3-15-78/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-15-78

Haldusasi

AS

TREF

Nord

kaebus

Keskkonnaameti

13.08.2014

keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: AS TREF Nord (rg-kood: 10217746), esindaja v-adv

Robert Sarv

Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Olga Kuvatova, Liisa

Pedosk,

Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaministeerium

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.01.2016 ja 3.05.2016

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti

13.08.2014 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.3/14/13.

2. Jätta menetluskulud Keskonnaameti kanda.

3. Välja mõista Keskkonnaametilt AS Tref Nord kasuks

AS Tref Nord menetluskulud kogusummas 4 896

eurot (sh käibemaks 979,20 eurot).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle

avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 12.03.2018, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.01.2015 saabus Tallinna Halduskohtule on AS-i TREF Nord kaebus Keskkonnaameti

13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks. Kaebusele on lisatud ka taotlus

tunnistaja (J. V.) ülekuulamiseks ning ekspertiisi läbiviimiseks.

2. 14.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti

ning kaasas menetlusse Keskkonnaministeeriumi. Vastustajal ja kaasatud haldusorganil tuli 30 päeva

jooksul esitada kohtule seisukoht AS-i TREF Nord kaebuse osas. Seejuures palus kohus esitada

seisukoht ka kaebaja taotlustele tunnistaja ülekuulamiseks ning ekspertiisi läbiviibimiseks.

3. Keskkonnaministeerium edastas omapoolse selgituse 13.02.2015, Keskkonnaamet vastas

kaebusele 16.02.2015.

4. 26.05.2015 määrusega tegi halduskohus teatavaks kohtuistungi toimumise aja ja koha ning jättis

kaebaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.

5. 23.07.2015 esitas kaebaja vastuväite ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise peale.

6. 01.09.2015 kohtunõudes palus halduskohus kaebajal esitatud vastuväitest tulenevalt oma

ekspertiisitaotlust täpsustada. Kaebaja vastas 07.10.2015

7. Kohtuistungid asja arutamiseks toimusid 7.01.2016 ja 3.05.2016 ning vastustaja esitas istungite

toimumise järgselt täiendavaid menetlusdokumente kohtule 8.01.2016, 26.04.2016, 3.05.2016,

13.07.2017 ja 17.11.2017.

8. 17.11.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses, menetlusosalistele

tähtajad lõplike menetlusdokumentide esitamiseks ning tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse

kuulutamise aja. Kaebaja on esitanud täiendavad menetlusdokumendid kohtule 27.12.2017 ja

9.01.2018 ning Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium 8.01.2018.

9. Kompromissi asjas ei sõlmitud.

KAEBAJA SEISUKOHAD

10. Kaebaja (AS TREF Nord) seisukohad on kokkuvõttes järgmised.

11. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja maksuarvestus karjäärist välja kaevandatud

maavara osas on õige ning kas KKA on õigustatud maksu juurde määrama. Kaebaja leiab, et

käesoleval juhul puuduvad seaduse nõuetele vastavad tõendid, mis lükkaksid ümber kaebaja

maksuarvestuse. Keskkonnaamet on kasutanud seaduse nõuete mittevastavat Sirkel & Mall

Geodeesia OÜ 22.09.2013 tööd (SMG töö). SMG tööd tõendina kasutades on KKA teinud

meelevaldselt järeldusi ja rikkunud uurimispõhimõtet. KKA jättis arvestamata Riigikohtu lahendi nr

3-1-1-67-14 järeldused. SMG töö usaldusvääruse kontrollimisel tuleb tuvastada, kas see on jälgitav

ning vastab MõõteS nõuetele. Tuginedes MõõtS § 5 lg 1, § 7 lg 3, § 2 lg 1 p 6 leiab kaebaja, et

mõõtevahend peab olema jälgitavalt kalibreeritud. Või kui seda kalibreerida ei saa, ei ole võimalik

mõõtmiseks kasutada. Kaebaja jäi seisukohale, et VMB mõõdistustööd vastasid nõuetele nende

koostamise ajal. Kontrollmõõdistuse akti ei saa seetõttu arvestada, seega sellel põhinevat

mahuarvutust samuti mitte. MõõtS § 5 lg 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on tegemist lubamatu tõendiga

ja maksuotsus tuleb tühistada.

12. KKA ei ole esitanud SMG töö alusel ühelegi isikule kahtlustust vertikaalsuunas või

horisontaalsuunas ca 112 m ülekaevandamise tõttu. Kriminaalmenetluses ei tuvastatud vertikaalset

ja horisontaalset ülekaevandamist, seega ei saanud selle alusel teha seda ka KKA.

13. SMG töös esineb põhjendamatuid järeldusi ja töö alusel ei saa järeldada, et karjääri põhja on

tasandatud, sealt ei selgu, kuidas tuvastati kaevandamise täpne maht, tööst ei selgu, kuidas arvestati

roobastega, mis on tekkinud erinevate sõidukitega sõitmisest karjääris, kuidas määartleti karjääri

väidetud sügavaim nivoo. Tööle ei saa omistada eksperdi arvamuse tähendust. Töö ei vasta Majandus-

ja kommunikatsiooniministri 23.01.12 määrusele nr 9 „Markšeideritöö kord“.

14. VMB töö alusel on kaebaja saanud kaevandatud mahud esitada ALA 1 osas kaevandatud mahu

2011.a. mahuaruande koosseisus. ALA 1 ei ole küll eraldi mahuaruandes välja toodud, kuid kehtiv

õigus seda ei nõua. Maksukohustuse ulatuse selgekstegemiseks tuleks kindlaks teha kogu 2008.a

kuni 2013.a. kaevandatud maht aastate lõikes ja teha arvutused sellel alusel. Kuna Tref Nord on

deklareerinud kõik mahud vastavuses VMB esitatud mahuaruannetele 2008-2013, siis ei saa väita, et

kaebaja jättis mahukogused deklareerimata.

15. Kaebaja täpsustas (ala 1 b) osas, et horisontaalsuunas (külgsuunas) ei ole üle kaevandatud ( 112

m3), kuna karjäärinõlva on mõjutanud kolmandate isikute poolt, kuid kontrollaktis seda ei käsitletud.

Selle käigus ei toimunud maavara eemaldamist maakoorest, seega ei saa kõnelda kaevandamisest.

ALALT 1 kaevandamise osas ei ole vastustaja tuvastanud, missuguses mahus ja missuguses

deklaratsioonis jättis kaebaja konkreetse mahu deklareerimata. KKA tuvastas vääralt 2013.a. II kv

kaevandamismahu ja seetõttu arvestati ebaõigesti keskkonnatasu summa. 2013 a III kv kaevandamise

üldmaht on 44 636 m3 ja kaebaja esitas VMB töö nr 13M114. Siiani ei ole KKA tõendanud, et

kaebaja ei ole ALA 1 mahte deklareerinud, KKA on SMG töös toodud mahud kaebaja poolt

arvestatud mahtudele otsa liitnud. SMG töö ei too välja kogu perioodi 2008-2013 karjääris välja

kaevatud mahtu, siis ei saa seda lugeda adekvaatseks bilansi muutmise ja keskkonnatasude nõude

aluseks. 2013a tehtud mõõdistused ei näita ülekaevandamist, jooksvat mahuarvestust kontrollitakse

1 kord aastas. Arvestamata jäeti maksukohustust vähendavad asjaolud, so nõlva sõitmine

madalamaks.

16. KKA tuvastas vääralt 2013 a III kv kaevandamismahu ja seetõttu arvutati vääralt 2013 a III kv

kaevandamismahtu. Parandatud kaevandamistasude deklaratsiooni oli esitatud koos kaaskirjaga.

SMG töö seda ei haaranud, talle ei esitatud küsimust, kas ja kui suures ulatuses on kaebaja

maksuarvestus vale. SMG tööd on asunud vastustaja kasutama keskkonnatasude määramise

kontekstis ja teinud sealt pinnalt järeldusi maksuarvestuse üle. Maksuarvestuse käik jäi kaebajale

ebaselgeks ja oli üllatuslik. KKA-il puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et 2013 a III kvartalis oleks

kaebaja kaevandanud üle 44 636 m3. SMG tööst ei saanud välja toodud mahte arvata kaebaja poolt

lisaks juba deklareeritud mahtudele. KKA pole välja selgitanud kaevandamise kogumahtu. Kaebaja

esitas 23.mai 2013 eriarvamuse, mida ei arvestatud.

17. KKA on kõiki tõendeid hinnanud kaebaja kahjuks. Nii on keskkonnatasu teates märgitud, et ALA

1 toimus ülekaevandamine mahus ca 2125 m3, samas on teada muu. Seda mahtu ei saa hinnata selle

mõõdistamise hetke aja järgi ( septembris 2013) ja oletuslikul infol, et ala oli ära kaevandatud. VMB

on oma kirjas märkinud 27.01.14, et alal toimus ülekaevandamine ca 1200 m3. Kaebaja möönab, et

ta kaevandas osaliselt ALA 1, kuid taastas ALA 1, seega ei saanud aluseks võtta, et kaevandati kogu

kuhjatis. Puuduvad tõendid, et kaebaja taastas ala selle esialgses nn looduslikus mahus, kuna pole

teada, kui suur oli ala selle esialgses looduslikus mahus. Seega on ekslik väita, et ALA 1 maht oli

enne ekslikku kaevandamist ca 2125 m3. Ei nähtu, kas SMG töös või maksumenetluses üleüldse

arvestati kehtivas õiguses lubatud mõõtmisvea tolerantsidega, kui mitte, siis see mõjutab

maksukohustuse ulatust.

18. Kaebaja ei ole horisontaalsuunas (külgmises) ca 112 m3 üle kaevandanud. See järeldus ei põhine

tegelikkusele. Kaebaja esitas eriarvamuse ja fotod. Kaevandamiseks MaaPS § 2 p 7 tähenduses saab

lugeda tahtlikku akti, mille eesmärgiks on maavara eemaldamine maakoorest -KetS § 3 lg 1, lg 2 p 2

järgi on keskkonnatasu maavara kaevandamise hind. Seega ei saa tasu nõuda isikult, kes pole maavara

kaevandanud. Antud juhul on karjääri nõlva sisse sõidetud ja toimunud on varing.

19. J.V. saab selgitada mõõdistuste metoodikat ning korda, ta saab tõendada et 2013 III kv

kaevandatud kogumaht on 44 636 m3. Ekspertiisiga saab hinnata SMG töö puuduste kohta esitatud

kaebaja väiteid, kahe markšeideri töö arvamused on erinevad, seega peavad esinema mõjuvad

põhjused.

20. 27. 12. 2017. a esitas kaebaja kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad kogutud tõendite valguses.

21. SMG töö ei vastanud kehtiva õiguse nõuetele ja menetluses selgus üllatusena, et SMG töö koostas

üliõpilane, mistõttu antud tööd maksuarvestuse määramisel kasutada ei saa. I. D.i ütlused 03.05.2016

istungil kinnitavad, et antud töö on tõendamisväärtusetu dokument, kuivõrd seda pole koostanud

pädev spetsialist. Kui siinses asjas ei saa arvestada SMG tööd, kui ainsat kaebaja kahjuks kõnelevat

tõendit, vastustaja saab kaebaja esitatud maksudeklaratsiooni ümber lükata vaid pädeva markšeideri

antud arvamusega. Kuna kohus saab üksnes kontrollida maksuotsuse seaduslikkust, ei ole võimalik

maksuotsust jätta jõusse, kui selle tegemise aluseks on seaduse nõuetele mittevastav markšeidertöö.

22. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-34-07 (p-s 12), et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud,

siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Kaebaja hinnangul maksuhalduril selliseid tõendeid ei ole. MKS § 56

lg 2 nõuete kohaselt saab antud juhul kaevandamismahte tõendada vaid markšeidermõõdistusega.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et vaid markšeider saab antud mahud tuvastada ning et MKS § 56 lg 2,

keskkonnaministri määruse nr 22 § 3 lg 4 ning KeTS § 321 koostoimes nõuavad maavaravaru

kaevandamise puhul kohustusliku tõendina instrumentaalmõõdistamist. Seega ei ole kaebajal vaja

SMG töö järeldusi ümber lükata, sest tõenduslikus plaanis SMG tööd justkui ei eksisteeri. Kaebaja ei

pea esitama tõendeid juhul, kui maksuhalduril puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuses esinevate

väidetavate vigade kohta.

23. Siinses asjas võib tekkida küsimus ka sellest, kas vaidlustatud keskkonnatasuteate võib jätta (kas

või osaliselt) jõusse põhjusel, et vastustaja oleks võinud määrata maksukohustuse hindamise teel.

Vastustaja ei ole kasutanud enda õigust määrata maksukohustuse ulatus kindlaks hinnanguliselt

(MKS § 94 alusel). Eelkõige omab avaldatu tähtsust „ALA1“ seisukohalt. Eeltoodud järeldusi ei

muuda fakt, et kaebaja on siinses menetluses möönnud kaevandamist ALA1 piirkonnas. Kui alalt

„ALA1“ ei ole täpset väidetavat kaevandamismahtu tuvastatud (eriteadmisi rakendatud) ja maksu

pole määratud hindamise teel, ei saa jätta maksuotsust osaliselt jõusse puutuvalt „ALA1“.

24. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel

kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka

vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamine ei eelda

maksukohustuslase vastavat taotlust (MKS § 11 lg-d 1 ja 2), vaid vastustaja pidi lähtuma

uurimispõhimõttest. Vastustaja ei osundanud tähelepanu SMG tööle sisuliselt, vaid on kasutanud seda

endale sobivate järelduste tegemiseks.

25. Tunnistaja I.D. kuulati üle 03. 05. 2016. a istungil (II kd 117 – 125). Ülekuulamisel ei järgitud

täielikult tunnistaja ülekuulamise nõudeid ja põhimõtteid, muuhulgas võimaldas kohus vastustajal

esitada ning esitas ise suunavaid küsimusi ning kohus sekkus kaebaja hinnangul ülemääraselt

tunnistaja küsitlemisse. Pooltel puudub vaidlus selles, et just I. D. koostas SMG töö (seda nii

mõõtmiste kui ka analüüsi poolelt). Kuna I. D. ütluste kohaselt tegi kõik välitööd tema üksi, siis ei

oma mingit tähendust enam see, kas arvutuste tegemisel osales keegi kolmas või kas kellelgi

kolmandal oli mingi pädevus või mitte. Kui välitööd ehk arvutuste eeltöö on teinud pädevuseta isik,

ei oma hilisem töö või järeldused mingit väärtust, sest alusandmed ei ole mõõteseaduse tähenduses

jälgitavad (MõõteS § 5 lg 1 rikkumine, sest mõõtmisi pole teinud pädev isik). MõõteS § 5 lg 2 p 1

keelab maksude määramise juhul, kui mõõtmistulemused pole jälgitavad. Kuivõrd SMG töö koostati

septembris 2013. a, tuleb I. D. ja SMG pädevuse tuvastamisel lähtuda sellel ajal kehtinud

õigusnormidest. KutS § 1 lg 1 ja 2 koostoimes sedastavad, et markšeideri pädevusele tuleb kohaldada

KutS-i, sest ükski teine seadus markšeideri pädevuse küsimusi ei reguleeri. KutS § 1 lg 1 ja § 2 lg 2

teise lause kohaselt luuakse antud seadusega kutsesüsteem ning kutsesüsteem seob haridussüsteemi

tööturuga. KutS § 3 p 2 sätestab kutse mõiste - kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel

ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. I. D. koostatud tööl ei ole sisulist tõenduslikku

jõudu, kuivõrd ta ei ole seaduse kohaselt pädev sellist arvamust andma, tegemist on kohtukõlbmatu

tõendiga. Eksperdiarvamust saab anda vaid seadusega tunnustatud pädevust omav isik. Samadele

järeldustele viib ka KES regulatsioon (§ 10 jj). Riiklikult tunnustatud eksperdiks ei saa nimetada

isikut, kes pole vastaval kutsealal tegutsenud vähemalt kolm aastat ega oma vastavat riiklikult

tunnustatud kvalifikatsiooni (vt KES § 12 lg 1 p 1). KutS § 5 lg 3 alusel kehtestatud haridus- ja

teadusministri määrus nr 69 annab pädevuse markšeideri kutsenõuete koostamisel Inseneride

Kutsenõukogule. Viimane on kehtestanud diplomeeritud mäeinseneride kutsestandardi, mis näeb mh

ette ka spetsialiseerumise markšeideri valdkonnas. Kutsekoja andmetel ei olnud I. D. 2013. a seisuga

ühtegi väljastatud kutset. Tal ei saanudki ühtegi väljastatud kutset olla, sest ükskõik missuguse kutse

taotlemise eelduseks on vastava hariduse omandamine (ehk kõrgkooli lõpetamine). I. D. varasem

väidetav tõendamata töökogemus ei võimaldanud tema koostatud mõõdistusi arvestada. Seega

puudub maksuhalduril tõend, mis lükkaks ümber kaebaja maksudeklaratsioonides esitatud andmed

või kaebaja esitatud markšeidermõõdistuste tulemused.

26. Kui SMG töö tuleb kõrvale jätta, sest see on tõendina väärtusetu, tähendab see, et vastustajal

puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuse ümberlükkamiseks. Järelikult tuleb maksukohustuse

suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks VMB tööd ja ükski 2013. a toimunud markšeidermõõdistus

ei näita ülekaevandamist. Kuna TREF Nord on deklareerinud kõik mahud vastavalt VMB esitatud

mahuaruannetele perioodil 2008. – 2013. a, ei saa kindlasti väita, et kaebaja on jätnud mahukoguseid

deklareerimata või deklareerinud midagi vääralt.

27. SMG töö kõrvalejätmine tähendab ka alljärgnevat: karjääri tasandamise väide on tõendamata; 112

m3 ulatuses „kaevandamine“ ehk karjääris ratastraktoritega sõitmise tulemusel tekkinud rattajäljed ja

muutused nõlval on tõendamata; „ALA1“ kaevandamise maht jääb kindlaks määramata sõltumata

poolte väidetest selles menetluses (mitte et seda oleks saanud määrata olemasoleva „ALA1“ mahu

järgi). Isegi juhul, kui jätta kõrvale VMB tööd, puudub maksuhalduril tõend, mis lükkaks ümber

kaebaja maksudeklaratsioonides esitatud andmed. Siit järeldub, et keskkonnatasu teadet pole

võimalik jõusse jätta.

28. 112 m3 kaevandamise küsimuses jääb kaebaja seisukohale, et tegemist pole kaevandamisega.

Keskkonnatasude seaduse kohaselt on maksustatav maapõue kaevandamine (KeTS § 3 lg 1 ja § 3 lg

2 p 2). Kaevandamine kaevandamisseaduse § 3 lg 1 p 1 tähenduses on maavara kasutamise eesmärgil

selle maapõuest väljamisel, allmaakaeveõõne rajamisel, geoloogilisel uuringul või kaevanduse osaks

oleva allmaaehitise ehitamisel maapõues tehtav töö. KeTS mõtte kohaselt ei saa kaevandamist KeTS

§ 3 lg 1 ja § 3 lg 2 p 2 võrdsustada kasutuskõlbmatu pinnase ehitustööde aegse eemaldamisega ning

mujale paigutamisega. Kaevandamine on eesmärgipärane tegevus, mille läbiviimise eesmärk on

maakoore pealmisest osast kasutuskõlbliku teatud omadustega osise eemaldamine ja selle hilisem

kasutamine.

Ehitustööde

käigus

kasutuskõlbmatu

pinnase

teisaldamine

kaevandamisega

võrdsustamine proportsionaalne pole. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on maksustatav maapõue

kaevandamine (KeTS § 3 lg 1 ja § 3 lg 2 p 2). Lisaks tuleb 112 m3 juures arvestada asjas nr 1-10-

16795 esitatud seisukohti mäeeraldisest väljumise juures. Kui kaebaja ei ole tahtlikult mäeeraldisest

väljunud (nagu ka piltidelt nähtub, nt I kd tl 187), ei ole tegemist kaevandamisega ning kaebajalt ei

saa selle eest maksu tasumist nõuda.

29. ALA1 kaevandamine pole kaevandamine, vaid karjäärisisene maavara ümberpaigutamine.

Kaebaja ei ole antud kogust materjali karjäärist välja viinud ehk välja kaevandanud.

30. Vastustaja poolt kohtule esitatud „analüüs“ ei ole tõend. Tõendiks halduskohtumenetluses saab

olla vaid protsessuaalses vormis olev teave, millest on võimalik teha järeldusi tõendamisesemesse

kuuluva asjaolu olemasolu või puudumise kohta. Lisaks on antud analüüs koostatud ja esitatud

hilinenult (HKMS § 51 lg 3 esimene lause) ning tuleb jätta tähelepanuta, sest vastustaja ei lähtunud

vaidlustatud keskkonnatasu teate koostamisel antud analüüsist ega selles esitatud väidetest. Kusjuures

pole ka vastustaja ise välja toonud, et ta tugines vaidlustatud maksuotsuse tegemise juures antud

analüüsi mõtetele ning seetõttu ei ole kohtumenetluses võimalik kontrollida, kas keskkonnatasu teate

koostamisel nendest kaalutlustest ka tegelikult lähtuti. Kuivõrd analüüs on koostatud SMG töö baasil,

ei oma antud analüüs sisulist tähtsust, sest SMG tööd ei ole võimalik maksukohustust puudutavate

asjaolude tuvastamisel arvestada. Samuti pole antud dokumenti ega selles sisalduvaid järeldusi

istungil uuritud, mistõttu pole võimalik antud dokumenti otsuse tegemisel arvestada (HKMS § 157

lg 3). Sisulist tähtsust ei oma see, kui palju enam oli SMG töö puhul mõõdistuspunkte (vms), sest

pädevuseta isiku töö juures ei oma ükski sisuline aspekt tähendust. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta

antud analüüs tähelepanuta.

31. Kaebaja esitab kohtuistungi helisalvestise ja kirjaliku protokolli võrdluse toimikusse selleks, et

kohus ei peaks (nt vajadusel ka edasikaebemenetluses) helisalvestist üle kuulama. Kaebaja märgib,

et kirjalik istungiprotokoll ei kajasta ülevaatlikult ja terviklikult tunnistaja I. D. poolt antud ütluseid.

Eeltoodu moonutab olulises ulatuses tunnistaja I. D. ütluseid. I. D. ütluste hindamisel palub kaebaja

lähtuda helisalvestisest. Kuivõrd ükski menetlusosaline pole nõudnud tunnistaja ütluste või

menetlusosaliste seletuste protokollimist, tuleb lähtuda helisalvestisest.

32. Kaebaja on 9.01.2018 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et on algusest peale soovinud

vaidlustada ka vaideotsuse ning inimliku eksituse tõttu on see nõue jäänud kaebuse resolutsioonis

lõpuni märkimata, kuid kaebuse põhjendused puudutavad ka vaideotsust.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

33. KKA palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Ameti 13.08.2014 keskkonnatasu teade nr

KKO 6-15.3/14/13 on õiguspärane ja kooskõlas kehtiva õigusega. KKA on keskkonnatasu määramise

menetluse läbiviimisel ning keskkonnatasu teate vastuvõtmisel lähtunud õigusaktide nõuetest ning

kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis tõendaks vastupidist.

34. Maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse ja tasumise õigsuse üksikjuhtumi kontrolli

tulemusena maavara kaevandamisõiguse loa nr KMIN-098 (Tammemäe IV liivakarjäär) osas on

tuvastatud, et TREF Nord ei ole kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonidel deklareerinud

kaevandamist alalt „ALA 1“ ning kaevandamist mäeeraldise piirest väljaspool. Järelikult on AS

TREF Nord esitanud kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonil valeandmeid, mille tulemusel on

deklareeritud keskkonnatasu summa väiksem kui keskkonnatasude seaduse (KeTS) alusel oleks

tulnud deklareerida.

35. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 92 lg-st 1 p-st 2 on Ametil õigus määrata 2011.

a IV kvartali ja 2013. a III kvartali maavara kaevandamisõiguse tasu ning rakendada tulenevalt KeTS

§ 5 lg-st 4 ning §-st 30 üle loa ja loata kaevandatud mahu osas kõrgendatud tasumäära. Amet on

tuginenud keskkonnatasu väljaarvutamisel SMG poolt teostatud mõõdistamisele, mis on kaevandatud

maavara mahtude kindlakstegemisel kohustuslikuks tõendiks tulenevalt MKS § 56 lg 2,

keskkonnaministri 05.04.2011 määrusest nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende

täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ (edaspidi ka määrus nr 22)

§ 3 lg 4 ning KeTS § 321.

36. Kaebaja etteheide Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-6-14 järeldusega arvestamata jätmises osas on

põhjendamatu. Vaidlusalune keskkonnatasu teade on antud 13.08.2014 ning Riigikohtu

kriminaalkolleegium on otsuse asjas nr 3-1-1-67-14 teinud 13.11.2014. Amet ei saanud

haldusmenetluses otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolusid, mida haldusmenetluse ajal ei esinenud.

Kaebajale oli piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võis varasemates menetlustes oma arvamuse ja

vastuväited esitada. Väidet seoses Riigikohtu lahendi arvestamata jätmisega ei ole kaebaja

varasemates menetlustes esitanud. Vastavalt HKMS § 158 lg 2 lausele 2 hindab kohus haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja

faktilisele olukorrale. Nii ei saa ka kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja

faktiliste alustega, mida kaebaja vastuväidetes haldusakti andmisel ei ole märkinud. Vastavalt HMS

§-le 44 lg 3 haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud

haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.

Kaebaja ei ole vastavat taotlust esitanud. Riigikohtus on teinud asjas nr 3-1-1-67-14 lahendi

13.11.2014.

37. HKMS § 59 kohaselt lasub tõendamiskoormus menetlusosalisel, kes mingi väite esitab.

Kohtupraktika on väljendanud seadusele tuginedes seisukohta, et kui maksuhalduri poolt tehtud

maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle kõnesolevat otsust

vaidlustavale maksukohustuslasele. Nii on Riigikohtu halduskolleegium märkinud 20.07.2007

kohtuasjas nr 3-3-1-34-07 tehtud otsuses, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust

maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis

peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Ka MKS §

150 lg 1 järgi lasub keskkonnatasu teates määratud maksusumma vaidlustamise korral

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 56 lg 2,

keskkonnaministri määrus nr 22 § 3 lg 4 ning KeTS § 321 koostoimes on maavaravaru kaevandamise

puhul kohustuslikuks tõendiks instrumentaalmõõdistamine. AS TREF Nord ei ole esitanud omalt

poolt ühtegi markšeidermõõdistust, mis tõendaks, et SMG koostatud ekspertarvamus annab valed

mahud. Seega on AS TREF Nord piirdunud vaid paljasõnaliste väidetega, mis ei lükka ümber SMG

mõõdistuse tulemusi.

38. AS TREF Nord on kontrollimenetluse käigus kinnitanud fakti (06.12.2013 saadetud vastused

Keskkonnaameti korraldusele), et on kaevandanud alalt „ALA 1“, ometi ei ole seda keskkonnatasu

deklaratsioonil nõuetekohaselt kajastanud. AS TREF Nord on rikkunud maksuarvestuse pidamise

kohustust, mistõttu suurenes juba seeläbi tema kohustus tõendada, et täiendav keskkonnatasu on

määratud valesti (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-04 p 10). AS TREF Nord ei ole esitanud

tõendeid (mõõdistamisi), mis näitavad, et keskkonnatasu on määratud valesti. Maksukohustuslane

peab ise korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (vt

Riigikohtu 04.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 15). Seega oleks kaebaja pidanud ise oma

majandustehinguid dokumenteerima viisil, mis oleks võimaldanud maksukohustuse väljaselgitamist,

ning vajadusel esitama täiendavaid tõendeid. Jättes täitmata oma maksuarvestuse pidamise kohustuse,

võttis kaebaja endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine

olla raskendatud (3-3-1-65-14).

39. Väide, et VMB markšeiderdokumentatsioon vastas selle koostamise hetkel kehtinud

õigusaktidele on üldistav ja eksitav järgmiste asjaolude tõttu: kontrollimenetluse käigus on AS TREF

Nord esitanud muu hulgas markšeidermõõdistamise nr 13M027, mis on teostatud seisuga 19.04.2013.

Sel ajahetkel kehtis markšeideritöö kord (redaktsioon kehtivusega alates 28.01.2012), mille § 3

sätestab, et mäeeraldise piirest väljumised tuleb kajastada markšeiderdokumentatsioonis.

Markšeiderdokumentatsioon koosneb § 6 kohaselt seletuskirjast, mõõdistuste tulemustest, arvutustest

ja graafilisest osast. SMG ekspertiisi tulemuse kohaselt oli sügavuti loata kaevandamine tuvastatav

alates 16.09.2010 mõõdistamisest ja see jätkus kuni 22.09.2013 (SMG töö teostamiseni). Sama

nähtub kõigi kolme VMB mõõdistamise mahuaarvutuse plaanidel kajastatud kõrgusandmetest, sh

tööst nr 13M027. Kuna sügavuti loata kaevandamine toimus ka 19.04.2013 teostatud mõõdistamise

ajal, siis pidi lähtuvalt markšeideritöö korra §-st 3 kajastuma info sügavuti loata kaevandamisest

lisaks graafilisele lisale ka mõõdistuse seletuskirjas. Seal aga vastavasisuline info puudub. Kuni

27.01.2012 kehtinud markšeideritöö kord ei nõudnud kaevandamiseks mittemõeldud alalt ja loata

kaevandatud varu mahu väljatoomist markšeidermõõdistamises, kuid lähtudes KeTS § 5 lg-st 4 oleks

AS TREF Nord pidanud eristama need mahud üldmahu koosseisust, kuna AS TREF Nord vajas neid

andmeid korrektsete maavara kaevandamise mahuaruannete ja keskkonnatasu deklaratsioonide

esitamiseks, kuna nendele mahtudele kuulus kohaldamisele kõrgendatud keskkonnatasu määr ning

samuti oli tegemist erinevatest maavaravaru plokkidest kaevandatud varudega. Deklaratsioonis

esitatud andmete eest vastutab keskkonnatasu maksja, mistõttu oli AS TREF Nord kohustus välja

selgitada, kas mõõdistuste seletuskirjad sisaldavad kõiki mõõdistamisega tuvastatud mahtusid (sh

graafilises lisal kajastatu), et veenduda deklareeritavate andmete õigsuses. Kaebaja on nõustunud

vastustajaga (vt kaebuse punkt 2.3.3), et kehtiv õigus näeb ette nõude tuvastada kaevandatud maht

markšeidertiöö läbiviimise kaudu. Samas peab kaebaja ammendavaks, et talle mõõdistusteenust

pakkuv ettevõte on maininud kaevandatud mahtu kirjas ja leiab, et see on piisav tõendamaks tegelikult

kaevandatud mahtu. On ilmselge, et kirjas vaid sõnaliselt väljatoodud kaevandatud mahtu ei saa

võrdsustada mõõdistamise alusel (kohustuslik tõend) arvutatud mahuga. Loa tingimusi rikkudes ja

loata kaevandamist ei saa põhjendada asjaoluga, et maht on üldist kaevandatud mahtu arvestades

väike.

40. KKA peab vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide

rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest

sõltumatult nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses - ei saa maksuhaldur maksusumma määramise

kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas.

41. Kaebaja väitele justkui ei vasta SMG töö kehtivatele õigusaktidele on vastustaja andnud hinnangu

oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord

12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13

tühistamiseks“ p-s 2. Kaebaja väitele justkui tuginenuks KKA põhjendamatult vaid SMG tööle ning

jätnuks VMB tehtud tööd kõrvale, on kaebaja andnud hinnangu oma 26.09.2014 kirjas nr 1-

10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele

Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ selgituste p 4.

Väite osas, et keskkonnatasu teates tuginetakse puudulikult tuvastatud asjaoludele, jääb vastustaja

oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord

12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13

tühistamiseks“ selgituste p 5 avaldatud seisukohtadele. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et KKA

tuvastas vääralt kaebaja 2013. a III kvartali kaevandamismahu. Amet on kaebaja väitele andnud

hinnangu oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF

Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13

tühistamiseks“ selgituste p 6. Kaebaja leiab, justkui pidanuks keskkonnatasu kohustuse

kindlakstegemiseks olema Sirkel & Mall Geodeesia OÜ-le esitatud küsimus „kas“ ja „kui suures

ulatuses on maksuarvestus“ ekslik. Keskkonnatasu suuruse kontrollimise õigus tuleneb seadusest ja

on üksnes KKA pädevuses (MKS § 5 koostoimes KeTS § 331 lg 4), mistõttu seda kohustust ei saa

panna eraõiguslikule isikule. SMG töö eesmärk oli määrata kindlaks väljaspool mäeeraldise piiri

kaevandatud mahud ajavahemikul 29.04.2008-26.08.2013. KKA saab lähtuda SMG poolt tuvastatud

mahtudest, et määrata kindlaks keskkonnatasu kohustus loata ja üle loa kaevandatud mahtude osas

ehk leitud mahtude puhul on tegemist algandmetega keskkonnatasu kohustuse väljaarvutamiseks.

42. KKA on selgitanud keskkonnatasu arvutuskäiku piisavalt oma 13.08.2014 keskkonnatasu teates

KKO 6-15.3/14/13 ja oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht

Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO

6-15.3/14/13 tühistamiseks“. Kaebaja väide nagu oleks ameti otsustus temale täielikult üllatuslik, on

ebaõige. Keskkonnaameti 08.04.2014 kontrollakti nr KKO 5-15.4/14/13-12 lisaks 1 olnud

kaevandamisõiguse tasu arvutus (vt Lisa 1 – Haldusmenetluse toimik, lk 53-57) kajastas täpselt

samasid andmeid, mis on toodud 13.08.2014 keskkonnatasu teate KKO 6-15.3/14/13 lisas 1. Seega

oli AS-le TREF Nord kättesaadav teave, mis kajastub arvutuses. Keskkonnaamet oli kontrollaktis

välja toonud, et ettevõtte operatiivarvestust ei muudeta (kontrollakti lk 6) ning kontrollakti lisast

nähtub, et 7055 m3 on arvestatud lisaks ettevõtte deklareeritud mahule. AS TREF Nord ei saa ametile

ette heita enda hooletust andmetega tutvumisel. Kontrollakti näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid

kontrollimenetluse kokkuvõttega. Amet on taganud kaebajale võimaluse esitada sellele oma

arvamuse ja vastuväited MKS § 13 lg 1 alusel ning kaebaja on seda võimalust kasutanud.

43. Amet on korduvalt selgitanud, et kaevandamine alalt „ALA 1“ on tõendatud SMG

mõõdistamisega. Seetõttu jäävad arusaamatuks väited, et alalt „ALA 1“ kaevandamine mahus 2125

m3 ei ole tõendatud. Niisamuti on paljasõnaline väide, et Ametil on teada tõendid, millest selguvad

muud asjaolud, kuivõrd AS TREF Nord ei viita, milliseid tõendeid ta silmas peab. Kaebaja ei ole

esitanud Ametile ühtegi mõõdistust, mis tõendaks, kui palju on alalt „ALA 1“ kaevandatud. Ka AS

TREF Nord on nõustunud, et kaevandatud maavara mahtu saab tõendada üksnes mõõdistus (nn

kohustuslik tõend).

44. SMG ei järeldu mitte kuskilt, et kogu ala „ALA 1“ on ära kaevandatud, vaid tööst järeldub, et

alalt „ALA 1“ on kaevandatud 2125 m3. Kaevandamisloa KMIN-098 taotluse seletuskirja kohaselt

on ala „ALA 1“ kogumahuks aga 3100 m3.

45. Kaebuses esitatud etteheited on otsitud, nende käsitlus vastuolus kehtivate õigusnormide mõtte ja

eesmärgiga ning kaebus on seetõttu pahatahtlik. Amet palub lugeda Keskkonnaameti 08.04.2014

kontrollaktis

nr KKO 5-15.4/14/13-12,

Keskkonnaameti

13.08.2014

keskkonnatasu

teates

KKO 6-15.3/14/13 ja Keskkonnaameti 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti

seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu

teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ esitatud õiguslikud ja faktilised asjaolud ja selgitused

täiendavalt vastustaja vastuse osaks.

46. 18.01.2018 esitas KKA seisukohad kaebaja lõppjäreldustele. KKA märgib, et kaebaja 27.12.2017

seisukoht rajaneb peaasjalikult väitel, et KKA 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13

aluseks olnud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ 22.09.2013 koostatud töö ei vasta kehtiva õiguse nõuetele

ega ole seetõttu tõendamisväärtusega, kuna see on koostatud lõpetamata kõrgharidusega üliõpilase I.

D.´i poolt. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta leiab, et SMG töö ei vasta

majandus-ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012 määrusele nr 9 „Markšeideritöö kord“. Kuna

2013.a (st ajal kui koostati SMG töö) ei olnud markšeideritöö tegijal kohustus omada konkreetset

kutset (geodeet, mäeinsener vms), siis SMG töö usaldusväärsuse kontrollimiseks piisab sellest kui

markšeideritöö vastab määrusele nr 9. Lisaks sellele, et SMG töö vastab määrusele nr 9, peab

vastustaja SMG tööd usaldusväärseks ka seetõttu, et Sirkel &Mall Geodeesia OÜ näol on tegemist

sõltumatu mõõdistusettevõttega, kes teostas SMG töö kriminaalmenetluse käigus ning eksperti on

hoiatatud vastutusest teadlikult vale ekspertiisiarvamuse andmise eest karistusseadustiku § 321 järgi.

Alates 01.01.2017 hakkas kehtima nõue kompetentsi ja kutseseadusele vastava kutse olemasolu kohta

ning varasemalt sellist nõuet ei ole olnud, mistõttu tuleb kaebaja viited kutseseadusele jätta

tähelepanuta. 2013. a ei olnud õigusaktidega reguleeritud, kes on markšeideritöö tegemiseks pädev

isik. Kaebaja poolt otsitud kaudsed viited, et siduda markšeideritöö tegemise pädevus kutseseaduse,

kutsetunnistuse ja haridust tõendava dokumendi olemasoluga on asjakohatud. Kuna kutsetunnistuse

nõuet ei olnud, siis ei ole kaebajal ka alust väita, et tegu oli ebapädeva markšeideriga, seda enam, et

kaebajal puuduvad etteheited töö sisule.

47. Asjakohatud on ka viited kohtuekspertiisiseaduse (KES) §-le 10, sest markšeiderimõõdistuse

tegija ei pea olema riiklikult tunnustatud ekspert KES tähenduses. Kui kaebaja peab riiklikult

tunnustatud ekspertide nimekirja all silmas www.kutsekoda.ee registrit, siis Keskkonnaameti

hinnangul ei saa seda registrit lugeda KES §-ide 10, 11 ja 16 kohaselt riiklikult tunnustatud ekspertide

registriks. Kutsetunnistuse saamine ei tähenda automaatselt kohtueksperdiks olemist.

48. Ametile jääb arusaamatuks, miks kaebaja viitab haridus-ja teadusministri 14.12.2008 määrusele

nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“, milles ei ole ei otsest ega ka

kaudset viidet Inseneride Kutsenõukogule. Viidatud määrus reguleerib kutsestandardite koostamist,

muutmist ja vormistamist. Inseneride Kutsenõukogu lõpetas tegevuse 31.12.2015. Inseneride

Kutsenõukogu kehtestas kutsestandardid diplomeeritud mäeinseneri V (versioon 1 kehtis kuni

02.12.2010, diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2, kehtis kuni 31.12.2013) ja diplomeeritud

mäeinsener tase 7 (versioon 3 kehtis kuni 25.04.2017), üksi neist ei näinud ette spetsialiseerumist

markšeideri valdkonnas. Spetsialiseerumise markšeideri valdkonnas näeb ette diplomeeritud

mäeinseneri, tase 7, versioon 4, mis kehtib alates 26.04.2017 ning kutse väljastajaks on Eesti

Mäeselts. 2013.aastal puudus markšeideri kutsestandard ehk siis ei olnud markšeideritele olemas

mingeid riiklikult tunnustatud pädevuse nõudeid. Kaebaja toodud vandeadvokaadi ja markšeideri

võrdlus on asjakohatu, kuna vandeadvokaadi kutse ja pädevus on reguleeritud advokatuuriseaduse §

26, kuid markšeideri kutse andmine ei olnud vaidlustatud haldusakti andmise ajal reguleeritud ühegi

seaduse ega muu õigusaktiga.

49. Kaebaja ei ole täpsustanud, millises osas I.D. ütlused 03.05.2016 kohtuistungil viitavad tema

ebapädevusele. 03.05.2016 kohtuistungil antud ütlused ei viita üheski punktis I.D., kui mõõdistaja

ebapädevusele. Lisaks eeltoodule on kaebaja väide tunnistaja I.D. pädevuse puudumise kohta esitatud

hilinemisega ning tuleb ka seetõttu tähelepanuta jätta. Kaebaja on I.D. ebapädevusele viidanud

esmakordselt alles kohtumenetluses, kuid kõik asjas tähtsust omavad asjaolud tuleb esitada

haldusmenetluses või hiljemalt vaidemenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2). Haldusorgan ei saa võtta

seisukohta asjaolude kohta, mida talle ei ole enne haldusakti andmist esitatud. Kohus kontrollib

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (Riigikohtu HK 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-

47-07). Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta kõik kaebaja väited seoses I.D. ebapädevusega ning sellest

tuleneva SMG töö (markšeideritöö) mittevastavusega seaduse nõuetele.

50. KKA poolt läbiviidud maksumenetluses on leidnud tõendamist asjaolu, et maksudeklaratsioonis

esitatud andmed on väärad, kuna maksudeklaratsioonis ei ole kajastatud kaevandamisloata ning üle

kaevandatud maavara kogus. See asjaolu on tõendamist leidnud ka läbi SMG töö. SMG töö vastab

selle töö teostamise ajal kehtinud õigusnormidele ning Ametil puudub põhjus kahelda selle

usaldusväärsuses.

51. Kaebaja on 27.12.2017 seisukoha p 15 märkinud, et kaebaja ei pea esitama tõendeid juhul, kui

maksuhalduril puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuses esinevate väidetavate vigade kohta.

Keskkonnaamet on maksumenetluses tuvastanud, et maavara kaevandamisloata ja üle kaevandamine

toimus. Kui kaebaja väidab, et üle kaevandamist ei toimunud, siis jääb arusaamatuks, miks ta pidas

vajalikuks tagasitäitmist. Tagasitäitmise osas vaidlus puudub. SMG tööd kasutas Keskkonnaamet üle

kaevandatud maavara mahu kindlakstegemiseks. Seega on kaebaja väide, et „maksuhalduril

puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuses tehtud vigade kohta“ kohut eksitav.

52. Kaebaja on 27.12.2017 seisukoha p19 märkinud, et Keskkonnaamet on püüdnud massiivsete

otsitud üldsõnaliste põhjendustega SMG tööd kui tõendit upitada. Kaebaja jõudis järeldusele, et

sellega on Amet kinnitanud, et ta on määranud maksusumma asjas kogutud tõendite hindamise teel

ning tõendid on piisavad maksusumma määramiseks. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud,

millised on olnud need KKA poolsed massiivsed otsitud üldsõnalised põhjendused SMG töö

upitamiseks, tuleb kaebaja seesuguseid väiteid pidada otsituteks ja paljasõnalisteks.

53. Keskkonnaamet on korduvalt selgitanud ning teeb seda veelkord, et keskkonnatasu ei määratud

hindamise teel, vaid SMG töö alusel. Seda kinnitavad nii keskkonnatasu teade kui kontrollakt.

Seetõttu tuleb tähelepanuta kõik kaebaja 27.12.2017 seisukoha ptk IV väited.

54. Kaebaja väide uurimispõhimõtte rikkumise kohta põhineb taaskord ebaõigel järeldusel, et SMG

töö ei olnud kõlblik ning sellele tuginemine tõi kaasa väära keskkonnatasu teate koostamise.

Keskkonnaamet on nii haldusmenetluse kui ka kohtumenetluse käigus vastanud kaebaja

eriarvamustele ja selgitatud keskkonnatasu teate koostamisega seotud asjaolusid, seetõttu jääb

arusaamatuks, milliseid „põhimõttelisi minetusi“ ja „suuri sisulisi puudusi“ kaebaja silmas peab.

Sellistele sisututele üldsõnalistele süüdistustele on võimatu konkreetseid vastuväiteid esitada.

Kaebaja ei ole toonud välja, millises osas uurimispõhimõtet rikuti.

55. Amet ei nõustu 27.12.2017 seisukoha ptk VII tooduga. KaevS § 3 lg 3 ja 4 kohaselt oli tegu

kaevandamisega ning kuna ei ole tuvastatud, et tegu oleks olnud kasutuskõlbmatu maavaraga, siis ei

saa kaebaja seda omaalgatuslikult ka kasutuskõlbmatuks lugeda. Kuna kaevandati arvel olevat

maavara, siis ei saa olla tegu kasutuskõlbmatu maavaraga. KeTS § 3 sätestab keskkonnakasutuse

ning KeTS § 5 selle, mida maksustatakse ning KeTS § 5 on üheselt kirjas, et maksustamisele kuulub

loodusvara looduslikust seisundist eemaldamine.

56. Keskkonnatasu on tasu keskkonnakasutuse eest ning pole oluline kas tegemist on tahtliku või

tahtmatu tegevusega. Lisaks sellele tuleks kaebaja tõlgenduse kohaselt maksuhalduril iga rikkumise

korral tuvastada, kas tegu on tahtliku või tahtmatu tegevusega ning kõik ülekaevandajad, loata

tegutsejad ja muid rikkumisi toimepanevad maksukohustuslased, viidates tahtmatusele, vabanevad

keskkonnatasu maksmise kohustusest.

57. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega, mille kohaselt ALA1 kaevandamine pole kaevandamine,

vaid karjäärisisene maavara ümberpaigutamine. Antud juhul ei ole oluline, kas maavara paigutatakse

ümber või mitte. Oluline on vaid see, kas maavara on looduslikust seisundist eemaldatud, sest

looduslikust seisundist eemaldamine on kaevandamine, olenemata sellest, kas seda paigutatakse

ümber, ladustatakse karjääri sees või väljas või tehakse midagi muud.

KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD

58. Vaidlustatud 13.08.2014 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.3/14/13 on selge, üheselt mõistetav

ning selle põhjendus sisaldab faktilist ja õiguslikku alust. KM hinnangul on KKA poolt

maksumenetluses aluseks võetud tõendid piisavad ja sobilikud. AS TREF Nord rikkus

maksuarvestuse pidamise kohustust, mistõttu suurenes tema kohustus tõendada, et maks on määratud

valesti. Kaebuse esitaja ei ole aga neid tõendeid esitanud.

59. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-67-14 esitatud tõlgendus ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Esiteks

ei ole keskkonnatasu teade ettekirjutus, karistus ega eriõiguse piiramine, tegemist on maksuseaduse

alusel toimuva maksumenetlusega. Seega kohalduks antud juhul MõõteS-st mitte § 5 lg 2 p 2, vaid §

5 lg 2 p 1, mida riigikohus otsuses nr 3-1-1-67-14 tõlgendanud ei ole.

60. MõõteS § 5 lg 2 p 1 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud tolli- ja

maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral. Keskkonnatasude seaduse § 311 lõike 6 kohaselt on

KKA selle seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses

sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või

pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove.

Muudest mõõdistustest keskkonnatasude seadus ei räägi. SMG töö ei ole koostatud

kontrollmõõdistamisena

keskkonnatasu

määramiseks,

töö

puhul

ei

ole

tegemist

ka

ekspertarvamusega MKS § 68 tähenduses. SMG töö on koostatud ekspertarvamusena

kriminaalmenetluses ja KKA on selle kogunud tõendina maksumenetluses.

61. Tulenevalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed,

sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave,

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab,

lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab

vajalikuks konkreetses asjas koguda ning millise tähtsuse ta igale tõendile annab. SMG töö ei ole

„tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmine“ ning sellele ei kohaldu MõõtS § 5. See, millised

nõuded nimetatud tööle kehtisid kriminaalmenetluses, ei oma maksumenetluses tähtsust,

maksumenetluses on SMG tõendina kasutatav ka juhul kui mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ei

ole.

62. SMG töö käigus viidi küll läbi täiendavad mõõtmised, kuid suur osa järeldusena saadud andmetest

saadi olemasolevate ja AS TREF Nord enda poolt tellitud ja esitatud VMB poolt teostatud

markšeidermõõdistuste andmete alusel. Need on samad mõõdistusaruanded, mille alusel AS TREF

Nord koostas oma keskkonnatasu deklaratsioonid. Deklaratsioonides ei olnud märgitud kõiki

keskkonnatasu arvestamiseks olulisi asjaolusid, mis nähtusid küll VMB tööde mõõdistusandmetest,

kuid

mitte

seletuskirjadest.

ALAL

tuvastati

ülekaevandamine

täielikult

VMB

mõõdistamistulemuste alusel, ning alal 1a suures osas nende alusel. MõõtS § 5 ei reguleeri isiku enda

poolt esitatud mõõdistusandmeid ega nende alusel uute ja korrektsete arvutuste tegemist, nagu antud

juhul tehti.

63. Markšeiderimõõdistamise teostamiseks kasutatakse sageli GPS seadmeid (GNSS (Global

Navigation Satellite System) - ühine nimetaja kõigile navigatsioonisatelliitide süsteemidele (GPS,

GLONASS, GALILEO, COMPASS, jne) ja RTK (Real Time Kinematic) mõõtemeetodit (GNSS

mõõtemeetod kus referentsjaamalt saadava korrektsioonisignaali abil arvutatakse liikuva jaama

koordinaadid reaal-ajas). Samuti on viimasel ajal kiirelt arenenud droonid ning nendega teostatav

mõõdistamine, mida kasutatakse ka markšeiderimõõdistamise teostamiseks (aerofotomõõdistamine,

aerofotogrammeetria). VMB poolt teostatud, käesolevas vastuses viidatud, markšeidermõõdistuste

tegemisel on kasutatud GPS mõõtmisseadmeid (liikuvjaam Trimble R8 GNSS). GPS

mõõdistamisseadmete kalibreerimist, mis teostaksid ka kõrgus- ja sügavusmõõdistusi, Eestis praegu

ei tehta. MõõtS § 5 lg 2 p-le 1 teistsuguse sisu andmine oleks praktiliselt oluliste tagajärgedega ja

muudaks kaevandamisettevõtjatele oluliselt keerulisemaks ja kallimaks markšeidermõõdistuste

läbiviimise. MõõtS § 5 lg 2 p 1 kohaldub seega vaid maksu(tolli)menetluse raames läbiviidavatele

kontrollmõõdistamistele ning ei kohaldunud SMG tööle, mis võeti maksumenetluses aluseks tõendina

MKS § 59 lg 1 kohaselt. Kindlasti ei kohaldunud MõõtS § 5 lg 2 p 1 SMG töö raames tehtud

täiendavatele arvutustele.

64. Tõendamiskoormus oli AS-il TREF Nord. Tõendite kogumisel kehtib maksumenetluses

uurimispõhimõte, mis tähendab seda, et menetluse läbiviija kogub omal algatusel asja õigeks

otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril tõendite valikul

kaalutlusõigus. Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel

eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus

maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid (MKS § 82).

Maksuhalduri

kohustusega

lähtuda

uurimispõhimõttest

seondub

maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustus. Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teada

olevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

Maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate

asjaolude kohta (MKS § 56). Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane

kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit (MKS § 56 lg 2). Kui maksukohustuslane on rikkunud

maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või

hindamise

teel,

siis

vastavalt

väheneb

maksuhalduri

tõendamiskohustus

ja

suureneb

maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti (vt RK lahend 3-3-1-65-13 ja 3-

3-1-50-04).

65. Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja

nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt ja

kohustuslik oli esitada KKA-le andmed loa kohaselt, üle loa ja loata kaevandatud maavara kohta,

plokkide kaupa. Samal kujul kehtis vorm keskkonnatasu arvutamiseks ka kuni 01.04.2011 ja oli

kehtestatud keskkonnaministri 20.12.2005. a määruse nr 77 „Keskkonnatasu arvutuse vormid“ lisas

1. Ameti poolt enne keskkonnatasu teate koostamist läbi viidud kontroll hõlmas aruandeperioodi

2011. a IV kvartal kuni 2013. a III kvartal. Ükski aruandeperioodi kohta koostatud VMB

markšeideritöö aruande seletuskiri ei kajastanud kaevandamist plokkidest 92 ja 72 (alad 1a ja 1b).

Aruannetes on selgelt märgitud kaevandamise plokiks plokk 81. Plokkidest 92 ja 72 kaevandamist ei

kajastanud ka nimetatud perioodi kohta esitatud keskkonnatasu deklaratsioonid. Keskkonnatasu

deklaratsioonidel tuli kajastada andmed loata ja üle loa kaevandamise kohta. ALALT 1 kaevandamist,

mida kaebuse esitaja on siiski vähemalt osaliselt tunnistanud (kaebuse p 2.5.2), ei olnud välja toodud

samuti üheski selle perioodi kohta esitatud keskkonnatasu deklaratsioonis.

66. ALA 1 ei ole kaevandamisloa KMIN-098 eritingimuse kohaselt ette nähtud kaevandamiseks.

Tammemäe IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotluse seletuskirjast nähtub (seletuskirja p 6),

et kaevandamisloale KMIN-098 kantud ehitusliiva aktiivne varu ja kaevandatav varu ei hõlma

ALADE 1 ja 2 varu. Seega ei ole nendelt aladelt kaevandamine loa alusel lubatud, nende alade varu

kaevandamisel ületataks loaga lubatud varukoguseid, mistõttu tuleb ALALT 1 kaevandatud kogused

eraldi deklareerida. KeTS § 5 lõike 4 kohaselt tuleb kõrgendatud keskkonnatasu maksta (ja seega ka

keskkonnakasutus eraldi deklareerida) juhtudel, kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda

saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet

eirates või keelatud kohas, seega ka ALALT 1 kaevandamisel.

67. Alad 1a ja 1b asuvad väljaspool mäeeraldise piire, kus kaevandamiseks ei ole AS-l TREF Nord

luba. Seega on tegemist loata, väljastpoolt mäeeraldist kaevandamisega. Keskkonnaministri 5. aprilli

2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru

kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ lisa 4 tabelis 1 esitatud maavaravaru kaevandamise

mahu aruandesse tuleb märkida väljastpoolt mäeeraldist kaevandamise andmed eraldi real. Tabeli 2

kohaselt tuleb esitada eraldi andmed ja arvutada tasu loata kaevandatud maavara kohta. Seega rikkus

AS-l TREF Nord maksuarvestuse pidamise kohustust, mistõttu suurenes tema kohustus tõendada, et

maks on määratud valesti. Kaebaja vastupidised seisukohad on ebaõiged.

68. Asjaolu, et markšeidermõõdistamisel on tõendina oluline kaal, on varasemas menetluses nii

Keskkonnaministeeriumi kui Keskkonnaameti poolt kinnitatud. Kaevandatud maavarakoguse

määramisel on suurem kaal mõõdistamisega saadud andmetel. SMG töö võttis aruande koostamise

aluseks ka VMB varasemad tööd (tellitud kaebaja enda poolt) ning märgib, et nende plaanimaterjali

alusel on samuti tuvastav kaevandamine alalt 1a ja ALALT 1. SMG töö käsitles 29.04.2008 –

26.08.2013 Tammemäe IV liivakarjääris kaevandatud mahtu väljaspool mäeeraldise piiri ja

kaevandamiseks keelatud aladelt. SMG töös tuvastati, et: ALALT 1 on kaevandamine toimunud

16.09.2010 – 28.11.2011 (tuginedes VMB mõõdistamisandmetele); Alal 1a esineb kaevandamine

16.09.2010 aruandes ja jätkus ka SMG töö teostamise ajal (2013. a septembris) (tuginedes VMB ja

SMG mõõdistamisandmetele); Alal 1b on kaevandamine toimunud 25.04.2013 kuni SMG töö

teostamise ajani (2013.a septembris) (tuginedes SMG mõõdistamisandmetele). Seega on suurem osa

ülekaevandatud kogustest tuvastatud just kaebaja enda poolt esitatud ja keskkonnatasu arvutamisel

aluseks võetud markšeidermõõdistuste plaanimaterjali alusel.

69. J.V. selgitas 27.01.2014 kirjas nr 03, et „Alalt „ALA 1“ on tõepoolest toimunud kaevandamine,

mida ei ole markšeiderdokumentatsioonis välja toodud. Kaevandamine on toimunud perioodil

16.09.2010.a – 28.11.2011.a. ca 1,3 tuhat m³ ulatuses. Tegemist on kaevandaja poolt tõenäoliselt

inimliku eksitusega ja markšeider ei ole seda välja toonud seetõttu, et varasem Markšeideritöö kord,

mis on vastu võetud 09.12.2003 selleks otseselt ei kohustanud. „ALA 1“ kuulub keskkonnaregistris

maavarana arvele võetud Plokk 81 hulka ning seisuga 19.11.2013. a on antud ala taastatud ca 1,5

tuhat m³ samaväärse materjaliga.“. VMB markšeidermõõdistamise aruannete seletuskirjades seda

aga ei mainitud ega esitatud andmeid ALALT 1 ja alalt 1a kaevandatud koguste kohta. KKA poolt

kogutud markšeidermõõdistamise tulemustest kasutati ainult SMG töö numbriliselt ülekaevandatud

aladelt kaevandatud koguseid. Kaebuse esitaja ja J.V. poolt esitatud andmed ALALT 1 kaevandatud

koguste kohta on esitatud hinnangutena ja ei ole üheselt selge, millistele andmetele tuginedes ja

kuidas on niisuguste numbriteni jõutud.

70. J. V. Markšeideribüroo tööd ei kajastanud kõiki keskkonnatasu arvutamiseks vajalikke andmeid.

Keskkonnatasu arvestamisel ei ole antud juhul niivõrd oluline see, kas VMB tööd vastasid nende

koostamise ajal kehtinud markšeideritöö nõuetele, kui see, kas neid oli kajastatud kõik vajalik info.

Alates 28.01.2012 kehtiva markšeideritöö korra kohaselt tuleb mäeeraldise piirest väljumised

kajastada markšeiderdokumentatsioonis. See nõue kehtis seega 19.04.2013 mõõdistamisele.

71. Kaevandaja väites, et aluseks tuleks võtta markšeidermõõdistus, teiselt poolt heites ette, et

viimane ei ole aluseks võtnud J V. kirjas märgitud ligikaudset maavarakogust, kuna aluseks tuli võtta

mõõdistuse andmed, ei saanud amet arvestada kirjas märgitud ligikaudset kogust keskkonnatasu

määramisel. VMB töid ei „jäetud kõrvale“. Eespool on selgitatud, et ka Keskkonnaameti poolt

aluseks võetud SMG töö tugines VMB tööde mõõdistamisandmetele. KKA ei saanud VMB töödest

ALALT 1 ja 1a kaevandatud koguseid võtta, kuna seda ei olnud nendes töödes numbriliselt

väljendatud. KKA-le ei saa heita ette, et ta ei ole aluseks võtnud olematuid numbreid.

72. Kriminaalasi nr xxxxxxxx algatati selle kohta, et Tammemäe IV liivakarjääris tuvastati

ülekaevandamine nii ALAL 1 kui alal 1a. Selles kriminaalasjas tehti kaks erinevat lõpetamise

määrust. KKI selgitusest ei tulene, et alalt 1b maavara looduslikust seisundist eemaldamist oleks

peetud mittetõendatuks. 09.06.2014. a kriminaalasja nr xxxxxxxx osalise lõpetamise määruse

kohaselt lõpetati kriminaalasi vertikaalse ülekaevandamise osas, menetlus lõpetati, kuna selles ei

tuvastatud tahtlust, mis on KarS § 363 lg 1 sätestatud koosseisu täitmise eelduseks. Kriminaalasjas

xxxxxxxx alustati menetlust 23.07.2013. a KarS § 363 lg 2 tunnustel, selles et ajavahemikul

02.08.2008 kuni 19.04.2013 Harjumaal Saku vallas, Männiku külas, Männiku harjutusväljakul

Tammemäe IV mäeeraldisel on kaevandatud alal, kus puudub kaevandamise õigus (nii ALAL 1 kui

1a). Alad 1a ja 1b jäävad väljapoole mäeeraldise piiri, mistõttu on tegemist loata kaevandamisega.

ALA 1 jääb mäeeraldise piiresse, kuid selle kaevandamine ei ole loa alusel lubatud.

Keskkonnainspektsiooni poolt 13.06.2014 kriminaalasjas xxxxxxxx koostatud kriminaalasja

lõpetamise määruse kohaselt on Keskkonnainspektsioon kvalifitseerinud ALALT 1 kaevandamise

maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 681 lg 1 alusel maavara kaevandamisloa nõuete rikkumisena.

Kuna tegu kvalifitseeriti väärteona, oli aegumistähtaeg möödunud ning kriminaalasjas tuli menetlus

lõpetada. N. K. esitatud kahtlustuses märgitud ALALT 1 kaevandatud ehitusliiva mahuks oli 2125,09

m3 (vastavalt kriminaalasja lõpetamise määrusele 13.06.2014). Kriminaalasjas menetluse lõpetamine

on seotud mitte piisavate tõendite puudumisega (ülekaevandamine oli kriminaalmenetluse käigus

tuvastatud), vaid muude menetluslike asjaoludega. KKA on selgitanud oma 26.09.2014 kirjas nr 1-

10.1/14/19939-3 (lisatud kaebusele) õigesti, et kriminaalmenetluse mittealgatamine ei tähenda, et

keskkonnakasutust ei ole MaaPS mõttes toimunud ja et ei saa arvestada keskkonnatasu.

Maksumenetlus ja kriminaalmenetlus toimuvad erinevatel alustel, mistõttu ei pea ka menetluse

tulemused kattuma.

73. SMG töö vastab nõuetele. KKA poolt maksumenetluses kogutud markšeidermõõdistamise

aruannetest sisaldas ainult SMG töö ALALT 1 ja aladelt 1a ja 1b kaevandatud koguste arvutust. SMG

töö oli koostatud ekspertarvamusena kriminaalmenetluse käigus ning Keskkonnainspektsioon pidas

seda piisavalt usaldusväärseks kriminaalmenetluse algatamiseks.

74. Karjääri põhja tasandamine ei oma maksuarvestuse seisukohast tähtsust, kuna vastavalt MaaPS §

2 p 7 loetakse maavara kaevandamiseks maavaravaru looduslikust seisundist eemaldamist ning kui

maavara looduslikust olekust eemaldamise fakt on tuvastatud, siis ei ole oluline, kas hiljem on see

ala tagasitäidetud või tasandatud. Lisaks ei ole tegemist väitega, mis, isegi siis, kui see oleks

tõendamata, muudaks valeks SMG töös teostatud mõõdistuse ja arvutatud maavaravaru kogused.

Ajaline võrdlusmaterjal oli tööde näol olemas. Mõõdistamismeetodeid ja teostatud töid on selgitatud

SMG ekspertiisiakti p 4.

75. Kaebuse esitaja ei selgitanud maksumenetluses, millises osas jääb kaevandamise mahu

arvutamine arusaamatuks ja millised konkreetsed puudused arvutamismetoodikal või aluseks võetud

andmetel on. Kaebuse esitaja ei teinud seda ka vaidemenetluses ega kaebuses, mistõttu ei ole võimalik

nimetatud väidet põhjalikumalt analüüsida.

76. Kahtlemata sõidetakse karjääris erinevate sõidukitega ja karjääri põhi ei saa olla kunagi täiesti

tasane. Selleks on mõõdistamistäpsuse tagamiseks ette nõutud nõutav mõõdistamisvõrgu tihedus ja

kehtestatud muud markšeideritööle esitatavad nõuded. SMG ekspertarvamuses on esitatud kinnitus:

„Markšeiderimõõdistamine ja arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri 05.04.2011. a

määrusele nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru

kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012.

a määrusele „Markšeideritöö kord“.“ Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis näitaksid, et neid nõudeid

ei täidetud. Kaebuse esitaja väidet järgides peaks sellisel juhul kõik tööd ebausaldusväärseks

tunnistama. Keskkonnatasu määramise aspektist ei oma karjääri tasandamise fakt mingit tähtsust,

mistõttu ei olnud fotodele hinnangu andmine vajalik.

77. Sügavaima nivoo tuvastamise kirjeldamise nõuet ei ole. Sügavaim punkt fikseeritakse välitööde

käigus ja esitatakse aruandes pärast kameraaltööde tegemist. Kaebuse esitaja leiab, et sügavaima

nivoo arvutamise viis ja sõiduroobaste arvestamine on maksukohustuse määramiseks ülioluline,

samas ei selgita ta, mil viisil see on ülioluline ja täpselt millised eksimused tema arvates SMG töös

sisalduvad.

78. KKA on oma 26.09.2014. a kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 KM-le selgitanud, et Keskkonnaamet ei

pea J. V. Markšeideribüroo mõõdistusi usaldusväärseks eelkõige põhjusel, et nende tööde

seletuskirjades ei ole üldse välja toodud, et kaevandatud on alalt „ALA 1“ ja horisontaalselt ning

vertikaalselt väljaspool mäeeraldist, kuigi J. V. Markšeideribüroo mõõdistuste graafilistel lisadel

kajastatud kõrgusandmed kinnitavad ülekaevandamist ja kaevandamist alalt „ALA 1. KKA on ka

keskkonnatasu teates põhjendanud, miks ta on keskkonnatasu arvestamisel tuginetud SMG tööle

(leheküljed 2-5, 9-11). Seega ei ole SMG töö keskkonnatasu arvutamisel aluseks võtmine

põhjendamatu. Lisaks ei ole õige väide, et OÜ J. V. Markšeideribüroo tööd oleks tasu arvutamisel

kõrvale jäetud. Need mõõdistused on muuhulgas aluseks võetud SMG töö koostamisel ning nende

alusel on tuvastatud ALAL 1 ja alal 1a kaevandamise ajaline kestus.

79. Kaebaja leiab, et amet oleks pidanud tellima ekspertarvamuse SMG ja VMB tööde lahknevuste

väljaselgitamiseks. Kaasatud haldusorgani hinnangul ei olnud ekspertarvamuse tellimine nõutav ega

vajalik. Arusaamatuks jääb, milliste aruannete milliste lahknevuste tuvastamiseks oleks amet pidanud

ekspertarvamuse tellima.

80. Kaebuse esitaja on seisukohal, et: „KA ei ole absoluutselt arvesse võtnud fakti, et VMB on

arvutanud „ALA 1“ kaevandatud mahu 2011. a mahuaruande koosseisus. „ALA 1“ ei ole küll eraldi

mahuaruandes välja toodud, mida kehtiv õigus ka ei nõua.“. Kaevandamisõiguse tasu

deklaratsioonile esitatavaid nõudeid analüüsides nähtus, et ALALT 1 kaevandatud maht oleks tulnud

deklareerida eraldi üldisest mahust. Kaebaja ei esitanud ka vaidemenetluse käigus ega kaebuses

tõendeid, et ALALT 1 kaevandatud mahud sisaldusid 2011. a mahuaruande koosseisus.

81. Kaevandatud mahu aruannete esitamise kohustus on kaevandajal. Kui kaevandaja on aruannetes

siiani esitanud ebapiisavaid ja ebaõigeid andmeid, mille tulemusel on tema hinnangul amet arvutanud

makstava keskkonnatasu valesti, on vastupidise tõendamise kohustus kaevandajal, kellel lasus

kohustus esitada õige maksusumma arvutamist võimaldavad andmed (tõendamiskoormuse üleminek,

nt Riigikohus 3-3-1-18-10). Keskkonnatasu teates märgitakse järgmist: „Sirkel ja Mall Geodeesia OÜ

on ekspertiisi teostamisel arvesse võtnud lisaks enda mõõdistamisele OÜ J. V. Markšeideribüroo

16.09.2010, 28.11.2011 ja 19.04.2013 mõõdistamisi, mis tähendab, et hõlmatud on kogu

kaevandamisperiood. Seejuures on 16.09.2010 mõõdistamise mõõdistamisperiood 02.08.2008 –

16.09.2010, mis tähendab, et see kajastab olukorda loa saamisest alates.“.

82. KM hinnangul ei pidanud Keskkonnaamet karjäärinõlvalt varu eemaldamise asjaolude

väljaselgitamiseks täiendavaid samme astuma, kuna see, millistel asjaoludel varu looduslikust seisust

eemaldati, ei saa mõjutada keskkonnatasu arvutamist. Vastavalt KeTS § 9 lõikele 1 makstakse

maavara kaevandamisõiguse tasu riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või

kasutuskõlbmatuks muutmise eest. MaaPS § 2 p 7 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust

seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine,

kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine. Seega toimus alal 1b

kaevandamine MaaPS mõttes. Kaebuse esitaja leiab, et MaaPS § 2 lõikest 7 tuleneb, nagu peaks

kaevandamine eeldama tahtlikku tegevust maavaravaru eemaldamiseks. Termin „kaevandamine“ ei

ole aga maapõueseaduses seostatud tahtluse või selle puudumisega. Seega tuleb alalt 1b maavara

looduslikust seisundist eemaldamine lugeda kaevandamiseks ja AS TREF Nord on keskkonnaloa

omajana keskkonnatasu maksmiseks kohustatud isikuks. MaaPS §-st 57 tulenevalt peab

kaevandamisloa omanik võtma samme, et ära hoida kolmandate isikute juhuslik viibimine

mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.

83. ALALT 1 kaevandatud mahu deklareerimine 2011. a IV kvartali deklaratsioonis. AS TREF Nord

ei toonud keskkonnatasu deklaratsioonis välja ALALT 1 kaevandamist, kuigi see oli

keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrusest nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende

täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ tulenevalt nõutav. Seega oli

Keskkonnaametil

õigus

määrata

täiendavalt

tasumisele

kuuluv

keskkonnatasu

summa.

Keskkonnaameti poolt keskkonnatasu määramisel aluseks võetud SMG töös on tuvastatud, et

kaevandamine ALAL 1 toimus 16.09.2010 – 28.11.2011. Ka OÜ J. V. Markšeideribüroo

27.01.2014 kirjas nr 03 märgitakse, et „Alalt „ALA 1“ on tõepoolest toimunud kaevandamine, mida

ei ole markšeiderdokumentatsioonis välja toodud. Kaevandamine on toimunud perioodil

16.09.2010.a – 28.11.2011.a ca 1,3 tuhat m³ ulatuses“.Keskkonnaamet on keskkonnatasu teates

põhjendanud KeTS § 321 kohaldamist. KeTS § 321 lg 3 sätestab, et kui mõõdistamisperioodil

deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on väiksem instrumentaalmõõdistamise või

kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise

toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks

mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr. Tulenevalt KeTS §

321 lg-st 2 kajastatakse instrumentaalmõõdistamise tulemused selles aruandekvartalis, mil

instrumentaalmõõdistamine toimus. Kuna AS TREF Nord ei ole nii horisontaalset kui vertikaalset

ülekaevandamist ega kaevandamist alalt „ALA 1“ deklareerinud, siis on kajastatud deklaratsioonidel

selles osas hinnangulist arvestust (mahud 0 m3), kuivõrd tegelikkuses on nendes piirkondades

kaevandatud.“ Hinnanguliselt määratud mahtude puhul kuulub KeTS § 321 kohaldamisele. Mõlemal

juhul on tegemist mahtude määramisega markšeidermõõdistamise andmetele tuginemata. Sisuliselt

oluline ei ole, kas mõõdistamise andmetele ei tugineta seetõttu, et mõõdistamisaruanne ei anna

toimunud kaevandamise kohta andmeid, kuigi peaks, või et mõõdistamist ei ole üldse tehtud.

Tagajärjeks on mõlemal juhul see, et tegelik kaevandatud kogus ei ole teada.

84. 2013. a III kvartali kaevandamismahu tuvastamine 2013. a III kvartali loa alusel kaevandatud

maht 44 636 m3 tuleneb AS TREF Nord enda poolt esitatud deklaratsioonist, seda ei ole määratud

maksuotsusega. Aktsiaselts TREF Nord esitas 01.09.2014 Keskkonnaametile kirja nr 14, milles

soovis parandada kaevandamisloa KMIN-098 osas 2013. aasta III kvartali maavara

kaevandamisõiguse tasu deklaratsiooni, kuna leidis, et ameti arvutuskäik keskkonnatasu määramisel

2013. a III kvartalis on vale. KKA on MKS § 92 lg-st 4 tulenevalt välja toonud, et maksuhaldur ei ole

maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks

maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest

maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Töö nr 13M144 sisu analüüsides

nähtub järgnev. Markšeidermõõdistamise seletuskirjas on perioodil 19.04.2013. a-19.11.2013. a

Tammemäe IV liivakarjääri kaevandatud kogustena märgitud: „Kaevise üldmaht 100,7 tuhat m³, sh

ehitusliiv Plokk 81 Ta 91,5 tuhat m³, katend 9,2 tuhat m³“. Kaebuses selgitab Aktsiaselts TREF Nord

järgmist: „Keskkonnaamet märgib revisjoni käigus koostatud 2013. aasta III kvartali deklaratsioonis,

et oleme loata kaevandanud 7 055 m3 ja loaga 44 636 m3, mis teeb kokku 2013. aasta III kvartali

kaevandamise üldmahuks ekslikult 55 795 m3. Õige 2013. aasta kaevandamise maht on siiski 44 636

m3 ja juhul kui loata on kaevandatud 7 055 m3, siis on loa kohaselt kaevandatud 37 581 m3.“

Keskkonnaamet märgib keskkonnatasu teates: „Kuna AS TREF Nord on teostanud korrapäraselt

instrumentaalmõõdistamisi ja nende mahud ühtivad AS TREF Nord operatiivarvestusega (va

horisontaalselt ja vertikaalselt ülekaevandamine ja kaevandamine alalt „ALA 1“, mida mõõdistamise

seletuskirjad ei ole käsitlenud), siis ei muuda amet AS TREF Nord kaevandamisõiguse tasu arvestust

selles osas.“.Töös nr 13M144 on märgitud kaevandamise üldmaht plokist 81 perioodil 19.04.2013.

a-19.11.2013. a. Töös ei ole välja toodud eraldi andmeid III kvartalis kaevandatud maavarakoguste

kohta. Poole II, III ja poole IV kvartali kogu mahu põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta,

kui palju sellest oli kaevandatud III kvartalis. Vastavalt keskkonnatasu teatele määrati 2013. aasta III

kvartali eest täiendavalt tasumisele 44093,75 eurot. Tasu oli määratud aladelt 1a ja 1b kaevandatud

koguste eest. Ala 1a varu asub 92 plokis ja ala 1b varu 72 plokis. Töö nr 13M144 sisaldab ainult

plokist 81 kaevandatud ehitusliiva kogust. Plokke 92 ja 72 töös ei mainita, vastupidi töö seletuskirjas

märgitakse, et mäeeraldise kõrvalt ega lamamist ei ole maavaravaru looduslikust olekust välja viidud.

Seega ei ole alust osa plokist 81 kaevandatud kogusest plokkide 92 ja 72 arvele kandmiseks.

Tulenevalt markšeideritöö korra § 8 lg-st 2 tuli kajastada mõõdistamise tulemustes kaevandatud

maavara maht maavaravaru plokkide kaupa. Eeltoodu alusel töö nr 13M144 alusel ei olnud 2013. a

III kvartali deklaratsiooni võimalik korrigeerida. Lisaks ei saaks OÜ J. V. Markšeideribüroo töö nr

13M114 tulemusi kasutada 2013.a III kvartali kaevandamisõiguse tasu deklaratsiooni

korrigeerimiseks, kuna töö nr 13M144 on teostatud seisuga 19.11.2013 ja tulenevalt KeTS § 32

1 lg-

st

kajastatakse

instrumentaalmõõdistamise

tulemused

selles

aruandekvartalis,

mil

instrumentaalmõõdistamine toimus. Seega puudutaksid töö nr 13M144 tulemused eelkõige 2013.

aasta IV kvartali deklaratsiooni. Kaebuse esitaja väide, et amet tuvastas vääralt kaebuse esitaja 2013.

a III kvartali kaevandamismahu, on seega tõendamata.

85. Kaebuse esitaja leiab, et SMG töö alusel ei olnud võimalik teha järeldust, et kaebaja kaevandas

võrreldes deklareeritud mahuga üle 7055 m3 ulatuses, kuna SMG tööl oli teine eesmärk ja

Keskkonnainspektsiooni poolt ei olnud talle vastavat küsimust esitatud. SMG töö ei pidanudki

otseselt käsitlema keskkonnatasu küsimust, tegemist oli markšeidermõõdistamise aruandega, mitte

keskkonnatasu ekspertiisiga. SMG töös, VMB töödes ja AS TREF Nord esitatud keskkonnatasu

deklaratsioonides märgitud andmetele tuginedes arvutas amet keskkonnatasu. AS TREF Nord ei ole

esitanud tõendeid, mis näitaksid, et deklareerimata koguse 7055 m3 eest oleks juba deklareeritud ja

tasutud.

86. Üheski ameti poolt aluseks võetud (SMG töö) või koostatud dokumendis ei ole väidetud, et ALA

1 oleks täies ulatuses ära kaevandatud ja seejärel tagasi pandud. Samuti ei ole õige kaebaja väide, et

ALA 1 maht ei olnud teada, mistõttu ei saanud kindlaks teha ära kaevandatud kogust. ALA 1 esialgne

maht oli märgitud AS TREF Nord enda kaevandamisloa KMIN-098 (Tammemäe IV liivakarjääri)

taotluse seletuskirjas (lk7) maavarakogus järgmiselt: „Aladel 1 ja 2 (tankimäed) kaevetöid ei teostata.

Ehitusliiva varu aladel 1 ja 2 moodustab: Ala 1: 0,05 ha x 6,2 m = 3,1 tuh m³; Ala 2: 0,35 ha x 6,2 m

= 21,7 tuh m³“. Kaebuse esitaja käsitleb kaebuses ekslikult J. V. 27.01.2014 kirjas nr 03 märgitud

ALALT 1 kaevandatud ligikaudset kogust 1300 m3 VMB töös märgitud mõõtmisele tugineva

kogusena. Nimetatud number ei nähtu ühestki VMB markšeidertöö seletuskirjast ja esineb vaid

eelnimetatud kirjas ligikaudse hinnanguna. Seega on põhjendatud, et amet eelistas sellele

markšeidertöö (SMG töö) seletuskirjas sisalduvat, arvutustele tuginevat, kogust.

87. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitaja maksukohustust ei saa suurendada lubatud veatolerantsi

võrra. Kaebuse esitaja viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 70

„Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ § 9 lg 1 p-le 4, mille kohaselt on reljeefielementide

ja kõlvikute piiride asendi maksimaalne viga plaanil lähimate mõõdistusvõrgu punktide suhtes 1 mm

plaanil. KM hinnangul ei puuduta nimetatud säte kaevandatud mahu koguseid. Seega käsitleb

viidatud säte plaanil objektide kujutamise nõudeid ning sellel puudub seos kaevandatud, sh

ülekaevandatud mahtudega. Kaebuse esitaja toob välja sama määruse § 9 lg 3 p 2, mille kohaselt on

situatsiooni mõõdistamise täpsusnõuded muude maapinnapunktide kõrguste maksimaalsed vead

lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes M1:500 puhul – 10 cm, M1:1000 puhul – 15 cm,

M1:2000 puhul – 20 cm. Tegemist on maksimaalsete lubatud vigadega. Aruanne koostatakse siiski

ühe konkreetse tulemusega, mis võetakse aluseks maavaravaru kaevandatud koguste arvestamisel.

Kaebuse esitaja toob välja ka sama määruse § 9 lg 4, mille kohaselt võib metsasel maastikul lg 3 järgi

nimetatud lubatavaid kõrguslikke maksimaalseid vigu suurendada 1,5 korda. Kaebuse esitaja ei ole

selgitanud, kuidas nimetatud säte asjasse puutub - karjääri, kus katend on kooritud, ei saa lugeda

metsaseks maastikuks. Kaebuse esitaja märgib: „Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr

9 „Markšeideritöö kord“ § 4 lg-s 3 on nimetatud tabelis 2 %-arv kahe erineva määrangu lubatud

suhteline erinevus väiksema mõõtetulemuse suhtes. Seega näiteks kui kaevise maht on 100 000 m³,

siis lubatud suhteline erinevus vahemikus 50-200 tuhat m³ on 4 % ja mahuliselt väljendatult on see

4000 m³ (mis on lubamatuks määramatus). Viimast tuleb käsitleda lubatud määramatusena.“. Näide

on kontekstiväline. Näite puhul saaks viidatud tabelis toodud protsente kasutada olukorras, kus lisaks

näitena toodud 100 000 m3 mõõdistusele tehakse teine mõõdistus, mille tulemus on 104 000 m3.

Sellises olukorras saaks õigeks lugeda esimese mõõdistuse, kuna kahe mõõdistustulemuse erinevus

on 4% piires. Kui aga teine mõõdistus oleks näiteks suurem kui 104 000 m3, tuleks esimese

mõõdistusega saadud tulemus kahtluse alla seada, kuna erinevus ületab 4%. Arvestada tuleb siiski

sellega, et viidatud tingimustel saavad võrreldavad olla ainult tööd, mille alusel on mõõdetud sama

kaevandamise seisu. See eeldab tegutseva karjääri puhul, et mõõdistused oleks tehtud ka ajaliselt

lähestikku. Keskkonnaametile kontrolli raames ja pärast seda esitatud mõõdistamisaruanded

(nimetatud punktis 2) on tehtud erineval ajal ja mõõdistamise olukord ei ole seega olnud sama.

Kaebuse esitaja ei selgita, milliste mõõdistamistulemuste võrdlemisele tuleks markšeideritöö korra §

4 lg-s 3 kohaldada. Keskkonnaamet on oma 08.04.2013. a kontrollaktis nr 6-15.4/14/13-12 selgitanud

markšeideritöö korra § 4 lg 3 tabeli 2 kohta, et see käsitleb kahe mõõtesuuruse väärtuse erinevust

kordusmõõtmisel, mis tähendab, et kui üheaegselt on tehtud mitu mõõdistamist, siis on lubatud teatud

ulatuses suhteline erinevus: „See ei ole see seotud ülekaevandamisega ja reguleerib eelkõige

olukorda, kus kahe ajaliselt ligilähedaselt toimunud mõõdistamise tulemustes on erinevused.“.

Tõlgendades viidatud sätteid nii nagu kaebuse esitaja seda näib soovivat, jõuame meelevaldse

järelduseni, nagu peaks alati markšeidermõõdistamise aruande alusel keskkonnatasu suuruse

arvutamisel vea võrra vähem tasu nõudma. Markšeideritöö kord määrab nõuded markšeideritööle,

kuid selle alusel koostatakse siiski aruanne konkreetsete tulemustega, mida saab amet keskkonnatasu

arvutamisel edaspidi aluseks võtta.

88. 8.01.2018 kohtule esitatud täiendavas arvamuses märgib Keskkonnaamet, et keskkonnatasu teates

on esitatud piisavad selgitused, miks on peetud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ tööd keskkonnatasu

määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel usaldusväärseks. Seejuures on SMG eksperti

hoiatatud vastutusest teadlikult vale ekspertiisiarvamuse andmise eest karistusseadustiku § 321 järgi,

mistõttu puudus haldusorganil alus kahelda esitatud töö õigsuses. See, et kaebajat ei veena

keskkonnatasu teate põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et

keskkonnatasu teate põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule

miinimumstandardile.

89. Ka ei ole põhjendatud kaebaja mõttekäik, et I.D.i markšeideri pädevusele tuleb kohaldada

kutseseadust kuivõrd, KutS § 15 lg 2 järgi ei ole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus ning

kõnealusel juhul ei tulenenud õigusaktist instrumentaalmõõdistuse läbiviinud isikule kutseseaduse

nõuetele vastamise kohustust.

90. Lisaks rõhutab kaasatud haldusorgan, et MKS § 102 lg 1 p 2 ja § 92 lg 4 järgi tuli kaebajal esitada

uued maksukohustust vähendada võivad tõendid või väited maksumenetluse ajal enne maksuotsuse

koostamist. Kaebaja on saanud nii haldusmenetluses kui vaidemenetluses esitada maksuotsusele

täiendavaid arvamusi või vastuväiteid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid objektiivsetest takistustest

uute väidete esitamisel kohtumenetluses, mistõttu on kõik kohtumenetluses esitatud uued väited

hilinenult esitatud ja pole asjakohased.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

91. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

92. Vaidlust ei ole selles, et KeTS § 33.1 lg 4 ja MKS §59 lg 2 p 1 lähtudes andis KKA korraldused,

mille alusel viidi läbi üksikjuhtumi kontroll AS Tref Nord maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse

ja tasumise õigsust kaevandamisloa nr KMIN -098 osas Tammemäe IV liivakarjääris. KKA koostas

kontrollakti 08.04.2014 (tlk 154-157 I kd). KKA-le olid esitatud kontrolli raames mõõdistused,

millest 3 tööd teostas VMB ( 16.09.10; 28.11.11; 19.04.13) ja SMG töö, mis tehti 22.09.13.a. VMB

tööd olid tellitud kaebaja poolt ning SMG töö tellijaks oli KKI. Kaebajale heidetakse ette

horisontaalselt ja vertikaalselt ülekaevandamist, so loata kaevandamine, ning kaevandamist

mittekaevandamiseks mõeldud alalt, milleks on nn ALA I. Kaevandamisloa KMIN-098 järgi on

liivakarjääri territoorium jaotatud aladeks, kus eristatakse ALA I ja ALA 2, mis maastikukujunduse

otstarbel ei kuulu kaevandamisele, st nad peavad säilima liivast tervikutena. KKA andis kaebajale

30.10.13 kohustuse anda teavet sellest, kas liivakarjääris on ajavahemikul 01.10.11- 30.06.13

toimunud sügavuti või külgmiselt kaevandamine ja kaevandamine alalt, mis kaevandamiseks ei ole

mõeldud ning kui kaevandati, siis millises mahus. Kaebaja esitas oma selgitused 06.12.13, milles

märkis, et instrumentaalmõõdistamisel on fikseeritud kaevandamine kaevandamiseks mittemõeldud

alalt, ent sügavuti ja külgmiselt ülekaevandamist ei ole toimunud. VMB Markšeidermõõdistamise

(edasiselt mõõdistamise) seletuskirjades 16.09.10, 28.11.11 ja 19.04.13 ei ole välja toodud, et toimus

ülekaevandamine ja et kaevandati alalt, mis kaevandamiseks ei ole mõeldud, vastavalt ei ole näidatud

ka mahtusid. Markšeideritöö korra § 3 (redaktsioon 28.01.12 seisul) kohaselt tuli mäeeraldise piiridest

väljumisel see kajastada mõõdistamise dokumentatsioonis.

93. Vastustaja sai andmed KKI-lt, et Tammemäe IV liivakarjääris on teostatud ekspertiis, mille

tulemused edastas KKI vastustajale, ekspertiis oli tehtud 22.09.13.a. KKA märgib, et maksu

arvestamisel võeti aluseks SMG läbi viidud mõõdistuse tulemused ja VMB mõõdistuse tulemused

16. 09.10; 28.11.11 ja 19.04.13. Ekspertiis oli tellitud KKI poolt kriminaalasja huvides. Ekspertiis

tuvastas, et liivakarjääris on kaevandatud ajavahemikul 16.09.10-28.11.11 ALA I kokku ca 2125 m3

ehitusliiva ja ajavahemikul 16.09.2010-22.09.13 ülekaevandamise teel vertikaalselt (sügavuti)

mahus 6943 m3 ja horisontaalselt (külgmiselt) mahus 112 m3.

94. Kohtule jääb ebaselgeks kaebaja positsioon selles, et ta ühteaegu on tunnistanud ALA I

kaevandamist, teisalt eitab seda; samas leiab kaebaja, et ta on taastanud ALA I suuremas mahus, kui

see oli, ent samas on ta väitnud, et olemas olnu suurus pole teada ja keegi pole selle varasemat mahtu

kindlaks teinud. Kaevandamisloas märgitud mahtu arvestades ei saa kaebaja kuidagi väita, et keegi

selle suurust ei tea, samas kui kaebaja ise väidab, et ta on ala taastanud samas mahus või suuremas

mahus. Kaebaja jäi seisukohale, et ALA1 kaevandamine pole kaevandamine, vaid karjäärisisene

maavara ümberpaigutamine. Kaebaja ei ole antud kogust materjali karjäärist välja viinud ehk välja

kaevandanud. See selgitus ei vastaks aga omakorda kaebaja väidetele, et ta on selle koguse eest juba

riigile tasunud, seega pidi ta kaevandama, et mahte näidata. Kuna kaevandamine toimus, siis tuleb

seda pidada nii loatingimuste eiramiseks, kuid ka ALA I kaevandamiseks. Kaebaja on ise selgitanud,

et ta on ALA I tagasi täitnud, kuid leiab jätkuvalt vääralt, et see pole kaevandamine. Tagasitäitmine

ei tähenda, et keskkonnatasu kohustust ei teki ja mahu tagasitäide ei ole keskkonnatasu seisukohalt

oluline asjaolu. MaaPS § 2 p 7 ja KeTS § 9 lg 1 alusel tuleb tasuda looduslikust olekust eemaldatud

maavaravaru eest olenemata sellest, miks liiva kasutati või kas see paigutati samasse kohta tagasi või

kas seda tehti samas mahus või enamas mahus. Kui uskuda, et seda ei ole väljutatud karjäärist, siis ei

saanud kaebaja seda näidata varasemate kaevandamismahtude hulgas, sest kaebaja ise ei käsitlenud

seda kaevandamisena ning kui seda ei väljutatud karjäärist ja ei käsitletud kaevandamisena, puuduks

loogiliselt põhjus näidata teda kaevandatud mahtude hulgas ja väita selle eest tasumist. Vastustaja on

kontrollinud Maa-ameti kaudu, millisesse blokki kuulub ALA I ja millisesse horisontaalselt ja

vertikaalselt ülekaevandatud maavaravaru. 03.01.14 saadud vastuse alusel kuulub ALA 1 ehitusliiv

aktiivse tarbevaru 81 bloki varu koosseisu. Mäe-eraldise põhjaosas ja allpool mäeeraldise piiri abs

kõrgusega 46, 7 m tarbevaru blokki 92 ja kirdes blokis 72 aktiivse reservvaru hulka. Kaevandamine

oli nendel aladel keelatud.

95. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, justkui pidanuks KKA karjäärinõlvalt varu eemaldamise

asjaolude väljaselgitamiseks täiendavalt uurima või arvestama kaebaja fotosid, et nõlvadel võidi sõita

sõidukitega ja see võis põhjustada varinguid. Fotode alusel ei saa kontrollida kaevandamist, katendi

eraldamist jms. Kaebaja selgitustel sõidetakse karjääris ATV-de jm sõidukitega. Isegi, kui karjääri

kasutatakse teiste isikute poolt, ei ole neil asjaoludel tähtsust, sest kaebaja peab tagama, et varu

looduslikust seisust ei eemaldata. Vastupidiselt võiks karjääris tekitada olukorra, kus loodusressurss

on pidevalt tasuta kasutuses. Vastavalt KeTS § 9 lõikele 1 makstakse maavara kaevandamisõiguse

tasu riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.

MaaPS § 2 p 7 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise

ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline

vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine. Seega kaevandamist MaaPS mõttes ei

välista olukord, kui maastik on nüüdseks muutunud väidetult seal sõitmise tõttu. See ei ole nn

pehmendav asjaolu, mida saanuks seaduse kohaselt arvesse võtta, kuna loodusvara õige kasutuse pidi

tagama kaebaja. Kaebaja väidab küll MaaPS § 2 lg 7 tuleneva alusel tahtliku tegevuse puudumist

maavaravaru eemaldamiseks, ent kohus nõustub vastustaja antud seisukohaga, et nn süü astmel pole

määravat tähendust. Isegi kui osa kaevandatud pinnasest oli jäetud hunnikusse kaevise kõrvale,

mistõttu seda saadi nt kasutada ATV -dega sõitmiseks, on faktiliselt varu looduslikust seisundist

eemaldatud. Seega alalt maavara looduslikust seisundist eemaldamist saab lugeda kaevandamiseks ja

AS TREF Nord on keskkonnaloa omajana keskkonnatasu maksmiseks kohustatud isikuks, MaaPS §-

st 57 tulenevalt peab kaevandamisloa omanik võtma ette samme, et ära hoida kolmandate isikute

tegevus ja viibimine mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, et tagada varu looduslik seisund.

Maavaravaru looduslik seisund on jäänud antud juhul tagamata.

96. Vastavalt MKS § 92 lg –le 1 kooskõlas KeTS § 34.1 lg sätestatuga oli KKA pädevaks isikuks, kes

määrab keskkonnatasu, kui tasukohuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, TREF Nord ei

olnud kaevandamisõiguse tasu deklareerinud ALA I osas ja mäeeraldise piirest väljaspool. Seega tuli

KKA määrata maavara kaevandamise õiguse tasu ja rakendada KeTS § 5 lg 4 ning § 30 tulenevalt

üle loa ja loata kaevandamise mahu osas kõrgendatud tasumäära.

97. Kontrollaktist nähtub, et tugineti KKI poolt tellitud ekspertiisile ja tuvastati ALA 1 kaevandatud

ehitusliiva mahuks 2125 m3. Lisaks leiti, et täiendavalt tuleb deklareerida horisontaalselt ja

vertikaalselt loata kaevandamise eest ehitusliiva kokku mahus 7055 m3. Täiendavalt kuulus selliselt

tasumisele maavara kaevandamisõiguse tasu 2011 IV kvartalis 11475 eur ja aruandeperioodil 2013.a.

III kv eest 4409,75 eur. Lisatud oli tabel maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuste kohta ( tlk 158 I

kd). Kaebaja esitas eriarvamuse kontrollaktile 23.05.14 (tlk 175). Vastustaja koostas keskkonnatasu

teate 13.08.2014 (tlk 188- 195), milles jäi oma seisukohtade juurde, märkis selles õiguslikud ja

faktilised asjaolud ja tasu arvutuskäigu kvartalite kaupa (kaevandatud maht*tasumäär*üle loata/loata

koefitsient). Tasuarvutus lisatud (tlk 195 pöördel). Koostatud oli haldusmenetluse toimik ja kohtule

on esitatud ka selle elektroonilised osad ( tlk 38 I kd koos kaaskirjaga ja loendiga).

98. Vastustaja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei rakendanud MKS § 94. Vaidlust ei ole, et

tõendite kogumisel kehtib maksumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab seda, et menetluse

läbiviija kogub omal algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lõike 1

kohaselt on maksuhalduril tõendite valikul kaalutlusõigus. Maksuhaldur lähtub maksukohustuse

täitmise

kontrollimisel

ja

maksu

määramisel

eelkõige

maksukohustuslase

esitatud

maksudeklaratsioonidest. Maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (MKS § 56). Kui maksukohustuslane on aga rikkunud

maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või

hindamise

teel,

siis

vastavalt

väheneb

maksuhalduri

tõendamiskohustus

ja

suureneb

maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti (vt RK lahend 3-3-1-65-13 ja 3-

3-1-50-04).

99. Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja

nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt tuli

esitada KKA-le andmed loa kohaselt, üle loa ja loata kaevandatud maavara kohta, plokkide kaupa.

Ükski aruandeperioodi kohta koostatud VMB markšeideritöö aruande seletuskiri ei kajastanud

kaevandamist plokkidest 92 ja 72 (alad 1a ja 1b). Aruannetes on selgelt märgitud kaevandamise

plokiks plokk 81. Plokkidest 92 ja 72 kaevandamist ei kajastanud ka nimetatud perioodi kohta esitatud

keskkonnatasu deklaratsioonid. Keskkonnatasu deklaratsioonidel tuli kajastada andmed loata ja üle

loa kaevandamise kohta. ALALT 1 kaevandamist, mida kaebuse esitaja on osaliselt tunnistanud

(kaebuse p 2.5.2), ei olnud välja toodud üheski selle perioodi kohta esitatud keskkonnatasu

deklaratsioonis ehkki kaebajale endale oli kaevandamine teada.

100. KeTS § 5 lõike 4 kohaselt tuleb kõrgendatud keskkonnatasu maksta juhtudel, kui isik kasutab

loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas

koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, seega oleks kaebaja pidanud märkama, et

keskkonnakasutus tuli eraldi deklareerida, kuna kaevandamine toimus. Keskkonnaministri 5. aprilli

2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru

kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ lisa 4 tabelis 1 esitatud maavaravaru kaevandamise

mahu aruandesse saabki märkida väljastpoolt mäeeraldist kaevandamise andmed eraldi real. Tabeli 2

kohaselt tuleb esitada eraldi andmed ja arvutada tasu loata kaevandatud maavara kohta. Kui TREF

Nord oli vähemalt ALA I suhtes teadlik, et ta kaevandada ei tohi, kuid erinevatel põhistustel ta seda

siiski tegi, siis kohus juba märkis, et KKA ei saanud lähtuda kaebaja esitatud erinevatest

subjektiivsetest ajenditest. Samas nõustub kohus kaebajaga, et haldusaktist ei nähtu, kuidas vastustaja

tegi mahuarvutused; kaebaja antud andmetega vastustaja ei arvestanud. Vastustaja selgitabki, et

SMG töö käsitles 29.04.2008 – 26.08.2013 Tammemäe IV liivakarjääris kaevandatud mahtu

väljaspool mäeeraldise piiri ja kaevandamiseks keelatud aladelt, SMG tööga tehti kindlaks ALALT 1

kaevandamise toimumine 16.09.2010 – 28.11.2011 tuginedes VMB mõõdistamisandmetele; alal 1a

esines kaevandamine 16.09.2010 aruandes, jätkus SMG töö teostamise ajal (2013. a septembris); Alal

1b kaevandamine toimus 25.04.2013, kuni SMG töö teostamise ajani (2013.a septembris) (tuginedes

SMG mõõdistamisandmetele). Kaebuse esitaja ja J.V. poolt esitatud hilisemad andmed ALALT 1

kaevandatud koguste kohta on küll esitatud, kuid KKA leiab, et ta ei saanud nendega arvestada, kuna

polnud selge, millele tuginedes ta väidab mahte.

101. Vaidlused selle üle, miks rikkumise tuvastamisel kedagi kriminaal või väärteo korras vastutusele

ei võetud, ei ole asjakohane. Tammemäe IV liivakarjääris ülekaevandamisega seotult algatatud

kriminaalasjas tehti kaks erinevat lõpetamise määrust, kuid kriminaalasjas menetluse lõpetamine on

seotud muude menetluslike asjaoludega ja kriminaalmenetluse mittealgatamine ei tähenda, et

keskkonnakasutust ei ole MaaPS mõttes toimunud ning ei saa arvestada keskkonnatasu.

102. Ainetu on kohtule nähtuvalt ka väitlus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-6-14 järelduste arvestamata

jätmises, so kas sellele saanuks haldusaktis viidata või mitte või kas seda hilisemat kaebaja väidet

saab arvestada. See ei too kaasa KKA või KM märgitud olukord, mil kohus hakkaks tehtud haldusakti

põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida kaebaja vastuväidetes haldusakti andmisel ei ole

märkinud. Kaebaja viitas Riigikohtu lahendile põhjusel, et selles selgitati ja rõhutati MõõtS

kohaldumist. MõõtS kehtis sõltumata Riigikohtu lahendist. Kohus ei saa ühtlasi nõustuda

seisukohaga, justkui Riigikohtu seisukohad pole käesolevas asjas arvestatavad. Asjaolul, et RK otsust

haldusakti andmisel ei olnud, ei ole määravat tähendust, vaid määrav on, et olid õigusnormid, millest

tuli juhinduda.

103. Kuigi SMG töö oli koostatud ekspertarvamusena kriminaalmenetluse käigus ning

Keskkonnainspektsioon pidas seda piisavalt usaldusväärseks kriminaalmenetluse algatamiseks, ei

saanud KKA ainuüksi sellest faktist lähtudes jätta uurimata, kas töö vastab MõõtS normidele, st kas

ja kuivõrd seda saab arvestada isegi siis, kui SMG ekspertarvamuses on esitatud kinnitus:

„Markšeiderimõõdistamine ja arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri 05.04.2011. a

määrusele nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru

kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012.

a määrusele „Markšeideritöö kord“ või eksperti on hoiatatud.

104. Kuigi kaebaja leidis veel, et KKA oleks pidanud tellima ekspertarvamuse SMG ja VMB tööde

lahknevuste väljaselgitamiseks, on ka kaebaja oma soovides vastuoluline, sest arusaamatuks jääb,

millise mõistliku tulemuse selline võrdlus oleks viinud, kui kaebaja ise leiab, et SMG töö ei vasta

MõõtS nõuetele ja KKA ei saanud nendes toodud mahtusid tasu arvutamisel kasutada ning täiendav

hiljem esitatud analüüs ei ole talle samuti asjakohane. Kaebaja esitas kohtus taotluse ekspertiisi

tegemiseks, ent selle taotluse rahuldamiseks puudus ja puudub alus ning vajadus, kuivõrd MõõtS

kohaldumine on õiguslik küsimus ja kaebaja palub selle tööga ise mitte arvestada.

105. Tulenevalt kaebaja enda poolt teema püstitusest esitas vastustaja seejärel kohtumenetluses nn

täiendava „analüüsi“ ja tegi võrdluse, et veenda kaebajat SMG töö õigsuses. Kuna kohus mõistis, et

pooled soovivad otsida lähtealuseid kompromissi sõlmimiseks lähtudes asjaolust, et kaebaja pidas

oluliseks MõõtS sätestatust ning vastustajast ei olnud äratuntav, kas ta siiski mingis osas rakendaks

hoopiski MKS § 94, siis andis kohus võimaluse pooltel kompromissi korras asi lahendada. Kuigi

vastustaja soovis esitada kaebaja kohtus püstitatud väidetele täiendavaid tõendeid, nähtub, et ta asus

küll tegema analüüsi, kuid kompromissi ei sõlmitud ja antud analüüsist tulenevalt kaebajale mingeid

ettepanekuid siiski ei ole tehtud. Kohus ei pea enam võimalikuks uuesti kompromissivõimalust

pakkuda, mis ei tähenda, et kohtuväliselt pooled ei saaks jätkuvalt leida mõistlikke lahendusi.

106. KKA esitas 13.07.17 (tlk 137-143 II kd) Tammemäe IV liivakarjääris 2013 a teostatud

markseidermõõdistuse võrdleva analüüsi, mille kohta märgib, et sellest nähtub SMG ja VMB töö

mõõdistuspunktide võrgustiku andmete erinevus, so et SMG mõõdistuspunktide võrgustik on

oluliselt tihedam, seetõttu peab KKA SMG tööd oluliselt täpsemaks. KKA märgib, et analüüs näitab,

et mõõtmistulemused langevad ühte kattuvates punktides (joonis 3) ja et ülekaevandamine on

tuvastatav ka VMB töö alusel. SMG ja VMB töödes ülekaevandatud mahud on oluliselt erinevad, so

asjaolul, et osadel sügavuti ülekaevandatud aladel, kus SMG töö käigus mõõtmised teostati, ei ole

VMB mõõtmisi teostanud. VMB mõõtmispunktide valiku põhimõtted ei ole KKA teada, miks osa

alasid jäi VMB töös mõõdistamata, need põhjused võisid olla erinevaid. KKA asus juba varem

seisukohale, et VMB mõõdistustöö ei ole usaldusväärne ja seetõttu ülekaevandatud maavara koguste

mahud, mille alusel KKA keskkonnatasu teate koostas, on tema meelest õiged. Kohus nõustub

kaebajaga, et kuigi see töö oli keskkonnatasu teate koostamisel eraldiseisvalt vormistamata, võis

kaebaja selgitustest ja taotlustest mõista, et see võrdlus on kaebaja jaoks oluline ja et see oli KKA-il

selgelt välja toomata. Samas nõustub kohus kaebajaga, et kokkuvõttes juhul, kui SMG tööd ei ole

võimalik maksukohustust puudutavate asjaolude tuvastamisel arvestada, ei muuda see täiendavalt

esitatud analüüs lõpptulemust. Seda enam, et vastustaja ei ole tehtud tööd selgitanud aspektist, mis

puudutab mahtude määramist.

107. Kuigi KKA leidis, et MKS § 94 lg 1 kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks

vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud

ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, ei selgita

see kohtule piisavalt vajadust kasutada SMG töö andmeid, kui selle töö vastavus MõõtS § 5 nõuetega

oli kontrollimata ja hiljem kaheldav. Kohus nõustub printsiibis seisukohaga, et MKS § 59 lg 1 järgi

on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt,

kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel

tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus, kui see on olemas. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle

seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks

konkreetses asjas koguda. Seega on maksuhalduril maksumenetluses tõendite kogumisel ulatuslik

kaalumisruum. Riigikohus on leidnud, et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku

vahetada tõendusteavet ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks

haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat

valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (Riigikohtu üldkogu 17.

veebruari 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 21; Riigikohtu halduskolleegiumi 16.

jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03, p 10 ja 6. novembri 2001. a otsus haldusasjas nr

3-3-1-5401, p 1). Seega ei ole iseenesest välistatud kriminaalasja materjalide kasutamine

maksumenetluses. KKA on aga korduvalt kinnitanud, et maksuhaldurina ei tuginenud ta otsuse

tegemisel MKS § 94 lg-le 1, mille kohaselt maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva

maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Maksusumma määramist hindamise

teel on Riigikohus selgitanud (nt halduskolleegiumi 4. 06. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 19;

16. 10. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-42-13, p-d 12-18; 12.12. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p-d

22-26; 17.12. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-49-13, p-d 18-20; 3.03 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-65-13,

05. 06. 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 15 jt). Kuna MKS annab KKA-le õiguse otsustada

maksusumma määramise valiku üle, siis saab kohus vaid märkida, et maksusumma määramiseks ei

piisa sageli kõik mõõdistustööd, sj isegi siis, kui nad on valminud kriminaalasja huvides; vastustajale

jääb valikuõigus, kuidas õige tulemuseni jõuda ja millist tööd tellida või kasutada.

108. Vältimatult kujuneb põhiliseks vaidlusküsimuseks, kas SMG töö andmed mahtude osas sai tasu

arvutusel aluseks võtta ehk vaidluse all on mõõtmistulemuste õigsus. Kui vastustaja ei tõenda, et

kaebaja on kaevandanud liiva deklareeritust enam, ei ole keskkonnatasu määramine õiguspärane.

Vastustaja on korduvalt nimetanud, et SMG koostatud ekspertarvamus annab mahud, vastustaja

nimetab ka kohtus (vt refereering kohtuotsuse p 42), et ALA 1 kaevandamine on tõendatud SMG

mõõdistamisega. Seda kinnitavad mh ka keskkonnatasu teade ja kontrollakt. Ka kaasatud isik märgib

(refereeritud kohtuotsuse p 68), et SMG tööst kasutatu numbriliselt ülekaevandatud mahtu või et

kaevandatud koguste mahtu kajastas vaid SMG töö ALALT 1 ja aladelt 1 a ja 1 b kaevandatud

koguste arvutust (refereering kohtuotsuse p 72). Lisaks nähtub ka kontrollaktist ja keskkonnatasu

teatest, ka kaasatud isiku vastusest (käesolevas otsuses refereeringu p 77), et VMB tööd võeti aluseks

SMG koostamisel ning nende alusel on tuvastatud kaevandamise ajaline kestus. Ehk kohus nõustub

kaebajaga, et kaevandamise mahtude osas võis talle jääda arusaamatuks, mismoodi vastustaja mahud

määras, va SMG tööst arvutused. Vastustaja samas kinnitas, et ta ei ole kasutanud enda õigust määrata

maksukohustuse ulatus kindlaks hinnanguliselt (MKS § 94 alusel), sj ka „ALA1“ osas. Iseenesest on

õige, et keskkonnatasu teates oli esitatud (tabelina) tasu arvutuskäik kvartalite kaupa, mis on esitatud

selgelt ja arusaadavalt. Samas ei selgita olukorda ka vastustaja ja KM positsioon, et ameti poolt ei ole

(SMG töö) väidetud, et ALA I oleks täies ulatuses ära kaevandatud ja seejärel tagasi pandud.

Haldusaktis endas mahtude arvutuste kujunemist ei kajastata ja see pole sealt jälgitav, kuna see esitab

vaid saadud numbrilised mahud SMG tööst, samal ajal puuduvad mistahes selgitused

arvutiprogrammide kasutamise ja metoodika suhtes. Haldusakt ei ole selles osas jälgitav ega

kontrollitav ehkki kaebaja küsimuste alusel on esitatud erinevaid selgitusi.

109. Vastustaja ja KM on seisukohal, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-67-14 esitatud tõlgendus ei ole

käesoleval juhul kohaldatav, kuna keskkonnatasu teade ei ole ettekirjutus, karistus ega eriõiguse

piiramine, tegemist on maksuseaduse alusel toimuva maksumenetlusega. Seega kohalduks antud

juhul MõõteS-st mitte § 5 lg 2 p 2, vaid § 5 lg 2 p 1, mida riigikohus otsuses nr 3-1-1-67-14

tõlgendanud ei ole ehk SMG töö ei ole „tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmine“ ning sellele ei

kohaldu MõõtS § 5. See, millised nõuded nimetatud tööle kehtisid kriminaalmenetluses, ei oma

maksumenetluses tähtsust, maksumenetluses on SMG tõendina kasutatav ka juhul, kui

mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ei ole.

110. Kohus siinkohal nimetab, et MõõtS § 5 jälgitavuse nõue kehtib muuhulgas ka

kriminaalmenetluse (lg 2 p 3) töö kohta, seega töö pidi vastama MõõtS § 5 nõuetele, kuigi

kriminaalasjas võib mahu arvutus osutuda mittemääravaks, seega pelgalt loendist tööle hinnangut

anda ei saaks. Mahu õige arvutus on oluline maksumenetluses. Vastustaja märgib, et kuigi MõõtS §

5 ei reguleeri isiku enda poolt esitatud mõõdistusandmete nõudeid ja markšeiderimõõdistamise

teostamiseks kasutatakse sageli GPS seadmeid, ei selgita see kohtule SMG töö kasutamise osas

midagi. Kuigi KM leiab, et MõõtS § 5 lg 2 p-le 1 teistsuguse sisu andmine oleks praktiliselt oluliste

tagajärgedega ja muudaks kaevandamisettevõtjatele oluliselt keerulisemaks ja kallimaks

markšeidermõõdistuste läbiviimise, ei ole antud asjaolul käesolevalt tähtsust. Käesolevas asjas ei ole

vaidlusküsimuseks, kidas kaevandajad peaksid endale vajalikke töid tellima. Hinnatakse SMG tööd

ja kohus ei saa kokkuvõttes nõustuda, et MõõtS § 5 ei kohaldunud SMG töö kasutamisele, mis võeti

maksumenetluses aluseks tõendina (MKS § 59 lg 1 kohaselt) või et kindlasti ei kohaldunud MõõtS §

5 lg 2 p 1 SMG töö raames tehtud täiendavatele arvutustele.

111. Kohus leiab, et kui kaevandamismahtude üle järelevalve teostamise pädevus ja kohustus on

riigil ning kui mahtude määramine pole nõuetekohaselt tõendatud, siis on keskkonnatasu teade

õigusvastane ja tuleb tühistada. Kõrgendatud määra kohaldamine tasu arvutamisel saab üksikjuhtumil

olla põhjendatud ja proportsionaalne vaid siis, kui tasu arvutamise aluseks võetud kogus on

võimalikult õigesti ja täpselt välja selgitatud (nt RK otsus asjas nr 3-3-1-3-05, p 13) ja tõendatud.

112. MõõtS § 5 sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise alused. Riigikohus ei ole jätnud

kohtule nähtuvalt lahti selgitamata Mõõtseadust ja kohus ei saa ka kuidagi järeldada, et lahendis

selgitatu alusel saaks käesolevalt järeldada, et MõõtS antud asjas ei kohaldu. Vastavalt seaduse §-le

5 on jälgitavus mõõtetulemuse omadus, mis võimaldab seda seostada rahvusvahelise mõõtühikute

süsteemi (SI) ühikuga katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse

mõõtemääramatusesse; mõõtetulemus on tõendatult jälgitav, kui selle on läbi viinud mõõtja, kelle

kompetentsust on hinnanud ja tõendanud. Käesolevalt pidanuks vastustaja kontrollima ja ise

tõendama, et töö teinud isikul (juriidilisel isikul või Fiena töötaval füüsilisel isikul) on olemas

kompetents, seda võib tõendada riigikohtu lahendist nähtuvalt instrumentaalmõõdistuse koostamisel

EAK tõend. Eesti Akrediteerimiskeskus tegeleb akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja

tõendamisega, akrediteerimisel hinnatakse mõõtja vastavust asjakohastele kompetentsusnõudeid

kehtestavatele rahvusvahelistele standarditele akrediteerimisprotseduuride nõuete järgi, ent

mõõdistustöid tegevad firmad sageli sellist akrediteerimist ei ole läbinud.

113. Tunnistaja I.D. ütlustele ei oleks kohus kuidagi saanud rajada järeldusi tema pädevuse või siis

firma akrediteerimise kohta, lisaks ta ei vallanud seda teemat ja see pole ka tunnistaja kohustuseks.

Akrediteerimise kohta on võimalik saada teavet - http://www.eak.ee/?pageCus=head&head=4 (mil

tunnistused avanevad konkreetse nime all).

Erialaselt

pädevate

mõõtjate

andmed

avanevad

-

http://www.eak.ee/?pageId=102.

Majandustegevusteate alusel (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/233060#alaliik_ja_p__dev_isik)

sai I.D. rakendusgeodeesia hariduse alles 16.06.16. ja ta vastutab ehitusgeodeetilise uuringu eest. Ehk

vaidlust ei saaks olla selles, et Sirkel & Mall Geodeesia OÜ tegevusalaks on ehitusuuringud ja

tegevus on küll lubatud 04.01.2010, kuid ei firma ega I.D. pole akrediteerimist taotlenud, kuid nagu

nähtub, siis sai I.D. sai vastutada ehitusgeodeetilise uuringu eest märgitud ajast.

114. Asjas on koostatud kontrolltoimik (tlk 97 I kd), kohtule on esitatud SMG ekspertiis ( tlk 120 I

kd), mille tiitellehel ja üldosas on märgitud geodeet - I. D.; projektijuht M.A., töö tehti 2013

septembris KKI tellimusel, välitööd ja hilisemad arvutused tegi I.D.. Maa-ala on mõõdistatud riigi

koordinaatide süsteemis L-EST´97 ja kõrgused on antud BK77 kõrguste süsteemis, GPS baasjaamana

kasutati Geosoft OÜ kahesageduslikku püsijaama nr 5001(GEOSOFT), mis asub mõõdistusalast ca

7 km kaugusel. Saadud L-EST97 süsteemi koordinaadid rahuldavad mõõdistamise täpsusvajadusi;

mõõdistatud ala suuruseks on ca 9,0 ha; mõõtmismeetod – GPS. Arvutuste osas on viited, et need

vastavad Keskkonnaministri määrusele nr 22 05.04.11.a. ja Majandus –ja Kommunikatsiooniministri

23.01.12 määrusele (viited paragrahvidele puuduvad) ja I.D. märkis, et metoodikat ta eraldi oma töös

välja ei toonud.

Tlk 124 on töö seletuskiri, milles on nimetatud, et töö läbiviija oli firma töötaja markšeider I. D.;

kameraaltöö teostas I.D.; välitööde aeg: 09.09.13- 22.09.13, kameraaltöö 2013 september ja

mõõtmise eesmärk- kindlaks määrata ülekaevandatud maavara maht.

Ehk kohus saab järeldada, et tööst võeti ja sai võtta eelmärgitud mahu andmed ja kohtule ei nähtu et

mahu oleks määranud KKA, kui ta kasutas seda tööd ja muid töid ei koostatud; vastavalt ei ole selliselt

ka haldusaktis teistsugust motivatsiooni esitatud.

Veel on seletuskirjas täpsustatud mõõtmisviisi, kasutatud instrumente, so GNSS mõõdistus, Trimble

R 8 – 2 GNSS süsteem, antud on horisontaalne ja vertikaalne mõõtmistäpsus, plaani mõõtkava, arvuti

tarkvara (AutoCAD Civil 3 D 2014; AutoCAD 2010 (lepingu nr 34711392789); lisatud on mahu

arvutuse tabelid Cut/Fill Report. I.D. oskas kohtuistungil 03.05.2016 tunnistajana täpsustada, et

kasutatud instrumendi numbrit ei fikseeritud ja kuigi I.D. ütles kohtule, et GPS seadmel on pass, on

ta hiljem teatanud, et passi seadmel ei ole (tlk 132 II kd ). I.D. selgitas R.S. küsimusele, et kolmas

isik saab tööd kontrollida, kuna lisas on esitatud mõõdetud punktid ja küsimusele, kus töös on

esitatud mahtude arvutused, vastas tunnistaja, et lisatud on programmist väljavõtted, mahu arvutused

tabelid Cut/Fill Report (protokolli lk 11). I.D. selgitas, et programmi andmete sisestamisel on see

koht, mil võib eksimusi tulla, mahu arvutamisel kasutatakse programmi (protokolli lk 16). Samas

tuleb kohtul nõustuda kaebajaga selles, et töö kinnitamine projektijuhi poolt jääb ebaselgeks; I.D. on

teinud ise kõik tööd, ent kohtul puudub teave projektijuhi kompetentsis neid töid kontrollida.

Tlk 186 (II kd) esitas KKA oma seisukohad ja jäi selle juurde, et Majandus-ja

Kommunikatsiooniministri 23.01.12 määrus nr 9 „Markseideritöö kord“ on toodud tööle

kohustuslikud nõuded ja kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta leiab, et SMG

töö ei vasta nõuetele; kutse osas nõudeid ei olnud esitatud, lisaks on tegemist sõltumatu

mõõdistusettevõttega, kes teostas töö kriminaalmenetluse käigus ja eksperti on hoiatatud (KarS §

321 järgi). Alates 01.01.17 hakkas kehtima uus MaapS, mille § 74 lg 1 ja 2 kohaselt on kompetentsuse

nõue, varem sellist nõuet kutse osas ei olnud. Kutsetunnistuse saamine ei tähenda ka automaatselt

kohtueksperdiks olemist; 2013 ei kehtinud ka kutsestandard ja Kutseseadusele ei saa tugineda.

Kaebaja ei ole ka viidanud, millised I.D.i ütlused on 03.05.16 antud nii, et saaks teda lugeda

ebapädevaks. KKA selgitab veelkord, et keskkonnatasu ei määratud hindamise teel, varem on ta seda

juba selgitanud nt 07.01.16 istungil (protokoll lk 13 kolmas lõik). KKA leiab, et tähelepanuta tuleb

jätta kõik kaebaja väited seoses I.D.i, SMG töö ebapädevusega, seisukohtade ptk IV, V väidetega,

kuna kaebaja ei ole esitanud, milles seisneb uurimispõhimõtte rikkumine; ptk VII keskkonnakasutuse

argumentatsioon ei vasta kaebajal seaduse nõuetele.

Oma seisukohti ei muutnud ka KM 08.01.18 vastuses ( tlk 184 II kd). Vaidlustatud keskkonnatasu

teade on HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 üheselt mõistetav, selles on faktilised ja õiguslikud põhjendused,

piisavad selgitused, sj SMG töö kasutamiseks; I.D.i suhtes ei tule kasutada ka KutS, sest § 15 lg 2

järgi ei ole kutsetunnistus töötamise eeltingimus. Uued maksukohustust vähendada võivad tõendid

või väited tuli esitada enne maksuotsuse tegemist ja kohtumenetluses on nad esitatud hilinemisega.

115. Kohus ei nõustu kokkuvõttes sellega, et kehtinud Mõõteseaduse kohaselt, kui seal on märgitud, et

mõõtetulemuse jälgitavus peab olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral,

riikliku järelevalve käigus, ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja

vahekohtumenetluses, väärteo kohtuvälises menetluses ning muudel õigusaktidega ettenähtud

juhtudel, et siis ei kohaldunud see vaidlusalusele haldusaktile. Riigikohus on ammendavalt selgitanud

mõõtja pädevuse nõude osas, miks see on oluline mõõtmiste usaldusväärsuse seisukohast.

Mõõtetulemuse jälgitavuse osas ei olnud MõõteS §-s 5 kehtestatud viisil, et muu õigusakt sellega

arvestamise välistanuks ja mõõtetulemuse jälgitavus oli selliselt tagatud valdkondades, kus mõõtmise

usaldusväärsus on nõutav kõrgeimal tasemel.

Seadusandja on otsustanud määrata kõrgema keskkonna kasutusõiguse hinna loata tegutsemise puhul

(KeTS § 5 lg 4). KeTS § 4 lg 1 kohaselt on keskkonnatasu eesmärk vältida või vähendada

loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud

võimalikku kahju, siis keskkonnatasu määramine KKA poolt keskkonnatasu teatega tasumisele

kuuluva summa osas tähendab keskkonna kasutusõiguse hinda. KeTS § 3 lg 3 kohaselt

keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. KeTS § 3 lg 2 p 2 järgi

loetakse keskkonnakasutuseks KeTS tähenduses maavaravaru kaevandamist. Loodusvara

kasutusõiguse tasu makstakse KeTS alusel kehtestatud tasumäärade järgi, millede kehtestamisel

arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi

keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust (KeTS § 3 lg 4). KeTS § 5 lg 1 järgi

maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel

õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada

jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.

Põhiseaduse § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused. Ülaltoodust tulenevalt

nähtub, et vastustaja asus määrama rahalist kohustust, seega kohus ei saa nõustuda seisukohaga, et

MõõtS § lg 2 p 1 loendi tõttu MõõtS § 5 ei kohaldu, kui maksuhaldurina KKA määrab keskkonnatasu

ja koostab selleks teate.

116. Vastustaja ja KM selgitustest jääb mulje, nagu ei oleks tegemist avalik-õigusliku rahalise

kohustuse panemisega kaebajale, kui samas nähtub, et viidi läbi üksikjuhtumi kontroll AS TREF Nord

maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse ja tasumise õigsuse üle. Kuigi KM märgib, et

Keskkonnatasude seaduse § 311 lõike 6 kohaselt on KKA selle seaduse nõuete täitmise kontrollimise

eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise,

saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise

kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove, siis selle üle keegi ka ei vaidle. Antud

tingimustel ei tähenda see, et käesolevalt ei viidud läbi kontrollmenetlust maksude tasumise suhtes.

KKA ei ole ise tellinud mahu mõõtmiseks eraldi tööd, seega on ta kasutanud enda maksuteate

koostamiseks tõendina SMG tööd. Kohtule jääb selles valguses arusaamatuks selgitus, et muudest

mõõdistustest keskkonnatasude seadus ei räägi ja SMG töö ei ole koostatud kontrollmõõdistamisena

keskkonnatasu määramiseks, töö puhul ei ole tegemist ka ekspertarvamusega MKS § 68 tähenduses.

Asjaolu, et ekspertiis tehti kriminaalasja menetluses ei välistanud ega takistanud KKA läbi viia maksu

määramiseks kontrolli, mis seadus nimetab ja millele vastustaja viitab.

Iseenesest on õige, et tulenevalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja

otsustamiseks vajalikke tõendeid, kuid kui vastustaja maksuhaldurina otsustas kasutada SMG tööd ja

saab mahud esitada sealt, siis peab see tõend olema vastavuses ka MõõtS nõuetega. Mõõtetulemuste

jälgitavuse nõude osas ei kehtinud töö tegemise ja haldusakti andmise ajal erisusi ja missugused

muutused kaasnevad seotult MõõtS muutmisega, ei ole käesoleva kohtuasja küsimus, tagasiulatuvalt

neid muutunud norme ei saa rakendada. Muutuste vajadus MõõtS ja teistes seadustes on pigem

reaktsioon Riigikohtu lahendis märgitule, mis veelkord kinnitab, et MõõtS kuulus kohaldamisele nii

nagu ta oli sätestatud.

117. KKA koostatud teatises ja alusmaterjalides ei ole kajastatud, kuidas KKA teostas kontrolli SMG

töö kasutamise võimalikkuse üle. Pigem võib mõista, et usaldati SMG tööd, kuna see oli tehtud

kriminaalasja raames, ta oli olemas instrumentaalmõõdistusena, eksperti oli hoiatatud. KKA tuli

seadusest tulenevaga arvestada aga ka ajal, mil puudus Riigikohtu otsus. Küsimuse komplitseerituse

tõttu asus vastustaja kohtumenetluses küll koguma tõendeid GPS seadmete kasutamise kohta (MõõtS

§ 2 lg 6) ja esitas kohtule tehtud päringud ja saadud vastused Maa-ametilt, AS Metrosert, OÜ Geosoft

( tlk 101; 103; 105; 107; 109; 111) ja TTÜ- lt (tlk 114). Saadud tõendid aga ei väära asjaolu, et SMG

töö ei saa olla tõendiks mahuarvutuse osas, kui see ei arvesta MõõtS nõudeid. Sj on TTÜ vastusest

äratuntav, et ka nemad arvestavad, et GPS seadmete kalibreerimise menetlusest ei saa lahus hoida

mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatusse nõuet (MõõtS § 5 lg 1) ja pädeva mõõtja nõuet.

118. KKA maksuhaldurina (KeTS § 331 lg 4) on kohustatud koguma ja kasutama lubatud tõendeid,

et maksuhaldur saaks koostada keskkonnatasu teate. Nagu kohus märkis, siis teate koostamiseks on

vajalik teada tegelikult kaevandatud maavara kogust. Teadmata kogust/mahtu, ei ole võimalik tasu

arvutada. Kohus juba märkis, et asjaolu, et väidet seoses Riigikohtu lahendi arvestamata jätmisega ei

ole kaebaja varasemates menetlustes esitanud, ei oma tähtsust. Maksumaksja ei pea taotlema seaduste

õiget kohaldamist ja väite esitamata jätmine või hiline esitamine ei vabasta vastustajat kohustusest

koostada seadusekohane haldusakt. Vastab tõele, et vastavalt HKMS § 158 lg 2 lausele 2 hindab

kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal

kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Kohus käesolevalt aga saabki asuda seisukohale, et

haldusakti andmise ajal tuli vastustajal lähtuda akti andmise ajal kehtivast seadusest vaatama sellele,

kas kaebaja oli seda varem ära märkinud. Kuigi Riigikohus on teinud asjas nr 3-1-1-67-14 lahendi

13.11.2014 ja maksuteade koostati 13.08.14.a., ei ole Riigikohtu lahend selleks õiguslikuks aluseks,

vaid kehtinud seadus. Kaebaja on käesolevalt kasutanud selle tõlgendamisel antud seisukohti.

Riigikohus on selgitanud, et MõõteS § 2 lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum

mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil. Nagu nähtub, siis ka käesolevas asjas on

vastustaja tuginenud tööle, milles kirjeldatud tegevus vastab MõõteS § 2 lg 1 p-s 22 toodud

määratlusele ja on käsitatav mõõtmisena. GPS-liikuvjaam Trimble R8 on aga selle mõõtmistöö käigus

kasutatud mõõtevahend ehk kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse

mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega (MõõteS § 2 lg 1 p 19).

Kontrollmõõdistamise välitöid teinud isik on vaadeldav mõõtjana ehk isikuna, kes mõõtmiste või

katsetuste käigus määrab füüsikaliste suuruste väärtusi (MõõteS § 2 lg 1 p 21). Mõõteseadus nõuab,

et teatud juhtudel oleks mõõtetulemuse jälgitavus (MõõteS § 2 lg 1 p 5) tõendatud (MõõteS § 5).

MõõteS § 5 lg 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel juhtudel: tolli-

ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral (p 1); riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste

alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust (p 2); ekspertiisi

tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo

kohtuvälises menetluses (p 3); muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel (p 4).

Vastustaja leiab jätkuvalt, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema

tõendatud vaid seaduses loetletud juhtudel. Riigikohus märgib, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaldatavuse

seisukohalt on otsustav hoopis see, millisel eesmärgil mõõtetulemust kasutatakse. Olukorras, kus riik

tugineb mõõtetulemusele selleks, et tõendada mõne avalik-õigusliku normi rikkumist, mille tõttu

tehakse isikut koormav ettekirjutus, kohaldatakse väärteokaristust või piiratakse eriõigust, ei sõltu

mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise olulisus sellest, millise menetluse raames mõõtmine on tehtud.

Tähtis on hoopis see, millisel viisil ja määral mõõtetulemusele tuginedes isiku põhiõigusi piiratakse.

MõõteS § 5 lg 2 p 2 formuleerides on seadusandja tõenäoliselt lähtunud eeldusest, et sellised

mõõtmised, mille tulemuste alusel võidakse tuvastada avalik-õiguslike normide rikkumine ja teha

ettekirjutus, määrata karistus väärteoasjas või piirata eriõigust, toimuvad reeglina riikliku järelevalve

käigus. Sellest ei saa aga järeldada, et kui näiteks ettekirjutuse tegemisel tuginetakse väljaspool

riikliku järelevalve menetlust tehtud mõõtmise tulemustele, võib nende jälgitavus olla mõõteseaduse

kohaselt tõendamata.

119. Kohus ei näe käesolevas asjas võimalust jätta tähelepanuta, et ka käesolevalt tuginetakse avalik-

õiguslike normide rikkumisele, mil MõõtS kuulub kohaldamisele. Iseenesest on õige, et maksuhaldur

ei saa maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused

olemas, ent see peab toimuma kohases menetluses ja kui MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste

jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike normide

rikkumine, mille tõttu pannakse isikule maksukohustus, siis tuleb lähtuda sellest, et riigi

keskkonnakahju nõude materiaalõiguslikuks aluseks on MaaPS § 74 lg 1 p 1 koostoimes sama

paragrahvi lõikega 41. Nende normide alusel saab tekkida üksnes avalik-õiguslik suhe ja

maksukohustus. Riigikohus selgitabki, et sellest, kas haldusorgan peab avalik-õigusliku normi

rikkumisest tuleneva riigi nõude, nt avalik-õigusliku keskkonnakahju nõude, maksmapanekuks

väljastama sundtäidetava ettekirjutuse või makseteatise või esitama kahju tekitaja vastu hagi

tsiviilkohtu- või kriminaalmenetluses, ei saa olulisel määral sõltuda tõendamisstandard, mida riigil

tuleb oma nõude eeldusi või ulatust põhjendades järgida.

120. Käesolevalt puuduks alus väita, et kui riik paneb avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva

rahalise nõude maksma haldusmenetluses keskkonnatasu määramiseks, et siis ei pea riik nõude

tõendamisel järgima reegleid, mis kehtivad sarnaste nõuete maksmapanekul ettekirjutusega

haldusmenetluses. Seadusandja võib teatud juhtudel näha ette erisused üldisest tõendamisstandardist.

Käesolevalt teistsuguseid standardeid kasutatud töö suhtes teate koostamise ajal ei esinenud.

MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev

mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt

kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui

mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse

ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud

mõõtevahendi kasutamisest. Seega jagunevad mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõuded mõõtja

ja mõõtevahendi suhtes kehtivateks nõueteks. Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse MõõteS §

5 lg 3 kohaselt akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Akrediteerimisel

hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise

standardi

nõuetele,

järgides

asjakohastes

rahvusvahelistes

standardites

sätestatud

akrediteerimisprotseduure ja nõudeid (MõõteS § 5 lg 4). Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab

Eestis akrediteerimisasutus (MõõteS § 5 lg 5). Ka Riigikohus selgitab, et lisaks mõõtja pädevusele

eeldab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus seda, et mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi

taatluskohustus oleks täidetud või kui taatluskohustus puudub, oleks see jälgitavalt kalibreeritud.

Käesolevalt kasutati SMG tööd, mil mõõtmiseks kasutati GPS-seadet ja vaidlust ei jäänud selles, et

kui GPS-seadmeid ei ole kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele

kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse, et siis pole sellise seadme puhul taatluskohustust.

Kuna aga MõõteS § 5 lg 1 kohaselt eeldab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus taatluskohustuseta

mõõtevahendi kasutamise korral seda, et mõõtevahend oleks jälgitavalt kalibreeritud, siis on

Riigikohus selgitanud, et kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks

seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava

väärtuse vahel (MõõteS § 2 lg 1 p 6). Selleks, et oleks võimalik eitada MõõteS § 5 kehtivus

geodeetiliste mõõtmiste puhul, peaks seadus ette nägema sellekohase erinormi. Sellist normi kehtivas

õiguses ei ole, vaid geodeetiliste mõõtmistööde käigus kasutatavate mõõteriistade puhul on

kalibreerimine võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik. Ehk MõõteS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevat nõuet,

et teatud mõõtmiste puhul peab kasutama jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, ei mõjuta ka see,

kas konkreetsel mõõtmisel kasutatud mõõtevahendit on tehniliselt võimalik kalibreerida või mitte.

Olukorras, kus mõõtevahendit ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida, ei saa seda MõõteS § 5 lg 1

kohaselt ka MõõteS § 5 lg-s 2 nimetatud mõõtmisteks kasutada. Lisaks nimetab kolleegium, et

vähemalt teatud mõõtmiste jaoks on GPS-seadmete kalibreerimine võimalik, nt on Eesti

Akrediteerimiskeskus

väljastanud

PRIA

GPS-i

töögrupile

akrediteerimistunnistuse

põllumajanduslike maatükkide pindala mõõtmisel kasutatavate GPS-mõõturite kalibreerimiseks (vt

http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/K021.pdf).

Kuivõrd kohtupraktikas tsiviilhagi tõendamiseks ei loetud piisavaks akrediteerimistunnistuseta

mõõtja tegevust, siis ei saa käesoleva kohtu arvates olla olemuslikku vahet kontrolli teostamise

nõuetel, kuivõrd tegemist on avalik õigusliku kohustuse täitmisele suunatud tegevusega ja

keskkonnatasu määramisega, millega tuleb arvestada ka haldusmenetluses (maksumenetluses).

Käesolevas haldusasjas sellist tunnistust SMG kohta kohtule ei esitatud ja jälgitavalt kalibreeritud

ehk keskkonnakahju suuruse tõendamiseks kasutatud mõõtetulemuste andmete puhul ei ole täidetud

kumbki MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatud jälgitavuse kriteerium. Kuna muid tõendeid vastustaja liiva

koguses ja mahuarvutuses kaevandamisega tekitatud keskkonnakahju ulatuse tõendamisel ei

kasutanud, VMB tööst olid saadud andmed kaevandamise ajalise kestuse esitamiseks, mida vastustaja

usaldas. Maksuteatise aluseks olnud kontrollakt toetub mahuarvutuses SMG tööle, seega toetus

vastustaja MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetele mittevastavale tõendile.

Kuigi juriidiline isik on majandustegevuse registris õigustatud seal märgitud töid teostama, ei

asendaks see eelnevalt kirjeldatud akrediteerimissüsteemi kasutust. Kuna määrati maavara

kaevandamisõiguse tasu ning kõrgendatud tasumäärad, siis peavad kogused/mahud olema tuvastud

nõutaval viisil ja ei piisa, kui tasumise arvutustehted on jälgitavad. Vastustaja on korduvalt

kinnitanud, et ta lähtus vaid mõõdistuse andmetest, seega sai ta mahud eelmärgitud viisil ehk tõendil,

mida kohtus ei saa kasutada. Kui maksuarvutuseks oluline tõend langeb ära, siis nähtub, et haldusakti

ei ole muudmoodi motiveeritud, kui viidetega SMG tööst võetud mahu andmetele, lisamata

endapoolselt mahu arvutamise metoodikat või käiku, et saadud tulemust saaks kontrollida.

121. Menetluslikud küsimused. Kaebaja pretensioonid seotult tunnistaja I.D. ülekuulamisega ei ole

asjakohased, kuna kaebaja sai väidetult vastused enda küsimustele ja ei nähtu, et menetlusosalised

oleksid tema ütlustele tuginenud. Kohus lähtub helisalvestisest ja ei hakka kontrollima üle kaebaja

protokolli adekvaatsust. Ekspertiisi vajaduse asjaolud langesid kohtule nähtuvalt ära juba menetluse

käigus ja kaebaja uuesti taotlust ei korranud ega põhjendanud, selleks puudub ka vajadus, kuna

kaebaja palub kohaldada kehtivat õigust. Tunnistaja J.V. ülekuulamisest kaebaja sisuliselt loobus ja

J.V. osales asjas nõustajana.

122. Vaideotsuse vaidlustamisega seotult märgib kohus, et kaebaja on esitanud kohtule selgelt

kaebuse Keskkonnaameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks.

Kohtule vastamisel on kaebaja läbivalt märkinud vaid selle nõude ning ka vastustajana on kaebaja

käsitlenud üksnes KKA. Kaebaja ei ole kordagi märkinud, et kohtumäärus (tlk 46 I kd) oleks vigane.

Seega teadis kaebaja, milline haldusakt on arutamisel, kes on vastustajaks ning kellele ta vastas ja

millise otsuse kohus saab teha.

123. Kaebaja palub määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Eesti Vabariigilt Keskkonnaameti

kaudu välja 7884 eurot (sh käibemaks 1314 eurot).

Vastustaja menetluskulude suurusega ei nõustu ning vaidleb nendele vastu. Vastustaja on seisukohal,

et menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada.

Riigilõivu väljamõistmisele kaebuse rahuldamisel vastustaja vastu ei vaidle. Vastustaja ei ole nõus

hüvitama kaebaja lepingulise esindaja kulusid, mille kandmine seoses käesoleva kohtuvaidlusega ei

ole üheselt tõendatud. Vastustaja toob välja, et arvetele nr 150103, nr 150222, nr 20150070, nr

20150133, nr 20160068, nr 20160188, nr 2605019, nr 2606018 ja nr 2607020 lisatud

spetsifikatsioonide kohaselt on teenus osutatud keskkonnatasude maksuvaidluses, kuid neist ei selgu,

millise kohtuvaidlusega või maksuvaidlusega seoses nendes viidatud teenus on osutatud. Osaliselt

jääb isegi arusaamatuks, kas tegemist on üleüldse kohtumenetluses oleva maksuvaidlusega. Nii

näiteks on arve nr 20150070 spetsifikatsiooni kohaselt kaebaja esindaja poolt 22.07.2015 osutatud

teenuse sisuks olnud „vastuväidete koostamine taotluse rahuldamata jätmise peale“. Seega on

vastavate teenustega seotud kulud põhjendamatud ning nende vajalikkust ei saa hinnata. Vastustaja

ei ole ka nõus hüvitama kaebaja lepingulise esindaja kulusid, mis on seotud Keskkonnaministeeriumis

läbiviidud vaidemenetlusega. Vastustaja toob välja, et arve nr 150103 lisatud spetsifikatsioonist

nähtub, et kaebaja esindaja kulud on seotud keskkonnaministri 10.12.2014 vaideotsusega ja

Keskkonnaameti 26.09.2014 arvamusega tutvumisega. Tegemist ei ole haldusasjas 3-15-78 kantud

menetluskuludega HKMS §101 mõttes, vaid kaebaja esindaja vaidemenetluses kantud kuludega. Ka

ei ole vastustaja nõus hüvitama kaebaja lepingulise esindaja kulusid, mis on kantud seoses kaebaja ja

asjatundjaga suhtlemisega (nõupidamine kliendiga, e-kirjade vahetamine, suhtlemine asjatundjaga

jmt.). Arvetele nr 150103, nr 20160068, nr 20160188, nr 2605019,nr 2606018, nr 2607020 ja nr

2708038 lisatud spetsifikatsioonidest nähtub, et osaliselt on kaebaja esindaja kulud seotud

suhtlemisega kliendi ja asjatundjaga (sealhulgas kirjed nimetustega: „nõupidamine kliendiga“, „e-kiri

kliendile“, suhtlemine asjatundjaga“) on tehtud 15.12.2014, 22.12.2014, 06.01.2016, 07.01.2015,

09.03.2016, 27.04.2016, 09.05.2016, 27.05.2016, 26.06.2016, 07.01.2016, 19.07.2017. Suhtlemine

on toimunud sama tunnihinnaga, mis kaebuse ja kirjalike seisukohtade koostamine (120 eur/h + km).

Enamikel juhtudel on suhtluse arvete spetsifikatsioonides abstraktne ja avamata, st pole arusaadav

kas suhtlus on toimunud seoses käesoleva kohtuasjaga. Vastustaja hinnangul peaks eeltoodud

teenused ja nende kompenseerimine sisalduma kaebuse/seisukohtade koostamist puudutavas kõrges

tunnihinnas, mitte olema eraldi hüvitatavad vastustaja poolt. Kaebaja on küll esitanud ostetud

teenuste arved ja maksekorraldused, millest nähtub, et kaebaja on kulusid kandnud, kuid kuna

vastustajal puudub eespool kirjeldatud privaatsele suhtlusele ja kirjavahetusele juurdepääs, on nende

põhjal kulude vajalikkust ja põhjendatust võimatu järeldada. Seetõttu ei peaks need menetluskulud

olema väljamõistetavad vastustajalt. Liiati on vastustaja hinnangul asjatundjaga suhtlemine eelkõige

esindaja eneseharimisega seonduv ja selleks kulunud aja tasustamine ei ole põhjendatud. Ka ei ole

selge, millise ala asjatundjaga kaebaja esindaja suhtles. Isegi kui nende teenuste ostmisega seotud

menetluskulu lugeda hüvitatavaks, tuleb väljamõistetavat summat vähendada kuna viidatud teenuste

hind ei peaks olema samaväärne kaebuse või seisukoha koostamisega.

Täiendavalt leiab KKA (st juhul, kui lugeda tõendatuks, et kõik kaebaja poolt 27.12.2017 esitatud

menetluskulud on seotud käesoleva kohtuasjaga), et kokku on kaebuse (5h 45min) ja kirjalike

seisukohtade (12h) koostamiseks kulunud ebamõistlikult palju aega, arvestades, et kaebuses kordas

kaebaja paljuski juba vaidlustusmenetluses esitatud varasemaid seisukohti. Ebausutav on ka, et

kirjaliku seisukoha koostamiseks kulus kaebaja esindajal poole rohkem aega kui kaebuse

koostamiseks. Menetluskulude suurus on üllatav ja ebamõistlik ega ole kooskõlas Riigikohtu

seisukohaga kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, mille kohaselt väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne

suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.

Kohtu hinnangul on esitatud menetluskulude taotlus põhjendatud vaid osaliselt.

Esmalt osundab kohus, et kaebaja esitatud arvete kogusumma ja kaebaja nõutud õigusabikulude

suurus ei ühti ning summad on erinevad. Kaebaja nõuab menetluskulude hüvitamist summas 7884

eurot ning arvete kogusumma on 11 628 eurot, kuid arvete spetsifikatsioonidel toodud toimingute

ajakulu kokku 54 h ja 45 min ning tunnitasu suurus (144 eurot koos käibemaksuga) siiski ühtivad

kaebaja poolt nõutud menetluskulude suurusega (so 54 h 45 min x 144 eurot= 7884 eurot). Seejuures

ei ole kaebaja nõudnud vastustajalt menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõivu. Kaebaja on esitanud

kohtule järgmised arved kogusummas 11 628 eurot ning arvetel on toodud järgmised toimingud ja

nendele kulunud aeg:

1) 12.01.2015 arve nr 150103 - keskkonnatasude maksuvaidlus 4 h 20 min, maksumusega 1296

eurot (sh käibemaks 216 eurot). Spetsifikatsioon: 12.12.2014 tutvumine keskkonnaministri

10.12.2014 vaideotsuse ja Keskkonnaameti 26.09.2014 arvamusega 1 h 25 min; 15.12.2014

nõupidamine kliendiga, ettevalmistumine 1 h 50 min; õiguslik analüüs seoses J. V.lt saadud

infoga, e-kiri kliendile.

2) 3.02.2015 arve nr 150222 - keskkonnatasude maksuvaidlus 7 h 05 min, summas 1020 eurot

(sh

käibemaks

eurot).

Spetsifikatsioon:

7.01.2015

nõupidamine

Jaan

V. markšeiderbüroos 1 h 20 min; 12.01.2015 kaebuse koostamine Keskkonnaameti 13.08.2014

maksuotsusele 5 h 45 min.

3) 17.08.2015 arve nr 20150070 – keskkonnatasude maksuvaidlus 3 h 20 min, summas 3444

eurot (sh käibemaks 574 eurot). Spetsifikatsioon: 22.07.2015 vastuväite koostamine taotluste

rahuldamata jätmise peale 3 h 20 min.

4) 16.11.2015 arve nr 20150133 - keskkonnatasude maksuvaidlus 3 h 50 min, summas 1332

eurot (sh käibemaks 222 eurot). Spetsifikatsioon: 7.10.2015 kohtunõudele vastuse koostamine

3 h 50 min.

5) 8.02.2016 arve nr 20160068 – keskkonnatasude maksuvaidlus 9 h 35 min, summas 1380 eurot

(sh käibemaks 230 eurot). Spetsifikatsioon: 6.01.2016 ettevalmistumine istungiks, suhtlemine

asjatundjaga 2 h 15 min; 7.01.2016 menetluskulude aruande koostamine 30 min; 7.01.2016

osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised (enne ja pärast istungit) 6 h 50 min.

6) 7.04.2016 arve nr 20160188 - keskkonnatasude maksuvaidlus 1 h 50 min, summas 264 eurot

(sh käibemaks 44 eurot). Spetsifikatsioon: 9.03.2016 nõupidamine nõustaja juures (istungiks

ettevalmistumine).

7) 3.05.2016 arve nr 2605019 – keskkonnatasude maksuvaidlus 2 h 25 min, maksumusega 348

eurot (sh käibemaks 58 eurot). Spetsifikatsioon: 27.04.2016 küsimuste ettevalmistamine I.

D.´ile 2 h 25 min.

8) 10.06.2016 arve nr 2606018 - keskkonnatasude maksuvaidlus 9 h 40 min, summas 1392 eurot

(sh käibemaks 232 eurot). Spetsifikatsioon: 3.05.2016 ettevalmistumine istungiks 1 h 20 min;

3.05.2016 osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised (enne ja pärast istungit) 6 h 55

min; 9.05.2016 nõupidamine J. V. ja kliendiga 1 h 10 min; 27.05.2016 tutvumine

kohtunõudega, e-kiri kliendile 15 min.

9) 7.07.2016 arve nr 2607020 - keskkonnatasude maksuvaidlus 15 min, summas 36 eurot (sh

käibemaks 6 eurot). Spetsifikatsioon: tutvumine SMG vastusega kohtunõudele, e-kiri kliendile

15 min.

10) 4.08.2017 arve nr 2708038 – keskkonnatasude maksuvaidlus 25 min, maksumusega 1464

eurot (sh käibemaks 244 eurot). Spetsifikatsioon: 19.07.2017 tutvumine vastustaja tõendi

esitamise taotlusega, kokkuvõte ja arutelu kliendiga 25 min.

11) 21.12.2017 arve nr 2712091 - keskkonnatasude maksuvaidlus 12 h, summas 1728 eurot (sh

käibemaks 288 eurot). Spetsifikatsioon: 5.12.2017 kirjaliku seisukoha koostamine 3 h 50 min;

6.12.2017 tutvumine kohtuasja toimikuga kohtus, kirjaliku seisukoha koostamine 2 h 35 min;

13.12.2017 kirjaliku seisukoha koostamine 2 h 35 min; 21.12.2017 kirjaliku seisukoha

koostamine 3 h.

HKMS § 108 lg 12 esimese lause kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. HKMS § 101 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1

nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. HKMS §

109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. HKMS § 108 lg 12 teise

lause kohaselt kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui

kuludele ei ole esitatud vastuväidet. Põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda

asja keerukusest, arvestades nii keerulisi õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, mis

muudavad vaidluse keeruliseks. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb hinnata TsMS §175 lg1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku

hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.

Arvetest nähtuvalt on esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta 120 eurot ning koos käibemaksuga 144

eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja kooskõlas tavapäraselt vastava teenuse eest nõutavate

hindadega. Et õigusteenuse osutaja osutab teenust ühe hinnaga erinevate toimingute tegemisel, ei ole

aluseks õigusabikulude vähendamisele.

Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et arvel nr 150103 toodud toimingud puudutavad vaidemenetlust

ning vastavate toimingutega seotud kulud ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele. Arvestades, et

kaebaja läbis enne kohtusse pöördumist vaidemenetluse, oli kaebuse kohtule esitamiseks

vaideotsusega tutvumine vajalik ja põhjendatud toiming. Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et

õigusabikulud tuleks jätta välja mõistmata põhjusel, et arvetele on märgitud selgitusena

„keskkonnatasude maksuvaidlus“, arvestades, et arvete spetsifikatsioonidel on ära toodud teostatud

toimingud, mille kirjelduse ja kuupäeva põhjal on võimalik veenduda, et tegemist on käesolevas

haldusasjas teostatud toimingutega.

Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud toimingute teostamisele märgitud ajakulu. Toimingute

ajakulu ja põhjendatuse hindamisel lähtub kohus kaebaja esitatud arvete spetsifikatsioonidel märgitud

toimingutest ja nende ajakulust.

Arvetel nr 150103 ja 150222 näidatud toimingud (tutvumine keskkonnaministri vaideotsuse ja

Keskkonnaameti arvamusega, nõupidamine kliendiga, ettevalmistumine, õiguslik analüüs seoses J.

V.lt saadud infoga, e-kiri kliendile, nõupidamine J. V. markšeiderbüroos ja kaebuse koostamine

Keskkonnaameti 13.08.2014 maksuotsusele) puudutavad kaebuse koostamiseks ettevalmistamist ja

kaebuse koostamist, kuid vastavate toimingute ajakulu (kokku 11 h ja 25 min) on ülemäära suur ja ei

ole sellises mahus põhjendatud.

Arvestades vaideotsuse ja Keskkonnaameti arvamuse mahtu (vastavalt 23 lk ja 6 lk) on vastavate

dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Asja mahtu ja eelneva

vaidemenetluse läbimist arvestades on põhjendatud ajakulu õiguslikule analüüsile, kliendiga

suhtlemisele ja eelmainitud arvetel märgitud nõupidamistele maksimaalselt 2 tundi. Arvestades

kaebuse mahtu ja sisu (23 lk) ja asjaolu, et eelnevalt oli läbitud ka vaidemenetluse, on kaebuse

koostamise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 5 tundi. Seega on arvetel nr 15003 ja 150222 näidatud

toimingute ajakulu teenuse osutamise tunnihinda arvestades põhjendatud maksimaalselt 8 tunni

ulatuses, maksumusega 1152 eurot (sh käibemaks 230,4 eurot).

Arvetel nr 20150070 ja nr 20150133 toodud toimingute „vastuväite koostamine taotluse rahuldamata

jätmisele“ ja „kohtunõudele vastuse koostamine“ ajakulu on samuti põhjendamatult suur, so kokku 7

tundi ja 10 minutit. Arvestades, et 22.07.2015 koostatud ja 23.07.2015 kohtule esitatud vastuväite

sisulise osa maht moodustab vaid 2 lk, on nimetatud toimingu ajakulu põhjendatud maksimaalselt 2

tunni ulatuses. Arvestades 1.09.2015 kohtunõudele 7.10.2015 vastuseks esitatud menetlusdokumendi

mahtu ja sisu (4 lk), samuti kohtunõude enda mahtu ja sisu (9 lk) on vastava toimingu ajakulu

põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Seega on arvetel nr 20150070 ja 20150133 näidatud

toimingute ajakulu teenuse osutamise tunnihinda arvestades põhjendatud maksimaalselt 4 tunni

ulatuses, maksumusega 576 eurot (sh käibemaks 115,2 eurot).

Arvel nr 20160068 näidatud toimingute (ettevalmistumine istungiks, suhtlemine asjatundjaga,

menetluskulude aruande koostamine, osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised eest tasu

nõudmine ei ole täies ulatuses põhjendatud. Samuti on ka sellel arvel näidatud toimingute ajakulu

(kokku 9 h ja 35 minutit) ülemäära suur.

Esmalt märgib kohus, et menetluskulude aruande koostamise toiminguga seonduvate kulude nõue ei

ole põhjendatud. Menetluskulude aruande koostamine on vajalik menetlusosalise menetluskulude

nõude hüvitamiseks. Selle aruande või nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need

saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist

põhjendatud ja vajalike kuludega. Ka Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole

põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-77-14).

7.01.2016 istungi kestus oli kokku 6 tundi ja 23 minutit. Kaebaja on märkinud istungi ja sellega

seotud kliendiga peetud nõupidamiste ajakuluks kokku 6 h ja 50 minutit. Kohus loeb põhjendatuks

ajakulu 6 tundi ja 30 minutit, arvestades, et enne istungit peetud nõupidamise toimingu loeb kohus

kaetuks istungi ettevalmistamiseks kulunud ajaga. Istungiks ettevalmistamisele ja asjatundjaga

suhtlemisele märgitud ajakulu 2 tundi ja 15 minuti ulatuses ei ole aga põhjendatud. Arvestades, et

asjas oli koostatud nii vaie kui kaebus, kaebaja oli saanud varasemalt tutvuda ka vastustaja

seisukohtadega ning ka peale kaebuse esitamist oli kaebaja esitanud kohtule menetlusdokumente, siis

on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamisele ja asjatundjaga suhtlemisele maksimaalselt 1

tund. Seejuures loeb kohus nimetatud ajakuluga hõlmatuks ka enne istungit kliendiga tehtud

nõupidamise. Seega on arvel nr 20160068 näidatud toimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 7

tundi ja 30 minutit, so maksumusega 1080 eurot (sh käibemaks 216 eurot).

Ka arvetel nr 20160188, 2605019 ja 2606018 näidatud toimingute - nõupidamine nõustaja juures

(istungiks ettevalmistumine), küsimuste ettevalmistamine I. D.´ile, ettevalmistumine istungiks,

osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised, nõupidamine J. V. ja kliendiga, tutvumine

kohtunõudega, e-kiri kliendile – ajakulu (kokku 13 tundi ja 55 minutit) on ülemäära suur ja seetõttu

arvetel toodud mahus põhjendamatu. Istungiks ettevalmistumise ja sellega seotud nõupidamiste

(kliendi ja muude isikutega nii enne istungit kui pärast istungit) ning kliendiga suhtlemise ja

küsimuste ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 3 tunni ulatuses. Seejuures nähtub

3.05.2016 istungi protokollist, et istungi ajakulu on kokku 5 tundi ja 50 minutit. Seega on eelmainitud

arvetel toodud toimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 8 tunni ja 50 minuti ulatuses, so

maksumusega 1272 eurot (sh käibemaks 254,40 eurot).

Arvetel nr 2607020 ja nr 2708038 näidatud toimingute - tutvumine SMG vastusega kohtunõudele, e-

kiri kliendile, tutvumine vastustaja tõendi esitamise taotlusega, kokkuvõte ja arutelu kliendiga -

ajakulu (kokku 40 minutit, kogumaksumusega 96 eurot) loeb kohus täies ulatuses põhjendatuks.

Arvel nr 2712091 toodud toimingute ajakulu kokku 12 tundi ei ole aga arvel näidatud ulatuses

põhjendatud. Arvestades, et 27.12.2017 esitatud seisukohad on kokkuvõtva sisuga, sh juba varasemalt

esitatud seisukohtade osas, on selle toimingu ajakulu põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses.

Kohtutoimikuga tutvumise ajakuluna loeb kohus põhjendatuks 1 tunni, arvestades, et kaebajal on

olnud võimalik menetlusdokumentidega tutvuda kogu kohtumenetluse käigus ka e-toimiku

vahendusel. Seega on nimetatud arvel näidatud toimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 5 tunni

ulatuses, maksumusega 720 eurot (sh käibemaks 144 eurot).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajakulu menetlustoimingute eest kokku 34 tundi ning kaebaja

menetluskulude väljamõistmine vastustajalt kogusummas 4 896 eurot (sh käibemaks 979,20 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

kohtunik