4-17-3720/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON: G.F-i kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ingrid Opmanni 27.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2590,17,001216 väljamõistmise osas. osaliselt, s.o menetluskulude

Teha menetluskulude väljamõistmise osas uus otsus õista G.F-ilt , millega m VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 3 ja KrMS § 180 lg 3 alusel välja menetluskulud summas 42

(nelikümmend kaks) eurot ülejäänud osas summas 3 (kolmsada seitsekümmend ning kaheksa) eurot menetluskulud riigi kanda. jätta G.F tuleb menetluskulud kokku summas 42 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank

EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank

EE403300333416110002 või Luminor Bank EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175098429. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimaldada G.F tasuda 56 euro suurune rahatrahv ositi

6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes esimesel kuul 11 eurot ning järgnevad 5 kuud igakuiselt 9 eurot.

Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank

EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank

EE403300333416110002 või Luminor Bank EE701700017001577198. Kohustuslik on Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3720 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

G.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ingrid

Opmanni 27.06.2017 otsusele väärteoasjas nr 2590,17,001216 Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: , isikukood XXX, G.F

elukoht xxxx (viibimiskoht xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond Menetluse liik kirjalik menetlus

märkida viitenumber i ole tähtajaks tasutud, pööratakse 10220175098429. Kui rahatrahv e

otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte G.F-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx K M koostas 29.05.2017 väärteoasjas nr 2590,17,001216 väärteoprotokolli. Väärteoprotokollist nähtuvalt hoidis G.F 20.02.2017 kella 20.15 paiku oma elukohas xxxx

omamata relvaluba üht 9x19 mm kaliibrist laskekõlbulikku tulirelva padrunit, millega rikkus laskemoona käitlemise nõudeid. Sellega rikkus menetlusalune isik Relvaseaduse (

edaspidi RelvS) § 34 lg 2 nõuet pannes toime 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ingrid Opmanni 27.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590,17,001216 määrati G.F-ile RelvS § 89 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 14 trahviühiku ulatuses, s.o 56 eurot. Karistus määrati selle eest, et 20.02.2017 kella

20.15 paiku hoid xxxx mm kaliibrist is G.F oma elukohas omamata relvaluba üht 9x19 laksekõlblikku tulirelva padrunit, millega rikkus laskemoona käitlemise nõudeid. Kõnealuse teoga pani menetlusalune isik toime nimetatud rikkumise. K RelvS § 34 lg 2 ohtuväline menetleja pidas

mõistlikuks anda G.F-ile võimaluse tasuda temale mõistetud rahatrahv osade kaupa selliselt, et viimane osamakse on 30.12.2017. Samuti kohustati G.F tasuma menetluskuluna ekspertiisi tegemisega seotud kulusid summas 420 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tõendab väärteo toimepanemist: ekspertiisiakt nr 17E-TB0036, teatis kriminaalasjast materjalide eraldamiseks väärteoks, koopiad kriminaalasja materjalidest, ekspertiisimäärus, asitõendi vaatluse protokoll, fototabel lisa asitõendi vaatluse protokollile, - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 29.05.2017.

3. 06.07.2017 saabus Viru Maakohtule G.F-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr 2590,17,001216. G.F saab temale määratud rahatrahvist aru ning ta on nõus seda tasuma, kuid ei nõustu temale määratud ekspertiisi tegemise kuludega, sest padrun oli politseisse toodud vabatahtlikult tema vanaema poolt (vanaema viis padruni politseisse pärast

G.F-i vahistamist). Kaebuse esitaja on märkinud, et tema sõbralt on samuti võetud läbiotsimise käigus padrun ära, kuid tema sai ainult rahatrahvi ning ekspertiisi tegemisega tekkinud kulusid ei tekkinud. Viru Maakohus leidis, et G.F-i kaebus ei vasta Väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 115 nõuetele ning jättis 13.09.2017 määrusega edaspidi

G.F-i esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusaluselt isikult saabusid 25.09.2017 Viru Maakohtule kaebuse täiendused. Kuivõrd kaebuses esinesid jätkuvalt olulised puudused, mis takistasid kaebuse läbivaatamist, jättis Viru Maakohus 12.10.2017 määrusega G.F-i kaebuse uuesti käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 20.10.2017 saabusid Viru Maakohtule G.F-ilt kaebuse täiendused, milles menetlu et ta on nõus salune isik selgitab, asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ta ei soovi kaitsjat.

4. Kohtuväline menetleja esitas 06.12.2017 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 2590,17,001216. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta otsus väärteoasjas nr 2590,17,001216 muutmata ning G.F-i kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja vastusest nähtub, et ekspertiis tehti selleks, et väärteomenetluse raames oli vaja välja selgitada kas G.F-ile kuulunud padrun kuulub (tuli, gaasi-) relva laskemoona hulka ning kas see on laskekõlblik. Sellest tuleneb, kas isik on rikkunud relvaseadust või mitte. Ekspertiisiaktist nr 17E TB0036 nähtub, et -

ekspertiisiks esitati üks laskekõlblik 9x19 mm kaliibrine püstolipadrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. Kontrollimaks padruni laskekõlblikkust viidi läbi katselaskmine. Lask toimus, millest järeldub, et padrun oli laskekõlbulik. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2590,17,001216 on õiguspärane ja süüline. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik -

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et G.F hoidis 20.02.2017 kella 20.15 paiku oma elukohas omamata relvaluba üht 9x19 mm xxxx kaliibrist laskekõlblikku tulirelva padrunit, millega rikkus laskemoona käitlemise nõudeid.

RelvS § 891

lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest. RelvS § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise vastuvõtmise - akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Käesoleval selles, et G.F puudub vaidlus puudus relvaluba, mis oleks andnud G.F-ile õiguse hoida oma elukohas 9x19 mm kaliibrist laskekõlbulikku tulirelva padrunit. Samuti ei ole vaidlust selles, et G.F hoidis 20.02.2017 kella 20.15 paiku oma elukohas xxxx ühte 9 x 19 mm kaliibrist laskekõlblikku tulirelva padrunit. Eeltoodut tõendavad menetlusaluse isiku G.F-i tokoll (tl 14), tunnistaja T I ülekuulamise pro ülekuulamise protokoll (tl 20-23), tulirelva padruni vaatluse protokoll (tl 26), ekspertiisiakt nr 17-TB0036 (tl 17- 18) ning menetlusaluse isiku G.F-i kaebuses enda ütlused väärteo toimepanemise kohta (tl 2, 44, 52). Kohus loeb eelnevalt nimetatud tõenditega tõendatuks, et G.F on rikkunud RelvS § 34 lg 2 nõuet ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud RelvS § 891 lg 1 järgi.

7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et G.F ei mäleta millal või kust kohast ta padruni sai, kuid kõnealune padrun vedeles G.F-i laua peal. Tal ei olnud padruni hoidmisel mingit eesmärki ning relvadega tal kokkupuude puudub. -15). Samuti ei olnud ta padrunit kellgi eest ära peitnud (tl 14 Subjektiivse koosseisu osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et

G.F

pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid G.F-i teos ei esine. Samuti ei esine VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu -s lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et G.F on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav RelvS § 891 lg 1 järgi.

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.F-i süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Võttes arvesse asjaolu, et G.F pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse, et G.F-i G.F andis padruni vabatahtlikult vanaema kätte, et viimane annaks padruni politseile üle. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et isik on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud ning ta tunnistab oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, mis samuti viitab, et menetlusaluse isiku väiksemale süüle. RelvS § 891 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on määranud RelvS § 89 G.F-ile

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 14 trahviühiku ulatuses, s.o 56 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt G.F-ile mõistetud rahatrahv 14 trahviühikut summas 56 eurot vastab täielikult G.F-i süü suurusele. G.F-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistus on proportsionaalne ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud 14 trahviühiku ehk 56 euro suuruse rahatrahvi muutmata.

10. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kar § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava S karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kohtuväline menetleja on pidanud mõistlikuks anda

27.06.2017 otsusega G.F-ile

võimalus tasuda temale mõistetud rahatrahv osade kaupa selliselt, et viimane osamakse oleks 30.12.2017. Vältimaks rahatrahvi tasumise võimalikke raskusi, määrab kohus samuti KarS § 66 lg

2 ja 3 alusel, et G.F on õigus tasuda rahatrahv kogusummas 56 euro osade kaupa 6 kuu t jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 11 eurot ning järgnevad viis kuud kuulub igakuiselt tasumisele 9 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav - asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

11. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas

420 eurot (tl 19), mis vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele tuleb G.F hüvitada.

Kaebuse esitaja G.F on kaebuses märkinud, et tema ekspertiisi kulude tasumisega ei nõustu, kuna padrun toodi politseisse vabatahtlikult tema vanaema poolt. Kohus leiab aga erinevalt kaebuse esitajast, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.06.2017 otsus G.F-ilt eksper ning seda isegi olukorras, mil padrun anti politseile tiisitasu väljamõistmises on seaduslik üle vabatahtlikult. Ekspertiisimäärusest nähtub, et kohtuvälisel menetlejal oli vajalik väärteomenetluse raames välja selgitada kas G.F-ile kuulunud padrun kuulub (tuli-, gaasi-) relva laskemoona hulka ning kas see on laskekõlbulik (tl 29). Ekspertiisiaktist nr 17E TB0036 nähtub, et ekspertiisi - ks esitati

ekspertiisiobjekt, s.o 9 x19 mm kaliibrine padrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. Kontrollimaks padruni laskekõlblikkust viidi läbi katselaskmine ask toimus, millest järeldub, et

- l padrun oli laskekõlbulik (tl 17). Seega oli ekspertiisi määramine vajalik RelvS § 891 lg 1 teokoosseisu tõendamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud ekspertiiside hinnad on kehtestatud Kohtuekspertiisiseadusega (

edaspidi KES). KES § 277

p-st 20 tulenevalt on

relvaekspertiisi, sh tulirelva ekspertiisi maksumuseks 420 eurot. Eelnevat arvestades on kohtuvälise menetleja otsuse alusel väljamõistetud menetluskulu suurus põhjendatud.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesoleval juhul on kohus lugenud G.F-i süü RelvS § 89

1 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo

toimepanemises tõendatuks. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 180 lg-st 1 on käesoleval juhul põhjendatud ka väärteootsuses sisalduv menetluskulude otsustus, millega jäeti kõnealune menetluskulu (ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu) menetlusaluse isiku kanda.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus arvestab menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtuväline menetleja pidas 27.06.2017 otsusega mõistlikuks anda G.F-ile võimaluse tasuda temale mõistetud rahatrahvi osade kaupa, mis viitab asjaolule, et isikul käis rahatrahvi korraga tasumine ilmselt üle jõu. Lisaks nähtub kohtuinfosüsteemist, et G.F kannab käesoleval ajal xxxx temale Viru Maakohtu 13.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3388 mõistetud karistust ning ka kõnealuses kriminaalasjas mõisteti G.F-ilt välja menetluskulud, mis võimaldati isikul tasuda ositi ühe aasta jooksul. Võttes arvesse eeltoodut ning menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o 378 eurot riigi kanda. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 42 eurot kuulub G.F-ilt välja mõistmisele.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133, § 134 rahuldab kohus G.F-i kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ingrid Opmanni 27.06.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,17,001216 osaliselt tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ning kohus menetluskulude väljamõistmise osas.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp