1-18-6/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksei Ivanov süüdi KarS § tõttu ärakandmata karistuse osa s.o 1 (ühe) aasta, 4 (nelja) kuu ja 23 (kahekümne kolme)
Legislator headnote
AI generated1-18-6/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksei Ivanov süüdi KarS § tõttu ärakandmata karistuse osa s.o 1 (ühe) aasta, 4 (nelja) kuu ja 23 (kahekümne kolme)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2018, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-18-6
Kohtunik
Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Aleksei Ivanovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2018.a. otsus
kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatava Aleksei Ivanovi ( ik: 38811010375)
apellatsioon
Prokurör
Marek Soomaa
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Ivanovi apellatsioon Harju Maakohtu 15. jaanuari 2018.a otsuse peale läbi
vaatamata ja tagastada apellandile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai
vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
1. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksei Ivanov süüdi KarS §
184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat.
KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Aleksei Ivanovi karistust Harju Maakohtu
04.07.2017.a kohtuotsusega mõistetud ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise
tõttu ärakandmata karistuse osa s.o 1 (ühe) aasta, 4 (nelja) kuu ja 23 (kahekümne kolme)
päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 4 (neli) kuud ja 23 (kakskümmend kolm)
päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvati Aleksei Ivanovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise
aeg 29.11.2017-01.12.2017 s.o 3 päeva, lugedes lõplikuks kandmata karistuseks 4 (neli)
aastat, 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud
karistuse ärakandmisel.
KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti Aleksei Ivanovilt
riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas
1250.- (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas
240 (kakssada nelikümmend eurot) eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN1495
teostamise kulud summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot s.o kokku menetluskulud
summas 1910 (üks tuhat üheksasada kümme) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2. Harju Maakohtu otsusele kokkuleppemenetluses esitas süüdistatav apellatsiooni.
Süüdistatav märgib, et seoses sellega, et ta on töötu palub vähendada väljamõistetud
kriminaalmenetluse kulusid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab,
et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi
vaatamata.
4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis
seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on
kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5. Aleksei Ivanov on apellatsioonis vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist.
Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-7-16 on sedastanud, et 29. märtsil 2015 jõustunud
KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt
hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele
täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted.
Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu
kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1.
Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses.
KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise
otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud
kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide
mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte
rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul
jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
6. 29. detsembril 2017.a. on prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe.
Sõlmitud kokkuleppes on välja toodud kõik süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvad
kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad 12 kuu jooksul süüdistatava poolt hüvitamisele.
Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluvatest
menetluskulude suurusest ja tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Maakohtu istungil oli
süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Aleksei Ivanov
vaid kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav, on sellega nõustunud ning sõlmis
kokkuleppe vabatahtlikult. Ka prokurör jäi kokkuleppe juurde( t.lk. 113).
Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus
kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe
sõlmimise järgselt otsustada kuna kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud
kokkuleppe muutmiseks.
Kohtuotsus ongi kooskõlas sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppega.
7. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi
järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud
rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest
loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam
võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on
ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Aleksei Ivanovi apellatsioon tuleb jätta läbi
vaatamata ja tagastada apellandile.
/allkirjastatud digitaalselt/