4-18-617/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-617

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2018, Tallinn

Väärteoasja number

4-18-617 (2317,18,000428)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 ja LKindlS § 81

ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

N.H, ik: xxx, elukoht: xxxx, e-

post: xxxx, töökoht: ei tööta.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Raul

Annuka,

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON

1. N.H süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, § 207 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, st tegemisele kuulub 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 15 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Allutada N.H üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. (Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tel: 3223921, 3223720)

5. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.02.2018. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.01.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1520468 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.01.2018 kell 22:10 peeti Tallinnas, Kraavi tn 6 kinni sõiduk, mida juhtis N.H , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Juht oli ka eelnevalt juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 3, § 73 lg 2 ja LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2, § 207 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi kõikides väärtegudes. Ostis tol päeval selle auto, pool tundi enne seda ja tahtis auto ära viia.

Teadis, et on tegemata kindlustus ja ülevaatus. Teadis, et juhtimisõigus puudub. Oleks projektiautoks, raha peal, võistlusuto. Lähinädalatel pidi võistlusautoks saama, garaažis pidi tegema. Maksis sõiduki eest 800 eurot. Eelmist otsust ei ole meili peale tulnud, juulis sõitis Eestist ära. Pärast seda unustas ära. Autokoolis on käinud, eksamid tuleks teha, arvab, et saab iseseisvalt liikluses hakkama. Trahvi maksaks ära kui saaks trahvi kätte. Eelmise maksaks ära. On nõus üldkasulikku tööd tegema. Aresti ei sooviks. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tuleks süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest 15 päeva, mis menetlusaluse isiku nõusolekul asendada üldkasuliku tööga.

Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LKindlS § 81

Vastavalt

sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud LKindlS § 3 lg 2 sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Maanteeameti e-teeninduse kui ka kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil BMW reg nr xxxx puudus kohustuslik liikluskindlustus. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise.

LS § 207

Vastavalt

peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud LS § 73 lg 2 tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis.

Tehnonõuetele

vastavuse

kontrolli

tulemusi

tõendatakse

liiklusregistri

andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on reguleeritud ka MKM 18.07.2011 määruses nr

77 § 6. Maanteeameti andmetel puudus sõidukil BMW reg nr xxxx kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinnas. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

LS § 201 lg 2

LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on N.H 12.05.2017 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 3 nõuet, juhtides 18.01.2018 mootorsõidukit isikuna, kes on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Väärteoprotokolli rikkumise kirjeldavas osas on välja toodud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid välja on jäänud viide LS § 90 lg 1 p-le 1. Selline tähelepanematusest tingitud viga on antud juhul võimalik kohtuotsusega parandada. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt N.H kehtivaid juhilubasid ei ole. Seega juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samas viitab LS § 90 lg 1 p 3 ise LS § 91-le, mille kohaselt lõike 2 p 3 järgi juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on ka viide LS § 90 lg 1 p 3 sättele selline, mis viitab ka juhtimisõiguse puudumisele. Samas näeb LS § 201 lg 2 üheselt ette ka karistuse isikule, kes on juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Süüteokoosseisu olemasolu tuvastamiseks kogutud tõendid (Maanteeameti andmed juhtimisõiguse puudumise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) ise aga juba osundavad süüteokoosseisu olemasolule ka ilma viiteta LS § 90 sätete rikkumisele. Seetõttu ei ole väärteoprotokollis märgitud keelu rikkumise puudulikkus selline, mis saaks välistada isiku süü tuvastamist LS §

201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. Väärteoprotokolli märgitud väärteo lühikirjeldus juba sisuliselt sisaldab endas süüteokoosseisu kõiki elemente. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja selle eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS §

201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ja üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 2 toimepandud teo eest. Väärteokaristusena määratud rahatrahvi summas 600 eurot menetlusalune isik tasunud ei ole. Kohtu arvates annab eeltoodu aluse järelduseks, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Kuivõrd menetlusalune isik oli nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata, kuid teda ei ole varem karistatud arestiga, peab kohus võimalikuks asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/