2-17-15234/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. veebruaril 2018

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-15234

Kohtuasi

XXXi hagi AS-i ÜHISTEENUSED vastu leppetrahvi

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

35 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, postiaadress XXX; e-post

XXX)

Kostja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Tartu mnt 80j, Tallinn, 10112)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

XXXi hagi AS ÜHISTEENUSED vastu leppetrahvi tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta XXXi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. XXX (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis AS-i ÜHISTEENUSED (edaspidi kostja)

vastu tuvastada leppetrahvi tühisuse või alternatiivselt tunnistada leppetrahv kehtetuks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 03.08.2017 umbes 14.25 paiku XXX parklas number

XXX, mis kuulub kostjale. Kell 14.47 väljastati autole Toyota Prius numbriga XXX, kostja

poolt trahv 35 eurot. Kuna hagejal ei olnud võimalik oma telefonilt lühinumbrit parkimise

eest maksmiseks valida, läks ta otsima makseterminali, kuid parklas XXX selliseid terminale

ei ole. Kuni hageja kõndis parklas, lisati tema autole trahv. Järgmisel päeval kriipis hageja

parklasse sõites auto põhja, kuna päike paistis talle silma. Hageja 30 päeva jooksul kostjale

esitatud vaie lükati tagasi. Hageja leiab, et trahv on ebaseaduslik ja ebamõistlik, kuna

tehniliselt ei ole makse teostamine võimalik ning hageja rikkumine on vabandatav.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, paludes selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt koostas

kostja parkimiskontrolör 03.08.2017 kell 14.47 leppetrahvi nr 0227000407 määras 35 eurot

põhjusel, et sõiduki TOYOTA registrinumber XXX parkimisel XXX parklas oli parkimistasu

maksmata (alus VÕS § 158 lg 1). XXX parkla näol on tegemist eraparklaga, millele viitab märk

643, eravalduse tähis, mis annab parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja

eraparkla haldaja kehtestab tingimused seal parkimiseks. Tingimused on kirjas parklasse

sissesõidul. Ühtlasi on infotahvlil kostja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto parklasse pargib. Hageja on tunnistanud sõiduki TOYOTA

registrinumbriga XXX parkimist 03.08.2017 kell 14.47 XXX parklas, seega tunnistanud ka

tahtlust sõlmida vastav leping. Kuna parkimiskell hageja sõidukil puudus, siis ei ole võimalik

tuvastada, mis ajavahemikul parkimine faktiliselt toimus ning kas ja mil määral ületas see

lubatud

parkimisaega.

Liikluskorraldusvahendil

on

sätestatud,

et

XXX

parklas

on

parkimiskellaga võimalik parkida 2 tundi tasuta ning pärast kahe tunni möödumist tuleb

parkimise jätkamiseks aktiveerida tasulise parkimise teenus mobiilselt. Kostja väide, et parkla on

liiga suur ning ta ei leidnud makseterminali, et parkimise eest tasuda, et ole asjakohane, kuna 2

tundi on piisav aeg veendumaks, et parklas puudub makseterminal ning parkimise eest tasumine

toimub muul viisil ehk mobiilselt. Seega oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud

ning puudub alus selle tühistamiseks. Kostja ei näe hageja asjaolude kirjelduses ega taotluses

argumenteeritud põhjendusi, miks kuulub leppetrahvi tühisuse tuvastamisele.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja parkis sõiduki TOYOTA registrinumber XXX

03.08.2017 kell 14.47 kostja opereeritavale parkimisalale Sillamäe linnas, XXX, et parkimise

eest ei olnud tasutud, et kostja parkimiskontrolör määras hagejale leppetrahvi nr 0227000407 35

eurot põhjusel, et parkimistasu oli maksmata.

5. Pooltel on vaidlus selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe ja kas hagejal on õigus nõuda

leppetrahvide tasumist.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

7. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu

sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi.

8. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

9. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest (lk 7,

33-37) on tõendatud, et kostja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti

viidatakse

alale

sissesõidul

tüüptingimustele.

Tüüptingimused

sisaldavad

lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki kostja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks kostja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja kostja

avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda kostjapoolseks

lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad

infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

10. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas hageja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS

§ 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule

kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Hagejal oli õigus pärast kostja

esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta

oma nõustumust kostja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

11. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

12. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja parkis 03.08.2017 kell 14.47 ajal sõiduki TOYOTA XXX

parklas ning parkimistasu oli maksmata, mille kohta koostas kostja parkimiskontrolör VÕS §

158 lg 1 alusel leppetrahvi 35 eurot (lk 3). Liikluskorraldusvahendil (lk 34) on märgitud, et

XXX parklas on parkimiskellaga võimalik parkida 2 tundi tasuta ning pärast kahe tunni

möödumist tuleb parkimise jätkamiseks aktiveerida tasulise parkimise teenus mobiilselt.

Parkimiskontrolöri tehtud fotolt (lk 37) nähtuvalt puudus sõidukil parkimiskell, hageja ei ole

ka esile toonud, et ta oleks sõidukile parkimiskella nähtavalt paigaldanud. Hageja väide, et

parkla on suur ning ta ei leidnud makseterminali, et parkimise eest tasuda, millise aja vältel

paigaldati sõidukile leppetrahvi kviitung, ei ole asjakohane, kuna parklas on 2 tundi võimalik

parkimiskellaga tasuta parkida. Kohus on seisukohal, et 2 tundi on piisav aeg veendumaks,

kas parklas on olemas või puudub makseterminal ning leida võimalus parkimise eest

tasumiseks. Hageja esitatud kostja e-kirjast ja veebilehelt (lk 6, 8) nähtuvalt oli hagejal

võimalik osta parkimisluba läbi aadressi parkimine.ee. Asjaolu, et hagejal ei olnud

liikluskorraldusvahenditega, mis sätestavad parklas parkimise tingimused, võimalik päikese

silmapaistmisega tutvuda, on asjakohatud. Sisenedes võõrale territooriumile ning parkides

seal, on hea usu põhimõtet järgides mõistlik viia end kurssi parkla tingimustega ning 2 tundi

on piisav aeg, et selgitada välja, kas antud parkla näol on tegemist tasulise parklaga.

Põhjendatud on kostja väide, et kuna parkimiskell hagejal puudus, siis ei olnud võimalik

tuvastada, mis ajavahemikul parkimine faktiliselt toimus ning kas või millisel määral ületas see

lubatud parkimisaega, mistõttu oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning

puudus alus selle tühistamiseks. Sõiduki põhja kriipimise vastuväited ei ole leppetrahvi

vaidlustamise seisukohalt asjakohased.

13. Seega oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud, hageja õigusi leppetrahvi

koostamisega rikutud ei ole ning puuduvad alused leppetrahvi tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

16. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei esitanud, siis puudub kostjal

nõue menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik