2-17-13054/35 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13054 Tsiviilasi, hageja nõue Xxxhagi kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 048/2017/799 Menetlustoiming Hagide liitmine, kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn; e-post marek.laanemets@taitur.net) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Liita tsiviilasjad nr 2-17-13054 ja 2-17-15468 ühte menetlusse. Lugeda liidetud tsiviilasjade numbriks 2-17-13054. 2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt pooled lepivad kokku, et: 1.1 Kohtutäitur Marek Laanemets kohustub esitama kompromissi kinnitava määruse kättetoimetamisest 3 tööpäeva jooksul kohtutäitur Kairi Kumm´ile avalduse täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 04/2017/800 ja 048/2017/799, kandes kõik nende täitemenetlustega seotud täituri poolt nõutavad kulud. 1.2 Pooled kinnitavad, et kompromissi täitmisega on kõik hagide aluseks olevatest asjaoludest tulenevad poolte nõuded üksteise vastu lahendatud. 1.3 Tsiviilasjades tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.4 Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest tagajärgedest, paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlused tsiviilasjades nr 2-17-13054 ja nr 2-17-15468. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu.

2 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-13054. 3. Vabastada Xxxkohtukulude riigituludesse tasumise kohustusest. 4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

MENETLUSE KÄIK

1. Xxxesitas 01.09.2017.a hagi Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 048/2017/799 ja 048/2017/800. 27.09.2017 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 048/2017/799 ja 048/2017/800. 16.10.2017 määrusega eraldas kohus tsiviilasjas 2-17-13054 esitatud hagiavaldusest iseseisvasse menetlusse Xxxhagi kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 048/2017/800. 2. 06.02.2018.a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada. Pooled paluvad menetlus tsiviilasjades nr 2-17-13054 ja 2-17-15468 lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kuivõrd pooled on tsiviilasjades nr 2-17-13054 ja 2-17-15468 esitanud ühise kompromissi, on kohtu hinnangul mõistlik liita asjad ühte menetlusse. 4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. 6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kohtumenetluse kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

3 riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Nimetatud sätte lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesolevas tsiviilasjas on pooled sõlminud kompromissi, mistõttu ei olnud hageja nõue kostjate vastu põhjendamatu. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 190 lg 7 sätestatust, tuleb Xxxvabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik