4-17-4894/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON:

Imbi Sundla kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseiniku Tõnis Lille 16.09.2017 kiirmenetluse

otsus väärteoasjas nr 2590,17,005250.

Lõpetada väärteomenetlus Imbi Sundla suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse

kaalutlusel.

Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte Imbi Sundlale ning saata teadmiseks kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul

kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tõnis

Lille koostas 16.09.2017 kiirmenetluse otsuse nr 10220162573180 väärteoasjas nr

2590,17,005250 Imbi Sundla suhtes. Kiirmenetluse otsuse kohaselt Imbi Sundla 16.09.2017 kell

19.26 Lääne-Virumaal Rakvere linnas J. Kunderi tänaval Nurme ja Maasika tänava vahel liikudes

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-17-4894

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

Imbi Sundla kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri

Rakvere

politseijaoskonna

patrullitalituse

patrulligrupi IV patrullpolitseiniku Tõnis Lille 16.09.2017

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2590,17,005250

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Imbi Sundla, isikukood 46104075225,

elukoht xxxx; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskond

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Maasika tänava suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on seoses juhiloa xxxx kehtivusaja

lõppemisega peatunud alates 14.09.2017. Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule

Imbi Sundlale määrati LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

2. 18.09.2017 saabus Viru Maakohtule Imbi Sundla kaebus kohtuvälise menetleja 16.09.2017

kiirmenetluse otsuse nr 10220162573180 peale. Viru Maakohus leidis, et Imbi Sundla kaebus ei

vasta Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 115 nõuetele ja jättis 12.10.2017

määrusega Imbi Sundla esitatud kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusaluselt isikult saabusid kohtule 24.10.2017 kaebuse

täiendused. Kaebuse esitaja vaidlustab temale määratud rahatrahvi suurust. Kaebusest nähtuvalt

Imbi Sundla tunnistab, et ta on rikkunud seadust, sest ta juhtis mootorsõidukit olukorras, kus tema

juhiload olid olnud kehtetud kaks päeva. Kaebuse esitajale määrati rahatrahv 60 eurot ning ta

tunneb, et talle on sellega tehtud selget ülekohut. Imbi Sundla märgib, et ta olnud igati eeskujulik

liikleja. Tema juhistaaž peaks olema politseinikele nähtav ning tal ei ole selle aja jooksul olnud

mitte ühtegi rikkumist. Ta saab aru, et ta oleks pidanud olema tähelepanelikum ja kontrollima

juhilubade kehtivust, kuid nüüd karistati teda tema jaoks suure rahatrahviga. Kaebuse esitaja

märgib, et tal tuleb lisaks rahatrahvile tasuda ka tervisetõendi ja riigilõivu eest.

3. Kohtuväline menetleja esitas 06.12.2017 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr

2590,17,005250. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus väärteoasjas nr 2590,17,005250

muutmata ja Imbi Sundla kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et isikule määratud

rahatrahv on kooskõlas isiku süü suurusega, väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei

kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus

menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva

seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele

poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses

või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses,

mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli

maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid

kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Liiklusseaduse § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

16.09.2017 kiirmenetluse otsusega heidetakse Imbi Sundlale ette seda, et tema 16.09.2017 kell

19.26 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Juhan Kunderi tänaval Nurme ja Maasika tänava vahel

liikudes Maasika tänava suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on seoses juhiloa xxxx

kehtivusaja lõppemisega peatunud alates 14.09.2017.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Imbi Sundla on täitnud LS §201 lg-s 1 sätestatud väärteo

objektiivse koosseisu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Imbi Sundla

kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 16.09.2017 kell 19.28 LS § 91 lg 2 p 3 alusel põhjusel, et tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtule edastatud koopia Imbi Sundla

juhiloast kinnitab, et Imbi Sundlale on juhiluba nr xxxx välja antud 13.09.2007 ning juhiloa

kehtivuse lõpp on 13.09.2017. Mootorsõiduki juhtimist 16.09.2017 omamata vastava kategooria

juhtimisõigust tunnistab ka menetlusalune isik ise ütluste andmisel väärteo kohta kiirmenetluse

otsuses ja kaebuses. Kohus loeb eelnevalt nimetatud tõenditega tõendatuks, et Imbi Sundla on

rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi.

6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt

on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise

vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et Imbi Sundla on

käesoleva väärteo pannud toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses, mis sätestab, et isik paneb

teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Imbi Sundla on andnud

väärteo kohta ütlusi, millest nähtub, et ta ei ole varem juhilubade kehtivusele tähelepanu pööranud

ning tema juhilubade kehtivuse kaotamine selgus alles politsei kinnipidamisel. Menetlusalune isik,

kes on läbinud juhtimisõiguse saamiseks nii riikliku teooria- kui ka sõidueksami, peab teadma, et

LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on

lõppenud. Samuti peab mootorsõidukijuht teadma, et LS § 96 lg 1 kohaselt peab

mootorsõidukijuhil

olema

kehtiv

juhtimisõigust

tõendav

dokument.

Ühtlasi

peab

mootorsõidukijuht olema teadlik sellest, et kui mootorsõidukit juhitakse olukorras, kus tema

juhtimisõigus on peatunud, siis paneb ta toime liiklusrikkumise ning teda on võimalik

väärteokorras karistada. Samas nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei olnud kuni politsei

poolt kinnipidamiseni teadlik sellest, et tal puudub seaduse kohaselt juhtimisõigus ning ta ei oleks

tohtinud vahepeal mootorsõidukit juhtida. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks Imbi

Sundla pidanud kontrollima enda juhiloa kehtivust, kuid käesoleval juhul on Imbi Sundla jätnud

vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi tema poolt kaasa väärteo toimepanemise. Eeltoodud

põhjustel leiab kohus, et Imbi Sundla on antud väärteo toime pannud hooletusest.

Järelikult on Imbi Sundla täitnud Liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

7. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Imbi Sundla teos ei esine. Samuti on Imbi

Sundla süüvõimeline, s.o isik oli väärteotoimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja

vähemalt 14-aastane.

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Imbi Sundla on pannud

toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse

lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

Imbi Sundla juhiluba nr xxxx kehtis kuni 13.09.2017 ning uue kehtiva juhiloa sai isik 28.09.2017.

Seega seisnes Imbi Sundla puhul 16.09.2017 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine selles, et

tema juhtimisõigus oli peatunud peale juhiloa nr xxxx kehtivuse lõppemist. Kohus leiab, et isik,

kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivuse kaotamise tõttu, ei ole potentsiaalselt nii ohtlik

teistele liiklejatele ja ühiskonnale tervikuga, kui näiteks isik, kelle juhtimisõigus on peatunud

põhjusel, et on saabunud järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Muuhulgas karistatakse LS

§ 201 alusel ka isikuid, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnudki või kui nende juhtimisõigus on

kohtuvälise menetleja või kohtu otsusega peatatud väärteo või kuriteo eest toimepandud karistuse

või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Eeltoodud näidete puhul on isik ühiskonna

jaoks ohtlik ning sellisel juhul tuleks isiku käitumist kindlasti korrigeerida. Järelikult, võrreldes

erinevaid teoalternatiive, leiab kohus, et Imbi Sundla poolt toimepandud rikkumine on kõige

kergem ja vähem ühiskonnaohtlik võimalikest LS § 201 järgi kvalifitseeritavatest väärtegudest.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Imbi Sundla süü on väike. Potentsiaalse ühiskonnaohtlikkuse

puudumise tõttu puudub antud väärteo puhul ka avalik menetlushuvi. Imbi Sundla pani rikkumise

toime 16.09.2017, kuid menetlusalune isik kõrvaldas etteheidetava olukorra tema jaoks esimesel

võimalusel. Nimelt hakkas Imbi Sundla uus juhiluba kehtima juba 28.09.2017. Imbi Sundla näol

on tegemist isikuga, keda ei ole varem väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Vähetähtsaks ei saa

pidada sedagi, et menetlusalune isik tunnistas juba väärteo kohta ütlusi andes, et ta ei pööranud

juhilubade kehtivusele tähelepanu ning ta tunnistas, et ta on süüdi. Ka kohtule esitatud kaebuses

tunnistas Imbi Sunda, et ta oleks pidanud olema tähelepanelikum ning kontrollima juhilubade

kehtivust. Samuti on kohus tuvastanud, et Imbi Sundla pani väärteo toime hooletusest, mis on

kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Nimetatud asjaolud näitavad kohtu hinnangul üheselt,

et Imbi Sundla on saanud oma rikkumisest aru ning ta asus esimesel võimalusel peale rikkumisest

teadasaamist tegutsema eesmärgiga taastada enda juhtimisõigus. Kohus leiab, et Imbi Sundla jaoks

on piisavaks edaspidiselt õigusrikkumisest hoiduvaks meetmeks olnud juba ainuüksi

väärteomenetluse läbiviimine ning isiku karistamine käesoleval juhul ei ole vajalik.

Kõike eeltoodut arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus leiab, et

käesoleval juhul on võimalik väärteomenetlus Imbi Sundla suhtes lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp