2-17-100208/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.veebruar 2018 .a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17 -100208

Tsiviilasi Osaühing Worldwide Building hagi XXXX vastu

340 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

405,90 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Worldwide Building (registrikood esindajad

11312702), lepinguline esindaja Indrek Repnau

Kostja: XXXX (isikukood XXXX ), lepinguline esindaja

Danil Lipatov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Worldwide Building hagi XXXX vastu ja mõista XXXX lt

Osaühing Worldwide Building kasuks välja 340 eurot põhivõlgnevust, sissenõutavaks

muutunud viivis 38,70 eurot ja alates 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivis

põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui 301,30 eurot.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

2.2.

Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud

summas 437,50 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 337,50 eurot).

2.3.

Jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

rahuldamata 187,50 euro suuruses summas.

2.4.

Mõista XXXX lt Osaühing Worldwide Building kasuks välja menetluskulud

summas 437,50 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-17-100208

2 (7)

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa ostuse

edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab

esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava

ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses,

võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata.

Hageja nõuded ja poolte seisukohad

1. Osaühing Worldwide Building (hageja) esitas hagi XXXX (kostja) vastu 340 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 38,70 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (340 eurot) VÕS § 113 sätestatud

määras alates hagi esitamisest 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hageja teostas kostjale kostja kinnistul kostja poolt tellitud ehitustöid: vee- ja

kanalisatsioonitorude paigaldus ja selleks vajalikud tööd. Kostja on jätnud täies ulatuses

hagejale tasumata arve nr XX summas 340 eurot. Arve maksetähtaeg oli 14.10.2015.a.

Hageja arvestas viivist 0,022% päevas (0,075 eurot). Hagi esitamise seisuga on kostja

maksega viivituses 516 päeva (38,70 eurot).

3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada

lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

5. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale arve summas 340 eurot väljastanud ja kostja on

selle kätte saanud. Kostja põhiline vastuväide on, et kostja ei ole arvel märgitud töid tellinud.

Samuti ei ole vaidluse all, et hageja väljastas kostjale eelnevalt arve nr XXXX põhitööde

osas ja kostja tasus selle. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt arvel nr XXXX

kirjeldatud ehitustööd ja materjalid. Kostja väitel ei täitnud hageja oma kohustust arve nr

XXXX raames täies ulatuses, jättes kostjale väljastamata teostusjoonise. Kostja väitel olid

arvel nr XX kajastatud tööd suunatud puuduste kõrvaldamisele hageja töös. 7. Kohus leiab,

et antud juhul kuulub kohaldamisele töövõtulepingu regulatsioon. Võlaõigusseaduse (VÕS)

2-17-100208

3 (7)

§ 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

8. Hageja väitel seisnesid lisatööd järgnevas: Veesurve puudumise tõttu hagejast mitte

olenevatel põhjustel pidi hageja objektile korduvalt sõitma, et XXXX saadetud alltöövõtjad

saaksid vea kõrvaldada. Kuna kostjal sõiduvahend puudus, siis hageja viis kostja objektile.

Samuti tellis kostja hagejalt õues ja veemõõdu sõlmes asuvate torude soojustamise. Selleks

osteti hageja poolt veekindel teip ning soojustus torudele mõõduga 110 mm ja veetorule

mõõduga 32 mm. Torude soojustamiseks tuli nii majja minevad kui ka garaažis torud uuesti

välja kaevata. Samuti paigaldati veetorule vahele tühjenduskraan ning maakraani avamiseks

ja talveks kinni keeramiseks vastav maakraanivõti. Hageja väitel oli poolte vahel

kokkulepe, et objektile ühe korra sõidu eest tasub kostja 15 eurot. Arvel on märgitud 5

väljasõitu kogusummas 75 eurot järgmistel kuupäevadel: 16.09.2015, 18.09.2015,

21.09.2015, 27.09.2015 ja 29.09.2015.

9. 29.09.2015 arvelt nr XX nähtuvalt seisneb hageja kulu järgnevas: kulu materjalile kokku

summas 75 eurot (põlv 88 maksumus 7 eurot, kolmik puhastusluugiga maksumus 8 eurot,

PPR toruosad (kolmik, ühendusmuhv ja kuulkraan) maksumusega 7 eurot, veekindel teip 1

rull maksumusega 8 eurot, penokoorik läbimõõduga 32 maksumusega 15 eurot, penokoorik

läbimõõduga 110 maksumusega 10 eurot, maakraanivõti maksumusega 20 eurot);

keevitusrent maksumusega 15 eurot; teostusjoonis ja projekt. Osaline juurdemakse 50 + 40

eurot; tööraha maksumusega 85 eurot; transport maksumusega 75 eurot. (tl 32).

10. Kostja väitel on hageja jätnud varasemas arves nr XXXX kirjeldatud tööd osaliselt

tegemata või on teinud need puudustega ja hagejal ei olnud õigust nende tööde lõpuni

tegemise eest kostjale uut arvet esitada. Kostja väitel sisaldub tühjendusega maakraani

paigaldamine esialgsetes töödes, samuti ei ole hageja kostjale üle andnud teostusjoonist.

Hageja poolt kostjale esitatud arvel nr XXXX on märgitud vee- ja kanalisatsioonitöödeks

kaevetööd 34 jm; 110 mm PVC-toru 12 tk; põlved 30“, 15“ ja 45“, muhvid, üleminek; kaevu

komplekt 1 tk, liugaine 3 tk; tarktori sõit objektile ja tagasi; teostusjoonis tehtavale tööle;

kaevendi tagasitäide teostatakse väljakaevatud pinnasega; VM-konsool; veemõõtja; veetoru

PEM-32 10 jm; tagasilöögiklapp, kuulkraanid 3 tk; veetoru PEM-25 35 jm; tühjendusega

maakraan 1 tk; keevitusaparaadi rent; PPR-osad kolmik, väliskeere + pronks üleminek,

üleminek, nippel; sisetööd, surveproov; teostusjoonis. Kokku maksumus 3200 eurot. (tl 46).

11. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja saab nõuda teostusjoonise ja tühjendusega maakraani

eest tasumist.

Hageja kui töövõtja peab tõendama, et tema tasunõue on põhjendatud. Seega pidi käesolevas

asjas hageja kõigepealt tõendama, et arvel nr XX märgitud tööde puhul ei olnud tegemist

varasemalt kokkulepitud tööde parandamisega, vaid täiendavate töödega.

Varasemate tööde osas on kohtule tõendina esitatud arve nr XXXX . Pooled ei vaidle, et sellel

arvel märgitud tööde osas oli poolte vahel kokkulepe. Hageja väidetest saab kohus aru, et

tühjendusega maakraani paigaldamine oli lisatööks. Arvel nr XXXX on märgitud juba teostava

tööna ühe tühjendusega maakraani paigaldamine. Lisaks kinnitab veemõõdusõlme 11.08.2015

tööprojekt, et paigaldamisele kuulub üks tühjenduskraan (tl 55-59). Hageja ei ole väitnud, et

lisatöödena paigaldati täiendav tühjendusega maakraan. Seega järeldab kohus hageja väidetest,

arvest nr XXXX ja tööprojektist, et hageja pidi paigaldama tühjendusega maakraani esialgsete

tööde käigus, kuna see töö oli arvel nr XXXX ja tööprojektis märgitud.

2-17-100208

4 (7)

Samas leiab kohus, et hageja ei ole arvel nr XX tühjendusega maakraani osas kostjale tasunõuet

esitanud. Arvelt nr XX nähtub, et täiendavalt on paigaldatud PPR toruosad (kolmik,

ühendusmuhv ja kuulkraan) maksumusega 7 eurot. Arvel ei ole märgitud tühjendusega

maakraani osas materjali ega selle paigaldamise osas kulu. Hageja väitel paigaldas ta

tühjendusega maakraani maksumusega 175 eurot. Midagi sellist arvelt nr XX ei nähtu. Seega

ei saa tühjendusega maakraani osas järeldada, et tegemist oleks ühe ja sama materjali ja töö eest

topelt tasunõude esitamisega.

12. Teostusjoonise osas leiab kohus, et tõepoolest on nii arvel nr XXXX kui ka arvel nr XX

märgitud tasu teostusjoonise eest. Arvel nr XXXX ei ole tasu suurust teostusjoonise eest

välja toodud. Arvel nr XX on märgitud, et tegemist on osalise juurdemaksuga

teostusjoonise ja projekti eest 50 eurot + 40 eurot. Arvel nr XX märgitust järeldab kohus,

et teostusjoonise eest oli vajalik hagejal veel juurde maksta 50 eurot ja 40 eurot pidi kostja

juurde maksma projekti eest.

Hageja väitel oli algselt teostusjoonis ja projekt odavamad, kuid hiljem selgus, et tuleb juurde

maksta kokku 90 eurot.

VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale

kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus

leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks olnud mittesiduva

eelarvega. Seega seadis hageja poolt kostjale esitatud arve nr XXXX teostusjoonise

maksumuse osas piirid hageja tasunõudele. Hagejal oleks sellises olukorras õigus kostjalt tasu

nõuda kui kostja on täiendava tasunõudega nõustunud.

13. Hageja väitel nõustus kostja arve nr XX tasumisega. Hageja esitas selle tõenduseks 29.09.-

30.09.2015 e-kirjavahetuse hageja ja Evi Deelwateri vahel (tl 33). Kostja väitel ei tulene hageja

poolt esitatud e-kirjadest, et kostja oleks nõustunud arve nr XX tasumisega, vaid kostja arvas,

et tegemist on viimase ülekande tegemisega arve nr XXXX alusel.

Kohtu hinnangul saab nimetatud e-kirjadest teha järelduse, et Evi Deelwater nõustus hageja

poolt esitatud arve nr XX maksmisega, sealhulgas ka teostusjoonise eest täiendava tasu

maksmisega. 29.09.2015 e-kirjas märgib kostja esindaja, et saadame lisatöödega uue arve, mis

sisaldab materjali ja tööraha. Kirja manuses on kohtu hinnangul näha dokumendi faili. Selle

ekirja peale vastas Evi Deelwater, et väga tore, ma tulen 19.oktoobril Tallinna ja siis saame

kokku leppida, et raha maksta. Kohtu hinnangul on eeltooduga Evi Deelwater avaldanud

nõusolekut tasuda hageja poolt esitatud arve nr XX . Seejuures on ta sisuliselt nõustunud arvel

nimetatud tasu maksmise aluseks olevate asjaoludega, muuhulgas ka teostusjoonise täiendava

tasu maksmisega.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Evi Deelwateri näol on tegemist kostja tütrega. Kostja

pole vaidlustanud seda, et Evi Deelwateri tahteavalduse näol ei oleks tegemist olnud kostja

tahteavaldusega ning et tehing oleks olnud seetõttu tühine.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja võis e-kirjadest järeldada, et nendes on silmas

peetud arve nr XXXX maksmist. Hageja on konkreetselt 29.09.2015 e-kirjas märkinud, et

tegemist on lisatöödega. Sellele viitab üheselt ka Evi Deelwateri järgmine, 23.11.2015 hagejale

saadetud kiri, milles ta palub saata IBAN ja BIC ning viimane arve summas 340 eurot.(tl 33).

Kohus järeldab arve nr XX tasumisega nõustumisest, et poolte vahel oli kokkulepe lisatööde

tegemiseks, mis seisnes torude soojustamises ja maakraanivõtme paigaldamises. Samuti saab

nimetatud arvest ja selle tasumisega nõustumisest järeldada, et poolte vahel põli kokkulepe ka

veesurve puudumise kõrvaldamiseks täiendavate tööde tegemise kohta.

2-17-100208

5 (7)

14. Kohus leiab, et tõendatud on hageja poolt täiendavate tööde tegemine. Kostja ei ole väitnud,

et neid pole tehtud, välja arvatud see, et kostja väitel ei ole hageja teostanud veemõõdu sõlmes

olevate torude soojustamist.

Hageja väitel oli lisatööks õues ja veemõõdusõlmes asuvate torude soojustamine. Arvelt nr

XXXX ei nähtu soojustusmaterjale. (tl 46). Samuti ei nähtu tööprojektist torude soojustamist.

(tl 5559). Arvelt nr XX nähtub, et lisamaterjalideks on soojustusmaterjal - penokoorik

läbimõõduga 32 maksumusega 15 eurot, penokoorik läbimõõduga 110 maksumusega 10 eurot.

(tl 32).

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö mittevastavust lepingu

tingimustele peab tõendama tellija, antud juhul kostja. Kostja viitas töö (soojustamise) tegemata

jätmisel hageja poolt esitatud fotodele ja Strantum OÜ kinnistutorustiku ülevaatuse aktile.

Osaühing Strantum poolt 29.09.2015 koostatud Kinnistutorustiku ülevaatuse akti kohaselt ei

vasta torustik nõuetele ja tehnilistele tingimustele ja põhjuseks on toodud, et veearvesti asub

külmas ruumis. (tl 48). Kohtule esitatud fotolt nähtub veemõõtja ja selle külge ühendatud

torustik. Ühe toru ümber (maa seest tulev) on näha soojustust, kuid veearvestist kahele poole

suunduva torustiku ümber soojustust ei ole. (tl 35). Hageja väitel näitab see foto teostatud töid.

Kohtu hinnangul oli kokkulepitud lisatööks torude soojustamine. Kohus nõustub kostjaga, et

tegemist oli tulemusele suunatud tööga. Seega pidi hageja saavutama selle, et torustik oleks

soojustatud. Hageja enda poolt esitatud fotolt ei nähtu, et torustik oleks täies ulatuses

soojustatud. Samuti kinnitab Kinnistutorustiku ülevaatuse akt, et puudus seisnes torustiku

soojustamata jätmises veemõõdu sõlmes.

Hageja väitel on Osaühing Strantum andnud kinnituse selle kohta, et ülevaatuse akti koostamise

päeval on torustik kasutusse antud. 30.10.2017 kirjaga on Osaühing Strantum esindaja

vastanud, et „OÜ Strantum ei võta tellija nimel torustikke vastu vaid kontrollib, kas need

vastavad vee-ettevõtja tingimustele, nende kasutamisega ei kaasne kahju vee-ettevõtjale ning

teistele klientidele ning kas need võib kasutusse lubada ning nende seisukord võimaldab

kliendiga teenuslepingut sõlmida.“ Sama kuupäeva kirjaga vastab Osaühing Strantum esindaja

täiendavalt, et torustik on kasutusse lubatud ülevaatuse akti koostamise päeval. (tl 76).

Kohtu hinnangul ei lükka 30.10.2017 e-kirjad ümber Kinnistutorustiku ülevaatuse aktis

märgitud puuduseid. Nimetatud kirjadest ei saa teha järeldust selle kohta, et puuduseid mingil

hetkel enam ei esinenud. Ka ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks

puudused ise hiljem kõrvaldanud.

Seega leiab kohus, et hageja on teinud lisatööd torustiku soojustamise osas puudustega.

15. VÕS § 646 lg 1 kohaselt juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust

ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö.

VÕS § 648 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui:

1) töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; 2) tellija keeldus

õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks

või uue töö tegemiseks.

Seega on töövõtulepingu puhul esmaseks tellija õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue.

Tasu vähendamine tuleb kõne alla üldjuhul alles siis kui lepingu täitmisnõuet ei täideta või see

ei ole võimalik.

2-17-100208

6 (7)

Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja nõudnud hagejalt töö lepingutingimustele

vastavusse viimist. Seega ei esine käesoleval juhul aluseid, mis annaksid kostjale õiguse

töövõtja tasu vähendada.

16. Kostja väitel ei ole selge, mis põhjusel pidi hageja teostama objektile väljasõite.

Kohus leidis eelnevalt, et tegemist oli kostjaga kokkulepitud lisatöödega. Hageja teostas

lisatööd. Seega on olnud kohtu hinnangul põhjendatud ka objektile teostatud kohalesõidud ja

selle eest täiendava tasu nõudmine.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas

38,70 eurot ja viivise põhinõudelt (340 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi

esitamisest 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Arve nr XX maksetähtaeg oli 14.10.2015 ja hageja on arvestanud viivist 0,022% päevas. Kostja

ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab sissenõutavaks muutunud viivise

arvestamise aja algust põhjendatuks. Kostja on arve kätte saanud 29.09.2015 ja hageja poolt

antud 15 päeva on mõistlik maksetähtaeg.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas

summas 38,70 eurot.

19. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõudmine on õigustatud ja kohus rahuldab

hagi ka selles osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS §

162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

22. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud summas 525 eurot,

kokku 625 eurot.

23. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud ning riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid

kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-

112-11). Kohus leiab, et hageja märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega

vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.

2-17-100208

7 (7)

Osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud

aeg. Hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele koos konsultatsiooni,

materjalide ja seadusandlusega tutvumisega kulutanud 3 tundi ja 45 minutit. Kõigepealt märgib

kohus, et seadusandluse ja kohtupraktikaga peab praktiseeriv jurist olema jooksvalt kursis ja

selle peale täiendavalt kulutatud aeg ei ole põhjendatud. Materjalide tutvumisele,

konsultatsioonile ja hagiavalduse, mille maht on sisuliselt üks lehekülg ei peaks kuluma 3 tundi

ja 45 minutit. Kohtu hinnangul on asja vähest mahtu ja vähest keerukust arvestades põhjendatud

ajakuluks selles osas 2 tundi ja 15 minutit. Lisaks märgib kohus, et hagiavaldus oli koostatud

puudustega, mistõttu tuli kohtul anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ülejäänud

menetlustoimingutele kulutatud aega peab kohus põhjendatuks. Seega on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi ja 45 minutit.

24. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on

leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema

väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

25. Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et

arvestades käesoleva asja asjaolude ja tõenduslikku vähest keerukust ning võttes arvesse, et

tegemist ei ole vandeadvokaadiga, võib hageja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu

suurust 100 eurot pidada põhjendamatuks ja ebamõistlikuks tunnitasu suuruseks. Kohtu

hinnangul on põhjendatud tunnitasu suuruseks antud juhul 90 eurot.

26. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 337,50 (= 3,75 x

90) eurot.

27. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 437,50 eurot (= 100 +

337,50), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 437,50 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik