1-15-6165/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2018 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-6165 Kohtukoosseis Sekretär, tõlk kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Sergei Maltsev tingimisi enne `i tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2018 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

Sergei Maltsev, isikukood 37706180371, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sergei Maltsev

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.01.2018 Viru Maakohtule materja kinnipeetava Sergei Maltsev lid `i tingimisi stamise otsustamiseks. enne tähtaega vangistusest vaba

Sergei Maltsev Viru Maakohtu 17.08.2015 199 lg 2 p 7, 8, 9 tunnistati süüdi KarS § järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 sätte kohaldamisega liitkaristus 3 aastat 4 kuud 11 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.02.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 16.02.2015.a. . Kohtuotsus jõustus 12.01.2016

Karistuse kandmise algus 16.02.2015 pp 27.06.2018. ja lõ

T avanemine 02.02.2018. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

2(7)

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Sergei Maltsevi kriminaalkorras

karistatud 11-l korr . S.Maltsev on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis xxx al “ ja vestlusel seoses suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest

tulevad muutused, põhjus tagajärg seose loomine. Kinnipeetav osales vangistuses

ajavahemikul 07.03.2016 - 06.06.2016 ning 11.04.2016 - 10.07.2016 ja 11.07.2016 -

10.01.2017 xxx - 31.03.2017; 10.01.2017 - üksuses olles töötas ajavahemikel 21.11.2016 31.03.2017; 06.04.2017 - 31.08.2017 ning 04.09.2017 - . 22.06.2018 lepingulise töö peal

S.Maltsevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on isikut tõendav dokument

elamisloakaart kehtivusega kuni 11.08.2018. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda

elama oma elukaaslase O. U. xxx. isik elas enne Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vangistust koos kuriteokaaslase O. U.. Vabanemisel puudub elukoht, kuid on võimalus saada voodikoht xxx Isikul on Murru Vanglas omandatud xxx klassi haridus. Eriala puudub. Eesti ). keele tase 0. Vangistuse ajal eelistab töötamist õppimisele. Kinnipeetav on enda sõnul teinud varas xxx). Kinnipeetav t x emalt erinevaid töid ( öötas kuus aastat xxTeinud ka palju juhutöid.

Igapäevaseks toimetulekuks vajalikud vahendid hankis varastamise teel. Avavanglas töötas järelevalveta 2017 ei pöördunud peale tööpäeva tagasi avavanglasse ning algatati uus . 31.08.

kriminaalasi.15.01.2018 seisuga nõudeid summas Töötab vangistuse jooksul. xxx eurot. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et puudub materiaalne toetus. Isikul on võimalik pärast v xxx. angistust minna tööle ehitusfirmasse Kinnipeetava lähedasteks on tema onu ja õde, kes juba pikemalt elavad xxx. Isikul on kaks last, A. M. 11.a ning I. M.15.a. Laste ema täisealine tütar kasvatab kolme S.Maltsevi last, ning väidetavalt ei ole lubanud isikul nendega suhelda.

Suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kelle poolt võib olla mõjutatav. Kriminaalhooldaja arvamus kinnitab eeltoodut ning lisab, et enamik kuritegusid on

toime pandud grupis. Alkoholi kuritarvitamise risk puudub. Isik alustas amfetamiini

tarvitamist 20.a. NPALS alusel karistatud 4 korda. On enda sõnul proovinud ravida

narkootikumide sõltuvust 2007.a haiglas. Väidetavalt motiveeritud tervise huvides xxx

loobuma ja asuma peale vabanemist xxx. eb kroonilist haigust. Kinnipeetav ei Isik põ

pöördunud avavanglasse tagasi perioodil 31.08.-02.09.2017 ning olevat sel perioodil tarvitanud narkootikume, mille kohta politsei olevat koos . Kinnipeetav tanud väärteoprotokolli

teadvustab enesele oma probleeme, kuid ei ole neid sihipäraselt lahendanud.Vabanemisel

soov

ib jätkata ametlikult töötamist ja oma lastega suhelda. Vanglas püüab oma probleeme

lahendada (sõltuvusravi, võlgade tasumine). Arvestades isiku varasemaid kuritegusid ja väärtegusid, siis tema suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne, ei ole näinud vajadust piirata oma tegevust teiste heaolu nimel. Isik saab enda sõnul aru kriminaalhoolduse vajalikkusest,

kuid samas on suhtunud kriminaalhoolduse reeglitesse kergekäeliselt ning pole täitnud neid korrektselt. Seda näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei pöördunud 31.08.2017 avavanglasse peale

tööpäeva tagasi, kinnipeetav tabati 02.09.2017 ning algatati uus kriminaalasi.

Kriminaalhooldaja arvamus kinnitab eeltoodut, lisaks, et on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ja mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Vangla hinnangul on S.Maltsev

ohtlik avalikkusele, risk on ühiskonnas. S.Maltsevi puhul seisneb oht suures koguses narkootilise aine omandamises ja edasiandmises, millega ohustab rahvatervist. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui vabaduses puudub sissetulek ja hakkab uuesti tarvitama narkootikume;

kui jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning ei hakka mõtlema oma tegude

tagajärge Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 70 %. dele.

Eeltoodule tuginedes Viru Vangla ei toeta kinnipeetav Sergei Maltsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval toetav lähedaste võrgustik, tema vanemad ja . abikaasa on surnud. Lähedastest on onu A.M (suhted halvenesid väidetavalt

3(7) peale vanaema surma) ja õde K. kes elab juba pikemat aega välismaal. Kinnipeetaval on 2 . alaealist last, keda kasvatab surnud abikaasa täisealine tütar ning väidetavalt Sergei Maltsevil ei lubatavat oma lastega suhelda. Enne vangistust elas Sergei Maltsev koos kuriteokaaslase

O. . Ul . Suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Võib olla nende poolt mõjutatav, kuna enamik kuritegusid on toime pandud grupis. Maltsevil puudub vabanemisel S. elukoht, kuid isikul on vabanemisel võimalus saada voodikoht xxx aadressil xxx. Maltsevil S.

on sissekirjutus aadressil xxx, kus ased, kuid kinnipeetav seal elada ei saa. elavad lähed

Väljastpoolt vanglat materiaalne toetus väidetavalt puudub. Maltsev enne vangistust ei S.

töötanud. Ka elukaaslane O aaslane) oli väidetavalt töötu, kes r .(kuriteok aha saamiseks

varastas. xxx juhatuse liikme H. S. Ametnik võttis 20.12.2017 ’ga ühendust, kes kinnitas et isikul on vabanemisejärgselt olemas garanteeritud töökoht. Tema sõnade kohaselt S.Maltsev

on kunagi töötanud antud firmas ja H.S oli rahul tema tööga. . Kinnipeetav on korduvalt

kriminaalning väärteokorras karistatud. On viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid,

vabaduses tarvitas S.Maltsev narkootikume. rduda Elamispinna saamiseks on kinnipeetaval võimalus pöö xxx xxx. Samuti on on kinnipeetaval võimalus ja õigus saada vältimatut sotsiaalabi teenust: kinnipeetaval õigus pöörduda xx juhatuse poole.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava

iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Sergei

Malts i ev ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas

pr Sergei Maltsevi okurör, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Sergei Maltsev selgitas, et ta jätab kohtule otsustada. Kõik, mis on vangla ja krimimnaalhooldusametniku dokumentides kirjas, on õige.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades

prokuröri kirjalikku seisukohta jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et Sergei Maltsev tuleb

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Isikul on omandatud 10 klassi haridust. Isik on vanglas tsiaalprogrammi xxx ja läbinud so „ vestluse seoses suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest

tulevad muutused, põhjus tagajärg seose loomine. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on vangituses olnud h Isikul on vabanemisel õivatud töötamisega. olemas töökoht.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 6 kehtiv at

kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud , kuid ka

valdavalt varavastaste süütegude eest

4(7)

omavolilise sisset ja ungimise ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, valeütluste andmise

n

arkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise eest. Käesolev karistus eest. on mõistetud varavastaste süütegude

Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetu on mõistetud NPALS § l 7 ja need

, kahel korral 15 (1) lg 1, 266 lg 1, - , ühel korral KarS § ühel korral KarS § 218 lg 1 KarS § 25 lg 2 ühel

korral

LS (kuni ÜTS § 54(7) lg 1, ühel korral LS (kuni 2011) § 74(22) lg 1 ja ühel korral 2011) § 74(35) lg 1 järgi.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on olnud kahel korral allutatud

kriminaalhooldusele ning mõlemal korral pani isik kriminaalhoolduse all olles toime uued kuriteod. Seega ei ole kohtu hinnangul isik teinud varasematest karistustets järeldusi ning ei

ole motiveeritud õiguskuulekale elule. Mõlemad isiku varasemad kriminaalhooldused on

kulgenud negatiivselt. jaolu, mis Kohus leiab, et töökoha olemasolu ei ole see kaalukas as annaks alust arvata, et isik seekord suudab edukalt läbida kriminaalhoolduse.

Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mida saab arvestada positiivse asjaoluna. Samas märgib kohus, et ei pöö 31.08.2017 rdunud kinnipeetav

avavanglasse peale tööpäeva tagasi, kinnipeetav tabati 02.09.2017 ning algatati uus kriminaalasi. Seega isik

on näidanud vangistuses viibides oma hoolimatu käitumisega, et ta ei ole varasematest karistustustest järeldusi teinud ning ei ole motiveeritud järgima ühiskonnas

kehtestatud reegleid ja norme. Seega kohtu hinnangul kui isik vangistuses, kontrollitud

keskkonnas, ei suuda järgida reegleid siis puudub kohtul siseveendumus, et isik kriminaalhooldusele alludes suudaks ja sooviks täita kriminaalhoolduse nõudeid.

Kriminaalhooldaja teatel on Sergei Maltsev olnud kahel korral kriminaalhoolduse alla allutatud, millest mõlemal pani isik kriminaalhooldusele alludes toime uue kuriteo. Seega on

isiku mõlemad kriminaalhooldused kulgenud mitte rahuldavalt. Vaatamata eelnevatele

kriminaalhooldustele isik panemist. jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne.

Isik on avaldanud soovi xxx

vabanemisjärgselt asuda elama oma elukaaslase juurde tänavale. Kohtul puudub teave, kas kinnipeetava elukaaslane on selle kohta ka nõusoleku andnud. Isik omab sissekirjutust xx, kus elavad tema lähedased, kuid kuhu kinnipeetav väidetavalt elama ei

saa asuda. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt isikul puudub kindel vabanemisjärgne

elukoht, kuid isikul on võimalik saada voodikoht Seega käesoleval xxx sotsiaalosakonnas. hetkel isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa vabastada enne tähtaegselt

isikut, kellel puudub kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud

elukoha olemasoluga. Samas ei ole isik taotlenud kohtuistungi edasilükkamist seoses elukpoha küsimuse täpsustamise ja kontrollimisega. Isik jättis vabastamise küsimuse kohtule otsustada.

Kohus näeb selles isiku positiivset enesekriitilisust, kes teadvustab endale objektiiveselt riske ja on vangistusega leppinud.

Isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina

elamisloakaarti kehtivusega 11.08.2018.

5(7)

Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas töökoht vabanemis kindel el

ehitusfirmas xxx ) (garantiikiri on puudu, olemas tööandja suuline kinnitus , isik on läbinud

sotsiaalabiprogrammi xxx ning vestluse teemal suhete ja

käitumismustrite analüüsimise kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused, põhjus tagajärg seose loomine. Lisaks on isik

vangistuse jooksul olnud hõivatud töötamisega.

Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi,

ei ole kohtu hinnangul S.Maltsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik kuritegelikku eluviisi ja toime pannud uued kuriteod. Seega leiab kohus, et jätkanud kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd

kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on –

veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid

omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelnevatel

katseaegadel pani toime uued kuriteod. Lisaks omab tähtsust asjaolu, et isik ka vangistuses

viibides pole suutnud täita talle kehtestatud reegleid. Nimelt ei pöördunud kinnipeetav

31.08.2017 avavanglasse peale tööpäeva tagasi, kinnipeetav tabati 02.09.2017 ning tema

suhtes algatati uus kriminaalasi. Vangla andmetel, saades ebaseaduslikuklkt vabadusse

tarvitas isik narkooaineid.

Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist vangistuses ja kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt.

Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja vangla poolt koostatud iseloomustust on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. Isik pani kuriteod toime koos oma elukaaslasega, kelle juurde on isik avaldanud soovi elama minna.

Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega

tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava

resotsialiseerumisele. Seda enam, et isiku poolt toime pandud kuriteod on pandud toime grupis.

Isiku riskivat ja hoolimatud elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal –ja väärteod ning lisaks on isik lli ajal sooritatud uue kuriteo. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumiskontro

karistatud saa aalne b järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, krimin

käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Lisaks kohtu hinnangul suurendab isiku poolt uue kuriteo toime panemise tõenäosust, kui isik

peale vanglast vabanemist jätkab narkootikumide tarvitamist. Isiku poolt toime pandud väärteod viitavad asjaolu, et isikul esineb probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida isik

ise pole eitanud. Isik on ise avaldanud, et on valmis minema peale vabanemist Viljandi lähedale rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Varasemalt 2007 a. on isik viibinud ravil, mis ei toonud soovitud eesmärke, kuna isik on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kohus hindab nimetatud asjaolu kui uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus leiab, et S.Maltsevi mine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud kogu eelnev käitu näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel.

Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

6(7)

Kinnipeetava 27.06.2018, seega karistuse enam karistusaeg lõpeb ärakandmiseni on jäänud

kui 4 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- iku 11 p 9.1) See aga ei tähenda, et is vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu

pingutusi ( tamine vangistuses, kehtivate taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, töö

distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd S.Maltsev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud kahel korral kriminaalhoolduse alla, pannud eelnevate kriminaalhoolduste all olles toime uue kuriteo, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

Sergei Maltsev temale Viru Maakohtu 17.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik