4-17-3674/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-17-3674

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3674 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Liivi Loide Viivi Kalme Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti prefektuur Lääne Taotlus

taotlus G.N-ile

a nduskaristuse se kohaldamiseks Süüdlane G.N

isikukood xxx, elukoht: :

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx epost: xxxxxxxxxxx.ee, telefon: xxxxxxxx RESOLUTSIOON

Kar , 2 G.N-ile 20.06.2016. a S § 72 lg 1 ja § 69 lg 1 alusel asendada

väärteoasjas määratud nr 267016002811 rahatrahv summas 500 eurot, millele vastab 13 päeva aresti, tunni üldkasuliku tööga. 13 (kolmteist)

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ü 1 ( ks kuu ) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise

korraldamiseks tuleb G.N olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav

oma elukohas telefoni teel ja . Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna poole telefoninumbril 612 7758 - või saata e kiri aadressil rjukrho.info@just.ee. ha

Kohtumäärus tuleb saata teadmiseks ääne kohtutäitur Politseija Piirivalveameti L prefektuurile,

Tarvi Söömerile ning täitmiseks , G.N-ile

Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale.

2 (3) Edasikaebamise kord

Mää päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja rusele saab 15 Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

20.06.2016

267016002811 määras Lääne prefektuur väärteoasjas nr G.N-ile LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 125 500 trahviühikut, s.o eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus

14.07.2016. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes

täitemenetlus. teavitas kohtutäitur Tarvi Söömer kohtuvälist menetlejat rahatrahvi 28.06.2017

täitmise võimatusest. saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus 05.07.2017 juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi tasumata summa 500 eurot asendamine arestiga.

Kohus planeeris kohtuistungi 31.08.2017, kuid G.N-ile ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada. 13.09.2017 helistas kohus G.N-ile tema vennalt saadud telefoninumbril ning teatas

kohtuistungi aja. G.N teatas, et ei saa kohtuistungile ilmuda töökohustuste tõttu, kuna töötab Tallinnas. Süüdlane avaldas siis, et soovib rahatrahvi tasuda ositi ning saatis kohtule sellesisulise avalduse. Kohus pikendas rahatrahvi tasumise tähtaega 3 kuu võrra ning määras, et

rahatrahv tuleb tasuda osade kaupa, igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 200 eurot, viimasel korral 100 eurot. Tasumise lõpptähtaeg oli 15.12.2017. Kohtule teavet rahatrahvi tasumise kohta ei edastatud.

06.12.2017 helistas kohtuistungi vanemsekretär G.N-i telefonil 56706289 ning teatas uue kohtuistungi aja 18.12.2017. G.N selgitas, et ta ei ole rahatrahvi tasunud, kuna ootab raha laekumist. Süüdlane teatas esmalt, et ta ei ole kohtuistungi ajal Eestis, kuid kuna

selgus, et ta saabub tagasi 17.12, siis võttis kohtuistungi aja teadmiseks. Kohtuistungile G.N ei ilmunud.

16.01.2018 määrusega kohaldati G.N-i

suhtes sundtoomist järgmisele

kohtuistungile. 22.01.2018 kohtuistungil põhjendas G.N eelmisele kohtuistungile

ilmumata jätmist terviseprobleemidega ning rahatrahvi tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Enne eelmist kohtuistungit planeeritud puhkusereisi finantseeris väidetavalt naise onu. mitmeid Süüdlase sõnul on tal võlgnevusi, näiteks korteri eest on tasumata ligi 800 eurot. G.N-i pere on tema ülalpid , perre on sündimas teine laps amisel . Selgus, et G.N

töötab küll kahel töökohal, kuid sissetulekust ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Rahatrahvi asendamisel oli G.N valmis tegema üldkasulikku tööd. Aresti kandmise korral kaotaks

ta võimaluse tööl käia.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud k - orras.

G.N ei ole tasunud talle karistuseks rahatrahvi. K ohtu määratud äesolevalt on k

menetluses veel teinegi kohtuvälise menetleja taotlus G.N-ile juba rohkem kui

kolm aastat tagasi , mille tasumist ei ole suutnud G.N määratud rahatrahvi asendamiseks

alustada vaatamata sellele, et tegemist on tunduvalt väiksemas summas määratud karistusega.

Süüdlane on selgitanud rahatrahvide tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Väidetavalt ei tasutud varasemas töök , mistõttu tekkisid võlgnevused talle ohas palka korrektselt -

3 (3)

tasumata on nii rahatrahvid kui ka eluasemekulud. G.N-i sissetulekust sõltub ka tema pere. Kohus andis G.N-ile võimaluse tasuda rahatrahvi osade kaupa ning täita karistus

vabatahtlikult, kuid G.N ei kasutanud seda ära. Lisaks sellele, et G.N

ei täitnud korduvalt antud lubadusi rahatrahvi tasumiseks, asus ta lõpuks ka

kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Viimasel kohtuistungil, kuhu G.N toimetati

sundtoomise korras, selgus, et süüdlane ei ole oma keerulisest majanduslikust olukorrast tulenevalt tasuma. jätkuvalt võimeline rahatrahvi

Eeltoodut arvesse võttes käesolevas asjas määratud leiab kohus, et G.N-ile

rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna G.N on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt KarS § 69 lg 1 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. G.N-ile summas 500 eurot, s.o 125 . on karistuseks määratud rahatrahv trahviühikut KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele päeva a 13 resti, millele omakorda vastab 13 tundi üldkasulikku tööd määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks . Kohus 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Tähtaja määramisel võttis kohus arvesse, et G.N

oleks võimalik üldkasulikku tööd teha põhitöö kõrvalt. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma.

Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt kriminaalhooldusosakonna kaudu

ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb G.N olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, § V™S 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik