4-17-6570/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2018, Rapla

Väärteoasja number 4-17-6570

Kohtunik Lea Pavelson

Kohtuistungi sekretär Aivi Meister

Väärteoasi B.D kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseiniku Tiina Trofimova 06.12.2017 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 10220151751955 peale Menetlusosalised (isikukood xxx, elukoht xxxxxx kaebuse esitaja B.D vald, xxxxxxx küla, töökoht xxxxxx xx OÜ, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2018 Resolutsioon Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseiniku Tiina Trofimova 06.12.2017 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 10220151751955 peale muutmata ja B.D kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on B.D advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale

7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus karistuse osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 07.02.2018.

Asjaolud

06.12.2017 koostas Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri politseiametnik T.Trofimova kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis Tallinn-Rapla-Türi maantee 60.kilomeetril mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx kiirusega 77 km/h +-3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalusele isikule inkrimineeriti liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumine. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 80 eurot. Kaebuse esitaja ei ole nõus otsusega. Ta ei ületanud lubatud kiirust rohkem kui 5 km/h. Kaebuse esitaja palub kiirmenetluse otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2700,17,002614 06.12.2017 karistati B.D liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kiirusemõõturi kasutamise protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et 06.12.2017 kell 16.10 Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeetril sõitis mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx kiirusega 77 km/h +- 3 km/h. Kiiruse piirang oli 50 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga loeb kohus tuvastatuks, et B.D möönas 06.12.2017, et ametniku ütluse kohaselt olevat ta kiirust ületanud, kui see nõnda oli, siis on küll kehvasti. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Mõõteseaduse § 5 lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1)

tolli-

ja

maksuseadustes

sätestatud

mõõtmiste

korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtuja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Mõõteseaduse § 5 lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase politseioperatsiooniga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg

2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Kiirusemõõturi kasutamise protokolliga 06.12.2017 loeb kohus tuvastatuks, et 06.12.2017 mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus kaebuse esitaja juhitud sõiduk Rapla suunas, B.D juhtis sõidukit Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeetril 06.12.2017 kell 16.10 kiirusega

77 km/h +- 3 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras mõõteseadmega Stalker II MDR nr AS005417 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-17/00206). Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja - politseiametnik Tiina Trofimova. Rapla politseijaoskonna patrulltalituse juht Margus Kaldma esitas kohtule Rapla politseijaoskonna politseinike mõõtepädevuse nimekirja, mille kohaselt on T.Trofimova läbinud mõõtekoolituse. Margus Kaldma kinnitas teatises, et mõõtepädevus antakse peale vastava koolituse läbimist ja seda kinnitab ka koolituse osalejate nimekiri. T.Trofimova on läbinud lineaar-, alkoholija kiirusemõõtmise koolitused ja tal on vastavateks mõõtmisteks pädevus olemas. Mõõtepädevus ei aegu. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga leidis tõendamist, et sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes, mõõtja sõiduki asukoht: parklas, kiirusemõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud. Mõõtmise ajal ei kasutatud videoega helitehnikat. Mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Rapla suunas ainult üks sõiduk. Mõõtmise ajal ei kasutatud videoja helitehnikat. Kohus leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokolli 06.12.2017 kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav mõõteseaduse § 5 lg-de 1 ja 2 p 2 kohaselt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuse koostamisel tuginenud olemasolevatele tõenditele, s.o kiirusemõõturi kasutamise protokollile 06.12.2017, menetlusaluse isiku ütlustele. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on ekslikult tehtud märge, et kaebuse esitaja juhitav mootorsõiduk lähenes pärisuunalisel rajal. Kuid antud eksimus ei ole oluline, kuna sellest ei muutu kaebuse esitaja juhitud mootorsõidukil mõõdetud kiiruse suurus. Mõõtetulemuse protokolli koostamine ei ole nõutav Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr

78 alusel. V™S § 31 lg 1¹ sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et kuna antud juhul videotehnikat ei kasutatud, siis on tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused ja kiirusemõõturi kasutamise protokoll 06.12.2017, millega on tõendamist leidnud, et väärteo toimepanemise aeg on 06.12.2017 kell 16.10, väärteo toimepanemise koht on Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeeter, väärtegu pandi toime selliselt, et sõiduk Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx sõitis 50 km/h tsoonis kiirusega 77 km/h +- 3 km/h.

Kiirusemõõturi kasutamise protokoll on vormistatud 06.12.2017 kell 16.10 riikliku järelevalve käigus pädeva kasutaja Tiina Trofimova poolt. B.D on kiirusemõõturi protokolliga tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga 06.12.2017. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole videotehnika mittekasutamisega rikkunud V™S sätteid. Seega ei leidnud tõendamist kohtuistungil, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteoasjas täpsustanud, millistele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik on rikkumise toime pannud.

Samuti leidis kohtuistungil kiirusemõõturi kasutamise protokolliga tõendamist, et politseiametnik mõõtis 06.12.2017 kell 16.10 just B.D juhitud mootorsõiduki Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx kiirust, kuna teisi sõidukeid 06.12.2017 kella 16.10 ajal Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeetril ei sõitnud. Menetlusalune isik 06.12.2017 oma rikkumisele vastu ei vaielnud. Nimetatud tõenditega on ümber lükatud kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema sõiduki kiirus oli ainult 55 km/h. Kaebuse esitaja väide on paljasõnaline ega ole mitte millegagi kohtuistungil tõendamist leidnud.

Kohtuistungil leidis tõendamist kiirusemõõturi kasutamise protokolliga 06.12.2017, menetlusaluse isiku 06.12.2017 ütlustega, kiirmenetluse otsusega, et 06.12.2017 kell 16.10 Tallinn-Rapla-Türi 60.kilomeetril juhtis B.D mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx kiirusega 77 km/h +- 3 km/h tsoonis, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h ning seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. B.D rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani sellega toime liiklusseaduse §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus vastab V™S §-s 74 toodud nõuetele.

Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse lõpposa järeldused vastavad tõendamise asjaoludele ning kohtuistungil ei leidnud tõendamist väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist V™S § 150 järgi. Kohus leiab, et väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 263 lg 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Politseija Piirivalveamet. Seega Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik T.Trofimova oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 06.12.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvunud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel V™S § 74 lg 1 toodud nõudeid. Kohtuvälise menetleja 06.12.2017 otsus nr 2700,17,002614 (10220151751955) ei kuulu tühistamisele.

Karistamise aluseks on isiku süü. B.D on karistatud põhikaristusega alla keskmise määra. Kohus leiab, et määratud põhikaristuse kergendamiseks puuduvad alused. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 77 km/h +-3 km/h teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik.

Lisaks enda ohustamisele ohustas kaebuse esitaja ka teisi liiklejaid (kaassõitjat). Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Teised liiklejad on õigustatud eeldama, et kõik liikluses osalejad peavad reeglitest kinni. Kohus leiab, et kaebuse esitaja juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe pidi olema kaebuse esitajale tajutav ja ei saanud märkamatuks jääda.

Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Kaebuse esitaja on korduvalt karistusregistri järgi karistatud. Seega B.D mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga alla keskmise määra. Samas tuleb arvestada ka sellega, et tema suhtes ei kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 132 p 1 kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)