3-17-1430/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1430

Haldusasi

K.L.

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

22.06.2017

maksuotsuse nr 12.2-3/036819-36 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – K.L., esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 17.01.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.L. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.03.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.06.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/036819-36 (tl 11-17) (mak-

suotsus) vähendati JS Fassaadimeister OÜ detsember 2015 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud töö-

jõumaksude summat 8872,04 euro võrra ning tühistati 19.02.2016 töötamise registris vormistatud

registrikanne nr 1385501 K.L.u töötamise kohta JS Fassaadimeister OÜ-s.

1.1. JS Fassaadimeister OÜ ( JSF OÜ) deklareeris detsember 2015 TSD-l ja TSD-l lisa 1 sotsiaal-

maksuga maksustatud väljamakse (palgatulu) K.L.ule (kaebaja) summas 15 435,01 eurot, millelt

arvutas ja deklareeris tööjõumakse summas 8872,04 eurot. MTA tuvastas, et JSF OÜ-l ei olnud

töösuhet kaebajaga ning JSF OÜ on alusetult deklareerinud kaebajale tööjõumaksudega maksusta-

tud väljamakset. Kuna kaebaja ei töötanud kontrollitaval perioodil JSF OÜ-s, siis ei ole õige töö-

tamise registris 19.02.2016 vormistatud registrikanne nr 1385501.

1.2. JSF OÜ-l puudus kontrolliperioodil reaalne majandustegevus. Ettevõtte juhatuse liikme J.S.

suulistest seletustest tulenevalt ei ole JSF OÜ ettevõtlusega tegelenud. MTA on juhatuse liikmega

maksumenetluses suhelnud kahel korral. Esimesel kohtumisel 04.08.2016 kinnitas J. S., et ta ei ole

JSF OÜ nimel ettevõtlusega ega ettevõtte juhtimisega tegelenud ega pole ka volitanud kedagi teist

ettevõtlusega tegelema. Septembris 2016 võttis J. S. MTA-ga uuesti ühendust ning avaldas soovi

enda 04.08.2016 antud seletusi muuta. MTA leidis, et J.S. 26.09.2016 seletused ei ole usaldusväär-

2(14)

sed, on väheveenvad ning MTA jääb J.S. 04.08.2016 ütluste juurde. MTA leidis kokkuvõtvalt, et

J.S. ei ole tegelikkuses teinud JSF OÜ nimel majandustehinguid ning J.S. saadeti JSF OÜ tehingu-

partneri poolt 26.09.2016 muutma oma 04.08.2016 ütlusi eesmärgiga jätta MTA-le mulje ettevõt-

luse olemasolust, teenuse osutamisest ja kaebajale töötasu maksmisest. JSF OÜ on kontrollipe-

rioodil käivet ja töötasu väljamakse deklareerinud, kuid jätnud riigile maksud tasumata. Seisuga

02.05.2015 on maksuvõlg kokku summas 20 207,47 eurot. Samuti ei nähtu ettevõtte pangakonto

väljavõttelt tegutsevale äriühingule omaseid rahalisi väljamakseid ning MTA-le on kontrollipe-

rioodi raamatupidamisdokumendid osaliselt esitamata. 26.09.2016 esitati dokumendid valikuliselt.

1.3. J.S. suulistest seletustest tulenevalt ei olnud JSF OÜ-s kontrolliperioodil töötajaid. Tema

04.08.2016 seletustest tulenevalt ei ole ta kedagi tööle võtnud ega töötasu maksnud ning ta ei tun-

ne kaebajat. 26.09.2016 muutis J.S. ütlusi ning väitis, et tunneb kaebajat ja M.L.ut ning maksis

kaebajale töötasu kodulehe tegemise eest. J.S. 26.09.2016 seletused töösuhte kohta kaebajaga ei

ole usaldusväärsed ning MTA jääb 04.08.2016 antud suuliste seletuste juurde. Maksumenetluse

käigus esitatud tööleping on koostatud vaid maksuhaldurile esitamiseks ning ei tõenda tegelikku

töö tegemist. Töölepingus märgitud tingimused on vastuolus töötamise registri andmetega. Samuti

seab MTA kahtluse alla J. S. poolt allkirjastatud dokumentide ehtsuse. 26.09.2016 J.S. poolt esita-

tud töölepingul on teistsugune allkiri, kui tema enda poolt 04.08.2016 protokollile lisatud allkiri,

mis ühtlasi ühtib tema passis, sh tema uues passis oleva allkirjaga. Samasugune allkiri on ka MTA

poolt J.S.le 26.09.2016 kohtumise algul antud teatel töötamise menetluse tuvastamise kohta. Tugi-

nedes eeltoodule on MTA seisukohal, et 26.09.2016 J.S. poolt esitatud töölepingu allkirjastajaks ei

ole J.S..

1.4. Kaebaja suulised seletused tööülesannete kohta on üldsõnalised ning vastuolulised ja neid ei

saa lugeda usaldusväärseteks. Kaebajal puudusid vastavad teadmised veebilehe tegemiseks, ta ei

ole sellega eelnevalt kokku puutunud. Kaebaja on õpetaja. Ka kaebaja abikaasa M. L.u seletused

on üldsõnalised, ei ole usaldusväärsed, ega tõenda kaebaja ja JSF OÜ vahelise töösuhte olema-

solu. M.L.u ütlused on vastuolus J.S. 04.08.2016 seletustega. JSF OÜ-l puudub koduleht, J.S. ei

ole maksuhaldurile esitanud mälupulka, millel peaks väidetav koduleht asuma ja mis anti talle üle

M.L. poolt. Kodulehe tegemine polnud JSF OÜ-le ka majanduslikult mõistlik ning ettevõttel puu-

dusid rahalised vahendid niivõrd kõrgepalgalise töötaja võtmiseks. Kodulehe tegemise kulud on

20 672,04 eurot, kuigi kodulehte ei ole internetti üles aletud. Ei ole usutav, et JSF OÜ võttis det-

sembril 2015 kaebaja tööle ja maksis veebilehe tegemise eest niivõrd kõrget töötasu, kuid jättis

kaebaja poolt väidetavalt tehtud veebilehe üles laadimata. Ka kaebaja esindaja poolt 03.11.2016

esitatud täiendavad dokumendid ei ole usaldusväärsed.

1.5. Ehituse Insenerid OÜ juhatuse liikme A.A. ja M.L.u vahel on perekondlik seos. Nimetatud

isikud on vennad. MTA leiab, et J.S. muutis 04.08.2016 antud suulisi seletusi ainult Ehituse Inse-

nerid OÜ- ga tehtud tehingute ja kaebajale makstud töötasu kohta põhjusel, et ta oli mõjutatud

seotud isikute poolt. Ülejäänud 04.08.2016 antud suulised seletused jättis J.S. muutmata.

1.6. Kaebajale 30.12.2015 tehtud väljamakse ei tõenda töösuhet. Nimetatud kuupäeval laekus JSF

OÜ pangakontole Ehitus AG OÜ-lt 11 800 eurot. Samal kuupäeval tegi JSF OÜ kaebajale ülekan-

de samas summas selgitusega „tasu kodulehe optimeerimise ja turunduse eest“. Seega pärines kae-

bajale makstud summa Ehitus AG OÜ-lt, kellega JSF OÜ ei ole kontrolliperioodil tehinguid tei-

nud. Ehitus AG OÜ konto väljavõtte kohaselt laekus viimasele 30.12.2016 Ehituse Insenerid OÜ-

lt 11 800 eurot selgitusega „arve number 104“. Ehitus AG OÜ kandis JSF OÜ-le samal kuupäeval

11 800 eurot edasi ning JSF OÜ tegi kaebajale ülekande samal kuupäeval ja samas summas. Seega

liikus kaebajale 30.12.2015 laekunud summa eelnevalt isikute vahel, kellega JSF OÜ on väideta-

valt tehinguid teinud. Lisaks pärineb nimetatud summa 11 800 eurot Ehitus Insenerid OÜ-lt, kelle

juhatuse liikmel on kaebaja ja M.L.uga perekondlik seos. Ehitus AG OÜ-d ja JSF OÜ-d on antud

maksumenetluses kasutatud maksupettuse eesmärgil varifirmana. Perioodil 30.12.-31.12.2015 võt-

tis kaebaja JSF OÜ-lt laekunud summast pangakontolt sularahas välja 5600 eurot ning kandis eda-

3(14)

si M.L.ule 200 eurot ning enda teisele pangakontole 6000 eurot, millelt kandis 6000 eurot oma-

korda üle M. L. pangakontole. M.L. Swedbank pangakonto väljavõtte kohaselt laekus kaebajalt

perioodil 30.12.2015 -31.12.2015 kokku 6200 eurot, mis võeti kogu ulatuses välja. Seega võtsid

kaebaja ja M.L. perioodil 30.12.2015-31.12.2015 kokku pangakontodelt sularahas välja 11 800

eurot, millest tulenevalt on kahtlus, et kaebajale kantud rahalised vahendid summas 11 800 eurot

võisid liikuda Ehituse Insenerid OÜ-le tagasi.

1.7. Kaebajale deklareeritud väljamakse suurus tõsis kaebajal saadava vanemahüvitise maksimum

suuruseni. Kaebajal sündis laps 26.03.2016. MTA andmetel sai kaebaja kokku 2015 aastal sot-

siaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid (v.a JSF OÜ-s väidetavalt saadud töötasu) 17 974,27

eurot. JSF OÜ deklareeris kaebajale detsembris 2015 töötasu väljamakse summas 15 435,01 eurot.

Seega andis JSF OÜ poolt tehtud väljamakse kaebajale aluse saada oluliselt suuremat sünnitus- ja

vanemahüvitist, kui kaebajal seaduse järgi õigus saada oli. Kogutud teave kogumis viitab veenvalt

sellele, et kaebaja tegelikult JSF OÜ-s ei töötanud, ning viimane tegi kaebajale ülekande ja dekla-

reeris kaebaja nimele palgaväljamakseid eesmärgiga tekitada kaebajale võimalus saada alusetult

suuremat sünnitushüvitist ja emapalka.

2. Arvestades, et JSF OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud mõjutavad kaebaja, kui füüsilise

isiku maksukohustusi, väljastas MTA kaebajale 02.05.2017 akti arvamuse avaldamiseks nr 12.2-

3/036819-32 (tl 23-28). Kaebaja esitas oma arvamuse aktis kirjeldatud asjaoludele 23.05.2017,

mille kohaselt kaebaja ei nõustunud MTA seisukohaga (tl 30-38). MTA koostas JSF OÜ-le

22.06.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036819-36, mis käsitleb JSF OÜ maksukohustust kaebaja õigu-

si puudutavas osas.

3. 07.07.2017 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse JSF OÜ suhtes 22.06.2017 tehtud

maksuotsuse nr 12.2-3/036819-36 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 31.07.2017 määrusega

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

4. Kaebaja taotleb maksuotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane alljärgne-

vatel motiividel.

4.1. Maksuotsus ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja

rikutud on põhjendamiskohustust. Maksuotsuses on viidatud, et kontrolli käigus tuvastatud mak-

sustamise seisukohalt tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 02.05.2017

kontrollaktis nr 12.2-3/036819-13 (kontrollakt), mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Kaebaja ei

ole maksuotsuses viidatud kontrollakti näinud ega sellega tutvunud ja kaebaja ei ole saanud esitada

vastuväiteid kontrollaktis toodule. Kaebajale edastatud informatsiooni kohaselt ei ole maksuotsuse

pinnalt üheselt ja selgelt jälgitav ja kontrollitav, millised faktilised ja õiguslikud asjaolud on too-

nud kaasa JSF OÜ maksukohustuse muutumise ja maksuotsuse tegemise. Samuti ei ole aru saadav,

milliseid maksuseaduse sätteid maksuhaldur kohaldas. Seetõttu on maksuotsuse põhjendamisel

oluliselt rikutud MKS § 95 lg-t 2 ning viga takistab kaebajal realiseerida oma kaebeõigust. Mak-

suotsuses esinevaid puudusi ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses.

4.2. Kuigi maksuotsus sisaldab punkti 3 „Ärakuulamisõiguse tagamine“, on kaebaja hinnangul

maksumenetluses tema ärakuulamise õigust rikutud. Maksuhaldur jätab tähelepanuta, et maksuot-

suse andmist on põhjendatud nende tuvastatud asjaolude alusel, mis on esitatud kontrollaktis, mil-

lele ei ole vastuväiteid esitanud JSF OÜ ning mida ei saanud esitada kaebaja. Kaebaja on esitanud

vastuväited üksnes talle arvamuse avaldamiseks esitatud 02.05.2017 aktile, milles kajastatud as-

jaolusid ei pea maksuhaldur maksustamise seisukohalt tähendust omavateks faktilisteks ja õigusli-

keks asjaoludeks ja akt ei ole maksuotsuse lahutamatu osa. Kaebaja leiab, et vaildusaluse mak-

suotsuse andmisel rikuti kaebaja ärakuulamise õigust, kuna maksuhaldur ei võimaldanud kaebajal

4(14)

esitada vastuväiteid ja arvamust kontrollaktis kajastatud kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Isiku ärakuulamata jätmine

on oluline menetlusviga, mille tõttu tuleb maksuotsus tühistada.

4.3. Kuna JSF OÜ deklareeris oma maksukohustuse seadusele vastavalt, siis on maksuhalduri

kohustus maksuvõlg sisse nõuda MKS § 128 alusel. MKS ei näe ette, et maksuhaldur loobuks dek-

lareeritud maksuvõla sissenõudmisest maksukohustuse vähendamisega maksuotsuse andmise teel,

millega tekitab negatiivsed tagajärjed kolmandale isikule.

4.4. Maksuotsus on õigusliku aluseta. Maksuotsuses on selle õigusliku alusena märgitud MKS §

92 lg 1 p-le 2. Viidatud säte ei anna maksuhaldurile õiguslikku alust JSF OÜ poolt õigena dekla-

reeritud maksukohustuse vähendamiseks.

4.5. Tõendamata on maksuhalduri väide, et JSF OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil ettevõtlus.

Maksuotsusest ei selgu, mida maksuhaldur ettevõtluse ehk majandustegevuse all silmas peab ja

mille alusel seda määratleb. Maksuhaldur registreeris JSF OÜ 02.12.2015 käibemaksukohustuslas-

te registris ja kustutas registrist 10.11.2016. Maksuhaldur on osaühingu registreerinud, mis tähen-

dab, et tal ei tekkinud kahtlust, et osaühing ettevõtlusega tegeleb või alustab seda. Seega ei saa

maksuhaldur tugineda 2017 aastal väitele, et ettevõtlus puudus. JSF OÜ sai kehtiva kohtupraktika

kohaselt tellida kaebajalt teenuse ja maksta selle eest sõltumata sellest, millal ta hakkas saadut

kasutama või ei hakanud ta seda üldse kasutama. Maksuhaldur on kahel korral kohtunud ettevõtte

juhatuse liikme J.S.ga. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et J.S. ei olnud esimesel kohtumisel

04.08.2016 xanaxit tarbinud ja oli adekvaatne. 26.09.2016 andis J.S. JSF OÜ majandustegevuse

kohta täiendavad seletused, kinnitas majandustegevuse olemasolu ja selgitas, kes olid tehingupart-

nerid. Maksuhalduri järeldus, et J.S. 26.09.2016 seletused ei ole usaldusväärsed, on põhjendamatu.

04.08.2016 protokolli vormistamine on vigane, sest sellele on lisatud kolmanda isiku õiguste ja

kohustuste selgitus. J.S. oli aga maksukohustuslase esindaja. Ettevõtte pangakontolt ei saagi näh-

tuda maksude tasumist, sest ettevõte jättis maksud tasumata. Materjalide mitteostmine, kommu-

naalkulude kandmata jätmine jms ei tõenda samuti ettevõtluse puudumist.

4.6. Asjas ei ole tähtsust, et JSF OÜ on kontrollitaval perioodil töötasu väljamakse deklareerinud,

kuid jätnud riigile maksud maksmata. Kaebaja oli ka valmis leidma asjas lahenduse ja tasuma ta-

sumata tulumaksu osa. Maksuhaldur ettepanekut vastu ei võtnud, mis ei ole kooskõlas hea halduse

põhimõttega.

4.7. Maksuhaldur on valesti aru saanud JSF OÜ juhatuse liikme, osaniku ja asutaja seletustest, et

tal ei olnud kontrollitaval perioodil töötajaid. J.S. kinnitas 26.09.2016 suulistes seletustes kaebaja-

ga töösuhte olemasolu. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.7 põhjendamatult rajanud enda

seisukoha ainult J.S. 04.08.2016 seletustele väites samas, et on analüüsinud kõiki menetluse käi-

gus kogutud tõendeid. Kuigi maksuhaldur on asjas kogutud tõenditele viidanud, ei ole ta maksuot-

suses põhjendanud nende tõendite täielikku või osalist arvestamata jätmist ning rikutud on haldu-

sakti põhjendamise kohustust (MKS § 46 lg 1 ja MKS § 95 lg-t 2). Maksuhaldur ei ole küsinud

J.S.lt valeütluste andmise kohta põhjendusi 04.08.2016 kaebajat puudutavas osas. Maksuhaldur on

põhjendamatult rajanud enda järeldused ainult J.S. 04.08.2016 seletustele. Maksuhaldur ei püüd-

nud J.S.lt seletuste võtmisel kõrvaldada vastuolusid seonduvalt pangakontodel toimunud raha lii-

kumisega. Seepärast on arusaamatu aktis esitatud väide, et kuna töötasu on makstud vaid ühele

isikule summas 11 800 eurot, ei ole eluliselt usutav, et J.S. töötasu maksmise asjaolusid ei tea.

Eelistada oleks tulnud raamatupidamise andmeid. Maksuhalduril on olemas JSF OÜ pangakonto

väljavõte ja leping mis tõendavad kokkulepitud tasu maksmist ning kõik andmed, et kontrollida

deklareeritud andmete õigsust ja vastavust tehtud väljamaksele. Maksuhaldur on näidanud

04.08.2016 kaebaja ja M.L.u fotosid, millel kujutatud isikuid J.S. ei tundnud ning väitis et ei ole

nendega kokku puutunud. Ei ole selge, millise MKS sätestatud normi alusel viidatud menetlustoi-

ming on tehtud ning maksuhaldur ei ole taganud, et fotodel kujutatud isikud näevad välja täpselt

5(14)

nii nagu isikuga kokkupuutumise hetkel. Näiteks M. L. foto pärineb aastast 2010, kuid 2015 aastal

oli isik kaotanud kaalus 40 kg.

4.8. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole välja selgitanud poolte tegelikku tahet ja

sellest suhtest tekkinud maksukohustusi. Pooled sõlmisid töölepingu ja kirjutasid sellele alla. Õi-

guslikus mõttes võib arutleda, kas oma sisu poolest on tegemist töölepinguga või töövõtulepingu-

ga, kuid see ei oma tähendust, kuna maksustamise tagajärjed on samad. Maksuhaldur ei saa teha

järeldusi formaalselt dokumentide pealkirja alusel. Asjaolu, kas töö on tehtud või mitte ei muuda

töösuhet olematuks. Maksustamise aluseks on väljamakse tegemine. Praegusel juhul tõendavad

töösuhet tehtud väljamaksed kaebajale, kaebaja ja M.L. ja J.S. ütlused, tööleping, pangakonto väl-

javõte.

4.9. Kaebaja ütlused võimaldavad kindlaks teha töösuhte olemasolu, sisu ja tasu maksmise as-

jaolusid. Küsimustele vastates kasutas kaebaja teavet, mis talle sel hetkel meenus. Maksuhalduri

väide, mille kohaselt kaebajal puudusid vastavad teadmised veebilehe tegemiseks on asjasse puu-

tumatu. Nimetatu ei tähenda, et kaebaja ei olnud suuteline teenust osutama. Maksuhaldur ei ole

tõendanud, et abikaasa abiga ei olnud see võimalik. Kaebajale on väljamakse tehtud ja maksusta-

mise tagajärjed ei muutu sõltuvalt sellest, kas JSF OÜ andis maksuhaldurile üle mälupulga veebi-

lehega. Ka M.L. ütlusi hinnates on maksuhaldur põhjendamatult väitnud, et need on vastuolus J.S.

04.08.2016 ütlustega. M.L. ütlused riimuvad J.S. 26.09.2016 ütlustega.

4.10. Alusetu on väide, et JSF OÜ-l puudub koduleht ja et kodulehe tegemine ei olnud ettevõttele

majanduslikult mõistlik. J.S. on piisavalt täpselt selgitanud töö lõpptulemust, st kodulehe saamist

mälupulgal. Maksuhaldur ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et veebilehte ei kasutatud, ei ole

kaebaja vastutusalas. Maksuhaldur ei saa kahtluse alla seada äriühingu valikuid. Majandustegevus

on ettevõtja enda korraldada. Osaühingule laekusid rahalised vahendid, millest tulenevalt on väide

rahaliste vahendite puudumisest vastuolus asjas kogutud tõenditega.

4.11. Kaebaja poolt on esitatud maksuhaldurile turundusalased töömaterjalid ja kodulehe maketid.

Valmis kodulehekülg anti üle mälupulgal. Tööd olid ettevõtte loomise heaks vajalikud ettevalmis-

tavad tööd. Kaebajal ei ole koopiaid säilinud ning M.L.ul on kombeks tehtud tööde kohta andmed

jäädavalt kustutada. M.L. leidis oma g-maili postkastist J.S.le saadetud kokkuleppe, mis tõendab,

milles pooled kokku leppisid. Maksuhaldur ei ole sellega arvestanud.

4.12. Kaebaja hinnangul ei ole oluline, kes tegi JSF OÜ pangakontole makse. Oluline on makse

tegemine ja see on tõendatud. Makse on tehtud kaebajale osutatud teenuse eest. Maksuhaldur rajab

ekslikult oma järeldused üksnes J.S. 04.08.2016 seletusele. Maksuotsuses ei ole esitatud tõendeid

selle kohta, et raha maksmiseks JSF OÜ-le Ehitus AG OÜ poolt alus puudus. Väär on ka väide, et

J.S. kinnitas maksuhaldurile kahel korral, et Ehitus AG OÜ-ga tehinguid ei ole toimunud ja et nii

Ehitus AG OÜ kui ka JSF OÜ on varifirmad. Vastavad tõendid puuduvad ning nende esitamata

jätmisega on rikutud kaebaja ärakuulamise õigust. Samuti on maksuhaldur tuginenud alusetult

Swedbank-ilt saadud M.L. pangakonto väljavõttele, sest maksuhaldur tegi Swedbank AS-ile kor-

ralduse olukorras, kus M.L. oli korralduse vaidlustanud. Millegagi ei ole ka põhjendatud MTA

kahtlus rahade tagasi liikumise kohta. Kaebaja on selgitanud asjaolusid, mis seonduvad laenu ta-

gasi maksmisega A. L. ja sellega seotud reisiga Saaremaale.

4.13. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et dokumendid ei ole J.S. poolt allkirjastatud. Asjakohatu

on teha järeldusi allkirjade visuaalse vaatluse põhjal. Allkirja kirjutamist või mitte kirjutamist

konkreetse isiku poolt saab tõendada käekirja ekspertiisiga, mida läbi ei viidud.

4.14. Asjakohatu on väide, et kaebajale deklareeritud väljamakse suurus tõstis saadava vanemahü-

vitise maksimum summani. Asjas ei ole sisulist tähendust, kas ja kuidas mõjutas saadud töötasu

kaebajale makstavat vanemahüvitist. Vanemahüvitisega seonduv ei ole maksuhalduri pädevuses

ning maksuhaldur on ületanud enda pädevust, tegeledes asjaga, milleks seadus talle õigust ei anna.

6(14)

MTA seisukoht

5. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on motiveeritud ning õiguspära-

ne. Seejuures nõustub MTA ka kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud analüüsi ja seisukohtadega

ning ei hakka neid üle kordama.

5.1. Maksuotsus vastab MKS § 95 lg-s 1 ja 2 ning §-s 46 esitatud nõuetele. Maksuhaldur on kae-

baja õiguspäraselt maksumenetlusse kaasanud ning kaebajale on esitatud kontrollakt ja maksuot-

sus teda puudutavas osas. Maksusaladuse kaitse põhimõttest (MKS § 26) tulenevalt ei kuulu need

ülejäänud ulatuses kaebajale avalikustamisele, mistõttu ei saa MTA-le heita ette dokumentide osa-

list edastamist. Kuigi MTA ei ole edastanud kaebajale kontrollakti nii öelda originaalkujul, sisal-

dab kaebajale edastatud akt samu faktilisi ja õiguslikke aluseid, kui JSF OÜ-le väljastatud kontrol-

lakt. Seega on kaebajale igati tagatud õigus haldusaktile vastuväiteid esitada just teda puudutavas

osas.

5.2. Maksuhaldur on (kontroll)aktis välja toonud põhjendused ja tõendid, millest nähtub maksuot-

suses toodud järelduse kujunemine, et kaebajal ei olnud JSF OÜ-ga töösuhet ning äriühing on alu-

setult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset. Samuti on maksuhaldur käsitle-

nud kaebaja vastuväiteid ning analüüsinud tõendeid. Nimetatud analüüs on nähtav maksuotsusest

ja aktist. Kohustus motiveerida esitatud tõendite täielikku või osalist arvestamata jätmist mak-

susumma määramisel tähendab eelkõige kohustust vastata eriarvamuses toodud väidetele, mida

MTA on ka maksuotsuse punktis 3 teinud. Maksuhaldur on toonud välja maksuostuse tegemise

õiguslikud alused.

5.3. MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus otsustada, milliseid tõen-

deid ja mis ulatuses ta peab vajalikuks koguda. Maksuhaldur on kõik vajalikud tõendid kogunud.

Uurimispõhimõte ei ole absoluutne. Kaebaja ei ole välja toonud, millised asjaolud täpsemalt on

maksuhaldur tuvastamata jätnud ning mis võiks mõjutada maksuotsuse õiguspärasust. Maksuhal-

dur ei ole ka loobunud deklareeritud maksuvõla sisse nõudmisest. Kontrolli tulemisel on mak-

suhaldur leidnud, et JSF OÜ on alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamak-

set. Olukorras, kus deklaratsioon ei kajasta õigeid andmeid, on maksuotsuse tegemine igati põh-

jendatud ja õiguspärane. Maksuhaldur on kaebajale arvamuse avaldamise akti punktis k käsitlenud

dokumente, mis edastati kaebaja poolt maksumenetluses revidendile ja mis kajastavad JSF OÜ-lt

saadud dokumente kodulehe ja turunduse kava kohta. Maksuhaldur on leidnud, et dokumendid on

koostatud tagant järele, et jätta mulje töösuhte olemasolust. Seega on maksuhaldur neid dokumen-

te analüüsinud ja teinud oma järeldused.

5.4. Tulenevalt maksuhalduri ülesannetest on MTA-l õiguslik alus maksuotsuse tegemiseks ole-

mas. See tuleneb MKS § 10 lg-st 1, § 88 lg-st 1 ja MKS § 92 lg 1 p-st 2 nende koostoimes. MKS §

92 lg 1 p 2 sõnastus ei anna põhust asuda seisukohale, et sättes toodud olukorrast vastupidises olu-

korras maksuotsuse tegemine ei oleks lubatud. Käesoleval juhul on kaebajat puudutav vaid osa

maksuotsusest. Olukorras, kus nähtub, et maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti

deklareerinud, on maksuhalduril seadusest tulenev õigus maksusummat korrigeerida. Lisaks tule-

neb HMS §-st 58 ja Riigikohtu praktikast, et eksliku õigusliku aluse kasutamine ei pruugi kaasa

tuua akti tühistamist, kui asjakohane regulatsioon on olemas.

5.5. Maksumenetluses peab maksukohustuslane tõendama oma väidete ja seisukohtade õigsust.

Maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. MTA

on seisukohal, et maksuhaldur on põhjendanud kontrollaktis ja maksuotsuses kõiki oma väiteid

ning hinnanud tõendeid. Seejuures on maksuhaldur võimaldanud ärakuulamise õiguse nii JSF OÜ-

le kui ka kaebajale ning kaebaja on tutvunud tema kohta kogutud andmetega. Kuna maksuotsus on

nõuetekohaselt motiveeritud, on tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle läinud (MKS § 150

lg 1). MTA on kohtumenetluses esitanud oma väidete tõendamiseks kõik vaidlusaluse haldusakti

aluseks olevad dokumendid kaebajat puudutavas osas.

7(14)

5.6. Maksumenetluses ei ole kaebaja ärakuulamise õigust rikutud. Kaebajale on edastatud kontrol-

lakt teda puudutavas osas ning antud võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Seda võima-

lust on kaebaja ka kasutanud ning maksuhaldur on maksuotsuses kaebaja vastuväiteid käsitlenud.

Maksuotsuses esitatud põhjendused on samad, mis kaebajale esitatud aktis.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on vaidlustanud MTA poolt JSF OÜ-le tehtud maksuotsuse, millega vähendati JSF OÜ

detsember 2015 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud tööjõumaksude summat 8872,04 euro võrra ning

tühistati 19.02.2016 töötamise registris vormistatud registrikanne nr 1385501 kaebaja töötamise

kohta JSF OÜ-s.

Puudub vaidlus selles, et kaebajale ei ole väljastatud JSF OÜ suhtes koostatud kontrollakti, kuid

kaebajale on väljastatud 02.05.2017 akt arvamuse andmiseks (02.05.2017 akt). Samuti on kaebaja

esitanud akti osas eriarvamuse, millele maksuhaldur on vastanud vaidlustatud maksuotsuse punktis

3. Seega on vaidlus esmalt selles, kas kaebajale väljastatud 02.05.2017 akt kajastab JFS OÜ suhtes

koostatud kontrollaktis toodud asjaolusid kaebajat puudutavas osas. Vastusest nimetatud küsimu-

sele sõltub, kas menetluses on nõuetekohaselt tagatud kaebaja ärakuulamise õigus ning kas mak-

suotsuse lahutamatuks osaks oleva kontrollakti teksti kaebajale esitamata jätmine on oluline me-

netlusõiguse normi rikkumine, mis võib tuua kaasa maksuotsuse tühistamise. Samuti on vaidlus

selles, kas kaebajal oli töösuhe JSF OÜ-ga. Nimetatud tuvastusest sõltub, kas JSF OÜ-l oli alus

deklareerida sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset kaebajale summas 15 435,01 eurot ning

teha töötamise registrisse kaebaja töötamist puudutavat kannet.

Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ku-

na kaebaja väited osas, mis puudutab kaebaja ja JSF OÜ vahelist töösuhet, kattuvad suures osas

02.05.2017 akti peale esitatud eriarvamuses toodud väidetega ning kohtumenetluses kuulati täien-

davalt üle üksnes üks tunnistaja, tugineb kohus nimetatud väidet puudutavas osas kooskõlas

HKMS § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja kaebajat puudutavas osas selle lahutamatuks osaks oleva

02.05.2017 akti põhjendustele neid kõiki üle kordamata, märkides vastuseks kaebusele järgmist.

7. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt tekkis maksuhalduril kahtlus et JSF OÜ, kes oli deklaree-

rinud sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse kaebajale summas 15 435,01 eurot ning teinud

töötamise registrisse kaebaja töötamist puudutava kande, ei ole reaalselt tegutsev äriühing ning

valede andmete esitamisega võimaldas JSF OÜ kaebajal saada riigilt hüvitist (sünnitushüvitis ja

emapalk) suuremas summas, kui kaebajal selleks õigus oli. Kuna maksumenetluses tuvastatavad

asjaolud võisid mõjutada kaebaja õigusi ja kohustusi, kaasas MTA menetlusse ka kaebaja, võimal-

dades esitada omapoolse seisukoha maksuhalduri poolt tekkinud kahtluste osas. 02.05.2017 kuu-

päeva kandev akt arvamuse andmiseks, mis sisaldas kokkuvõtet maksumenetluses juba tuvastatud

asjaoludest ja nende osas tehtud maksuhalduri järeldustest edastati kaebajale ning selles osas puu-

dub vaidlus. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on kasutanud õigust esitada akti osas eriarvamus.

Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur on kaebaja JSF OÜ suhtes läbi viidavasse maksumenetlusse

kaasanud õiguspäraselt. Kaebajal on kaebeõigus JSF OÜ suhtes tehtud maksuotsuse vaidlustami-

seks teda puudutavas osas, kuivõrd maksuotsus võib mõjutada kaebajale määratud ja makstava

vanemahüvitise suurust.

8. Puudub vaidlus selles, et kaebajale ei väljastatud JSF OÜ suhtes koostatud kontrollakti, kuid

kaebajale väljastati 02.05.2017 akt. Seega on oluline tuvastada, kas viidatud olukord on toonud

kaasa kaebaja ärakuulamise õiguse rikkumise. Kaebaja õigusi ei riku üksnes formaalselt kontrol-

lakti esitamata jätmine, vaid dokumendi sellisel viisil esitamine peab tooma kaasa olulise menetlu-

sõiguse rikkumise kaebaja suhtes. Kohus sellist rikkumist ei tuvastanud. Kohus võrdles kaebajale

väljastatud 02.05.2017 akti ja JSF OÜ suhtes koostatud kontrollakti tekste ja asub seisukohale, et

kaebaja ärakuulamise õigust ei ole menetluses rikutud. Kohus jõudis dokumentide tekstide oma-

8(14)

vahelise analüüsi põhjal järeldusele, et kaebajale edastatud 02.05.2017 akt kajastab JSF OÜ mak-

sumenetluses tuvastatud asjaolusid osas, mis puudutasid kaebaja õigusi ja mõjutasid talle tehtud

väljamakset. Akti tekst ja kontrollakti tekst ei ole oma numeratsiooni ja ülesehituse poolest küll

täiesti samased, kuid sellele vaatamata on mõlemad tekstid oma sisu ja ülesehituse poolest järgita-

vad ning akt kajastab samu õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, nagu JSF OÜ-le väljastatud kontrol-

lakt kaebajat puudutavas osas. Kohus ei tuvastanud kontrollakti tekstis selliseid asjaolusid või väi-

teid, mis küll puudutaksid kaebajat, kuid mida ei ole kajastatud kaebajale väljastatud 02.05.2017

aktis. Seega on kaebaja saanud menetluses avaldada oma seisukohta kõigi nende väidete osas, mis

puudutasid tema õigusi ja mille teadmise vastu esines tal huvi. Maksuhaldur on kaebaja poolt

23.05.2017 esitatud eriarvamuses toodud väidetele vastanud maksuotsuse punktis 3. Seega ei ole

menetluses kaebaja ärakuulamise õigust rikutud. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kuivõrd

kontrollakt ei puudutanud üksnes kaebajale tehtud väljamakset, vaid ka teisi JSF OÜ maksustami-

sega seotud asjaolusid (kontrollakti p 1.2. lk 9-19), siis ei olnud kontrollakti kogu teksti avalikus-

tamine kaebajale tulenevalt MKS § 26 sätestatud maksusaladuse kaitse põhimõttest võimalik.

Kaebajal oli võimalik nõuda kontrollakti väljastamist kogu ulatuses üksnes juhul, kui ta oleks esi-

tanud maksuhaldurile JSF OÜ nõusoleku. Kuivõrd JSF OÜ nõusolekut maksuhaldurile ei esitatud,

siis ei saa MTA-le ette heita dokumendi edastamist kaebajale üksnes osaliselt.

9. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsus ei vasta MKS § 95 lg-s 1 ja §-s 46 esitatud

nõuetele. Nagu kohus käesoleva otsuse eelmises punktis leidis, siis on nii 02.05.2017 akti kui ka

kontrollakti tekstid oma ülesehituse pinnalt omavahel võrreldavad. Seega on maksuotsuse põhjal

võimalik tuvastada, millised on need kaebajat puudutavad asjaolud, mis on tuvastatud JSF OÜ

maksumenetluses ja mis on toonud kaasa kaebajat puudutava otsuse tegemise ja millises osas on

kontrollaktis kajastatu maksuotsuse lahutamatu osa kaebajat puudutavas osas. Ehkki maksuotsuse

punkt 2 sisaldab mitmeid viiteid üksnes kontrollaktile, on vastavad asjaolud toodud ka kaebajale

edastatud 02.05.2017 aktis ning refereeritud maksuotsuses. Maksuotsuse punktis 3 on toodud vii-

ted paralleelselt nii kontrollaktile kui ka 02.05.2017 aktile ning analüüsiga on hõlmatud kõik mak-

suotsuse punktis 2 toodud viited kontrollaktile. Maksuhaldur on nii kontrollaktis kui ka 02.05.2017

aktis (p 1.1) toonud välja põhjendused ja tõendid, millest nähtub maksuotsuses toodud järelduse

kujunemine, et kaebajal ei olnud JSF OÜ-ga töösuhet ning äriühing on alusetult deklareerinud sot-

siaalmaksuga maksustatavat väljamakset. Samuti on maksuhaldur maksuotsuses ja 02.05.2017

aktis käsitlenud ja analüüsinud menetluses kogutud tõendeid ning vastanud kaebaja väidetele mak-

suotsuse p-s 3. Maksuhaldur on käsitlenud kaebajale arvamuse andmiseks edastatud akti p-s 1.1 k

dokumente, mis edastati kaebaja poolt revidendile ja kohtumenetluses kohtule ( MTA vastuse lisa

9). Maksuhaldur on leidnud, et dokumendid on koostatud tagant järele. Asjaolu, et kaebaja mak-

suhalduri järeldusega ei nõustu, ei tähenda seda, et vastavaid tõendeid ei ole analüüsitud.

10. Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusliku aluseta, kuna sellega on vähendatud JSF OÜ

deklareeritud maksukohustust ning MKS § 92 lg 1 p 2 ei anna maksuhaldurile õigust õigena

deklareeritud maksukohustuse vähendamiseks. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.

Kohus nõustub MTA-ga, et maksuhalduril oli õiguslik alus maksuotsuse tegemiseks olemas. MKS

§ 10 lg 1 kohaselt on maksuhalduri ülesanne kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust

ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja

korras. Seejuures tuleneb MKS § 88 lg 1 teisest lausest, et maksuhalduril on õigus deklareeritud

maksusumma korrigeerimiseks. Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat

kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 nimetatud aegumistähtaja

jooksul. Kuigi MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul,

kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel deklaratsioonis

näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksusea-

dusele, ei ole põhust asuda seisukohale, et vastupidises olukorras maksuotsuse tegemine ei oleks

lubatud. Vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõ-

las maksuõiguse põhimõtetega. Kuivõrd maksukohustuslasel endal on deklaratsioonis vea avasta-

9(14)

misel õigus deklaratsiooni parandada ning esitada tagastusnõue, kui maksu on tasutud ettenähtust

rohkem, tuleb jaatada ka maksuhalduri õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks. Seega

kui nähtub, et maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti deklareerinud, on mak-

suhalduril seadusest tulenev õigus maksusummat korrigeerida. Seega, kuna JSF OÜ poolt esitatud

deklaratsioon ei kajastanud õigeid andmeid, oli maksuotsuse tegemine igati põhjendatud ja õigus-

pärane.

11. Maksuhaldur on (kontroll) aktis välja toonud põhjendused ja tõendid, millest nähtub maksuot-

suses toodud järelduse kujunemine, et kaebajal ei olnud JSF OÜ-ga töösuhet. Kaebaja etteheide,

mille kohaselt on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole välja selgitanud poolte tege-

likku tahet , on hinnanud valikuliselt asjas kogutud tõendeid, on alusetu.

11.1. Maksuõiguse kontekstis ei ole oluline mitte makse tegemine kaebaja kontole, vaid makse

tegemise aluseks olevad asjaolud, st käesoleval juhul töösuhe kaebajaga. Seega on vaidluse sisu

selles, kas kaebajal oli töösuhe JSF OÜ-ga või mitte. Seejuures ei ole maksustamise seisukohalt

oluline, kas tegemist võis olla hoopis töövõtuga. Ka kaebaja on nõustunud nimetatud käsitlusega,

mistõttu on asjakohatu etteheide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur selgitanud välja poolte tege-

likku tahet.

11.2. Maksuhaldur leidis maksuotsuse punktis 2.1.2 a, 02.05.2017 akti p-s 1.1 a ja kontrollakti p-s

1.1.2, et JSF OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus. Kaebaja vaidles selle-

le vastu oma vastuväidete lk-l 2 ning maksuhaldur esitas oma vastuse maksuotsuse p-s 3.1. Kaebu-

se täienduse p-des 1-5 on kaebaja esitanud peaaegu identsed seisukohad võrreldes vastuväidetega,

lisades juurde üksnes analüüsi tulenevalt Nõukogu direktiivist 2006/112/EÜ seonduvalt ettevõtlu-

se määratlusega käibemaksuõiguses ja KMS § 2 lg-ga 2. Kohus nõustub kaebajaga, et ettevõtlus

on ka ettevõtluseks ettevalmistav tegevus. Praegusel juhul on MTA aga leidnud, et JSF OÜ oli

varifirma, kes oli kaasatud menetlusse maksupettuse eesmärgil. Samuti on 02.05.2017 akti ala-

punktis 1.1 a) toodud välja asjaolud, mille põhjal puudus JSF OÜ-l majandustegevus ning majan-

dustegevuseks ettevalmistavat tegevust, milleks oli kaebajalt teenuse tellimine, ei toimunud. Mak-

suhaldur leidis, et kaebajal ei ole kunagi olnud JSF OÜ-ga töösuhet (akt p 1.1). Seega on mak-

suhaldur olnud seisukohal, et JSF OÜ-l puudus nii majandustegevus kui ka majandustegevust ette-

valmistav tegevus, mille raames oleks saanud kaebajale teha tööjõumaksudega maksustatava väl-

jamakse. Kohus nõustub 02.05.2017 akti p-s 1.1. a tehtud järeldustega JSF OÜ-l majandustegevu-

se puudumise kohta ning ei korda neid üle. Vastuseks kaebuse põhjendusele selgitab kohus, et

kaebaja omistab liigset tähelepanu asjaolule, et MTA registreeris kaebaja 2015 aastal käibemaksu-

kohustuslasena. Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks peab KMS § 20 lg 41 kohaselt küll

tõendama ettevõtlusega tegelemist, kuid asjaolu, et MTA võis kaebaja ekslikult käibemaksukohus-

tuslasena registreerida, ei tõenda veel ettevõtlusega tegelemist. Käesoleval juhul on maksuhaldur

kontrolli raames kogutud tõenditele tuginedes asunud põhjendatult seisukohale, et JSF OÜ ei tege-

lenud kontrollitaval perioodil ettevõtlusega. Seega ei ole asjaolul, et JSF OÜ registreeriti 2015

aastal käibemaksukohustuslasena õiguslikku tähendust.

11.3. Vastuseks kaebuse väitele, mille kohaselt on maksuhaldur J.S. seletustest ebaõigesti aru saa-

nud ja on põhjendamatult rajanud oma järeldused ainult J.S. 04.08.2016 suulistele seletustele, jät-

tes arvestamata J.S. 26.09.2016 antud suulised seletused, märgib kohus järgmist. Puudub vaidlus

selles, et maksuhaldur on JSF OÜ juhatuse liikme J.S.ga kohtunud kahel korral. Esimesel kohtu-

misel 04.08.2016 (MTA vastuse lisa nr 17 ja 19) kinnitas J.S., et ta ei ole JSF OÜ nimel ettevõtlu-

sega tegelenud, pole kedagi volitanud ettevõtlusega tegelema ning ta ka ise ei tegele JSF OÜ juh-

timisega. Isik ei teadnud midagi ettevõtte raamatupidamise kohta, pole ühtegi dokumenti koosta-

nud ega väljastanud, samuti ei ole ta koostanud deklaratsioone. J.S. ei ole kedagi tööle võtnud ega

kellelegi töötasu maksnud ning ta ei tunne kaebajat ega ole temaga töölepingut sõlminud ega tea

mille eest ja kui suures summas kaebajale töötasu maksti. 26.09.2016 (MTA vastuse lisa 21 ja 22)

muutis J.S. oma ütlusi ning asus väitma, et ta tunneb kaebajat ja M. L.ut, kellega ta tutvus 2015

10(14)

aasta suvel ühel grillipeol, millele järgnevalt võttis J.S. M. L.uga ühendust ning viimane pakkus

talle, et kaebaja teeb JSF OÜ kodulehe valmis. Samuti selgitas J.S. 26.09.2016, et osutas JSF OÜ

alt teenuseid, ettevõtte registreeris tema ning maksis ka kaebajale töötasu ning sai kodulehe mälu-

pulga peal.

Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et J.S. 26.09.2016 ütlused ei ole usaldusväärsed.

04.08.2016 ütluste andmisel ei osutanud J.S. oma ebaadekvaatsele seisundile ega ütluste andmist

takistavatele asjaoludele (akt p 1.1 a 1). Olukorras, kus isik ise vastavate asjaolude esinemisele ei

viita, ei saa ka maksuhaldurile heita ette, et ta vastavaid asjaolusid ei tuvasta. Maksuhalduri eksi-

mus J.S.le kolmanda isiku õiguste tuvastamisel ei saanud mõjutada ütluste sisu ega ole oluline

menetlusnormi rikkumine. Kohus ei pea eluliselt usutavaks J.S. poolt esile toodud väiteid valeüt-

luste andmise põhjenduste kohta seonduvalt 2000 euro tasumata jätmisega Ehitus Insenerid OÜ ja

A.A. poolt. Kui J. S. oleks andnud 04.08.2016 tõepoolest valeütlusi, ei oleks ta tõenäoliselt ise

võtnud maksuhalduriga ühendust, et neid parandada. Samuti viitab J.S. 04.08.2016 ja 26.09.2016

ütluste analüüs pigem sellele, et 04.08.2016 andis isik selgitusi asjaolude kohta, mida ta teadis,

kuid 26.09.2016 andis selgitusi vastavalt talle kolmandate isikute poolt antud juhistele. Seega lei-

dis maksuhaldur õigustatult, et J.S. poolt esitatud põhjendus 04.08.2016 valeütluste andmise põh-

juste kohta ei ole usutav ning pigem on tegemist olukorraga, kus J.S. oli 26.09.2017 ütluste andmi-

sel mõjutatud A.A. ja M.L. poolt, kuivõrd ütluste muutmine toimus üksnes Ehituse Insenerid OÜ-

ga tehtud tehingute ja kaebajale makstud töötasu osas ning ei puudutanud teisi tehinguid, mida on

käsitletud kontrollaktis. Kohus leiab, et maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.4.2 alapunktis c ja

02.05.2017 akti punktis 1.1 a1 veenvalt selgitanud, miks J.S. 26.09.2016 suulised seletused ei ole

usaldusväärsed ja kohus ei korda neid siinjuures üle. Kohus leiab, et maksuhaldur on põhjendatult

rajanud oma järeldused J.S. 04.08.2016 ütlustele, mida tuleb pidada usaldusväärseteks. Kohtu hin-

nangul kinnitab nimetatud järeldust asjaolu, et J.S. allkiri viidatud protokollidel on erinev, sh ühtib

04.08.2016 protokollil olev allkiri J.S. isikut tõendavatel dokumentidel olevate allkirjadega ( MTA

vastuse lisad 18 ja 20) ning ka 26.09.2016 talle esitatud teatel töötamise tuvastamise menetluse

kohta toodud allkirjaga (MTA vastuse lisa 21). Kohus loeb usutavaks, et J.S. muutis 26.09.2016

protokolli allkirjastades oma allkirja eesmärgiga, et see oleks võimalikult sarnane kaebajaga sõl-

mitud töölepingul oleva allkirjaga. Nimetatu viitab aga sellele, et J.S. oli 26.09.2016 ütluste and-

misel mõjutatud. Kohus leiab ka, et olukorras, kus J.S. ei osanud kõrvaldada 26.09.2016 ütluste

andmisel vastuolu pangakontol toimunud rahaliste liikumiste ja oma ütluste ning kaebajale maks-

tud töötasuga seoses, ei pidanud maksuhaldur esitama täiendavaid lisaküsimusi lisaks juba proto-

kollis kajastatule. J. S. on kirjeldanud töötasu maksmisega seonduvaid asjaolusid ning olukorras,

kus ütlused on tõenditega vastuolus, tulebki hinnata tõendeid koostoimes, nii nagu maksuhaldur on

seda ka teinud. Kohus peab usutavaks, et olukorras, kus J.S. maksis töötasu ainult ühele isikule, ei

ole usutav, et ta ei teadnud, mis summas toimus tasu maksmine ja kuidas see toimus.

11.4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnõudeid, kui esitas

J.S.le isikute äratundmiseks nende fotod. Kohus leiab, et ehkki vastavat menetlustoimingut ei ole

MKS-s otseselt märgitud, ei ole tegemist ka menetlustoiminguga, mis ei ole lubatav. MKS § 59 lg

1 kohaselt on tõenditeks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustus-

laselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse

teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Väljend „sealhulgas“ tähendab, et välistatud ei ole

ka tõendid, mida sättes otseselt ei märgita. Seetõttu ei ole maksuhaldur rikkunud menetlusnõudeid

seeläbi, et ta esitas J.S.le äratundmiseks M.L.u ja kaebaja fotod.

Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et J.S.le äratundmiseks esitatud M.L.u fotol oli isik 125

kg, kuid J.S.ga tutvumise ajal kaalus ta 86 kg. Kohus märgib esmalt, et J.S. 04.08.2016 seletustest

nähtub, et J.S.le näidati fototabelit kolme isiku pildiga peale seda, kui temalt oli küsitud (küsimus

23), kas ta tunneb M.L.ut ja kaebajat. Samuti on kohus seisukohal, et M. L. ei ole niivõrd palju

muutunud, et J.S. võis eksida tema ära tundmisel. Kui lähtuda J.S. 26.09.2016 ütlustest ja M.L.

11(14)

kohtuistungil antud ütlustest, siis kohtusid isikud mitmel korral, millest tulenevalt oleks J.S. pida-

nud tundma M.L.u fotol ära sõltumata võimalikust muutusest kaalus.

11.5. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et meelevaldne on maksuotsuse p-s 3.8 toodud väide,

mille kohaselt ei ole maksuhaldurile esitatud kaebajale töötasu maksmist tõendavat algdokumenti.

Kaebaja viitab, et maksuhalduril oli olemas FJS OÜ pangakonto väljavõte ja tööleping kaebajaga.

11.5.1. JSF OÜ pangakontole laekunud maksega seonduvat on maksuhaldur põhjalikult käsitlenud

02.05.2017 akti punktis 1.1 m ja kontrollakti punkti 1.4.2 alapunktis l. Maksuhalduri poolt esitatud

analüüsist tulenevalt laekus 30.12.2015 JSF OÜ pangakontole Ehitus AG OÜ poolt küll 11 800

eurot, kuid samal päeval tehti samas summas JSF OÜ poolt ülekanne kaebajale selgitusega „Tasu

kodulehe, optimeerimise ja turunduse eest“. Maksuhaldur on tuvastanud, et Ehitus AG OÜ poolt

JSF OÜ-le üle kantud summa laekus 30.12.2017 Ehituse Insenerid OÜ poolt , millest järelduvalt

liikus kaebajale laekunud summa 11 800 eurot eelnevalt samal kuupäeval isikute vahel, kellega

JSF OÜ oli väidetavalt tehinguid teinud. Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, mille kohaselt

pärines 11 800 eurot Ehituse Insenerid OÜ-lt, kelle juhatuse liikmega on kaebajal ja M.L.ul pere-

kondlik seos ning liikus tõenäoliselt hiljem ka Ehituse Insenerid OÜ-le tagasi. Seega on mak-

suhaldur põhjendatult leidnud, et 30.12.2015 kaebajale tehtud väljamakse ei tõenda tegelikku töö-

suhet, millest tulenevalt ei pidanud maksuhaldur konto väljavõtet ka töötasu maksmist tõendavaks

algdokumendiks. Iseenesest ei ole tõepoolest oluline, kes tegi JSF OÜ pangakontole makse, kuid

maksele eelnevad ja järgnevad tehingud on võimaldanud maksuhalduril hinnata kaebajale tehtud

makse põhjendatust.

11.5.2. Seonduvalt töölepinguga on maksuhaldur töölepingut analüüsinud akti punktis d ja kont-

rollakti punktis 1.4.2 alapunktis d. Maksuhaldurile on esitatud töösuhte tõendamiseks esitatud kaks

töölepingut. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksumenetluses esitatud töölepingud on koosta-

tud vaid maksuhaldurile esitamiseks ning ei tõenda tegelikku töö tegemist. Esmalt viitab sellele

asjaolu, et M.L. poolt maksuhaldurile 20.07.2017 esitatud tööleping oli poolte poolt allkirjastama-

ta ning M.L. väitel oli tegemist näidisega. 26.09.2017 J.S. poolt edastatud tööleping oli sisu poo-

lest küll identne maksuhaldurile juba varasemalt esitatud lepingu tekstiga, kuid oli poolte poolt

allkirjastatud. Seejuures on maksuhaldur seadnud põhjendatult kahtluse alla lepingul oleva J.S.

allkirja ehtsuse, kuivõrd see ei ühtinud J.S. isikut tõendavatel dokumentidel ja maksumenetluses

allkirjastatud menetlusdokumentidel olevate allkirjadega (02.05.2017 akt p 1.1 e). Teiseks on õige

maksuhalduri viide asjaolule, et töötamise registrisse kantud andmed ja töölepingus toodu ei ühti

(katseaeg, töösuhte kestvus), mis viitab omakorda sellele, et töölepingut ei vormistatud mitte tege-

liku töösuhte dokumenteerimiseks vaid tagant järele. Ehkki töölepingu andmete mittevastavus

töötamise registri andmetele ja vastuolud töölepingu allkirjastamisel ei anna eraldi seisvalt alust

kahelda töösuhte olemasolus, võimaldavad viidatud asjaolud kogumis koos muude menetluses

tuvastatud asjaolude ja tõenditega maksuhalduril hinnata faktilise töösuhte olemasolu.

11.5.3. Seega, kuivõrd maksuhaldurile esitatud dokumendid ei tõendanud kaebajale töötasu

maksmist, siis on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et töötasu maksmist tõendavaid dokumente

maksuhaldurile ei esitatud.

11.6. Maksumenetluses esitatud töölepingu (MTA vastuse lisad 35 ja 36) kohaselt asus kaebaja

tööle turundusjuhina ning töö sisuks on ettevõtte kodulehe, selle sisu ja turundusvahendite loomi-

ne. Töösuhte sisu tuvastamiseks kuulas kohus kohtuistungil tunnistajana üle M. L.u. Kaebaja on

andnud ütlusi maksumenetluses 15.07.2016 (MTA vastuse lisa 32). Analüüsides viidatud seletusi

koosmõjus J.S. 04.05.2017 ütlustega ja muude maksumenetluses kogutud dokumentidega, on ko-

hus seisukohal, et ütlused ei ole usaldusväärsed ega tõenda töösuhte olemasolu JSF OÜ ja kaebaja

12(14)

vahel. M. L. kohtumenetluses ja maksumenetluses antud ütluste (MTA vastuse lisa 34) kohaselt

oli kaebaja tööülesanneteks veebilehe tegemine ja selle sellisel viisil tööle saamine, et see jõuaks

õige otsustaja ekraanile, st et Google, Facebook jms hakkaksid kliente suunama JSF OÜ lehele.

Kaebaja pidi tegema töö oma abikaasa M. L. juhendamisel, kellel on laialdased teadmised turun-

duse ja klientide leidmise alal. Kohtuistungil antud M. L. selgitustest saab järeldada, et kodulehe

tegemise tehniline pool ei nõua spetsiifilisi teadmisi ning sellega saab igaüks vastavat programmi

koostades hakkama. Oluliselt enam oskusi ja teadmisi vajab tekstide kirjutamine selliselt, et see

jõuaks oluliste otsingumootoriteni ning et need hakkaksid isikuid ettevõtte kodulehele suunama.

Tunnistaja selgituste kohaselt ei olnud kaebaja sellist tööd varem teinud ning M.L. pidi teda selles

osas juhendama ja aitama. Samuti pidi see töö olema kaebaja jaoks ühekordne projekt, st sellest ei

pidanud saama kaebaja jaoks edasist elatusvahendit. Kaebaja maksumenetluses antud ütluste ko-

haselt oli kaebaja JSF OÜ kodulehe tegemisel keeletoimetaja. Hilisemates ütlustes väitis kaebaja,

et pidi tegema valmis kogu veebilehe, mille kujundamisel pidi teda abistama M.L.. Seega olid

kaebaja ütlused tema töö sisu ja tööülesannete osas mõneti vastuolulised. Kaebaja ei viidanud see-

juures ütluste andmisel asjaolule, et oli ütluse andmisel emotsionaalselt tasakaalust väljas. Kohtu

hinnangul tuleneb M.L. ja kaebaja selgitustest kogumis, et kaebaja pidi sisuliselt tegema tööd, mil-

leks tal puudus igasugune erialane ettevalmistus, mida ta ei olnud kunagi varem teinud ning mis

pidi jääma tema jaoks ühekordseks projektiks. M.L. kohtuistungil antud selgitustest ja kaebaja

maksumenetluses antud selgitusest tuleneb, et kaebajal võisid küll olla teadmised tekstide keeleli-

seks vormistamiseks, kuid tal puudusid teadmised ja oskused, mis olid vajalikud, et kirjutada val-

mis tekstid viisil, et need hakkaksid tooma JSF OÜ-le kliente, st et need jõuaksid Google ja Fa-

cebook ekraanile ja hakkaksid kliente JSF OÜ-sse suunama. Vastavad teadmised ja oskused olid

olemas M. L.ul, kes aga väitis istungil, et temal puudus väidetava töösuhte kehtimise ajal ajaline

ressurss vastava töö tegemiseks. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja soostus tegema

JSF OÜ-le poolte poolt kirjeldatud tööd ja M. L. soostus kaebajat juhendama olukorras, kus tege-

mist oli niivõrd spetsiifilise tööga, mille tegemiseks puudusid kaebajal igasugused oskused ning

kogemused ning valdav osa töökoormisest pidi seetõttu faktiliselt jääma M. L. kanda. Kohtu hin-

nangul ei ole selline tööülesannete jaotus töösuhtes tavapärane, sh ei ole tavapärane, et väidetav

töötaja suhtleb tööandjaga peamiselt oma abikaasa kaudu, kes teda ka juhendab. Sellise töö tege-

mine, mille sisu osas andis kohtuistungil detailseid selgitusi M.L., eeldab vastavat kogemust ja

erialaseid teadmisi, mis kaebajal puudus. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes soovis saada M.L.

poolt kirjeldatud tööd, oleks selleks palganud vastavate kogemusteta isiku ja soostunud maksma

selle eest 11 800 eurot. Tööandjal puudub sellises olukorras igasugune veendumus, et isik vastava

tööga hakkama saab. Sellele vaatamata on tööandjal aga töötasu välja maksmise kohustus. JSF OÜ

sõlmis lepingu kaebajaga, mitte M.L.uga, millest tulenevalt jäi tema kanda mistahes risk olukorras,

kus kaebaja ei oleks täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Vastavate kohustuste täitmist ei

saanud JSF OÜ aga nõuda M. L.ult, kuna temaga puudus JSF OÜ-l õigussuhe. Seega on iseenesest

küll õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei muuda asjaolu, kas töö on tehtud või mitte, veel töö-

suhet olematuks, kuid samas ei saa pidada usutavaks töölepingu sõlmimist isikuga, kellel puudub

vastava töö tegemiseks igasugune ettevalmistus. JSF OÜ-l oli tegeliku töösuhte puhul kohustus

maksta töötasu välja ka siis, kui ilmneb, et töötaja vastava töö tegemisega hakkama ei saa. Tööle-

ping ei ole oma olemuselt tulemuse saavutamisele suunatud leping. Kohtu jaoks ei ole ka usutav,

et M.L. pühendas niivõrd palju aega kaebaja juhendamisele ja õpetamisele olukorras, kus JSF OÜ

veebilehe tegemine pidi olema kaebaja jaoks ühekordne projekt. Sellises mahus väljaõpetamisele

panustamine võiks tulla kõne alla olukorras, kus kaebaja oleks soovinud vastaval erialal jätkata,

mis M.L. ütluste kohaselt aga oli välistatud.

Nimetatud asjaolud kogumis viitavad asjaolule, et kaebaja vastavat tööd tegelikkuses ei teinud

ning õiged on J.S. 04.08.2016 antud ütlused, mille kohaselt JSF OÜ ei ole kaebajalt tööd tellinud

ega selle eest tasunud.

13(14)

11.7. Töösuhte puudumisele viitab ka asjaolu, et maksuhaldurile ei ole maksumenetluses esitatud

mälupulka, millele pidi väidetavalt olema salvestatud JSF OÜ veebileht. Maksuhaldur on vastava

nõude esitanud, kuid see jäi täitmata. Vastavaid andmeid ei esitanud ka kaebaja, kuna väidetavalt

hävitas M. L. vastavad andmed oma arvutist. Puudub vaidlus selles, et JSF OÜ-l puudub kodu-

leht, st väidetava töö tulemus ei osutunud JSF OÜ-le kasulikuks. Kohus leiab, et ei ole eluliselt

usutav, et JSF OÜ võttis kaebaja tööle, maksis talle tehtud töö eest 11 800 eurot, sai väidetava töö

mälupulgal kätte ja ei ole seda kasutanud. Samuti ei osanud J.S. maksuhaldurile 26.09.2016 ütlusi

andes selgitada, mida täpselt koduleht kujutas, ehkki M. L. kohtuistungil antud seletuste kohaselt

vaatasid nad J. S.ga koos mälupulgal olnud kodulehe üle ning enne töö alustamist oli J.S.l näge-

mus, kuidas koduleht peaks välja nägema. Nimetatu viitab omakorda J.S. 26.09.2016 ütluste ebau-

saldusväärsusele ning usaldusväärseteks tuleb pidada J.S. 04.08.2016 antud ütlusi, mille kohaselt

ei olnud ta kodulehest huvitatud. Samuti ei ole kohtu jaoks usutavad M. L. väited mälupulgale

talletatud andmete hävitamise kohta. M. L. kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli projekt tema

jaoks jaanuaris 2016 lõppenud, kuid samas oli jäänud tegemata töö, mis oli seotud kodulehe avali-

kustamisega. Sellises olukorras tuleks mõistlikult eeldada vastavate andmete säilitamist kuni kok-

ku lepitud töö on faktilise lõppemiseni, st kodulehe avalikustamiseni, mitte aga andmete kustuta-

mist M.L. poolt oma kalendrisse märgitud päeval. Kohus leiab, et asjaolu, et M. L. ega kaebaja ei

esitanud maksuhaldurile JSF OÜ veebilehe andmeid, viitab sellele, et vastavat veebilehte kaebaja

ei teinud ja JSF OÜ-le ei ole seda üle antud, st tegelikkuses toimunud sündmusi kajastavad õigesti

ja usaldusväärselt J.S. 04.08.2016 antud ütlused.

11.8. Viidatud järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud fotod ( MTA

vastuse lisa 9), mis on väidetavad väljatrükid veebilehe turundusalastest materjalidest. Nimetatud

dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada nende koostamise aega. Samuti esinevad väljatrük-

kidel toodud tekstides trükivead, mille esinemist põhjendas kaebaja väitega, et tegemist ei ole lõp-

liku versiooniga. Kaebaja esindaja väidete kohaselt saadi need dokumendid J. S. käest. Kohus

leiab, et ei ole usutav, et J. S.l on säilinud väidetava kodulehe kohta nö tööalased materjalid, mille

ta on valmis kaebaja esindajale väljastama, kuid ta jätab maksuhaldurile esitamata lõpliku versioo-

ni kodulehest. Kohtu hinnangul ei saa isikult mõistlikult sellist käitumist eeldada, kui tal on ole-

mas ka lõplik versioon saadud tööst. Samuti on vastavad väljatrükid esitatud maksuhaldurile alles

03.11.2016, st peale seda, kui kaebaja oli kaasatud maksumenetlusse ning kaebajale pidi olema

teada, et maksumenetluse tulemusena võivad muutuda andmed kaebajale deklareeritud töötasu

väljamaksete ja töötamise registreerimise kohta. Kui J. S.l oleksid vastavad dokumendid olemas

olnud, siis tuleks eeldada nende esitamist juba 26.09.2016, st aja mil J.S. andis maksuhaldurile

teistkordselt ütlusi või 11.10.2016 vastavalt maksuhalduri nõudele esitada mälupulk. J. S. seda ei

teinud, mis muudab viidatud dokumendid ebausaldusväärseks ning need ei tõenda töö tegemist

kaebaja poolt.

Kaebaja ja JSF OÜ vahelise töösuhte tuvastamiseks ei piisa kaebaja poolt eriarvamuse juurde esi-

tatud J.S.le väidetavalt e- posti teel aadressil xxxxxxxxx 25.09.2015 saadetud e-kirjast (tl

39).Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.15 selgitanud, et viidatud kirja usaldusväärsust ei ole

võimalik kontrollida. Toimikus puuduvad materjalid, et J.S. on vastava kirja kätte saanud, selle

sisuga tutvunud ja sellele vastanud. Samuti nähtub lisatud e-kirjast, milline pidi olema tehtud töö

lõpptulemus. Seega, kui kiri oli adresseeritud J.S.le ja ta oli sellega tutvunud, pidi ta olema teadlik

tehtud töö lõpptulemusest. Maksumenetluse käigus antud ütlustes (04.08.2016 ja 26.09.2016) ei

osanud J.S. maksuhaldurile selgitada, mida kujutab endast kaebaja poolt tehtud töö lõpptulemus,

millest tulenevalt nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et J.S. ei ole selle e-kirjaga tutvunud.

12. Eeltoodust tulenevalt on MTA kontrolli käigus õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud töösu-

het JSF OÜ-ga ning nimetatud äriühing on alusetult deklareerinud detsembris 2015 kaebajale sot-

siaalmaksuga maksustatavat väljamakset summas 15 435,01eurot. Kuna töösuhe puudus, siis on

alusetu JSF OÜ poolt kaebaja töötamise kohta perioodil 02.12.2015-19.02.2016 tehtud kanne.

14(14)

Seega jääb kaebaja poolt esitatud kaebus MTA 22.06.2017 maksuotsuse tühistamiseks rahuldama-

ta.

MENETLUSKULUD

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm