1-17-8281/21 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1178281

Määruse kuupäev

7. veebruar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Loa andmine A paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate

õpilaste kooli

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

10. jaanuar 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. septembri 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

3. oktoobri 2017. a määrus.

2. Jätta X linna alaealiste komisjoni taotlus A kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste

kooli paigutamiseks läbi vaatamata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa määruskaebemenetluses A-le

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X linna alaealiste komisjon esitas 4. septembril 2017 Harju Maakohtule taotluse A kasvatuse

eritingimusi vajavate õpilaste kooli (edaspidi ka erikool) suunamiseks 2017/2018. õppeaastaks kuni

põhihariduse omandamiseni. Komisjon märkis, et A vajab koolikohustuse täitmiseks ja

õiguskuuleka käitumise tagamiseks toetavat kasvukeskkonda ning tugiteenuseid. A probleemid

ilmnesid 2017. a alguses: ta hakkas koolist puuduma ja tema hinded halvenesid märgatavalt.

2016/2017. õppeaastal oli A-l 109 tundi põhjuseta puudumisi ja ta pani toime mitmeid

õigusrikkumisi. 2017. a on noorsoopolitsei X linnale esitanud viis teadet, mille järgi A pani toime

süüteo. X linna alaealiste komisjon on A erinevaid seaduserikkumisi arutanud neljal korral.

1-17-8281

2. Harju Maakohtu 13. septembri 2017. a määrusega anti luba A paigutamiseks kasvatuse

eritingimusi vajavate õpilaste kooli (Maarjamaa Hariduskolleegium) kuni 2017/2018. õppeaasta

lõpuni. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

2.1

16. märtsil 2017 lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201 lg 2 alusel A suhtes

kriminaalmenetlus ja kriminaaltoimik edastati alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile.

Menetlust alustati karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi, kuna kahtlustuse järgi

püüdis A kahel korral võtta ajutiselt omavolilisse kasutusse võõrast sõiduautot. A on seega toime

pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 1 lg 2 ps 3 sätestatud erikooli paigutamise

eelduseks olevad teod.

2.2

Alaealiste komisjoni otsustest nähtuvalt on A-le tehtud hoiatus ja teda on suunatud

üldkasulikule tööle, kuriteoennetuse sotsiaalprogrammi ning psühholoogi juurde. Kohus nõustus

komisjoni taotlusega ja leidis, et kuna A-le varem kohaldatud mõjutusvahendid ei ole tulemusi

andnud, on erikooli paigutamine tema kasvatusliku järelevalve huvides.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas seadusliku esindajana määruskaebuse A ema B, kelle

hinnangul ei ole erikooli paigutamine põhjendatud ega vajalik. Poeg on oma käitumist muutnud ja

täidab koolikohustust: tema hinded on alates 1. septembrist 2017 paranenud, ta ei ole enam öösiti

väljas ja käib psühholoogi juures. A-l on toetav perekond, kes saab teda aidata.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2017. a määrusega jäi maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

4.1

Ringkonnakohtu arvates on A erikooli paigutamine põhjendatud: ta on korduvalt pannud

toime õigusrikkumisi ja talle varem kohaldatud teised mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud.

Alaealine jätkas õigusrikkumiste toimepanemist ega täitnud koolikohustust.

4.2

A ema on alaealiste komisjoni istungil tõdenud, et ta ei suuda lapse käitumist kontrollida.

Tõendeid selle kohta, et A käitumine on uuel õppeaastal paranenud, ringkonnakohtule esitatud ei

ole. Seega ei ole ringkonnakohus veendunud, et A käitumine on paranenud ja et ema suudab poja üle

järelevalvet tagada.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A esindaja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning alaealiste komisjoni

taotluse rahuldamata jätmist või asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

5.1

Määruskaebuse esitaja hinnangul ei tohi erikooli saatmine olla karistus toimepandud tegude

eest. A on erikooli suunatud üksnes alaealiste komisjoni taotluses esitatud teabe põhjal. Viimane

alaealiste komisjoni istung toimus 24. juulil 2017, kus arutati 2016. a novembris ja detsembris aset

leidnud rikkumisi. Viimase õigusrikkumise pani A toime 4. aprillil 2017. Kuigi asja arutamise ajaks

oli uus õppeaasta juba vähemalt kuu aega kestnud, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks hinnata

seda, kuidas käitub ja õpib A uuel õppeaastal. Ringkonnakohus pidanuks andma B-le võimaluse

esitada täiendavaid tõendeid lapse käitumise paranemise kohta.

5.2

Erikooli suunamisel tuleb kohtul kaaluda mõjutusvahendi kohaldamise poolt- ja

vastuargumente. Ringkonnakohus on põhjendamatult lükanud kõrvale alaealise ema väited selle

kohta, et erikooli suunamise vajadus on ära langenud, kuna laps on enda käitumist otsustavalt

2(5)

2

1-17-8281

muutnud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas on A uuel õppeaastal koolikohustust täitnud ja

kas ta on toime pannud uusi õigusrikkumisi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Maa- ja ringkonnakohtus asja lahendamise ajal reguleerisid lapse alaealiste komisjoni taotlusel

erikooli paigutamiseks loa andmist KrMS §d 404–407. AMVS § 6 lg 2 järgi oli alaealiste komisjonil

õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui

alaealine oli toime pannud AMVS § 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud

mõjutusvahendid ei andnud tulemust, ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

suunamine toimus alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Mõjutusvahendi eesmärk oli kaasabi

osutamine alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ja alaealise järgnevate võimalike

õigusrikkumiste ennetamine (AMVS § 7 lg 1). Alaealiste komisjon pidi mõjutusvahendi valikul

lähtuma õigusrikkuja isikust, toimepandud õigusrikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem

kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest (AMVS § 7 lg 2). Järelikult tuli alaealise kasvatuse

eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamisel tuvastada, et

1) alaealine oli toime pannud AMVS § 1 lõikes 2 sätestatud teo;

2) selle teo eest oli kohaldatud muid mõjutusvahendeid, mis ei andnud tulemusi;

3) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oli alaealise kasvatusliku

järelevalve huvides;

4) erikooli suunamine aitas kaasa alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise

järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamisele;

5) toimepandud õigusrikkumise raskusaste õigustas erikooli suunamist.

7. Praegusel juhul ei ole kohtud ammendavalt kõiki eelnimetatud küsimusi analüüsinud.

Vaidlustatud ei ole seda, et A pani toime AMVS § 1 lõikes 2 sätestatud teod. Talle on enne erikooli

paigutamise taotluse esitamist kohaldatud leebemaid mõjutusvahendeid. Määruskaebuses on aga

õigesti viidatud sellele, et kohtud ei hinnanud seda, kas ja milliseid tulemusi leebemad

mõjutusvahendid, eeskätt 2017. a augustis väidetavalt jätkunud psühholoogiline nõustamine,

kohtumenetluse ajaks andsid.

8. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selleski, et ringkonnakohus ei ole erikooli

suunamisel arvestanud määruse tegemise ajaks muutunud asjaolusid, mis võisid ringkonnakohtu

otsustust mõjutada. Alaealise erikooli suunamisel tuli aga mõjutusvahendi kohaldamise vajadust

hinnata kohtumääruse tegemise aja seisuga. Nii tuli silmas pidada ka asjaolusid, mis võisid viidata

sellele, et erikooli suunamise alused võisid määruse tegemise hetkeks olla ära langenud (vrd

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2017. a määrus nr 1167102, p 14). Järelikult pidi

ringkonnakohus kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et

alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja

õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud.

9. Seega rikkusid maa- ja ringkonnakohus A kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

paigutamisel kohtulahendi põhjendamise kohustust. See on kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise.

10. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et KrMS § 45 lg 2 p 1 järgi on kaitsja osavõtt kogu

kriminaalmenetlusest kohustuslik mh siis, kui isik pani õigusvastase teo toime alaealisena.

Seadusandja luges KrMS 17. ptk-s reguleeritud alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud

mõjutusvahendi kohaldamise kriminaalmenetluse osaks, mistõttu pidi maakohus õigusvastased teod

alaealisena toime pannud A-le määrama kaitsja. Maakohtus esindas A huve üksnes tema ema.

3(5)

3

1-17-8281

Ringkonnakohus määras aga A-le esindaja ekslikult KrMS § 390 lg 4 alusel. Nii tuleb maa- ja

ringkonnakohtu määrused KrMS § 339 lg 1 p 3, § 362 p 2 ja § 390 lg 1 alusel tühistada ka seetõttu,

et A-l ei olnud maakohtus kaitsjat.

11. Sedastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine tingib üldjuhul kohtuasja saatmise

uueks kohtulikuks arutamiseks. Arvestada tuleb aga seda, et alates 1. jaanuarist 2018 on alaealiste

õigusrikkumistele reageerimise korda oluliselt muudetud. Praeguse kohtuasja kontekstis on asjasse

puutuvad muudatused järgmised.

11.1

Alaealiste mõjutusvahendite seadus tunnistati kehtetuks (sotsiaalhoolekande seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 2, RT I, 25.10.2017, 1).

KrMS § 201 lgs 2 sätestati, et kui prokuratuur leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime vähemalt

neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasena, saab mõjutada karistust või KarS §s 87 ettenähtud

mõjutusvahendit kohaldamata, võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada, isikut hoiatada ning

vajaduse korral kohaldada tema nõusolekul kohustusi. KrMS § 201 lg 2 pde 1–6 kohaselt on

alaealisele tema nõusolekul kohaldatavad kohustused 10–60 tundi üldkasulikku tööd, kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamine või heastamine, sotsiaalprogramm, sõltuvus- või muu ravi, lepitusteenus

või muu asjakohane kohustus. Seadus ei näe aga enam ette võimalust pöörduda kõnealuste

meetmete kohaldamiseks alaealiste komisjoni poole.

11.2

Kui prokurör peab vajalikuks kuriteo toime pannud vähemalt neljateist-, kuid alla

kaheksateistaastase isiku karistamist või tema suhtes KarS §s 87 ettenähtud mõjutusvahendi

kohaldamist, siis tulenevalt KrMS § 201 lgst 2 ja §st 308 kriminaalmenetlust ei lõpetata. Seda

jätkatakse tavalises korras ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse. Jõudes kriminaalasja

sisulisel arutamisel järeldusele, et alaealist saab mõjutada teda karistamata, kohaldab kohus

KarS §s 87 ettenähtud mõjutusvahendeid. Üheks kohtus alaealisele kohaldatavaks

mõjutusvahendiks on kinnisesse lasteasutusse paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses

sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (KarS § 87 lg 1 p 9).

11.3

KrMS 17. peatükk reguleerib nüüd üksnes loa andmist alaealise ennetähtaegseks

vabastamiseks kinnisest lasteasutusest. Menetluskorda alaealise suhtes mõjutusvahendite

kohaldamiseks selles enam ette ei nähta.

12. Kui saata käesolev kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule, kus said alguse eespool käsitletud

menetlusõiguse olulised rikkumised, siis kooskõlas KrMS § 3 lgs 2 sätestatud põhimõttega peaks

kohus hakkama kriminaalasja lahendama tervikuna ja sisuliselt. See tähendab, et kohus peaks

tuvastama õigusvastase teo ja süü ning otsustama, kas kohaldada alaealisele karistust või KarS §s 87

nimetatud mõjutusvahendeid. Samas on asja sisuline lahendamine kohtus välistatud põhjusel, et A

suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse 16. märtsil 2017.

13. KrMS § 3 lgs 2 sätestatud põhimõttega on vastuolus arusaam, et üldjuhul on mõistlik ja

loogiline lahendada ühte kohtuasja erinevates kriminaalmenetluse staadiumides (sh erinevates

kohtuastmetes) samade menetlusreeglite kohaselt. Kõnealust vastuolu on võimalik kõrvaldada ja

sageli ongi see kõrvaldatud uue menetlusseaduse rakendussätete kehtestamisega. Ka alates

1. jaanuarist 2018 kehtivatele alaealiste õigusrikkumistele reageerimise korra muudatustele oleks

seadusandja saanud lisada rakendussätted, mis võimaldanuks käesolevat kohtuasja lahendada lõpuni

varem kehtinud regulatsiooni alusel. Seadusandja kõnealustele menetlusseaduse muudatustele

rakendussätteid kehtestanud ei ole.

14. Senisest kohtupraktikast on tuletatav seisukoht, et teatud juhtudel võidakse süüdistatava

huvides jätta lähtumata KrMS § 3 lgs 2 sätestatud põhimõttest ka rakendussätete puudumisel ja

eelistada sellegipoolest ühe kohtuasja erinevates kriminaalmenetluse staadiumides (sh erinevates

kohtuastmetes) samade menetlusreeglite kohaselt lahendamise põhimõtet (vt mutatis mutandis

4(5)

4

1-17-8281

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. märtsi 2013. a otsus nr 3112413, p 14.2). Kolleegiumi

hinnangul praegusel juhul kõnealusel viisil toimimiseks aga alus puudub.

15. Rakendussätte kehtestamata jätmise tõttu ei ole kohtul seega protsessuaalset pädevust

alaealiste komisjoni taotluse läbivaatamiseks. Sel põhjusel ei saa Riigikohus alaealiste komisjoni

taotlust maakohtule uueks arutamiseks saata. Juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 7,

tühistab kolleegium Harju Maakohtu 13. septembri 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri

2017. a määruse ning jätab alaealiste komisjoni taotluse läbi vaatamata. Kui A käitumine seab ohtu

tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega, saab tema elukohajärgne kohalik omavalitsus esitada

kohtule avalduse alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus

ettenähtud korras (sotsiaalhoolekande seaduse § 1302 lgd 1 ja 2).

16. N. Lausmaa esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 168 euro

suuruses summas, sh käibemaks 28 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil ringkonnakohtu

määrusega tutvumiseks ja Riigikohtule esitatud määruskaebuse koostamiseks kolm ja pool tundi.

Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 7 lg 1 järgi on määratud kaitsja tasu

määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro.

Riigikohtu hinnangul on kaitsja toimingud selle summa ulatuses olnud riigi õigusabi osutamiseks

vajalikud ja põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lgst 3 ning viidatud

justiitsministri määruse § 1 lgst 10 ja § 7 lgst 1, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja

määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. See menetluskulu jääb

KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

Saale Laos, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

5