii sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, menetlusaluse

isiku enda ütluste kui ka tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga. Nimelt nähtub tõendusliku

alkomeetri väljatrükist, et 26.09.2017 kella 01.33-01.37 vahel Tartus XXX tegi

patrullpolitseinik K.T. alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST kindlaks, et Karel Mahla ühes

liitris väljahingatavas õhus on 0,79 mg alkoholi. Eelnevast tulenevalt ning arvestades seda, et

nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05, tuleb lugeda tõendatuks, et Karel

Mahla poolt välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,74 mg/l, mis on tunduvalt enam kui

LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär. Ka 26.09.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest

nähtub, et PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseinik K.T. otsustas 26.09.2017 kõrvaldada Karel

Mahla sõiduki Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti

2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik tunnistab ka ise liiklusõnnetuse eelset

alkoholi tarvitamist.

Kuna eeltoodud asjaolud langevad kokku menetlusaluse isiku poolt kaebuses kirjeldatud

asjaoludega, siis loeb kohus tõendatuks, et 26.09.2017 Tartu linnas XXX tänaval juhtis Karel

Mahla mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisalduseks ühes liitris väljahingatavas õhus oli

0,79 mg. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05, siis loeti lõplikuks tulemiks alkoholisisaldus

0,74 mg/l. Järelikult on Karel Mahla tegevuses tõendamist leidnud ka LS § 224 lg-s 2

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku

poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS §

16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik ei ole eitanudki, et ta

teadis, et ta on alkoholijoobes. Samuti ei ole ta eitanud asjaolu, et ta teadis, et ei tohi sellises

seisundis autot juhtida. Kui Karel Mahla sellele vaatamata asus sõidukit juhtima, siis järelikult

subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut Karel Mahlat tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni.Sama paragrahvi lg-le 3 vastavalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem sellise süüteo eest karistatud, ning kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem sellise süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 2

ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o

700 eurot ning lisakaristusena LS § 224 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku Karel Mahla tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

KarS §-s 58, ei ole, kaebemenetluses on lisandunud isiku süüd kergendava asjaoluna

puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3).

Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära,

on väga tõsine rikkumine. Sellises seisundis oleval juhil on halvenenud taju ja reaktsioonivõime

ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka

kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju.

Menetlusaluse isiku süüd vähendab asjaolu, et rikkumine toimus öisel ajal, mil liiklustihedus

üldteadaolevalt ei ole suur ning seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimaliku kahju

suurus väiksem. Teiselt poolt põhjustas ta sellises seisundis liiklusõnnetuse. Samas räägib

menetlusaluse isiku kasuks see, et liikluskiirus oli väike ning et mootorsõidukite kahjustused

kergemat laadi. Seega ei olnud ka tekkinud varaline kahju ilmselgelt suur. Menetlusaluse isiku

süü suurust mõjutab seegi, et tema joobe suurus (0,74 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas

õhus) ei jäänud mittelubatava määra alumisse otsa, vaid ulatus üle LS § 224 lg-s 2 ette nähtud

maksimummäärani.

Nagu kohus märkis eespool, on sellises seisundis juhtimine, kus inimese organismis on alkoholi

üle lubatud piirmäära, tõsine rikkumine. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et

õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega.

Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema

karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale

signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Samas ei tohi karistamine muuta isikut objektiks,

mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust kinnistada. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et

Karel Mahla pani sellise teo toime esmakordselt. Seega oli tegu pigem juhusliku rikkumisega

kui väljakujunenud käitumismalliga. Kohtuvälise menetleja viide Karel Mahla varasemale

väärteokaristusele ei ole siinkohal asjakohane, kuna see karistus oli määratud teiselaadilise

liiklusnõude rikkumise eest (lubatud sõidukiiruse ületamine).

Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et Karel Mahla karistamine rahatrahviga st rahatrahviga

tunduvalt üle selle keskmise määra 175 trahviühikut (700 eurot), st on küll kooskõlas ei isiku

süü suuruse ja ka eripreventiivsete eesmärkidega, kuid Karel Mahlalt lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on ebaproportsionaalselt raske.

Lisakaristust ei saa kohaldada automaatselt, vaid selle kohaldamisel tuleb nagu põhikaristusegi

puhul lähtuda KarS §-s 56 sätestatud alustest. Seejuures tuleb arvestada, et lisakaristusel on

dualistlik iseloom: tal ei ole üksnes süüd heastav ülesanne, vaid ka ühiskonna turvalisust tagav

funktsioon. Seega tuleb lisakaristuse kohaldamine kõne alla eelkõige sellises olukorras, kus

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime samalaadseid rikkumisi.

Nagu eespool leidis märkimist, ei ole menetlusalune isik varem analoogset rikkumist toime

pannud. Seega oli tegu mitte harjumus-, vaid juhusesüüteoga. Lisaks teo järgselt Karel Mahla

tunnistas oma tegu ning kahetses. Märkimisväärne on seegi, et menetlusalune isik pöördus

03.10.2017 programmi „Kainem ja tervem eesti“ raames alkoholisõltuvuse ravile. Seega ei ole

tema suhtumine toimepandusse hoolimatu või ükskõikne. Sellest tulenevalt ei ole alust arvata,

et Karel Mahla on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Lisaks tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada sellega, kui rängalt juhtimisõiguse

äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Karel Mahla kaebuses esitatud asjaolude

kohaselt, milles kohtul puudub alus kahelda, on menetlusalusel isikul kohustus ülal pidada oma

peret. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku näol on tegu karistustundliku isikuga ja

selleks, et teda mõjutada, ei pea karistus olema nii intensiivne.

Eelnevast tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt Karel Mahlale määratud

lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

Tulenevalt Karel Mahla varalisest olukorrast ja tema väitest, et trahvi tasumine ühekordse

maksena käib talle üle, peab kohus põhjendatuks anda Karel Mahlale KarS § 66 lg 2-st tuleneva

võimaluse tasuda trahvi ositi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik