1-16-3090/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3090 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Kriminaalasi

Prokurör Tartu Vangla materjalid Aleksandr Surgutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Ene Uljanova (kirjalik arvamus) Süüdimõistetu

Kaitsja Kaugkohtuistung Aleksandr Surgutski, isikukood 39304032217; asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht . XXX Karistusaja algus ja lõpp: 01.08.2016-06.09.2018 Vandeadvokaat Rein Napa

määratud korras 29.01.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Aleksandr Surgutski temale Tartu Maakohtu Tartu Maakohtu 13.mai

2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3090 mõistetud karistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega (KarS § 76 lg 5), katseajaga kestusega kuni 06.09.2018 mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid - ja kohustusi: –

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle and

meid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - oha , töö või õppimisk vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. , 7 Aleksandr Surgutskile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitada alkoholi;

 otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud sõltuvusravile;

 mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Aleksandr Surgutski Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

5. Aleksandr Surgutski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata Määrus täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

6. Aleksandr Surgutski karistuse kandmiselt peale Vabastada süüdimõistetu käesoleva kohtumääruse jõustumist.

7. Aleksandr Surgutskilt menetluskuluna riigituludesse 102,96 eurot Välja mõista kaitsetasu vandeadvokaadi Rein Napa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast koh

tumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksandr Surgutski tunnistati Tartu Maakohtu 13.mai 2016. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3090 eti 1 aasta vangistust. süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõist KarS § 65 lg ti 2 alusel suurenda kriminaalasjas nr 1-12-4379 mõistetud karistust Aleksandr Surgutskile

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.09.2012.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 5 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõist 2 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loet eti

i vangistuse kandmise algust Aleksandr Surgutski vanglasse karistuse kandmisele saabumisest, milleks anud juhul oli 01.08.2016.

Tartu Vangla esitas 20.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Surgutski vangistusest tingimisi enne . tähtaega vabastamiseks

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesolevalt asemalt on karistatud röövi eest mis on kannab teist reaalset vangistust. Var toime pandud grupis ning avaliku korra raske rikkumise eest grupis. Röövi osas kuriteo ajendiks

majandusliku kasu saamine, avaliku korra raske rikkumise puhul ajendiks puudulik

probleemilahendusoskus, soodusteguriks sõltuvusprobleemid (alkohol) ning grupi mõju.

Kuritegusid iseloomustas ettekavatsetus. Käesolevat vangistust kannab arvutikelmuse eest.

Kuriteo ajendiks majandusliku kasu saamine, soodusteguriks grupi mõju. Kuritegu iseloomustas ettekavatsetus. Viimase toime pandud kuriteo puhul puudub vägivalla komponent. Kinnipeetav A. Surgutskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Perioodil 26.09.2016- kinnipeetav 28.08.2017 õppis kutseharidussüsteemis keevitaja erialal, mille lõpetas. Perioodil 22.02.2017 - 11.06.2017 osales riigikeele B1 taseme kursusel.

Tagasiside: Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 95,95% võimalikust punktisummast. Räägib väga hästi, kirjutades teeb ka vigu. Perioodil 13.04.2017 - kuste treening". 15.06.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete os Tagasiside: Läbis sotsiaalprogrammi täies mahus, manuaali järgi. Osales aktiivselt ja avatult. On võtnud oma tegude eest vastutuse osaliselt süüdistab n.ö sõpru, kes teda jooma kutsusid. - Oma sõnul väärtustab väga oma perekonda ja ei taha neile haiget teha. Programmi alguses ei osanud näha iseenda poolt tehtud valikute tähtsust oma elus. Kinnipeetava jaoks oli normaalne

enne käituda ja siis mõelda. Samuti tunnistas kinnipeetav, et on teiste poolt suhteliselt mõjutatav, ei tahtnud näida "memmekana". Programmis arutletud palju tunnete üle, samuti selle

üle kui tähtis on teiste (perekond, lähedased) mõistmine ja nendega arvestamine. Selgitatud mitteverbaalse kommunikatsiooni tähtsust suhtlemisel teistega, samuti oma tunnete ohjamisest

ja selle tähtsusest elus. Vesteldud ka tulevikuplaanidest ja vajadusest püstitada vabanedes enesele reaalselt teostatavad eesmärgid. Perioodil 18.09.2017 -

27.09.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Õige hetk".

Tagasiside: Sotsiaalselt avatud. Suhtlemisvalmidus, oskus leida oma koht ühiskonnas ja

kohanduda selle nõudmistega. Tegutseb pigem hetke ajel. Osalus programmis hea. Oli

motiveeritud kaasa töötama, arutlema, ennast analüüsima. Tõi näiteid elust ja seostas

materjaliga. Kodutööd tehtud õigeaegselt ja korralikult. Motivatsioon kuritegelikust

käitumisest loobumiseks on sõnades olemas. Edaspidi vajadusel suurendada eneseusku ja -

kindlust probleemide lahendamiseks, enda käitumise eest vastutuse võtmiseks ja pingetega

toimetulekuks. Üldiselt eluhoiak positiivne. Tagasisidemes väitis, et teatud asjad said ümbermõtestatud ja seega oli see heaks kogemuseks. Perioodil 28.08.2017 -

05.11.2017 osales vangla majandusabitöödel. 31.10.2017 Sotsiaalsete oskuste treeningu jätkuvestlus Tagasiside: Rääkisime kinnipeetavaga mõjutatavusest, valikutest, vastutusest ja eesmärkidest vabanedes. Meenutas treeningust ``Ei`` ütlemist, loodab seda vabanedes sama hästi kasutada, nagu praegu on mõelnud. Kinnipeetav ise rääkis lisaks veel kriitikast ja tunnetest, mis meenus treeningust. Alates 06.11.2017 kuni käesoleva ajani osaleb tööhõives järelevalveta väljaspool vanglat OÜ Tartu Uksetehases.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb röövi toimepanemises, avaliku korra raskes rikkumises. Oht on kõige suurem kui isik soovib saada majanduslikku kasu, tarvitab alkoholi, suhtleb kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ning

oskamatuse korral oma probleeme lahendada. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla

toetab tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku arvamus

Aleksandr Surgutski lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane A. B. ja nende kolm ühist last: poeg XXX XXX XXX ja kaksikud tütred ja ema O. S. ja vanaema G. S. Kinnipeetav A. Surgutskil

on veel ka kaks õde –vanem õde on juba 20 aastane ning noorem õde on 4 aastane. Väga head - suhted on ka kasuisa A. F. Oma bioloogilist isa ei ole A. Surgutski näinud, kuna enne tema sündi läks isa sõjaväkke Ukrainasse, tema ema kolis Eestisse oma ema juurde ning niimoodi katkesid tema vanemate suhted. Ema O. S. hakkas kokku elama A. F, kui A. Surgutski oli umbes 3 -kuune.

Kinnipeetava elukaaslane A. B. kirjeldab A. Surgutskit kui väga head meest ja isa, kuid paraku on mees olnud tema hinnangul sõprade poolt mõjutatav ei ole osanud „EI“ ütelda. Vanaema , kiidab A. Surgutskit kui väga head ja hoolivat lapselast. Ka vanglast helistab vanaemale kord

paari nädala tagant. Tema sõnul on kinnipeetav Surgutski elanud lapsena 1.klassist kuni

5.klassini tema juures Kiviõlis ning oli koolis väga tubli õpilane. Umbes 6.klassis kolis A. Surgutski tagasi ema juurde Tartusse. Ema O. S. kirjeldab, et Aleksandr õppis väga hästi kuni 7.klassini. Ema tunneb end veidi süüdi, kuna võttis koolivaheaegadel Andrei Surgutski endaga tööle kaasa (OÜ S ) ning sealt sai tema arvates A. Surgutski „raha maitse suhu“ ning XXX . G. läks edasiõppimise asemel tööle. Oma parimaks sõbraks nimetab kinnipeetav elukaaslast A. B. A. Surgutski leiab, et kuigi tal on olnud palju tuttavaid, ei olnud nende seas sõpru. Ta on aru saanud, et parem on sellistest „sõpradest“ eemale hoida. Pealegi on tal piisavalt suur tugivõrgustik, kellele toetuda. Ka A. B. kinnitab, et kinnipeetav Aleksandr Surgutski ei suhtle enam vanade tuttavatega. Kinnipeetav helistab vaid pereliikmetele, tihti isegi mitu korda päevas.

Peale vabanemist asub kinnipeetav Aleksandr Surgutski elama oma elukaaslase ja laste juurde aadressil XXX. Tegemist on väikse kahetoalise mugavustega üürikorteriga, kuid laste kasvades jääb perele väikseks.

Aleksandr Surgutski elukaaslane A. B. on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning elab peretoetustest. Korteri üüri maksmiseks on vajanud sotsiaaltoetust. Poeg XXX ja nüüd ka tütred XXX XXX ja

käivad lasteaias. Tüdrukud alustasid lasteaias käimist sel sügisel ja on üsna tihti haiged. A. B. K. k.. Kinnipeetava ema O. S. ootab veel veidi, kuni läheb tagasi tööle töötab kaubanduskeskuses T. puhastusteenindajana.

Aleksandr Surgutski on täiesti veendunud, et leiab vabanemisjärgselt kiiresti töökoha. Enne vangistust töötas OÜ S. G. saeraami töölisena. Varasemalt on töötanud E. tootmistöölisena, on saanud ka tisleri kutseoskuse. Vanglas on omandanud keevitaja kutsehariduse. Kutseoskused annavad talle hea eelise tööturul.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab teist korda ja

arvutikelmuse eest. On omandanud keevitaja e etk ja riala, läbinud programmid Õige h

Sotsiaalsed oskused, omandanud riigikeele ja praegu on avavanglas ning käib Tartu Uksetehases tööl. Töö meeldib ning kui saab välja, jääb sinna. Nüüd on Elvas keevitajana ka tööd. Elama hakkaks abikaasa ja lastega, kaksikud on 2-aastased ja poeg on 5-aastane. Poeg teab, . Peale abikaasa saavad kus isa on ja ootab iga päev koju. On kodukülastusel ka käinud veel aidata vanaema, ema ja kasuisa Alkoholiga olid probleemid , suhted on kõigi vahel head. . Ei taha enam sellele. K , mõeldagi õik mis on juhtunud on alkoholist, praegu on vaja mõelda, laste ja naise peale. On valmis alkoholist loobuma ja vajadusel l b ravile. ähe

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Surgutski tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Surgutski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale,

et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja isik kannab teist reaalset vangistust. Viimasele karistusele on muuhulgas juurde liidetud 23.03.2010.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud ja osaliselt kandmata karistus.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu alates 06.11.2017.a kuni käesoleva ajani ilma järelvalveta tööl väljaspool vanglat.

Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta elukohta. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammides, keeleõppes, omandanud keevitaja eriala ja osaleb tööhõives. Isikul on toetavad lähedased. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samuti on negatiivne asjaolu, et vabanemise korral puudub isikul töökoht ning isik on viibinud juba eelnevalt kahel korral kriminaalhooldusel ning sellel ajal sooritanud uued kuriteod.

Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksandr Surgutski

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Aleksandr

Surgutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega.

Kaitsja leiab, et Aleksandr Kinnipeetav on Surgutski võib tingimisi enne tähtaega vabastada. vangistuse ajal käitunud eeskujulikult. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi ja läbinud riigikeele B1 tasemel. Omandanud samuti keevitaja eriala ja leidnud endale hea ja tasuva töö. Nendel

põhjustel toetab ennetähtaegset vabastamist kaitsja , millega kaasnevad kriminaalhoolduse kohustused ja keeld mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Surgutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

Aleksandr Surgutski kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2/3 Aleksandr Surgutski karistusaega hakati arvestama alates 01.08.2016.a. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Surgutski ära kandnud temale määratud karistusest pisut alla 1 aasta 6 kuu, so. üle 2/3 mõistetud

karistusajast -s 76 nimetatud formaalsed alused ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS § kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemise korral asub kinnipeetav oma elukaaslase ja laste juurde aadressil . Vajalikud XXX nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseadu - se (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1-12-

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval puuduvad

kehtivad distsiplinaarkaristus nipeetav ed. Võrdlemis lühikese vangistuse jooksul on kin

lõpetanud keevitaja eriala, osalenud riigikeele kursustel tasemel B1, läbinud

sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Õige Hetk“ ning osalenud majandusabitöödel. Iseloomustused isiku osaluse kohta sotsiaalprogrammides on positiivsed ning nähtub, et kinnipeetav osales aktiivselt ja motiveeritult. Kohtu hinnangul nähtub, et isik

on kasutanud talle määratud karistusaega mõistlikult ning enese arengu huvides. Samuti

kinnitab isiku eeskujulikku käitumist vangistuse jooksul asjaolu, et alates 06.11.2017 kuni

käesoleva ajani osaleb kinnipeetav tööhõives järelevalveta väljaspool vanglat OÜ Tartu Uksetehas. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Surgutski käitumine vanglas kinnitab tema soovi

pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest.

Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, on kohtu hinnangul usutav, et isik leiab siiski

endale vabanemise järel töökoha. Aleksandr Surgutski on vangistuse jooksul näidanud üles

positiivset

suhtumist tööl käimisesse. Isik on osalenud majandustöödel ja käib ka hetkel probleemideta ilma järelevalveta tööl vanglast väljaspool OÜ , kus talle väga meeldib ja -s T. U kus loodab ka peale vabanemist töötamist jätkata. Samuti on kinnipeetav omandanud keevitaja eriala, mis suurendab omakorda sobiva töökoha leidmise tõenäosust. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti

sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks.

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Isik on

tarvitanud alkoholi alates 15ndast eluaastast ning kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Ka isik ise tunnistas, et tal olid probleemid alkoholiga ning enam ei taha sellele mõeldagi, tulevikus tuleb mõelda naisele ja lastele. Isik märkis ise, et on nõus ravile minema.

On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kohtu hinnangul tulebki kinnipeetavale

määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi alkoholi tarbimises loobuda ning elada edaspidi t seadusekuulekalt.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Aleksandr Surgutski katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on isikus toimunud olulised positiivsed muutused ning võib loota, et ennetähtaegse vabastamisega

kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana

kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatu - d

käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on

teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Menetluskulud Aleksandr Surgutski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel

võttis kaitsjana .a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat 29.01.2018 Rein Napa. Kaitsja esitas 29.01.2018 lude .a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi ku

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 102,96

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,96 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Surgutskilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS

§ 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks

selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud

korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik