1-16-7367/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7367 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Margo Põbo Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi L.G enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

L.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne ukoht: xxxx, xxxx el

Karistuse kandmise algus 17.07.2016 ja lõpp 27.09.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.12.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, L.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 22.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1 7367 tunnistati L.G süüdi -16- KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega

tunnistati L.G süüdi KarS § 329 ja § 423 1

järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaldamisega moodustati liitkaristus raskema

suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.06.2015 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eevangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 17.07.2016.

2

L.G on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas kannab isik karistust teist korda. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud järgmised individuaalses täitmiskavas ette nähtud

tegevused: L.G on osalenud vestlustel kriminaalhooldusametnikuga perevägivallaga

seotud sotsiaalprogrammis läbitu meelde tuletamiseks ning toimepandud kuriteo põhjustest,

osales vestlustel psühholoogiga ning alates 01.11.2017 on isik määratud majandustöödele

koristajaks, kuid kuni kinnipeetava iseloomustuse koostamise ajani ei saanud L.G tervislikel põhjustel tööle asuda. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Ennetähtaegse vabanemise korral on L.G võimalik asuda elama aadressile xxxx. Elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et süüdimõistetu L.G

vabaneks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning

asuks kõnealusele aadressile elama. L.G on samuti andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

L.G on töökogemus olemas ning vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda tööle

ettevõttesse OÜ xxxx. Tegemist on L.G tuttava ettevõttega ning ettevõtte omanik on valmis L.G võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isiku kohe tööle võtma. Vangla

andmetel on L.G 16.11.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 11 141,27 eurot.

Kinnipeetav väljendab võlgade likvideerimise suhtes huvi ning isik olevat sellega ka võimalusel tegelenud. L.G on poeg ja tütar. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud poja ema ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest ning poja kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleva vägivaldse kuriteo pani kinnipeetav toime elukaaslase suhtes. L.G enda sõnul on talle suhted lastega väga olulised ning ta soovib igati nende kastavamises osaleda. Kinnipeetav on

2015 kriminaalhooldusel olles läbinud sotsiaalprogrammi „Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime kuritegusid grupis olles. Kinnipeetava

riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad tema õigusrikkumised ning asjaolu, et isikut on mitmeid kordi karistatud liiklussüütegude ja vägivaldsete kuritegude eest.

Alkoholi osas on ohtlikkus ja risk olemas. Käesoleva vägivallakuriteo sooritas isik

alkoholijoobes. Samuti on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. L.G tarbib enda sõnul alkoholi harva ning vähestes kogustes. Alkoholisõltuvust L.G diagnoositud ei ole. Enamik kinnipeetava kuritegudest on vägivaldsed. L.G on mitmeid kordi rünnanud teisi isikuid. Pingelistes olukordades ja konfliktisituatsioonides võib isik kaotada enesevalituse ning

käituda agressiivselt. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime hetkeemotsioonide ajel. Kuritegude põhjuste puhul kirjeldab eelkõige kannatanute tegevust ning isiklikke põhjuseid, pisendades enda rolli. Kinnipeetav tunnistab enda süüd kuritegudes osaliselt – püüab enda osa

tehtus vähendada ning kohati õigustab enda käitumist. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal olles. L.G väljendab tahet õiguskuulekaks eluks, kuid samas on isik seda teinud ka varasemalt ning vaatamata ka rehabilitatsiooniprogrammide läbimisele on kuritegelik käitumine jätkunud. Vangla hinnangul on L.G kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on eelkõige süüdimõistetu poeg ja süüdimõistetu endine elukaaslane. Lisaks on ohustatud kaaskodanikud, kellega tekib

konflikt ning juhuslikud kaaskodanikud, kellel võib olla väärtuslikku vara. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mis võib viia ka raskemate kehavigastuste tekitamiseni või vägivallaga

ähvardamises ning joobes mootorsõiduki juhtimises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem

konfliktisituatsioonides, grupi mõjul. Oht võib ilmneda ka kui isik ei mõtle oma tegude

tagajärgede üle ning tegutseb impulsiivselt, samuti materiaalse sissetuleku puudumisel.

3

Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega, impulsiivsus ning puudulikud probleemilahendusoskused. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk järgmise kahe aasta jooksul

kõrge ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk järgmise kahe aasta jooksul

samuti kõrge. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus läbivaatamisest. e

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, L.G ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 14.12.2017 toimunud kohtuistungil avaldas L.G, et tal on olnud vanglas aega mõelda oma tegudele olles oma lähedastest kaugel. Ta on teinud tugevat tööd psühholoogidega ning sotsiaaltöötajatega, et ennetada kuritegevust, kontrollida impulsiivsust ning elada tasakaalukalt ja saada aru, mis on elus kõige tähtsam. L.G selgitab, et ta tarvitas oma elukaaslase suhtes vägivalda ning praeguseks ajaks on nende suhted stabiliseerunud ja head. Samuti suhtleb ta oma lapsega iga päev ning ka laps igatseb oma isa tagasi ja soovib temaga koos olla. Vanglas on ta püüdnud ennast parandada nii emotsionaalselt kui ka ohjeldada oma impulsiivsust. Ta on teinud

tööd spetsialistidega, ta on läbi töötanud erialast kirjandust. Ta soovib õppida edasi psühholoogiat, mis annab talle võimaluse edaspidi elada ilma kuritegusid toime panemata. Kaitsja seisukoht L.G kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab L.G vangistusest ennetähtaegset vabastamist ning kaitsja palub kohtul vabastada L.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Käesoleval juhul on täidetud kõik eeldused L.G tingimisi enne

tähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetava vabastamise otsustamisel on määravaks isiku eeskujulik käitumine vangistuse ajal. L.G on käitunud vanglas õiguskuulekalt, osalenud

sotsiaalprogrammides, huviringides ning järginud vanglakorda. L.G käitumine

vangistuse kandmise ajal viitab karistuse eesmärkide saavutamisele ja motiveeritusele elada

vabaduses seaduskuulekalt. Arvestades L.G käitumist karistuse kandmise ajal ei ole

kuidagi põhjendatud, et süüdlane on vabaduses ühiskonnale ohtlik ning uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Kuigi korduvkaristatus võib tekitada mõningaid kõhklusi, toetavad

kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud L.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et vabastamist toetavad asjaolud on kaalukamad. Isiku käitumine karistuse kandmise ajal ning tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine talle kaasa tooksid,

kaaluvad L.G puhul üles varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. L.G on varem kriminaalhooldusel olnud ning kriminaalhoolduse tugi ja järelevalve on temal aidanud minimeerida uute kuritegude toimepanemise ja tagasilanguse riski. L.G puhul on oluline suhete hoidmine lähedastega ning need eesmärgid on täidetud - tal on olemas head sotsiaalsed sidemed lähedaste ja sõpradega ning tal on võimalus vabanedes õpingutega jätkata. Pärast vabanemist on L.G olemas kindel elukoht ning sõprade toetus, mis aitab kaasa

tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärk, kui isiku

ühiskonnast isoleerimine, on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine on toimunud. Kaitsja on veendumusel, et L.G jaoks on reaalne

vangistus, millest on 2/3 ära kantud, piisava tõsidusega mõjutusvahend. Kinnipeetaval on olemas ka garanteeritud töökoht. Kaitsja on seisukohal, et L.G suudab vabaduses viibides

4 täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohtuistungil

lisas kaitsja, et L.G on viimased karistused võtnud vastu ilma vaidlemata ja kokkuleppemenetluses, mis viitab, et isik sai juba sel hetkel aru, mida ta on ebaõigesti teinud ja säästis vaidlemata jätmisega juba oma alaealist last. Andes võimaluse isikul tingimisi enne tähtaega vabaneda annaksime L.G-le võimaluse elu korda seada, oma käitumist muuta ja

parandada ning teha seda järelevalve all. Paranemise juures on oluline ka asjaolu, et kinnipeetaval on olnud nüüd võimalus oma lapsega suhelda. L.G on kõik programmid

läbinud ning vangla talle enam juurde pakkuda ei suutnud. Tingimisi ennetähtaegne

vabastamine annaks talle ka võimaluse asuda tööle ja hakata hüvitama nö kahjusid, mis on tasumata jäänud. Tal on tehtud ka investeeringud Norras, kus tal on osalus ettevõttes. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

L.G on käesoleva vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetava

iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti väärib tunnustust, et isik on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, mis viitab, et isik on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. L.G d elutingimused on head. L.G on andnud vabanemisjärgse kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku L.G

elamiseks antud aadressile ja elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Samuti on

kinnipeetaval olemas varasem töökogemus ning vabanemisjärgne garanteeritud töökoht

ettevõttes OÜ xxxx. Vangla andmetel on L.G täitmata rahalisi nõudeid 16.11.2017

seisuga 11 141,27 eurot, kuid kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on väljendanud huvi võlgade likvideerimise suhtes ning isik on sellega ka võimalusel tegelenud. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetava jaoks on suhted lastega väga olulised ning ta on avaldanud soovi osaleda oma laste kasvatamises.

Vaatamata sellele, et L.G on kuulekalt, käitunud vangistuse kandmise ajal õigus

saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tema seaduskuulekust

soodustavad ka tema tuleb kohtul hinnata lisaks eelnevalt vabanemisjärgsed elutingimused, nimetatud asjaoludele ka teisi KarS § s 4 sätestatud asjaolusid.

76 lg-

K et L.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud ohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, . K on uritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda

on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et

vanglakaristust kannab isik juba teist korda. Karistusregistrist nähtub, et L.G on

korduvalt ka väärteokorras karistatud, ükskõiksele suhtumisele ühis mis viitab isiku konnas kehtivatesse normidesse. L.G-le on varasemalt antud kanda oma karistust vabaduses, kuid L.G võimalus

temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi ei teinud ning pani katseaja jooksul toime uue

kuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla piisavalt veendunud selles, et süüdlase

5

käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine kõnealusel juhul vähendada aitaks

uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtu hinnangul väärib tunnustust asjaolu, et kinnipeetav on täitnud mitmeid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, kuid sotsiaalprogrammide läbimine ning osalemine vestlustel kriminaalhooldusametnike ja psühholoogiga ei veena kohut

käesoleval juhul piisavalt selles, et isik suudab vabaduses ilma kuritegusid toime panemata

hakkama saada. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik on ka varasemalt

väljendanud tahet õiguskuulekaks eluks ning on läbinud rehabilitatsiooniprogramme, kuid vaatamata eeltoodule isiku kuritegelik käitumine jätkus.

L.G sooritas käesoleva vägivallakuriteo alkoholijoobes ning teda on kriminaalkorras

karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mistõttu tuleb üheks uue kuriteo

riskifaktoriks pidada alkoholi tarvitamist. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et

kuritegude toimepanemist võib soodustada L.G impulsiivsus ning tema puudulikud probleemilahendusoskused. Kuivõrd enamik kinnipeetava kuritegudest on olnud vägivaldsed ning on toime pandud hetkeemotsioonide ajel, siis ei saa välistada riski, et isik võib pingelistes olukordades kaotada enesevalitsuse ning käituda agressiivselt. Seega annavad süüdlase isikut

ja varasemat elukäiku iseloomustavad andmed aluse karta L.G poolt kuritegeliku käitumise jätkumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et L.G ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk

oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata L.G positiivselt iseloomustavatest andmetest käesoleval juhul jõuda ei saa.

Kohus, juhindudes eeltoodule ning hinnanud kõiki KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolusid - kogumis, leiab, et süüdlase isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad andmed annavad aluse karta, et elektroonilise valve kohaldamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav, et välistada L.G poolt uute kuritegude toimepanemist. Märkimist väärib seegi, et nii vangla

kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude ohtu niivõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada L.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § ; KrMS § 426, 432, 384, 387. 76

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulu L.G kanda. Riigikohtu 05.03.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: jätta L.G kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo määruskaebus menetlusse võtmata. 11.01.2018 kohtumäärus 1 7367 jõustus 05.03.2018 Riigikohtu kohtumäärusega. -16-