2-16-15386/57 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21615386

Määruse kuupäev

Tartu, 7. veebruar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

OÜ ISOEST hagi OÜ Kaefer (likvideerimisel) vastu

90 941 euro 36 sendi saamiseks. ISOEST OÜ hagi tagamise

avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ISOEST OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja ISOEST OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Urmas Arumäe

Kostja OÜ Kaefer (likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ants Mailend

Asja läbivaatamise kuupäev

29. jaanuar 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 21615368

osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 20. septembri 2017 määruse

osas, milles maakohus arestis hagi tagamise abinõuna OÜ Kaefer (likvideerimisel)

arvelduskontod. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta jõusse Harju Maakohtu 20. septembri

2017 määrus osas, milles maakohus arestis hagi tagamise abinõuna OÜ Kaefer

(likvideerimisel) arvelduskontodel 90 941 eurot 36 senti ISOEST OÜ kasuks Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja Eestis asuvate välismaa krediidiasutuste

filiaalides.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada ISOEST OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ISOEST OÜ (hageja) esitas 12. oktoobril 2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Kaefer

(likvideerimisel, kostja) vastu 90 391 euro 41 sendi ja viivise saamiseks. 5. septembril 2017 esitas

hageja hagi tagamise avalduse ning 12. ja 18. septembril 2017 selle täpsustused. Hageja palus

arestida hagi tagamiseks kostjale kuuluvad arvelduskontod nõude 90 941 eurot 36 senti ulatuses

2-16-15386

hageja kasuks ning peatada kostja likvideerimismenetlus kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

Hageja leidis, et kuna kostja on likvideerimisel äriühing, kellel puudub kinnisvara, siis on oht, et

juhul, kui likvideerimine toimub enne kohtuotsuse jõustumist, muutub otsuse täitmine võimatuks.

Pangakontode arestimine ei ole kostjale põhjendamatult koormav. Hagi tagamiseks ei ole mõistlikku

alternatiivset võimalust. Kostjal puudub registritesse kantav vara, mille suhtes saaks kohaldada

vähem koormavaid abinõusid. Ka likvideerimismenetluse peatamine ei ole kostjale põhjendamatult

koormav. Likvideerimismenetluse peatamise kohaldamine ei takista kuidagi kostja majanduslikku

tegevust, kuna seda ei olegi.

2. Kostja palus jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata.

Kostja leidis, et hageja avaldus on põhjendamatu. Hageja ei põhistanud, miks võiks kostja

majanduslik seisund või käitumine anda alust arvata, et ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale.

Likvideerimismenetluse alustamine ei anna iseenesest alust arvata, et kohtuotsuse täitmine oleks

raskendatud. Kostja esitas oma bilansi seisuga 31. august 2017, millest nähtub, et pelgalt kostja

pangakontol olevast rahast jätkub hageja võimaliku nõude rahuldamiseks. Koos muu käibevaraga

ületavad kostja varad hageja võimalikku nõuet mitmekordselt. Lisaks ei ole hageja põhistanud ka

hagi tagamise abinõude proportsionaalsust. Täielikult põhjendamatu on hageja taotlus peatada

likvideerimismenetlus. Kostja lõpetamine ei ole võimalik ilma hageja nõude täitmise kohta tagatist

andmata. Likvideerimismenetlust ei ole vaja hageja nõude tagamiseks peatada.

3. Harju Maakohus rahuldas 19. septembri 2017. a määrusega osaliselt hageja taotluse vabastada ta

hagi tagamise tagatise tasumisest ja määras maksegraafiku, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda

tagatis 4547 eurot 7 senti igakuiste osamaksetena kuue kuu jooksul ning viimase osamakse tasumise

tähtpäev on 25. veebruar 2018.

4. Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2017. a määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis

kostjale kuuluvatel arvelduskontodel 90 941 eurot 36 senti hageja kasuks Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiasutustes ja Eestis asuvate välismaa krediidiasutuste filiaalides. Samuti peatas

kohus hagi tagamise korras kostja likvideerimismenetluse kuni tsiviilasjas nr 21615368 tehtava

lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus määras, et kohus tühistab hagi tagamise abinõuna aresti

90 941 euro 36 sendi tasumisel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli hagi tagamise taotlus põhjendatud, kuna arvestades

esitatud nõuet, nõude suurust ja asjaolusid ning asjaolu, et kostjale ei kuulu hagi tagamise taotluse

kohaselt kinnisvara ega muud vara, siis võib tekkida olukord, kus positiivse kohtuotsuse täitmine on

raskendatud. Kostja on likvideerimisel äriühing. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise

aluseks olevaid asjaolusid. Likvideerimismenetluse peatamine ega pangakontode arestimine ei ole

kostjale ka põhjendamatult koormavad.

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja

kohustada hagejat tasuma viivitamatult tagatisena 5% nõudesummast. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2(6)

2-16-15386

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. oktoobri 2017. a määrusega kostja määruskaebuse,

tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja praegusel juhul hagi tagamise

avalduses hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud, maakohus nende põhistatust

kontrollinud ning on jätnud määruse selles osas nõuetekohaselt põhjendamata. Hageja avaldusest ei

nähtu põhistust, mis muudaks usutavaks väited hageja jaoks positiivse kohtulahendi täitmise

võimatusest. Hagi tagamise vajadus on sisuliselt põhistamata. Likvideerimismenetlus iseenesest ei

ole selline asjaolu, mis annaks alust arvata, et kostja soovib oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida

või et kohtuotsuse täitmine oleks muul viisil raskendatud. Äriseadustiku (ÄS) § 214 lg 3 kohaselt ei

ole likvideerimismenetluse lõpuleviimine ja vara jaotamine võimalik enne, kui vaidlus hageja nõude

üle on lõppenud, välja arvatud juhul, kui kostja hoiustab vaidlusaluse summa või annab hagejale

nõude täitmise kohta muu tagatise.

Ka asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara või muu registrisse kantav vara, ei ole hagi tagamise

aluseks. See võiks põhistada hagi tagamise vajadust koosmõjus teiste asjaolude, eelkõige võlgniku

käitumisega (nt olulise vara võõrandamine vms). Praegusel juhul ei ole hageja selliseid asjaolusid

välja toonud ega põhistanud. Kostja väidete kohaselt jätkuks üksnes kostja pangakontol olevast

rahast hageja võimaliku nõude rahuldamiseks ning koos muu käibevaraga ületavad kostja varad

hageja võimalikku nõuet mitmekordselt. Selle väite põhistamiseks esitas kostja ka bilansi, mille

maakohus on tähelepanuta jätnud. Hagi tagamiseks puudub ringkonnakohtu hinnangul hageja esile

toodud asjaoludel ja põhjendustel alus.

Lisaks on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lgt 4. Kostja

arvelduskontodel oleva raha arestimisel kogu nõude ulatuses puudunuks praeguses asjas mõistlik

vajadus kohaldada täiendavaid hagi tagamise abinõusid. Lisaks oleks likvideerimismenetluse

peatamine kui rahalise nõude tagamise meede kostjat liigselt koormav ka seetõttu, et see ei aita

kaasa võimaliku kohtuotsuse täitmisele, pigem võib sellel olla vastupidine efekt.

Likvideerimismenetlust ei saa lõpule viia, ilma et hoiustataks summad, mille üle on

võlausaldajatega veel vaidlus pooleli (ÄS § 214 lg 3).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha asjas uus määrus,

millega jätta jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud oluliselt TsMS § 377 lgt 1 ning

jätnud ebaõigesti tuvastamata, et tagamata jätmise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud.

Hagi tagamise avaldusest nähtub tagamise vajaduse põhistus, mis muudab usutavaks hageja jaoks

positiivse kohtulahendi täitmise võimatuse. Kinnisvara ja muu registrisse kantava vara puudumine

ongi otsustavaks teguriks, mille alusel tuleb hagi tagamise avaldus rahuldada. Maakohus põhjendas

nii hagi tagamise vajalikkust kui ka hagi tagamise abinõude valikut vajalikul määral. Maakohus ei

ületanud diskretsiooni piire kohtumääruse tegemisel. Kostja ei ole endiselt ümber lükanud väidet, et

talle ei kuulu kinnisvara ega muud vara. Pangakontode arestimine ei ole kostjale põhjendamatult

koormav. Hageja nõude suurus on otsustava tähtsusega tegur, millest sõltub abinõu ulatus ja valik.

Kostja likvideerimismenetluse alustamine käesoleva kohtumenetluse ajal ei olnud heauskne tegevus.

Mitme hagi tagamise abinõu kohaldamine korraga ei ole seadusega keelatud.

8. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3(6)

2-16-15386

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt ning ringkonnakohtu määrus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 5, § 695 ja § 701 lg 3 järgi tühistada osas, milles

ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse hagi tagamiseks kostja pangakontode arestimise osas.

Riigikohus teeb uue määruse, millega jätab jõusse maakohtu määruse osas, milles maakohus arestis

kostjale kuuluvad arvelduskontod. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude ning palunud hagi tagamise

korras esiteks arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod 90 941 euro 36 sendi, st haginõude ulatuses

hageja kasuks ning teiseks peatada kostja likvideerimismenetlus kuni tsiviilasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse täielikult. Ringkonnakohus

maakohtuga ei nõustunud, jättis hageja avalduse rahuldamata ning hagi tagamata.

11. Praegusel juhul ei vaielda selle üle, et hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lgle 1 ning

hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 pdes 1–3 sätestatud nõuetele (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 13). Samuti on hagi lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1,

§ 428), puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu, ning hageja

nõue on TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistatud (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 3218316, pd 14 ja 16).

12. Küll aga leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole TsMS § 377 lg 1, § 381 lg 2 ja § 235 kohaselt

põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja

avaldusest põhistust, mis muudaks usutavaks avalduse väited hageja jaoks positiivse kohtulahendi

täitmise võimatusest (ringkonnakohtu määruse p 16). Hageja tugines hagi tagamise avalduses

sellele, et kostja on alustanud likvideerimismenetlust ning kostjale ei kuulu kinnisasju ega

registritesse kantavaid vallasasju.

13. TsMS § 381 lg 2 kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid

asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib

kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hagi tagamise avalduse lahendamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lgst 2 kontrollima, kas

hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Väite

põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Väite

põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude

tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu 13. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3211407, p 11;

3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 16; 16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 21618531/27, p 9). See tähendab, et praegusel juhul tuli hagejal hagi tagamiseks muuta avalduses

usutavaks, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kostjalt 90 941 euro 36 sendi sissenõudmist või

teha selle võimatuks.

14. Hagi tagamisel kui diskretsiooniotsuse tegemisel hindab kohus kõigi asjaoludega arvestades, kas

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (Riigikohtu

3. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3211010, p 11). Sealjuures saab kohus arvesse võtta

nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara,

põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (Riigikohtu 11. mai

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3213011, p 11).

4(6)

2-16-15386

Ringkonnakohus leidis, et likvideerimismenetlus ei ole iseenesest selline asjaolu, mis annaks alust

arvata, et kostja soovib oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida või et kohtuotsuse täitmine oleks

muul viisil raskendatud (ringkonnakohtu määruse p 17). Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul

hagi tagamise aluseks ka asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara või muu registrisse kantav vara

(ringkonnakohtu määruse p 18).

Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus hagi tagamise vajalikkust hinnates arvestanud kõikide

asjaoludega kogumis. Likvideerimismenetluse alustamine ei pruugi iseenesest tähendada, et isik on

halvas majanduslikus olukorras. Samas tähendab likvideerimine siiski äriühingu vara jagamist ning

lõppastmes ühingu äriregistrist kustutamist, mis tähendab äriühingu õigusvõime lõppemist (ÄS § 2

lg 3). Seega seisneb kohtuotsuse täitmise võimatuse oht eelkõige selles, et kohtuotsuse jõustumise

ajaks on äriühingu vara juba laiali jagatud, ühing äriregistrist kustutatud ning täitemenetlus

muutunud võimatuks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et registrisse kantava vara puudumise tõttu

puuduvad hagejal ka muud võimalused tagada 90 941 euro 36 sendi suuruse nõude täitmist. Sellises

olukorras on maakohus põhjendatult hagi tagamise avalduse rahuldanud. Selliselt on võimalik

hõlbustada kohtuotsuse täitmist, mis on hagi tagamise eesmärgiks (Riigikohtu 10. veebruari 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 32116715, p 7).

15. Kolleegium selgitab, et hageja huve ei taga piisavalt ka kostja ja ringkonnakohtu viidatud

ÄS § 214 lg 3. ÄS § 214 lg 3 järgi kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada,

kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.

Samas puuduvad likvideeritava ühingu võlausaldajal võimalused vara jagamist takistada. Kuigi

ÄS § 218 lg 1 kohaselt võivad likvideerijad esitada avalduse osaühingu äriregistrist kustutamiseks

üksnes tingimusel, et osaühing ei ole Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses ning

vastasel juhul on võlausaldajal õigus nõuda ÄS § 218 lg 3 järgi täiendavat likvideerimist, ei ole

võlausaldajal võimalik rahuldada oma nõuet vara arvel, mis on juba laiali jagatud. Sellisel juhul

võib võlausaldajal olla küll nõue likvideerija vastu ÄS § 220 alusel ning välistatud ei ole ka nõue

osanike vastu ÄS § 188 alusel, kuid see ei muuda siiski asjaolu, et hagi tagamata jätmine praeguses

asjas võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Eelnevast tulenevalt on hagi tagamine põhjendatud vaatamata sellele, et kostja esitatud bilansi järgi

ületab kostja vara väärtus (sh pangkontol olev summa) hageja nõude. Likvideerimismenetluses ei

ole tagatud hageja nõudele vastava summa säilimine likvideeritava äriühingu varas ning kohtuotsuse

täitmine võib olla hiljem raskendatud.

16. Küll aga nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et maakohus rikkus hagi tagamisel TsMS § 378

lgt 4. Hagi tagamiseks arestis maakohus TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostja pangakontod ning peatas

TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kostja likvideerimismenetluse. Ringkonnakohtu hinnangul puudus

kontode arestimise järel vajadus täiendavate hagi tagamise abinõude kohaldamiseks,

st likvideerimismenetluse peatamiseks (ringkonnakohtu määruse p 20). Kolleegiumi arvates on

ringkonnakohtu seisukoht põhjendatud.

Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja seda,

kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene

lause) (Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 32113310, p 19), st seda, et poolte huve

kaaludes ei oleks hagi tagamine kostjat ebamõistlikult koormav (vt ka Riigikohtu 18. veebruari

2015. a määrus tsiviilasjas nr 32117014, p 11). Maakohus pidas esiteks vajalikuks hagi tagamise

korras arestida kostja pangakontod. Kolleegium on selgitanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti

majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist

5(6)

2-16-15386

vähem piiravaid tagamise vahendeid ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku

võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele

(Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3213011, p 11). Praegusel juhul on tegemist aga

likvideeritava juriidilise isikuga, st isiku majandustegevus lõpetatakse. Seetõttu võib pangakonto

arestimist hageja nõude ulatuses pidada iseenesest TsMS § 378 lgga 4 kooskõlas olevaks.

Pangakonto arestimise järel oli aga hageja nõue täies ulatuses tagatud. Sellest tulenevalt jääb

arusaamatuks, miks pidas maakohus vajalikuks veel täiendavalt likvideerimismenetlus peatada.

Kolleegiumi arvates ei olnud likvideerimismenetluse peatamine hagi tagamiseks vajalik ega seega

ka proportsionaalne abinõu. Ringkonnakohtu määrus on likvideerimismenetluse peatamise

tühistamise osas põhjendatud.

17. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

Henn Jõks

Peeter Jerofejev

Villu Kõve

6(6)