2-16-6433/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6433

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.08.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

CC apellatsioonkaebus XX osas 1935 eurot, YY osas 1935

eurot

XX apellatsioonkaebus 1865,4 eurot

YY apellatsioonkaebus 1865,7 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

XX ja YY apellatsioonkaebus

CC apellatsioonkaebus

Hageja

I

(apellatsioonimenetluses

vastustaja

I):

XX

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): YY

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Hageja I ja hageja II seaduslik esindaja KK (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Hagejate

seadusliku

esindaja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Anne Värvimann (e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): CC (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Madis Sirkel (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 15.08.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis

kostjalt välja mõlema hageja kasuks tagasiulatuva elatise 345,50 eurot ületavas

osas ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks ajavahemikul

22.04.2016-31.12.2016 välja igakuise elatise suuremas ulatuses, kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. XX ja YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. CC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista välja CC-lt XX kasuks alates 22.04.2016 kuni XX täisealiseks

saamiseni igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast (2016.a oli see 215 eurot, 2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot).

4.3. Mõista välja CC-lt YY kasuks alates 22.04.2016 kuni YY täisealiseks

saamiseni igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast (2016.a oli see 215 eurot, 2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot).

4.4.

Elatised

tuleb

kanda

KK

(K)

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

4.5. Mõista välja CC-lt XX kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.04.2015-

21.04.2016 kokku summas 345,50 eurot. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata

täidetavaks elatise 345,50 eurot osas. Nimetatud summa tuleb tasuda XX

kogumiskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

4.6. Mõista välja CC-lt YY kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.04.2015-

21.04.2016 kokku summas 345, 50 eurot. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata

täidetavaks elatise 345,50 eurot osas. Nimetatud summa tuleb tasuda YY

kogumiskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

4.7. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagejad XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 22. aprillil 2016 hagiavalduse CC

vastu elatise saamiseks. Hagejad täpsustasid 17. veebruaril 2017 esitatud nõuet.

2. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatis kummagi hageja kasuks tagasiulatuva

perioodi eest 22. aprillist 2015 kuni 21. aprillini 2016 kogusummas 1324 eurot 64

senti ühekordse summana ning tunnistada nimetatud summa viivitamata täidetavaks

täies ulatuses. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt kummagi kostja kasuks 22.

aprillist 2016 kuni 31. augustini 2016 summas 274 eurot ning alates 1. septembrist

2016 elatis hageja I kasuks 565 eurot 41 senti ning hageja II kasuks 567 eurot 14 senti

3(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab

poolele (50%) Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hagejad paluvad

jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad elavad Luksemburgis. Hagiavalduse kohaselt on

kostja pärast vanemate lahkuminekut 1. detsembrist 2014 tasunud hagejatele elatist

ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja tasutud elatis ei ole katnud isegi laste

minimaalseid vajadusi.

4. Hagejate 17. veebruaril 2017 esitatud elatise nõude täpsustuse kohaselt on hagejate

nõuded järgmised. Tagasiulatuva elatise nõude suuruseks arvestasid hagejad 612 eurot

kalendrikuus mõlema hageja osas ehk 306 eurot hageja kohta kuus. Edasiulatuva

elatise nõude osas arvestasid hagejad elatise suuruseks 22. aprillist 2016 kuni 31.

augustini 2016 306 eurot hageja kohta ehk 612 eurot kalendrikuus ning 1. septembrist

2016 408 eurot hageja kohta ehk kokku 816 eurot kalendrikuus.

5. Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et hagejate elamisele kuluv keskmine kulu

aasta lõikes on 102 eurot 72 senti kuus, millest 50% ehk 51 eurot 36 senti tuleb tasuda

kostjal. Hagejate transpordikulud on igas kuus 113 eurot 90 senti, millest 50% ehk 56

eurot ja 95 senti tuleb tasuda kostjal. Hagejate toidule kulub kuus keskmiselt 307

eurot, millest 50% ehk hagejate toidu ja esmatarbekaupadest kohustub tasuma kostja

summas 153 eurot 50 senti + 24 eurot ehk kokku 177 eurot 50 senti. Laste riiete,

mööbli, mänguasjade, sporditarvete ja muude vahendite igakuistest väljaminekutest

moodustab 50% ehk kostja osa 156 eurot 67 senti (kokku kulub igakuiselt 313 eurot

34 senti). Lasteaiakulud 2015 aprillist kuni 2016 märtsini olid kokku 1613 eurot 60

senti, mis teeb igakuiseks kuluks 134 eurot 46 senti, millest 50% ehk kostja osa on 67

eurot 23 senti. Kooliga seotud kulud on igakuiselt 51 eurot, millest 50% ehk kostja osa

on

25 eurot

senti.

Kuna

lapsed

hakkavad

septembrist

2016

käima

pikapäevarühmades, suurenevad kooli kulud märkimisväärselt, kokku 501 eurot 6

senti kuus, millest kostja kohustub kandma 250 eurot 53 senti. Seega tuleb arvestada

kostja täiendavaks kuluks septembrist 2016 summas 270 eurot kalendrikuus. Kostja

osa hagejate arengule ja tervisele tehtavatest vajalikest kuludest moodustab 77 eurot

42 senti kuus. Kokku moodustavad hagejate tõendatavad kulud 1225 eurot, millest

kostja kohustub tasuma ümmardatuna 612 eurot. Hagiavaldusest tulenevalt on

hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuva igakuise elatise suuruseks 206 eurot hageja

kohta ehk kokku 612 eurot kalendrikuus. Alates septembrist 2016 paluvad hagejad

kostjalt välja mõista edasiulatuva igakuise elatise summas 408 eurot hageja kohta ehk

816 eurot kalendrikuus. Kokku 820 eurot 5 senti aastas.

6. Hagejad vähendasid esialgses hagis toodud nõudeid 22. novembri 2016. a eelistungil

selliselt, et transpordikulude osas vähendasid hagejat nõuet 30 euroni mõlema hageja

kasuks kokku; laste mänguasjade ja sporditarvete osas vähendasid hagejad nõuet 50

euroni kuus mõlema hageja kasuks kokku. 30. jaanuari 2017 eelistungil vähendasid

hagejad nõuet selliselt, et lasteaia kulude osas vähendasid hagejad nõuet 62 euro 63

sendini kuus mõlema hageja kohta kokku; laste tervisega seotud kulude osas

vähendasid hagejad nõuet 34 euro 16 sendini mõlema hageja kohta kokku.

7. Kokku vähendasid hagejad seega tagasiulatuva elatise nõuet 13 euro 33 sendi võrra

kalendrikuus ja edasiulatuva elatise nõuet 8 euro 73 sendi võrra mõlema hageja kohta

kalendrikuus. Seega on tagasiulatuva elatise nõue 548,22 – 8,73 = 539 eurot 49 senti

kalendrikuus mõlema hageja kohta kokku ehk 269 eurot 74 senti kalendrikuus ühe

hageja kohta. Kostja tasus tagasiulatuvalt enne hagi esitamist hagejatele elatist 3824

eurot 60 senti mõlema hageja kohta (vt hagiavalduse p 2.6). Arvestades eeltoodud

tagasiulatuv elatise nõude summat oleks kostja pidanud hagejatele tasuma kokku 6473

4(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

eurot 88 senti aastas. Seega tasus kostja hagejatele seaduse ettenähtust 2649 eurot 28

senti vähem, mis teeb 1324 eurot 64 senti ühe hageja kohta.

8. Edasiulatuv elatise nõue hagi esitamisest 22. aprillist 2016 kuni 31. augustini 2016 on

552,82 - 8,73 = 544 eurot 9 senti kalendrikuus mõlema hageja kohta ehk 272 eurot 4

senti kalendrikuus ühe hageja kohta.

9. 17. veebruari 2017. a menetlusdokumendis on hagejad suurendanud ka oma nõuet,

kuivõrd hagejad läksid kooli 1. septembrist 2016 ning seetõttu tekkisid hagejatele

täiendavad koolikulud. Mõlemad hagejad on kohustatud igal õppeaastal tasuma kooli

ESTM Fondi (inglise keele sektsiooni õppematerjali fond) osamaksu koolis

vajaminevate õppematerjalide (raamatud, töövihikud ja muud õppevahendid) jaoks

algkoolis , hageja I jaoks on see 140 eurot aastas ja hagejal II 130 eurot aastas.

Mõlemad hagejad on kohustatud tasuma ka dokumentatsiooni tasu (hageja II 20 eurot

87 senti) ja hageja I 25 eurot 87 senti. Lisaks on algkoolis kohustus tasuda 20 eurot

aastas matemaatika veebirakenduse eest. Hoidmaks emakeelt ja viibida perioodiliselt

Eesti kultuurikeskkonnas, osalevad hagejad Luksemburgi Eesti Seltsi poolt

korraldatud laste päevadel, mille jooksul korraldatakse lastele eestikeelseid laulu-,

tantsu- ja meisterdamise tunde ja aeg-ajalt saavad lapsed näha ka Luksemburgi

kutsutud Eesti laste teatrit. Nimetatud seltsi osalustasu poole aasta kohta on 40 eurot

esimese lapse kohta ja 20 eurot teise lapse kohta, ehk 60 eurot poole aasta kohta ja 120

eurot aastas mõlema hageja osas kokku.

10. Ülaltoodust nähtuvalt suureneb kostjalt 1. septembrist 2016 välja mõistetava elatise

igakuine summa hagejate täiendavate koolikulude osas hageja I osas summani 385

eurot 4 senti ning hageja II osas summani 381 eurot 99 senti.

11. Hagejate seaduslik esindaja avaldas eelistungitel, et lisaks tõendatud gluteeni- ja

piimatalumatusele on hagejal II ka ortopeedilised probleemid. Seetõttu peab hagejate

seaduslik esindaja ostma hagejale II ka arsti poolt määratud ortopeedilisi jalanõusid ja

taldasid. Seega lisandub hageja II tervisekuludele 143 eurot ortopeediliste jalanõude ja

taldade eest.

12. Hageja I tegeleb vehklemisega ja hageja II käib jalgpallitrennis. Lisaks käivad

mõlemad hagejad ujumistrennides. Hagejate ujumistrennid maksavad 187 eurot 50

senti poole aasta kohta, mis on sarnane hind ujumistrennide maksumusega Eestis.

Kokku on kahe hageja aastane ujumistrenni maksumus 750 eurot, mis teeb kostja

poolt tasutavaks osaks ühe hageja kohta 15 eurot 62 senti kalendrikuus.

13. Hageja I vehklemistunnid maksavad 204 eurot aastas, mis teeb kostja tasutavaks

osaks 8 eurot 50 senti kalendrikuus. Hageja II jalgpallitrenn maksab 176 eurot aastas,

mis teeb kostja tasutavaks osaks 7 eurot 33 senti kalendrikuus.

14. Hagejad märgivad 17. veebruaril 2017 esitatud menetlusdokumendis, et kostja on

vaielnud vastu kõikidele hagejate heaks kantud kuludele ega ole nõustunud kandma

hagejate elatise kulutusi suuremas summas kui seaduses ette nähtud elatusmiinimum.

Hagejad peavad vajalikuks rõhutada, et elatise nõudes ei ole kajastatud kõiki hagejate

ülalpidamiseks vajalikke igapäevaseid kulutusi, eelkõige sularahas tehtud kulutusi ja

muid kulutusi (nt hagejate trennide liikmemaksud). See tähendab, et esitatud nõue on

endiselt väiksem kui tegelikkuses hagejate harjumuspäraseks elukorralduseks kuluvad

summad, mistõttu tuleb hagejate nõue täies ulatuses rahuldada. Näiteks toovad

hagejad tõendatud tavapärased sularaha väljaminekud, mille summasid ei ole

käesoleva elatise nõudes arvestatud.

15. Kostja sissetulekud võimaldavad kanda hageja harjumuspäraseks elustandardiks

vajalikke kulutusi ja maksta hagejatele elatist nõutud määras. Kostjal puuduvad

argumendid esitatud ja tõendatud elatise nõude vähendamiseks. Kuivõrd kostja

sissetulekud on tegelikkuses suuremad kui hagejate seadusliku esindaja sissetulekud,

5(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

tuleb hagejatele elatise väljamõistmisel vastavalt kehtivale Riigikohtu praktikale

jagada elatis vanemate vahel proportsionaalselt vastavalt vanemate sissetulekute

suurusele, st. kostjalt tuleb mõista välja elatis proportsionaalselt suuremas summas kui

seda kannab hagejate seaduslik esindaja.

16. Hagejad esitavad ka kasutuseelise nõude. Praegusel ajal elavad hagejad Luksemburgis

hagejate seadusliku esindaja ja tema registreeritud elukaaslasele kuuluvas majas.

Hagejad elasid eramajas ka Eestis elades ning neil olid oma toad, seega on hagejate

harjumuspärane elustandard ja tavapärane elulaad jäänud samaks. Hagejad hindavad

oma elamispinna kasutuseeliste väärtust konservatiivselt ning märgivad kasutuseeliste

väärtuseks 2500 eurot kuus. Kuivõrd majas elab 4 inimest, on hagejate kasutuseeliste

summa 1250 eurot kuus. Kuivõrd mõlemad vanemad peavad hagejaid ülal pidama, siis

peaks kostja osa hagejate elamiskulude kasutuseeliste hüvitamises olema 625 eurot

kalendrikuus. Hagejad tulevad aga siinkohal kostjale vastu ja vähendavad oma

eluruumide kasutuseeliste nõuet kostja suhtes veel 50% võrra 312 euro 50 sendini

kalendrikuus ehk 156 euro 25 sendini mõlema hageja kohta kalendrikuus.

17. Hageja on seisukohal, et nõutud elatise tasumisega on neile tagatud igapäevaste

vajaduste rahuldamine ning hagejate arenguks vajalikud materiaalsed vahendid ning

elatise suurus tagab hagejatele harjumuspärase elulaadi ja elatustaseme säilitamise,

milline oli hagejatel ka kostjaga koos elades. Seega on põhjendatud hagejate nõutud

elatis täies ulatuses kostjalt välja mõista.

Kostja vastuväited

18. Kostja esitas 14. juulil 2016 hagiavaldusele vastuse, milles kostja hagi tagasiulatuva

elatise osas samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise osas elatise miinimumi

ületavas osas ei tunnista ning palub kohtul jätta hagi selles osas rahuldamata. Kostja

tunnistab tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõuet osaliselt ning on

vabatahtlikult nõus kummalegi lapsele elatiseks maksma seaduses kehtiva elatise

miinimummäära.

19. Hagile on sideteenustele tehtud kulutuste tõenduseks lisatud aprillist 2015 kuni

aprillini 2016 OÜle E esitatud arved. Kostja on seisukohal, et nimetatud tõendid tuleb

jätta tähelepanuta, sest tegemist on kolmandale isikule esitatud arvetega, mistõttu neil

puudub seos hagejatele elatise maksmisega. Kostja on seisukohal, et hagejate

sidekulud on tõendamata. Eelduse, et hagejate esindaja tõendab elamiskulude

kandmise, võiks hagejate põhjendatud elamiskulud ühes kuus kokku olla 51 eurot 98

senti, millest 50% on 25 eurot 99 senti.

20. Kostja on seisukohal, et hagejate transpordikulud on tõendamata. Esitatud tõenditest ei

nähtu, et kulutused on tehtud hagejate huvides või et kuluarved on kandnud laste ema.

Kostjale teadaolevalt laste emal ei ole isiklikku autot ja kostjale teadolevalt kasutab

ema laste transpordiks OÜle E kuuluvat sõiduautot. Kostja leiab, et transpordile kulub

14 eurot 78 senti. Hagejate toidukulud on hagiavalduse väidetud suuruses on

tõendamata, põhjendamatud, ülepaisutatud ega vasta tegelikele kuludele. Kuigi

hagiavalduses väidetakse, et toidutalumatuse all kannatavad mõlemad hagejad, on

tõendavad analüüside tulemused esitatud vaid hageja I kohta. Seega on väited

hageja II toidutalumatuse kohta tõendamata ja paljasõnalised. Ka hagejal I gluteeni- ja

piimatalumatuse kohta esitatud tõendid on ebausaldusväärsed ega tõenda, et hagejal I

on toidutalumatus või allergia.

21. Kostja on seisukohal, et kulutused hagejate riietele on tõendamata, ülepaisutatud ega

vasta tegelikele kuludele. Samuti ei ole põhjendatud lastele suurtes kogustes

mängasjade ostmine. Kui vanem seda siiski teeb, on see tema enda soov. Hagejate

kulud koolile on tõendamata ja põhjendamatud. Hagejad oma ea tõttu koolis veel ei

6(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

käi, mistõttu neil kooliga seotud kulusid olla ei saa. Hagejad on alla seitsme aastased

ega ole seetõttu veel koolikohustuslikud. Hagejate nn eelkooli kohta esitatud

kviitungitest ei selgu, et kulutused oleks tehtud hagejate huvides või, et kulud on

kandnud laste ema. Samuti on kulutused tervisele tõendamata, ülepaisutatud ega vasta

tegelikele kuludele.

22. Hagejate põhjendatud vajaduste katmiseks kuluvast summast tuleb arvestada maha

igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mis alates 1. jaanuarist 2016 on 50 eurot lapse

kohta.

23. Samuti on kostja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu ning

tuleb

jätta

rahuldamata.

Kuivõrd

hagejate

ülalpidamiskulud

üle

elatise

miinimummäära

on

kostja

hinnangul

tõendamata,

tuleb

laste

tegelikud

ülalpidamiskulud määrata Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringu („Lapse

ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“) tulemuste põhjal.

Uuringu järgi oli 2012. a 3-6aastase lapse ülalpidamiskulu 247 eurot kuus ning 7-

10aastase lapse ülalpidamiskulu 194 eurot kuus, so väiksemad kui seaduses sätestatud

elatise miinimummäär. Kostja on hagejatele tasunud elatist 2015 aprillist kuni 2016

aprillini igakuiselt vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimumi ulatuses. Hagejate

ema ja kostja vahel oli kuni 2015. aasta novembrini kokkuleppe, et XXX seotud

laenulepingu L070031894 laenu tagasimakseid tasub kostja arvestusega, et täidab

sellega ühtlasi hagejatele elatise maksmise kohustust. Kostja on hagejatele aprillist

2015 kuni aprillini 2016 maksnud elatiseks kokku 5786 eurot ja 22 senti.

24. Hagejad on olnud kostjaga 2015. aastal aprillis 16 päeva, mais 17 päeva, juunis 17

päeva, juulis 10 päeva, augustis 10 päeva, septembris 17 päeva, oktoobris 12 päeva,

novembris 3 päeva, detsembris 8 päeva, 2016. aastal jaanuaris 0 päeva (lapsed reisil

emaga), veebruaris 6 päeva , märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Kuivõrd laste ema on

alates novembrist 2015 koos lastega pidevalt reisinud Eesti ja Luksemburgi vahet, siis

pole kostjal alates 2016 novembrist olnud võimalust lastega rohkem koos aega veeta.

Varasemalt veetsid lapsed koos isaga peaaegu poole ajast. Kuivõrd lapsed veedavad

isaga ca 2/5 ajast ning koos oldud ajal võimaldab isa lastele toitu, riideid, jalatseid,

arendavaid tegevusi jms, st isa täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Kostja on

seisukohal, et makstes igakuiselt elatis, täites laste emaga kokkulepitud elatise

maksmise korda ning asjaolu, et lapsed on olnud isaga 2/5 ajast, on kostja hagejatele

elatise maksmise kohustuse ajavahemiku aprill 2015 kuni aprill 2016 eest täitnud,

mistõttu tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Esimese astme kohtu otsus

25. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis CC-lt välja hageja XX kasuks alates 22.

aprillist 2016 kuni 1. septembrini 2016 elatise 222 eurot 4 senti kuus, mõistis CC-lt

välja hageja XX kasuks alates 1. septembrist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 elatise

232 eurot 33 senti kuus ning mõistis CC-lt välja hageja XX kasuks alates 1. jaanuarist

2017 elatise 235 eurot kuus kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 5. juulini 2029. Elatise

suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

muutumisega. Mõistis CC-lt välja hageja YY kasuks alates 22. aprillist 2016 kuni 1.

septembrini 2016 elatise 222 eurot 4 senti kuus, mõistis CC-lt YY kasuks alates 1.

septembrist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 elatis 234 eurot 6 senti kuus ning mõistis

CC-lt välja hageja YY kasuks alates 1. jaanuarist 2017 elatise 235 eurot kuus kuni YY

täisealiseks saamiseni, s.o 31. oktoobrini 2027. Elatise suurus muutub koos Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Samuti mõistis CC-lt hageja

XX kasuks tagasiulatuva elatise 710 eurot 76 senti ja CC-lt hageja YY kasuks

tagasiulatuva elatise 710 eurot 76 senti. Menetluskulud jättis poolte endi kanda.

7(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

26. Kuivõrd hagejad on soovinud saada elatist rohkem kui alammäär, on nad kohtule

esitanud tõendid oma vajalike kulude kohta. Kohus juhtis hagejate seadusliku esindaja

tähelepanu kahel eelistungil tõenditele, mis ei ole asjasse puutuvad või näitavad

hagejate kulusid ülemäära suurena. Eelmenetluses vähendasid hagejad oma nõuet

selliselt, et esitatud tõendid näitavad usutavalt neile kuluvat osa.

27. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks kulutusteks kõik hagejate märgitud kulud.

Kulude suuruse tõendamiseks on kohtule vajalikud tõendid esitatud.

28. Seega leiab kohus, et hagejate vajalikeks ja põhjendatud kuludeks on hagiavalduses ja

selle lisades märgitu ning hagejate nõue alates hagi esitamisest elatise saamiseks tuleb

rahuldada osaliselt.

29. Siiski arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et

hagejatele makstakse peretoetust. Riigikohus on 22. märtsi 2017. a lahendis nr 3-2-1-

174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike

peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.

Viimati esitas kostja vastava taotluse 16. juunil 2017 (III kd, tl 97).

30. Kohus mõistab kostjalt välja kummagi hageja kasuks 222 eurot 4 senti (272 eurot – 50

eurot peretoetust kuus) hagi esitamisest 22. aprillist 2016 kuni 1. septembrini 2016.

2016. aastal kehtinud riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 4 kohaselt oli lapsetoetuse

suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot.

31. Ajast, mil hagejad asusid Luxembourgis koolis õppima, s.o 1. septembrist 2016, võtab

kohus arvesse hagejatele makstava laste ülalpidamistoetuse, mida tasutakse hagejate

ema elukaaslasele. Praeguses asjas ei ole hagejate elukoha vahetust põhjustanud

kostja, vaid see on hagejate ema valik ning hagejate elukoha vahetamisest tingitud

kulude suurenemisel, tuleb arvestada uues elukohas makstavaid toetusi. 6. oktoobril

2016 esitas hagejate seaduslik esindaja tõendi selle kohta, et tema elukaaslase tööandja

tasub hagejate ülalpidamiseks toetusena 666 eurot 16 senti, st kummagi hageja

toetuseks 333 eurot 8 senti (II kd, tl 172). Hagejate seaduslik esindaja on menetluses

selgitanud, et tegemist ei ole riikliku lapsetoetusega vaid tööandja tasutud

lapsetoetusega. Kohus leiab, et tasutud toetust saab vaadata kui ülalpeetavale lapsele

makstavat toetust ja siinkohal ei ole oluline, kas see on riiklik lapsetoetus või tööandja

tasutud lapsetoetus. Selle toetuse eesmärk on toetada perekonda laste kasvatamises,

nagu seda teeb ka riiklik lapsetoetus.

32. Järgmisena võtab kohus seisukoha hagejate nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt

alates 22. aprillist 2015 kuni 21. aprillini 2016 kummagi hageja kasuks ühekordse

summana 1324 eurot 64 senti. Hagejad on 17. veebruari 2017 menetlusdokumendis

leidnud, et tagasiulatuva elatise nõue on 269 eurot 74 senti kalendrikuus ühe hageja

kohta.

33. Kostja on esile toonud 14. juuli 2016. a menetlusdokumendis (II kd, tl 95), et ta on

tasunud aprillis 2015 elatist 200 eurot, mais 2015 300 eurot, juunis 2015 100 eurot,

juulis 463 eurot, augustis 2015 348 eurot, oktoobris 2015 200 eurot, novembris 2015

130 eurot, detsembris 423 eurot 60 senti, jaanuaris 2016 500 eurot, veebruaris 2016

430 eurot, märtsis 2016 430 eurot ning aprillis 2016 430 eurot. Seega on kostja 12 kuu

eest kokku tasunud elatist 3954 eurot 60 senti, ehk kummagi hageja kasuks kuus 164

eurot 77 senti. Hagejate nõudeks on aga 269 eurot 74 senti kuus. Kohus võtab arvesse

2015. aastal makstud lastetoetuse suuruse, milleks oli 45 eurot ning leiab, et 269 – 45

= 224 eurot kuus tuleb kostjalt maksta tagasiulatuva elatise eest. Kuivõrd kostja on aga

maksnud keskmiselt 164 eurot 77 senti, on tagasiulatuva elatise suuruseks 59 eurot 23

8(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

senti igakuiselt kummagi hageja kohta hagi esitamisele eelneva 12 kuu eest (224-

164,77=59,23). Seega tuleb kostjal tasuda kummagi hageja kasuks tagasiulatuva

elatise eest 710 eurot 76 senti.

Hagejate apellatsioonkaebus

34. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu

otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagejate nõuded rahuldamata ja palus

rahuldada hagejate nõuded järgnevalt: 1) mõista kostjalt XX kasuks välja tagasiulatuv

elatis summas 1324,64 eurot ja YY kasuks tagasiulatuv elatis summas 1324,64 eurot,

2) mõista kostjalt välja elatis XX kasuks 22.04.2016 kuni 01.09.2016 summas 272,04

eurot igakuiselt ja YY kasuks 272,04 eurot igakuiselt; 3) Mõista kostjalt välja elatis

01.09.2016 elatis XX kasuks 565,41 eurot ja YY kasuks 567,14 eurot kuni nende

täisealiseks saamiseni.

35. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lugenud tõendatuks ja

põhjendatuks hagejate elatise nõuded, kuid hagejate tõendatud nõuete suurust

vähendas. Kohus jättis arvestamata, et tegelikkuses on nende ülalpidamiskulud veelgi

suuremad ning nad on vähendanud elatise nõuet 50% võrra. Kohus on ebaõigesti

arvestanud maha tagasiulatuvast ja edasiulatuvast elatisest riiklikud peretoetused.

Hoolimata riiklike lastetoetuste suurusest, peab vanem oma lapsi ülal pidama lähtudes

laste igapäevastest vajadustest ja nende põhjendatud kuludest.

36. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kostja poolt eelneva 12 kuu jooksul tasutud elatise

kogusumma. Kohus on hagi esitamisele eelneva 12 kuu asemel arvestanud kostja 12

kuu maksed, lisaks on kohus jätnud arvestamata kostja tasutud 200 eurot juunis

2015.a. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud kostjalt mõlema hageja kasuks

tagasiulatuva elatisena välja mõistma 1 324,58 eurot.

37. Maakohus on riikliku lapsetoetuse maha arvestanud kostja makstavalt elatiselt. Isegi

kui toetuse suuruses on elatise vähendamine põhjendatud oleks tulnud see maha

arvestada mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurusest. Seega arvestas kohus

ebaõigesti kostjalt väljamõistetavast tagasiulatuvast elatisest maha mõlema apellandi

lastetoetuse 12 kuu lõikes kogusummas 1080 eurot. Selle tulemusel oleks hagejate

tagasiulatuva elatise summa pidanud moodustama vähemalt 1054,58eurot.

38. Kostja igakuine töötasu on 3047 eurot kuus. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et

laste ema elukaaslasele tööandja poolt makstavat toetust saab vaadata kui

ülalpeetavale lapsele makstavat toetust ja siinkohal ei ole oluline, kas see on riiklik

lapsetoetus või tööandja tasutud lapsetoetus. Kõnealune toetus ei ole lastetoetus vaid

perekonna toetus laiemas mõistes, mis on mõeldud isiku töökohast tulenevalt

perekonna kolimisega oluliselt kõrgema elatustaseme ja elukallidusega riiki. See

toetus ei saa vabastada kostjat kohustusest oma lapsi ülal pidada. Seega on kohus

alusetult ja põhjendamatult võrdsustanud laste ema elukaaslase tööandja toetuse

perekonnaseaduse mõistes ülalpeetavale lapsele makstava toetusega, kui riigitoetusega

ja õigusvastaselt vähendanud nimetatud toetuse ulatuses vastustajalt välja mõistetud

elatise summat. Ebaõigesti on kohus arvestanud toetuse maha vaid kostja poolt

kantavast ülalpidamiskohustusest, isegi kui eeldada, et toetuse määras maha arvamine

oli põhjendatud. Eelnevast nähtuvalt oleks kohus pidanud apellantide elatise nõude

alates 01.09.2016 alternatiivselt rahuldama mitte väiksemas ulatuses, kui apellandi I

puhul igakuises summas 398,87 eurot ning apellandi II puhul 400,60 eurot

kalendrikuus.

39. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte kanda olukorras, kus apellantide esitatud

nõuete suurused leidsid tõendamist 100% ulatuses.

9(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

Kostja apellatsioonkaebus

40. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Nii edasiulatuv kui ka tagasiulatuv

elatise nõue on esitatud põhjendamatult.

41. Maakohus märkis, et kulude suuruse tõendamiseks on kohtule vajalikud tõendid

esitatud, kuid otsusest jääb selgusetuks, kuidas maakohus on jõudnud järeldusele, et

põhjendatuks ja vajalikeks kulutusteks tuleb pidada kõiki hagejate kulusid. Kostja on

seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et vanem on faktiliselt teinud hagetavas summas

kulutusi lapse kohta, ei tõenda selles määras kulutuste tegemise vajalikust.

42. Kostja hinnangul on maakohus jätnud laste vajadusi kindlaks määrates asjas esitatud

tõendid kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist analüüsimata ja hindamata

ning otsuses toodud järeldused põhjendamata. Maakohus on otsuses jätnud välja

toomata milliste vajaduste (sh elukoht, riided, toit jms) rahuldamiseks kui palju raha

kummalegi lapsele kuus kulub, samuti on jäetud analüüsimata erinevate vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste põhjendatus. Kostja hinnangul on maakohus asunud

paljasõnaliselt seisukohale, et ühe lapse vajalik ja mõistlik ülalpidamiskulu on 272,04

kuus ning alates 01.09.2016 565,41 eurot kuus. Ühtlasi on maakohus jätnud võtmata

seisukoha kostja esitatud faktiliste asjaolude kohta, sh vastuväidete kohta kulutuste

põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Maakohtu seisukoht, et hagejate vajalikeks ja

põhjendatud kuludeks on hagiavalduses ja selle lisades märgitu, on kostja hinnangul

ebaadekvaatne. Maakohtu ebaadekvaatsuse markantseks näiteks muuhulgas on

maakohtu

vaikimisi

nõustumine

asjaoluga,

et

laste

Luksemburgi

kooli

pikapäevarühma tasu tuleb arvestada lähtudes perekonna kuusissetulekust 11500.-

eurot (hagiavalduse lisa 13), samas kui laste ema on 06.10.2016 menetlusdokumendis

avaldanud oma kuusissetulekuks 600 - 900 eurot ning kostja brutopalk on 06.10.2016

esitatud palgatõendi järgi 3047 eurot. Hoolimata kostja vastuväidetest on maakohus

pidanud laste eluasemekulud muuhulgas tõendatuks kostjale esitatud prügiarvete

(hagiavalduse lisa 5) alusel, kuigi üks ühine prügiarve on prügiveolepingu järgi

esitatud kahe pere peale. Prügiveolepingu on kohus 30.01.2017 kohtuistungil võtnud

toimikusse. Maakohus on massiliselt jätnud tõendid analüüsimata ja hindamata, mis

on kostja hinnangul viinud ebaõige lahendini.

43. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega osas, mis käsitleb peretoetuste arvestamist elatise

suuruse kindlaks määramisel. Otsusest selgub, et kuni 31.08.2016 on maakohus

pidanud kummagi lapse vajadused 50 euro ulatuses kaetuks riiklike peretoetuste

seaduse § 5 lg 4 järgi makstavast peretoetusest ning alates 01.09.2016 on maakohus

pidanud kummagi lapse vajadused 333,08 euro ulatuses kaetuks laste ema elukaaslase

Luksemburgi tööandja poolt makstavast peretoetusest.

44. Maakohus on 21.09.2016 kohustanud hagejate seaduslikku esindajat andma kohtule

infot, millised on need peretoetused, mis on ettenähtud hagejate perele kui nad asuvad

elama Luksemburgi. Oma vastuses laste seaduslik esindaja teavet Luksemburgis

makstavate riiklike peretoetuste kohta kohtule ei edastanud, põhjendades seda sellega,

et Luksemburgis peretoetuse saamiseks peaksid lapsed olema Eestist välja

registreeritud. Küll on ema märkinud, et peretoetust saadakse Eestist ning et juba 2015

aastast saab laste ema elukaaslane oma Luksemburgi tööandjalt peretoetust 666,16

eurot kuus. Ka veel 30.01.2017 toimunud kohtuistungil väitis hagejate lepinguline

esindaja, et laste registreeritud elukoht on Eestis, sest see on vajalik, et lastel oleks

kehtiv ravikindlustus ning, et peretoetust saadakse Eestist.

45. Otsusest jääb selgusetuks, millega maakohtu arvates on põhjendatud, et 50 euro

suurust peretoetust tuleb elatise suuruse määramisel arvestada kuni 31.08.2016 ning et

10(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

alates 01.09.2016 seda arvesse võtta enam vaja ei ole, hoolimata sellest, et peretoetuse

saamist Eestis on laste ema ka pärast 01.09.2016 korduvalt tunnistanud.

46. Teisalt on laste ema tunnistanud, et saab juba 2015 aastast oma elukaaslase

Luksemburgi tööandja poolt makstavat peretoetust, kuid maakohus on tööandja

peretoetust pidanud vajalikuks elatise suuruse määramisel arvesse võtta alles

01.09.2016 alates, oma sellekohast seisukohta jällegi põhjendamata.

47. Otsusest ei selgu, mille alusel maakohus järeldas, et mõlemad lapsed läksid kooli

01.09.2016.a ja et just sellest kuupäevast laste kooliga seotud kulutused ühe palju

tõusevad, kuigi nö päris kooli läks 01.09.2017 vaid lastest vanem YY ning noorem

XX jätkas eelkoolis.

48. Maakohus pole arvestanud asjaolu, et kuigi lastel on Eestis kostja ehitatud ja pärast

vanemate kooselu lõppemist laste emale jäänud eramus eluase, on lapsed Luksemburgi

viidud seadusliku esindaja eestvedamisel, kellel on hagejate elukoha ja koolivaliku

küsimuses ainuotsustusõigus. Kostjal puudub reaalne võimalus laste Luksemburgi

kulude, sh eluaseme ja koolikulude, osas kaasa rääkida. Maakohtu otsusest nähtub

arusaam, et kuigi kostja Luksemburgi kulutuste tegemise küsimuses kaasa rääkida ei

saa, on kostjal vääramatu kohustus esitatud kulud kanda. Kostja ei nõustu maakohtu

sellise seisukohaga.

49. Kostja on seisukohal, et maakohus on otsuse tagasiulatuva elatise osas teinud

tuginedes põhjendamatult üksnes hagejate analüüsimata kulutustele ning kostja esile

toodud vabatahtlikult lastele makstud elatise summadele, jättes sama põhjendamatult

kõrvale asjaolu, et lapsed viibisid isa juures märkimisväärse aja. Kostja on

14.07.2016.a menetlusdokumendis esile toonud, et lapsed on olnud temaga 2015.

aastal aprillis 16 päeva, mais 17 päeva, juunis 17 päeva, juulis 10 päeva, augustis 10

päeva, septembris 17 päeva, oktoobris 12 päeva, novembris 3 päeva, detsembris 8

päeva, 2016. aastal jaanuaris 0 päeva (lapsed reisil emaga), veebruaris 6 päeva, märtsis

11 päeva, aprillis 9 päeva. Laste esindajad kostjale antud asjaolude kohta vastuväiteid

esitanud ei ole. Rääkimata laste söögi- ja eluaseme kulude kandmisest ajal, mil lapsed

olid isa juures, on isa kandnud sellele ajal ka lastega seotud püsikulusid. Kostja on

30.01.2017 kohtuistungil esitanud kohtule tõendina laste emaga peetud e-

kirjavahetuse, kus laste ema annab kostjale juhiseid, milliseid saapaid lastele osta.

Nimetud e-kiri kinnitab, et kostja ajal, mil lapsed temaga olid, lastega seotud

püsikulusid kandis. Laste lepinguline ega seaduslik esindajad pole vaidlustanud, et ajal

mil lapsed isaga olid, isa laste vajaduste rahuldamiseks kulutusi poleks teinud.

50. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud kõrvale vanemate vahel olnud

kokkuleppe, et XXX seotud laenulepingu L070031894 laenu tagasimakseid tasub

kostja arvestusega, et täidab sellega ühtlasi hagejatele elatise maksmise kohustust.

Kostja on seisukohal, et maakohus on kostja esile toodud faktilistele asjaolude

põhjendamatult kõrvale jätmisega rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

51. Millegagi ei ole tõendatud, et makstava elatise suuruse osas vanemate vahel üldse

kokkulepe eksisteerib. 13.12.2015 e-kirjas on hagejate seaduslik esindaja esitanud

kostjale ühepoolselt nõudmise maksta elatiseks 400 euro asemel edaspidi 500 eurot.

Kostja on lastele elatist maksnud kohusetundest ja vabatahtlikult. Tihti andis kostja

raha e-kirjade peale, milles ema lastega seotud kulutuste katteks kostjalt raha palus.

Erimeelsusi lastega seotud kulutuste osas vanemate vahel ei olnud ning kostjal kujunes

arusaam, et laste vajadused on kaetud. Eeltoodu valguses tuli tagasiulatuva elatise hagi

kostjale üllatusena.

52. Kostja on seisukohal, et hagejate menetluskulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud.

Vastused apellatsioonkaebustele

11(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

53. Pooled vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need

rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

54. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja mõlema hageja kasuks

tagasiulatuva elatise 345,50 eurot ületavas osas ning milles maakohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks ajavahemikul 22.04.2016-31.12.2016 välja igakuise elatise suuremas

ulatuses, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata,

kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

55. Asjast nähtub, et:

-Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise mõlemale

hagejale 1 759,70 eurot, arvestusega, et iga hageja ülalpidamiskulud moodustavad 612

eurot kuus ning kostja on tasunud mõlemale hagejale kokku elatist 3 824,60 eurot.

-Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt elatise välja mõista hagi esitamisest alates

22.04.2016 summas 306 eurot igakuiselt ja alates 2016.a septembrist summas 408

eurot igakuiselt, kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja põhi-, kesk- või kõrghariduse

omandamisel 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab

poolele (50%) Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärale.

-17.02.2017 hagiavalduse täpsustuses palusid hagejad mõista kostjalt välja mõlema

hageja jaoks tagasiulatuva elatise ajavahemiku 22.04.2015-21.04.2016 eest summas

1 324,64 eurot ja igakuise elatise mõlemale hagejale ajavahemikul 21.04.2016 -

31.08.2016 summas 272,04 eurot, alates 01.09.2016 XX kasuks igakuise elatise

summas 565,41 eurot kuni XX täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas,

mis vastab poolele (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ning

alates 01.09.2016 YY kasuks igakuise elatise 567,14 eurot kuni YY täisealiseks

saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab poolele (50%) Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

56. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on

rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei

maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka

nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Käesolevas

asjas tuginevad hagejad sellele, et kostja on tasunud elatist ebapiisavas suuruses.

57. Kuna ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb käesoleva asja lahendamisel kindlaks teha,

millised on hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud. Maakohus leidis

otsuses, et põhjendatud ja vajalikud on kõik hagejate märgitud kulud ning hagejad on

kulude suuruse tõendamiseks vajalikud tõendid esitanud (kohtuotsuse p 15).

Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega,

et selgusetuks jääb, kuidas leidis maakohus, et kõik hagejate väidetud kulud on

põhjendatud ja vajalikud. Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kuidas ja milliste tõendite

alusel maakohus eeltoodud seisukohani jõudis. Selliselt on rikutud kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

58. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Mitme lapse

elatisenõuet ühiselt lahendades tuleb laste vajadusi hinnata eraldi. Käesolevas asjas on

maakohus lähtunud hagejate nõudest, mille kohaselt palutakse kostjalt välja mõista

elatis samas suuruses mõlema hageja jaoks. Kuna asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on

12(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

hagejate vajadused osade kulude lõikes erinevad, siis on maakohus ebaõigesti leidnud,

et hagejate ülalpidamiskulud on võrdses suuruses.

59. Hagi esitati kohtusse 22.04.2016 ning hagis nõudsid hagejad kostjalt ka tagasiulatuva

elatise maksmist. Hagiavalduse kohaselt moodustasid tagasiulatuva elatise nõude

perioodil ja hagiavalduse esitamisest kuni 01.09.2016 hagejate igakuised kulud 1225

eurot. Kulud olid järgmised:

- Eluasemekulud 102 eurot 72 senti kuus, sh vee- ja kanalisatsioonikulud 15,70 eurot,

elektrienergia 60,38 eurot, prügiveo kulu 10,54 eurot, Elioni sidekulu 16,10 eurot.

- Transpordikulud, st kütus 113,90 eurot (22.11.2016 eelistungil täpsustatud 60 eurot).

- Toidukulud kuus keskmiselt 307 eurot.

- Esmatarbekaubad 48 eurot.

-Riiete, mööbli, mänguasjade, sporditarvete ja muude vahendite igakuised kulud on

313 eurot 34 senti (22.11.2017 eelistungil täpsustatud mänguasjade kulu 100 eurot).

-Lasteaiakulud 134 eurot 46 senti.

-Eelkooli kulu 51 eurot.

-Treeningud õpingud, jalgpallitrenn 2,66 eurot ja XX viiuliõpingud 10,45 eurot kuus.

-Vaba aja kulu 42,84 eurot kuus.

-Tervisega seotud kulu 85,78 eurot (30.01.2017 eelistungil täpsustatud 68,32 eurot).

60. Hagejate väidete kohaselt moodustavad hagejate kulud kokku 1225 eurot, millest

kostja peab tasuma ümmardatuna 612 eurot, seega 306 eurot hageja kohta. 17.02.2017

menetlusdokumendis märkisid hagejad, et hagiavalduse esitamisest tagasiulatuva

elatisenõude arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et hagejate vajaduse katmiseks kulus

ühe hageja kohta 269,74 eurot. Kostja vaidles hagejate kulude suurusele osaliselt vastu

ja ringkonnakohus leiab, et need vastuväited on osaliselt põhjendatud. Seega tuleb

tagasiulatuva elatise põhjendatuse kontrollimiseks tuvastada, kas hagejate poolt

loetletud kulud ja nende suurus on vajalikud ning põhjendatud.

61. Mõnevõrra on ülepaisutatud ringkonnakohtu arvates laste toidukulud, mille kohta

hagejad on väitnud, et nende suuruseks on iga hageja kohta 153,50 eurot kuus. Asjas

on veenvalt tõendamata jäänud see, et hagejatel esineb gluteenitalumatus

(diagnoositud on tsöliaakia) ja XX-l laktoositalumatus. Asja materjalidele lisatud

asjatundja arvamusest (I kd, tlk 14-20) nimetatu ei nähtu. Asjas esitatud Luksemburgi

Keskhaigla – Lastekliiniku poolt väljastatud tõenditest (II kd, tlk149-145) ei nähtu

hagejatel tsöliaakia ja/ või laktoositalumatuse diagnoos, kuigi sellekohased testid läbi

viidi. Naha torkamise allergiatestid andsid negatiivse tulemuse, diallertest andis

tulemuse, et kahtlus on piima osas ja positiivne kuni 72 tunni jooksul nisujahu osas

YY-l ja XX-l kahtlus nisu osas kuni 72 tunni jooksul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

tõendite järgi (II kd, tlk 182-186) XX-l toiduallergiad ja laktoositalumatus puudub,

dieedile ranged nõudmised puuduvad. YY-l on tuvastatud laktoositalumatus,

toiduallergiad puuduvad. Eeltoodust nähtub, et YY vajab eridieeti seoses

laktoositalumatusega ning mõlema hageja puhul peab arvestama sellega, et nisu võib

põhjustada

allergiat.

Seega

on

põhjendatud

hagejate

väited,

et

seoses

nisuallergiaga/selle kahtlusega võivad nad vajada nisuallergeenide vältimist toidus,

kuid see, et neil oleks diagnoositud tsöliaakia, mis nõuab ranget dieeti, tõendatud ei

ole. Tõendamata on see, et XX vajab laktoositalumatuse tõttu eridieeti. Seega tuleb

kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et YY osas on toidule kuluv summa mõnevõrra

suurem tavapärasest. Ringkonnakohus leiab, et kui XX osas on põhjendatud

toidukulude suurus 100 eurot, siis YY osas on põhjendatud toidukulude suurus 130

eurot.

62. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates kostja väited, et eluasemekulud on hagejate

poolt esitatud ülepaisutatult, kuna need tuleb jaotada 5 isiku vahel. Tõendamata on

13(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

asjaolu, et XXX, elab hagejate ema elukaaslane ning ka see, et elamu aadressile

registreeritud äriühingu tõttu tarbib peale hagejate ja nende ema elamus keegi veel

kommunaalteenuseid. Kostja väide, et sidekulusid arvestama ei pea, ei ole

põhjendatud, sest seda ei ole kostja vaidlustanud, et hagejad teleteenuseid tarbisid.

Asjaolu, et arved nimetatud teenuste eest tasumiseks esitati äriühingule ei muuda

asjaolu, et hagejate ülalpidamiskulude hulka kuuluvad ka sideteenused. Seega on

hagejate ülalpidamiskulude hulka arvestatud eluasemekulude suurus tõendatud ning

ringkonnakohus leiab, et need on ka mõistliku suurusega.

63. Väide, et kuna hagejate emale autot ei kuulu, siis ei saa autokütusele kulutatud

summad olla hagejate ülalpidamiskulude koosseisus, ei ole ringkonnakohtu arvates

põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejaid lasteaeda ja vaba aja

veetmiseks (sünnipäevadele, kinno jms) autoga transporditakse. Sellest tulenevalt

leiab ringkonnakohus, et hagejate transpordikulud on põhjendatud. Peale hagejate

poolt kulude täpsustamist, st kulude vähendamist 30 euroni hageja kohta kuus on need

ka mõistlikus suuruses.

64. Kostja ei ole vaidlustanud, et hagejad jalgpallitrennis käisid ning XX osales

viiulitundides. Seega on nimetatud kulud põhjendatud. Lasteaia kuludele iga hageja

kohta 67,23 eurot kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

65. Riiete, mööbli, mänguasjade, sporditarvete ja muude vahendite igakuised kulud on

hagejate väidetel 313 eurot 34 senti (22.11.2017 eelistungil täpsustatud mänguasjade

kulu 100 eurot). Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb kostja väidetega, et kulud on

ülepaisutatud. Samas ei saa nõustuda kostja väitega, et lastele kasutamiseks mõeldud

mööbliostu kulusid ei saa arvestada elatise hulka. Lähtuda tuleb siiski sellest, et

mööbel soetatakse aastateks. Seetõttu ei ole põhjendatud selliste kulude jaotamine

piiratud ajavahemiku peale, nagu hagejad seda teinud on. Ringkonnakohus leiab, et

riiete, jalanõude mõistlike kulude suuruseks tuleb pidada 40 eurot igakuiselt, mööbli

ostmiseks 10 eurot ning mänguasjade ja sporditarvete ja raamatute ostmiseks 30 eurot.

66. Ülepaisutatud on ka tervisekulud/ravimite ostu kulud. Asjas ei ole esitatud veenvaid

tõendeid, et hagejad ostetud koguses ravimeid vajavad. Asjaolu, et hagejate seaduslik

esindaja on pidanud vajalikuks neid soetada, ei näita seda, et hagejad neid ostetud

mahus tarbivad/peaksid tarbima. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlikuks võib

pidada ravimite kulusid 15 eurot kuus hageja kohta.

67. Esmatarbekaupade summa suurus hageja kohta 24 eurot kuus on mõistlik, arvestades

ei sinna kuuluvad nii isiku- kui koduhügieeni tagamiseks vajalike vahendite ost. SA

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

tõendite

järgi

(II

kd,

tlk

182-186)

peaks

isikuhooldustarbeid ostma apteegist, kus teadaolevalt on tooted kallimad võrreldes

tavakauplusega.

68. Hagejad on käinud ka inglise keele koolitusel 2015.a oktoober-detsember (I kd, tlk

202-203) ning mõlema hageja koolituskulud moodustasid ühekordse maksena 44

eurot. Hagejad väidavad, et nende igakuised nn koolituskulud moodustavad kahe peale

kokku 51 eurot kuus. Hagejad on kulude hulka arvestanud nii koolitarbeid, kui ka

koolituskulusid, sh inglise keele õpet. Ringkonnakohus hagejate väitega ei nõustu ning

leiab, et mõistlikuks saab pidada nn koolituskulusid ja vaba aja veetmise kulusid

kokku 30 eurot hageja kohta igakuiselt.

69. Arvestades esitatud väiteid ja tõendeid, leiab ringkonnakohus, et YY mõistlikud ja

vajalikud kulud ajavahemikul 22.04.2015-31.08.2016 moodustavad igakuiselt 481,66

eurot ja XX-l 462,11 eurot.

70. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist hagejatele

elatist 3824 eurot 60 senti kokku (vt hagiavalduse p 2.6). Kostja väidete järgi on ta

hagejate ülalpidamiseks tasunud ajavahemikul 2015.a aprill kuni 2016.a aprill kokku

14(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

3927,60 eurot, millele tulenevalt hagejate vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele

lisanduvad kostja poolt tasutud eluasemelaenu tagasimaksed (I kd, tlk 95). Asja

materjalidele lisatud kostja kontode väljavõtete kohaselt on kostja tasunud hagejate

seaduslikule esindajale kokku summa 3 531 eurot (I kd, tlk 113-114 ja tlk 117), sest

06.05.2016 tasutud 430 eurot ei lähe tagasiulatuva elatise arvestamisel arvesse. Seega

ei ole tõendatud kostja väide tagasiulatuva perioodi jooksul 3927,60 euro maksmise

kohta. Lähtuda tuleb seega hagejate väidetest, et kostja tasus 3824,60 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole ka tõendatud hagejate vanemate vahel sõlmitud

kokkulepe täiendavalt elatise tasumiseks eluasemelaenu tagasimaksete tegemise

kaudu. Hagejate seaduslik esindaja on nimetatut eitanud ja kostja poolt viidatud

tõenditest selline kokkulepe ei nähtu. Kokkuleppeks on vajalik mõlema poole tahe,

ainuüksi kostja soov eluasemelaenu maksmisega lugeda elatis tasutuks, hagejate

vanemate vahelist kokkulepet ei tõenda.

71. Arvestades, et tagasiulatuva perioodi eest aasta enne hagi esitamist oleks kostjal tulnud

tasuda hagejatele kokku elatist (240,83x12=)2889,96 + (231,05x12=) 2772,65 =

5662,61 eurot, kuid ta tasus 3 824,60 eurot, siis tasus kostja hagejate ülalpidamiseks

vähem kokku 1838,01 eurot.

72. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti arvestanud sellega, et hagejatele maksti

riiklikku lastetoetust ning saadu tuleb samuti arvestada nende ülalpidamiskulude

katmiseks. Hagejad on apellatsioonkaebuses väitnud, et riiklik lastetoetus ei ole

mõeldud ülalpidamiskulude katmiseks, kuid on jätnud täpsustamata, mille jaoks siis

hagejate arvates seda makstakse. 2015.a oli lapsetoetuse suurus 45 eurot ja 2016.a 50

eurot. Põhjendatud on hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on kogu

lastetoetuse summa arvestanud maha kostja ülalpidamiskohustuselt, kuigi see tuleks

jagada ja võrdselt maha arvata mõlema vanema ülalpidamiskohustuselt. Seega tuleb

summalt 1838,01 eurot maha arvestada (8x22,50+ 25x4) eurot, mistõttu on kostja

poolt vähemmakstu suuruseks 1558,01 eurot

73. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et

maakohus ei ole arvestanud seda, et hagejad viibisid tagasiulatuva elatise nõude

perioodil märkimisväärse aja kostja juures, st olid tema ülalpidamisel. Kostja väidete

kohaselt olid lapsed temaga 2015. aastal aprillis 16 päeva, mais 17 päeva, juunis 17

päeva, juulis 10 päeva, augustis 10 päeva, septembris 17 päeva, oktoobris 12 päeva,

novembris 3 päeva, detsembris 8 päeva, 2016. aastal jaanuaris 0 päeva (lapsed reisil

emaga), veebruaris 6 päeva, märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Põhjendatud ei ole

kostja apellatsioonkaebuses avaldatu, et hagejad ei ole eelnimetatud kostja väidet

vaidlustanud. Hagejad tõid esile, et graafik laste isa juures oldud aja kohta ei

realiseerunud (I kd, tlk 145) ning tegelikkuses olid hagejad kostjaga 2015 aprillis 12

päeva, mais 9 päeva, juunis 10 päeva, juulis 2 päeva, augustis 4 päeva, septembris 8

päeva, oktoobris 4 päeva ning alates 2015 oktoobrist elanud enamuse ajast emaga.

Samas nähtub hagejate 30.09.2016 menetlusdokumendist, et perioodil 06.02-

11.02.2016 ning 22.03-27.03.2016 viibisid lapsed samuti isaga. Samuti nähtub

hagejate ema ja kostja kirjavahetusest 2015.a detsembris, et lapsed olid kostjaga 9

päeva (I kd, tlk 162-163). Kostja vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist saab seega

arvestada vaid ulatuses, milles hagejad reaalselt kostja juures viibisid.

74. Kuna maakohus ei arvestanud kostja väidetega, et ajal, kui lapsed viibivad kostjaga

täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult, tõi see ringkonnakohtu arvates kaasa

tagasiulatuva elatise nõude osas ebaõige lahendi. Asjas on tõendatud, et kostja on

hagejate seaduslikule esindajale tasunud hagejate ülalpidamiskulude katteks perioodil

2015.a aprill kuni 2016.a aprill keskmiselt 3824,60:2= 1912,3:12= 159,35 eurot.

Lisaks on hagejad viibinud kostja juures. Eeltoodust nähtuvalt on asjas tõendatud, et

15(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

keskmiselt viibisid hagejad kostja juures iga kuu 5-6 päeva. Kuigi eelduslikult kandis

kostja ajal, kui lapsed tema juures viibisid esmased kulud, näiteks toidukulud, tuleb

arvestada ka seda, et kostja kandis samal ajal ka laste eluasemekulud ning selle aja

eest hagejate ema eluasemekulude arvestamine ei ole põhjendatud, sest sellisel juhul

peaks kandma kostja eluasemekulusid topelt. Arvestades eluasemekulude ja

toidukulude proportsioone tuleb kostja ülalpidamiskohustuselt maha arvata

230:30=7,6

eurot

päev

x5=38;

205,54:30=6,85

eurot

päev

x5=34,25;

38+34,25=72,25x12=867 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejate

tagasiulatuv elatise nõue summas 1558,01-867=691,01 eurot, st 345,50 eurot hageja

kohta.

75. Asjas esitatud väidetest nähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et ka 22.04.2016-

31.08.2016 oli hagejate igakuisteks ülalpidamiskuludeks YY osas 240,83 eurot ja XX

osas 231,05 eurot. Arvestades maha 2016 lastetoetuse 50: 2 on kostja kohustus tasuda

YY-le 215,83 eurot igakuiselt ja XX-le 206,05 eurot. Kostja on perioodil

04.2016.08.2016 tasunud hagejatele igakuiselt kokku 430 eurot (III kd, tlk 129), see

on seaduses sätestatud miinimumelatise. Seega on kostja oma ülalpidamiskohustuse

hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2016 täitnud.

76. Alates septembrist 2016 paluvad hagejad kostjalt välja mõista edasiulatuva igakuise

elatise summas XX osas 565,41 eurot kuus ning YY osas 565,41 eurot kuus. Hagejad

põhjendavad elatise suurenemist sellega, et kuigi juba varasemalt loetletud

ülalpidamiskulud on jäänud samaks, va lasteaiatasu, lisanduvad hagejate kuludele

kooli jm sellised kulud XX osas 22,15 eurot ja YY osas 15,90 eurot kuus. Nimetatud

kulud koosnevad ESTM Fond osamaksust ja dokumentatsioonist, matemaatika

veebirakendusest ning Luksemburgi Eesti seltsi osalustasust. Suurenenud on ka YY

tervisekulud, sest arsti poolt on määratud talle ortopeedilised jalanõud ja tallad ning

igakuisele ülalpidamiskulule lisandub seega 11,9 eurot nende soetamise tasu.

Mõlemad hagejad käivad ujumistrennides ning tasu suuruseks kujuneb 31,24 eurot

kuus. XX käib vehklemistunnis ja igakuine kulu moodustab 17 eurot. YY käib

jalgpallitennis ning igakuine tasu moodustab 14,66 eurot. Hagejad kasutavad oma

emale ja tema elukaaslasele kuuluvat elamut ning kasutuseeliste tõttu suurenevad ka

nende eluasemekulud. Hagejad leiavad, et kasutuseelise suuruseks elamu kasutamise

eest on mõlema hageja puhul 312,50 eurot. Kokkuvõtvalt on hagejad seisukohal, et

XX kulud suurenevad 382,29 euro võrra ja YY osas 386,21 euro võrra. Kostja on nõus

tasuma hagejatele Eesti Vabariigis kehtiva miinimumelatise.

77. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagejate vajadusi, sh ka nende täiendavalt

esitatud ülalpidamiskulusid alates 01.09.2016 on kostja poolt tasutav miinimumelatis

on hagejate ülalpidamiseks piisav. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. Kostja

on õigesti viidanud sellele, et maakohus ei ole arvestanud Eestis hagejatele tasutava

lastetoetusega, mis nii 2016.a kui ka 2017.a oli suuruses 50 eurot kuus igale hagejale.

Samas on maakohus arvestanud õigesti sellega, et hagejate Luksemburgis elamise

tõttu tasutakse hagejate ema elukaaslasele tööandja poolt lastetoetust 666,16 eurot

kuus (II kd, tlk 172). Hagejad on ise selle tõendi esitanud ning sellest nähtub, et

tasutakse ülalpeetava lapse toetust. Seega ei ole tegemist peretoetusega, nagu hagejad

seda väidavad. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejate varasemalt põhjendatuks peetud

ülalpidamiskuludest tuleb maha arvata lasteaiatasu summas 67,23 eurot lapse kohta,

varasemalt arvestatud jalgpallitreeningute 2x2,66 eurot ja viiuliõpingute 10,45 eurot

kulud. Seega, kuigi põhjendatuks tuleb pidada hageja kulude suurenemist alates

01.09.2016, katavad saadavad toetused suurenenud kulud ning elatise väljamõistmine

kostjalt suuremas summas kui miinimumelatis, ei ole põhjendatud.

16(16)

Tsiviilasi nr: 2-16-6433

78. Kuna kostja nõustub hagejatele miinimummääras elatist maksma ning koos saadavate

toetustega ja hagejate ema miinimummääras ülalpidamiskohustusega katavad need

hagejate vajadused, puudub vajadus välja selgitada kostja ülalpidamiskohustuse

suurust, võttes arvesse hüpoteetilist olukorda, kui hagejate ema taotleb Luksemburgi

riiklikke peretoetusi.

79. Pooled esitasid ringkonnakohtule 31.01.2018 kirjalikult oma seisukohad. Nimetatud

hagejate

seisukohad

sisaldavad

ka

uusi

väiteid,

mida

maakohtus

ja

apellatsioonkaebustes ning selle vastustes varsemalt esitatud ei ole. Ringkonnakohus

jätab uued väited tähelepanuta tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust.

Menetluskulude jaotus

80. Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt, hagejate apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse

olemust, esitatud asjaolusid ja tõendeid on põhjendatud poolte menetluskulud

maakohtus jätta nende endi kanda, nagu maakohus õigesti leidis, ning samuti tuleb

jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda juhindudes TsMS § 163

lg-s 1 sätestatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik