1-08-17006/5 · 1-08-17006/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-17006

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. augustil 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-17006 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu J.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu J.M, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaitsja: adv. Anne Vissak , OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, Tartu RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.2, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada J.M ( ik 37807132717) temale Tartu Maakohtu 16.01.2009. a. otsusega

mõistetud karistuse 1 aasta 3 kuud 9 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 3 kuud.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohustada J.M*it katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid:

1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

2 (4)

5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7 alusel määrata J.M*ile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid

2. asuda tööle või võtta ennast arvele tööturuametis tööotsijana 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest

3. pöörduda hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule probleemkäitumisest vabanemiseks 4.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle nimekiri koostatakse koos kriminaalhooldajaga.

Määrata J.M kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus J.M*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 lg.2 alusel hakata J.M*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu J.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

24.07.2009a saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu J.M-i kohta tingimisi enne tähtaja lõppemist tingimisi vangistusest vabastamise otsustamiseks.

J.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu otsusega 16.01.2009 KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistati 1 aasta 2-kuulise vangistusega. Mõistetud karistusele liideti KarS §

65 lg.2 alusel Tartu Maakohtu 24.09.2001.a. otsusega mõistetud karistuse ( 7 a 4 kuud vangistust) ärakandmata osa 1 kuu 9 päeva vangistust, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi

eest 1 aasta 3 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 19.12.2008.a., karistusaja lõpp 27.03.2010. J.M oli varem süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 24.09.2001.a. otsusega KrK § 141 lg.2

p.1,2 järgi, karistatud 7 aasta 4-kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabastati

ennetähtaegselt Harju Maakohtu 02.04.2007.a. määrusega. Kriminaalhooldaja ettekande alusel pööras kohus 15.02.2008 karistuse kandmata osa 11 kuud 15 päeva täitmisele, kuna

J.M ei ilmunud registreerimisele, ei taotlenud luba töö-või õppimiskoha vahetamiseks ega esitanud dokumente oma kohustuste täitmise kohta. J.M peeti kinni 13.02.2008 ja sellest ajast arvestati karistuse kandmise aega.

Tartu Vanglast J.M-ile antud iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval üks

distsiplinaarkaristus. Tartu Vanglas töötab vabatahtlikuna. On teinud ettevalmistusi vabanemiseks

sotsiaalprogrammide läbimise näol. Vabaduses on nõus kindlustama elukohaga nii J.M-i ema

kui ka varasem elukaaslane, kellega ta on suhted taastanud. Kinnipeetav alkoholiprobleeme ja

3 (4) terviseprobleeme eitab, enesehinnang adekvaatne. Omab vanusele ja taustale kohaseid sotsiaalseid

oskusi. Tegemist on impulsiivse isikuga, ohtlikkust suurendab suhtlemine võimaliku kuritegeliku kontingendiga.

Kriminaalhooldusametnik nõustub J.M-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast

vabastamisega. Vabanemisel asub ta elama ema juurde, ka endine elukaaslane on valmis elamispinna andma ja peab loomulikuks, et vabaneja asub tema juurde elama. Kriminaalhooldaja

peab vajalikuks rakendada elektroonilist järelevalvet, seadme paigaldamiseks on J.M-i ema

nõusoleku andnud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleks VUkkertil hoiduda kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest, kasutada vajadusel alkoholist loobumisel psühhiaatri abi. J.M-i

endine elukaaslane xxxxxxxxxxxxxn kriminaalhooldajale avaldanud veendumust, et J.M ei

kuritarvita võimalust alustada elukaaslasega uuesti kooselu, on muutunud tasakaalukamaks ja

leidnud motivatsiooni elada seaduskuulekalt. Endine elukaaslane on nõus J.M-i esialgu ka tööga kindlustama oma töökohas.

J.M andis kohtuistungil seletuse, et tal on kavas oma abikaasast lahutada ja jätkata kooselu

endise elukaaslasega, kellega on ka laps. Kuriteod on ta toime pannud algul nooruserumalusest,

hiljem sissetuleku puudumisest. Elukaaslase tööandja juurde on lubatud tööle võtta, tal on enda sõnul mitmeid kutseoskusi. Eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna tekkisid probleemid peres,

jäi tööst ilma. Siis lõi kõigele käega. J.M kinnitab nõusolekut vabaneda elektroonilise järelevalve alla ja võtta lisakohustusi.

Kohtuistungil 12.augustil 2009a prokurör ei toeta G.VUkkerti vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja toetab vabastamist. J.M on vabanemisel elukoht ja elukaaslane kindlasti aitab

lahendada töö saamise küsimuse. J.M osaleb aktiivselt vanglas kiriku töös ja ta on oma varasemat ellusuhtumist muutnud. Ei teki enam olukorda, et ta ei täida kriminaalhoolduse nõudeid.

Kohtu seisukohad

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid,

kinnipeetava enda ja prokuröri seisukohti, leiab, et J.M-i saab vabastada vangistusest ennetähtaegselt katseaja ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

J.M on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteo toimepanemises ja liidetud karistus on mõistetud I astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. J.M

on seisuga 12.08.2009 kantud karistust 7 kuud 24 päeva. Seega on täidetud

seadusekohaselt nõutav eeltingimus teise astme kuriteo eest mõistetud vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest vabastamise tingimused olid täidetud juba aprillis 2007.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4 (4) Kohus leiab, et J.M-i ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Esmajoones on oluline, et

J.M omab vabaduses tugeva toetava sotsiaalvõrgustiku, kellele tugineda nii praktiliste probleemide lahendamisel kui ka emotsionaalselt. Kuna tegemist on kõige lähemate isikutega (ema ja elukaaslane), omavad nad ka ilmselt kõige efektiivsemat mõju. Nii ema kui ka elukaaslane on

veendumusel, et vabanev J.M suudab järgida seaduskuulekat eluviisi. J.M on väljavaade saada töö. On tõsi, et J.M varasem stabiilne töö harjumus puudub, kuid ei ole ka teadaolevaid tõsiseid takistusi töökoha pidamisel- praegugi töötab ta vabatahtlikuna. Impulsiivsest käitumisest tulenevaid probleeme tuleb J.M vajadusel lahendada spetsialisti- psühhiaatri

poole pöördumise läbi. Kohanemisraskusi vabaduses ei ole J.M täheldatud. Võimalikud kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest tulenevad riskid tuleb vabanejal ära hoida seeläbi, et

koos kriminaalhooldajaga mõelda läbi see karistatud isikute ring, kellega suhtlemisest tuleb hoiduda. Et välistada neid riske, mis tulid esile eelmise katseaja jooksul (ei täitnud registreerimiskohustust, esitas kriminaalhooldajale valeandmeid), on vajalik elektroonilise järelevalve kohaldamine ja selleks

on vajalik nõusolek ja tingimused olemas. Ühe ebaõnnestunud kriminaalhoolduse põhjal tuleb järeldada, et J.M vabanemise järgselt vajab kriminaalhooldaja järelevalvet. Samas on tema karistusaja lõpuni jäänud sedavõrd vähe aega, et praegu vabastamata jätmisel ei ole ennetähtaegne

vabastamine kriminaalhooldaja järelevalve alla enam võimalik. Seetõttu tuleb vabastamist kriminaalhooldusele kasutada nüüd.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76.

Kohtunik Ãœlle Raag