Legislator Case Law & Legislation
2-17-14587/3 AI generated

2-17-14587/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-14587/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-17-14587/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2018. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14587 Tsiviilasi

Altia Eesti AS-i hagi miff OÜ ja XXXX’i vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3899,13 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Altia Eesti AS (registrikood 10232094), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja I miff OÜ (registrikood 12886902; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Kostja II XXXX (isikukood XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista miff OÜ-lt ja XXXX’ilt solidaarselt Altia Eesti AS-i kasuks võlgnevus 3899,13 eurot. 3. Jätta menetluskulud miff OÜ ja XXXX’i kanda. 4. Määrata kindlaks Altia Eesti AS-i maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista miff OÜ-lt ja XXXX’ilt solidaarselt Altia Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 500 eurot. 5. Toimetada tagaseljaotsus miff OÜ-le avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus 1. Hageja ja kostja I vahel 18.08.2015 sõlmitud müügileping, mille alusel hageja andis kostjale I ainuõiguse turustada lepingus kokkulepitud tooteid. Vastavalt lepingu p-le 13.1 määrati kostjale I müügieesmärgiks 19 000 eurot. Lepingu p-i 13.2 kohaselt, kui ostja ei ole saavutanud lepingus kokkulepitud müügieesmärki hiljemalt 2 aasta jooksul lepingu sõlmimisest, on ostja kohustatud tasuma müüjale leppetrahvi 25 % lepingu eesmärgi täitmata osast. Kostja I on müügieesmärki täitnud 3403,48 eurot, täitmata on 15 596,52 eurot. Seega leppetrahvi suurus on 3899,13 eurot (15 596,52 x 25 %). Hageja ja kostja II vahel 18.08.2015 sõlmitud käendusleping, millega kostja II võttis kohustuse vastutada kostja I kohustuste täitmise eest maksimaalselt summas 4750 eurot.

Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud 2. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi kannavad menetluskulud solidaarselt kostjad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Esmalt märgib kohus, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot (maksekorraldus nr 853, tl 13). Hagihinnalt 3899,13 eurot kuulub riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 325 eurot.

3 Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot rohkem nõutust. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).

Kohus peab riigilõivu 325 euro väljamõistmist kostjatelt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot põhjendatuks. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik