1-17-8745/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-17-8745

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8745 (17231600198, 18230200004) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi O.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 424 lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Katrin Aasmann Süüdistatav O.K

Ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel;

keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: kohtueelsel menetlusel avaldatud elukohas xxxx ja xxxx ei ela, faktilist elukohta ei avalda; asukoht: Vangla.

Tõkend: vahistatud alates 02.01.2018 Harju Maakohtu

16.11.2017 vahistamismääruse alusel Harju Maakohtu

menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-17-8745. Kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2017 kuni 10.02.2017 ja 01.01.2018.a kuni 02.01.2018.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. O.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. O.K süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista kuritegude

kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.

2

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg

09.02.2017 kuni 10.02.2017., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva, mille ärakandmist arvestada alates O.K viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.01.2018.

6. O.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni

muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.

7. O.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180

lg-te 1 ja 3 alusel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada

viiskümmend) eurot;

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 144 (sada nelikümmend neli) eurot

ja kohtumenetlusel 126 (sada kakskümmend kuus) eurot, kokku 270 (kakssada seitsekümmend) eurot

s.o kokku menetluskulu 1020 (tuhat kakskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud

Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„O.K , 1-17-8745, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.K-le tema

kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. 1 DVD plaat (tl 17) ja 1 CD (toimiku tagakaanel) plaat turvakaamera salvestustega, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

O.K ´i süüdistatakse selles, et tema olles Põhja prefektuuri 15.02.2016.a. ja 16.10.2016.a. väärteootsusega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest (15.02.2016 ja 16.10.2016), uuesti 02.01.2017.a. kella 12.13 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast Selver AS´ile kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver, võõra

vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kauplusele kuuluvat kaupa - ühte pudelit 0,5-liitrist viina Laua Viin maksumusega 7.99 eurot ning kaks tükki suitsujuustu 18% maksumusega 1.99 eur /tk, kokku maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 11.97 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassast, jättes kauba

3 eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna O.K oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 09.02.2017.a. kella 16.40 ajal Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 45 asuvast ABC Supermarkets AS-ile kuuluvast

kauplusest Comarket, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kauplusele kuuluvat kaupa – sea küljetükki maksumusega 3.75 eurot ning paki suitsujuustu maksumusega 1.36 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 5.11 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna O.K oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega O.K, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse O.K selles, et tema juhtis 01.01.2018.a. kella 10.08 ajal

Tallinnas, Järvevana tee ja Peterburi teer ristmiku juures, liikudes Pärnu mnt suunas,

mootorsõidukit BMW 330D reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,87 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus ), millega rikkus Liiklusseaduse § 0,78 mg/l

69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega O.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle

inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Jääb lühimenetluse juurde ega taotle enda ülekuulamist.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavat süüdistatakse kahes varguse episoodis , mis on

kvalifitseeritud kui süstemaatiline ja ühes episoodis sõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistatav on end kõigis episoodides süüdi tunnistanud. Süüdistusaktis märgitud tõenditele vastu ei vaidle. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 199 lg 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuritegu

Episood 02.01.2017

Kohus leiab, et 02.01.2017.a. kella 12.13 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast

kauplusest Merimetsa Selver kauba maksumusega 11.97 euro (1 pudel 0,5-liitrist viina

maksumusega 7.99 eurot, kaks tükki suitsujuustu maksumusega 1.99 eur/tk) varguse katse toime panemine O.K poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

4 O.K kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta end kuriteo toimepanemises süüdi ja avaldab puhtsüdamlikku kahetsust (tl 11-14). Läks poodi, peitis viina põue ja juustu kotti ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Võeti turvatöötaja poolt kinni.

Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt oli ta 02.01.2017 tööl Merimetsa Selveris turvatöötajana, nägi, kuidas meesterahvas võttis riiulist ühe viina ja pani selle endale põue. Seejärel võttis mees kaks suitsujuustu ja pani need endale kotti. Mees möödus kassadest, jättes toodete eest tasumata. Isik peeti kinni ja tema juurest leiti viin ja suitsujuust. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele (tl 5-6).

Lisaks eeltoodule viitab kohus asitõendi vaatlusprotokollile (tl 18-23) koos fototabeliga, milles on vaadeldud kaupluse Merimetsa Selver turvakaamerate 02.01.2017 videosalvestist ning millest nähtub, kuidas musta jope ja musta mütsiga meesterahvas (hiljem tuvastatud kui O.K

) võtab viina ja paneb selle korvi, võtab juustu ja möödub kassadest kauba eest maksmata.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale

tehtud avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub (tl 3-4), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 02.01.2017.a. kella 12.13 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast kauplusest Merimetsa Selver pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 11.97 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava

tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta viinapudelit ja juustu poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka videosalvestuselt nähtuv, mille kohaselt isik siseneb poodi, läheb alkoholi riiuli juurde, võtab pudeli viina, juustu, siis möödub kassadest viinapudel põues ja juust kotis kauba eest tasumata. Selline süüdistatava käitumine on hinnatav eesmärgipärase ja teadliku tegevusena.

09.02.2017 episood

Kohus leiab, et 09.02.2017.a. kella 16.40 ajal Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 45 asuvast

kauplusest Comarket kauba (sea küljetükk maksumusega 3.75 eurot, pakk suitsujuustu maksumusega 1.36 eurot) kogumaksumusega 5,11 euro varguse katse toime panemine O.K

poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega,

videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

O.K kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 32-33) oli tal poes raha ainult kartulite jaoks, liha otsustas varastada. Pani liha ja juustu kotti ja kassas maksis ainult kartulite eest. Peeti kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb.

Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt olles 09.02.2017 tööl Comarketi kaupluses aadressil Mustamäe tee 45, Tallinn ja vaadates videokaameraid, nägi, kuidas meesterahvas võttis riiulilt

5 pakitud liha ja pani selle endale põue. Isik läbis kassaderivi ja tasus vaid kartulite eest. Isik peeti kinni ja tema juurest avastati liha ja suitsujuust. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele (tl 27).

Lisaks eeltoodule viitab kohus asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeliga, milles on vaadeldud 09.02.2017 turvakaamera videosalvestust aadressilt Tallinn, Mustamäe te 45 asuvast

Comarketi kauplusest. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas (hiljem tuvastatud kui O.K ) paneb kartulid ostukorvi, siis võtab juusturiiulist midagi ja paneb korvi ning võtab sealiha paki ja paneb korvi. Jookide riiulite vahel paneb sealiha ja juustu omale kotti. Kassas maksab ainult kartulite eest ja kassadest möödudes peetakse turvatöötaja poolt kinni (tl 35-40).

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu ABC Supermarkets AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub (tl 25- 26), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 09.02.2017.a. kella 16.40 ajal Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 45 asuvast ABC Supermarkets AS-ile kuuluvast kauplusest Comarket pani toime

õigusvastase teo, kui tema juurest avastati ABC Supermarkets AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 5,11 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade

äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav

turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest

mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab

kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud,

siis ei oleks ta kaupa omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas liha, kuna raha jätkus ainult kartuli jaoks, lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud

vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole

oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et O.K on toime pannud 2 varguse katse episoodi väga lühikese perioodi jooksul, s.o 02.01.2017 kuni 09.02.2017. Samuti nähtub kiirmenetluse otsustest väärteoasjades nr 2317,16,001726 ja nr 2317,16,010298 (tl 46; 47), et

O.K on toime pannud vargused, mis on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi

15.02.2016 ja 16.10.2016. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab

süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti iga varguse

toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati omanikule, jäid vargused süüdistatava tahtest

6 olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et O.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuritegu

KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 lg 1 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.

Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et O.K juhtis

01.01.2018.a. kella 10.08 ajal Tallinnas, Järvevana tee ja Peterburi tee ristmiku juures

mootorsõidukit BMW 330D reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,78 mg/l).

Tunnistaja Liina Sukk ütluste kohaselt (tl 1) pidas ta 01.01.2018.a. kella 10.08 ajal Tallinnas, Järvevana tee ja Peterburi tee ristmiku juures kinni mootorsõidukit BMW 330D reg/nr xxxx,

juht oli joobetunnustega ning dokumente tal esitada ei olnud. Suunas juhi tõendusliku

alkomeetri juurde. Isikusamasuse tuvastamise ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et kinnipeetud juhiks osutus O.K (tl 2, 13-14).

Kahtlustatava O.K ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis 01.01.2018 hommikul mootorsõidukit olles eelnevalt, s.o aastavahetusel viina joonud. Sai aru, et ta ei olnud veel päris kaine. Kahetseb juhtunut (tl 21-22).

Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal O.K istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis O.K mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 4-5), mille kohaselt kasutati 01.01.2018 kell 10.39 kuni 10.45 O.K seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,87 mg ja 0,88 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust

+/-0,09 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,78 mg alkoholi ühe liitri

väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Janek Loik (tl 6-8), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 9), järgides seejuures mõõtemetoodikat.

O.K rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 0,78 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii O.K mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et O.K juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

O.K KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel

tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See

7

tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli vana-aasta õhtul viina joonud ja sai aru, et sõidukit juhtima asudes ei olnud veel kaineks saanud, kuid sellest hoolimata otsustas kohe hommikul autoga sõitma minna. Ta ei tundnud end päris kainena, kuid ei arvanud, et tal on kriminaalne joove. Sellest järeldab kohus, et O.K käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, st O.K sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et O.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Ankeetandmete kohaselt O.K ei tööta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise

karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval

rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Karistusregistri

väljavõttest (tl 41-45) nähtuvalt on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale

inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga

üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise

karistuse kohaldamise. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on kümneid kordi karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata, mis viitab sellele, et süüdistataval kas puuduvad rahalised vahendid

rahatrahvide tasumiseks või puudub tal soov neid tasuda. Viimasest asjaolust saab aga

järeldada, et rahalise iseloomuga mõjutusvahendid oodatud mõju ei saavuta. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates O.K süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud. Arvestades ka varastada proovitud esemete väärtust, mis jäid alla 12 ja 6 euro, siis kohtu arvates O.K süü on hinnatav suhteliselt väikesena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus süüteod on jäänud katse staadiumisse ja varalist kahju tekitatud ei ole. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

8 KarS § 424 lg 1

kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü

suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt

kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,78 mg/l.

Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise ja kriminaalvastutust eeldava piirmäära alammäära lähedases määras. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist

liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses meentluses avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus kergendava asjaoluga.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus (II kd tl 35). Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades suhteliselt

väikest süüd ja preventiivseid eesmärke, võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja alammäära lähedases määras.

Liitkaristuse mõistmisel peab kohus lähtuma KarS § 64 lg 1 regulatsioonist, s.o samaliigiliste

põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, millega riivatakse erinevaid õigushüvesid, siis tuleb karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuid seda mitte täies mahus.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Kohus on seisukohal, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 69, 73, § 74 või § 75 sätteid, s.t. ei karistuse asendamist, osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna

taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest

süüdistatava tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga. Tema näol ei ole tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuriteod oleks esmakordsed. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on käesoleval juhul toime pannud 3 erinevat kuriteo episoodi. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Lisaks jääks kriminaalhooldusega süüdistatav vabadusse ning on piisav alus eeldada, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemisega, olles sellise käitumisega ohtlik ka ühiskonnale. Vastavasisulist kahtlust on põhjustanud O.K oma varasema käitumisega, näidates

9

oma suhtumist õiguskorda üldiselt. Süüdistatav ei ole avaldanud kohtule ka oma faktilist elukohta, mistõttu ei olegi süüdistatava suhtes võimalik kriminaalhooldust kohaldada, kuivõrd nii KarS § 74 ja 75 sätete alusel karistuse kohaldamata jätmise kui ka KarS § 69 lg 1 alusel

karistuse asendamine eeldavad süüdlase käitumiskontrollile allutamist. Süüdlasel alalise elukoha puudumine aga välistab eelmärgitud karistusest vabastamise või karistuse asendamise võimalused, kuivõrd käitumiskontrollile allutamiseks vajalikud eeldused puuduvad. Arvestades aga süüdistatava õigusvastase käitumise intensiivsust ja erinevate õigushüvede kahjustamist ei

pea kohus KarS § 73 sätete kohaldamist võimalikuks. Nagu kohus eespool märkis, tuleb

jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks O.K ühiskonnast isoleerida ja mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning

kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga

eitada, kuna O.K käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdi kolme kuriteo toimepanemises. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/