1-17-5867/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-5867

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja

kaugkohtuistungina 15.01.2018 ) Kriminaalasja number 1-17-5867 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

F F- . i tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu F F .

isikukood , asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Lily Sandel

RESOLUTSIOON

Jätta . Pärnu F F Maakohtu 16.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-

5867 a. mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamat

Sisse nõuda . ilt ükssada viis F F- riigituludesse kaitsetasu 105 ( ) eurot 60 senti

advokaat Lily Sandeli

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK,

EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700044172.

Edasikaebamise kord

K Tartu Ringkonnakohtu ohtumääruse peale on õigus esitada le Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

2 (4) vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

F F . on süüdi tunnistatud Pärnu

Maakohtu 16.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-17-5867 121 lg 2 p 2, 3 1 aasta vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS §

68 lg 1 alusel arvati . i poolt eelvangistuses oldud aeg, s.o kahtlustatavana F F -

kinnipidamine ja vahistuses viibitud aeg alates 09.06.2017 karistusaja hulka. Karistuse

kandmise aja alguseks loeti 09.06.2017. 04.07.2017. Kohtuotsus jõustus

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.06.2017 09.06.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib

kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne . tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 09.12.2017.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava

sitatud materjalidest nähtub, . i F F-

vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör,

olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega . i tingimisi ennetä F F- htaegseks vabastamiseks,

nõustus ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla seisukohaga ja

F F . tähtaega vabaneda. Väidetava avaldas, et soovib tingimisi enne

lt saab ta aru,

miks ta vanglas on ja kahetseb oma käitumist. Kinnipeetav selgitas, et enne vanglasse sattumist jõi ta alkoholi korra nädalas ikka ja vahel tekkis teistega konflikte. Praegu ta enda

puhul enam probleemi alkoholi tarvitamisega . ei näe avaldas esmalt, et pärast F F . vabanemist ta peab alkoholi tarvitamise järgi jätma, kuid lisas siis, et kui mõni tähtpäev on, siis vast pitsi paar ikka võtab, rohkem mitte. Alkoholi ravi ta enda arvates ei vaja. Vanglas on tal suhted normaalsed, distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Kaitsja toetas . -i taotlust . F F F F ja märkis, et puuduvad karistused

vangistuses, suhted ametnike ja teiste kinnipeetavateg on olemas a on head, teeb koostööd, tal

elukoht, maja on vendadel kaasomandis. . F F soovib vabanedes alustada taluhoone

korrastamist. Kaitsja pidas oluliseks, et . F F hinnatakse kohusetundlikuks ja tubliks töömeheks, tal on mitme kategooria juhtimisõigus ja ta saaks autojuhina töötada. Ta on

vanaduspensionär, seega m ümber vabanedes ateriaalne kindlustatus on olemas. . -i F F ei ole enam isikuid, kes mõjutavad teda alkoholi tarvitama, kuna need isikud on surnud. F F .

on vabaduses elukaaslane, kellega on tal head suhted ja kes soovib temaga kooselu

jätkat suudab alkoholi tarvitamist piirata nagu ta lubas. a. Kaitsja usub, et . F F

Konfliktid on tal tekkinud üksnes alkoholi mõjul, kainena tal neid probleeme ei ole, ta on

rahumeelne, toetav. . , et enda F F on ka vanglaametnikele tunnistanud, et teeb kõik

elustiili muuta. Kaitsja palus . - F F vabastada tingimisi enne tähtaega, määrata 6 kuuline katseaeg, kohaldada käitumiskontrolli, määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme teise

kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, F F .

kuid mitte vähem kui . i F F- neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F F . on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (kaks karistust kustunud).

Vanglakaristust kannab . kolmandat korda. Kõik toimepandud kuriteod on F F

samalaadsed ja vägivaldsed kehaline väärkohtlemine ning ähvardami - ne. Kannatanuks on

olnud enamasti kinnipeetava elukaaslane, korra ka elukaaslase tuttav. Käesolevat karistust kannab . taas oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. F F

Karistusregistri andmete kohaselt on . ile määratud F F- varem eriliigilisi karistusi, s.o

k (07.05.2014 aristusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile

Pärnu Maakohtu otsus 1 3997), vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (17.02.2015 -14-

Pärnu Maakohtu otsus 1 2016 Pärnu Maakohtu otsus -15-1284) ning reaalne vangistus (25.04. 1-16-2146). Ükski mõistetud karistustest ei ole pannud . oma käitumist muutma, F F mistõttu püsib suur oht uue kuriteo toimepanemiseks ka pärast käesoleva karistuse kandmiselt

vabanemist. Seda kinnitab ka htumine alkoholi tarvitamisse kui peamisesse F F- . i su

kuritegude toimepanemist soodustavasse tegurisse. Väidetavalt suudab oma alkoholi tarvitamist piirata ja ravi ei vaja, kuid tema varasem elukäik näitab vastupidist.

Karistuse kandmise ajal . kätumi F F sega probleeme ei ole olnud. Kontrollitud

keskkonnas, kus puudub võimalus alkoholi tarvitada, suudab ta õiguskuulekalt käituda. Individuaalset täitmiskava ei ole . ile koostatud, kuna tema karistusaeg ei ületa ühte F F-

aastat. Seega ei ole kinnipeetav ka taasühiskonnastavas tegevuses osalenud. Vangla

iseloomustuse kohaselt on . suunatud psühholoogi nõustamisele, milles F F

käsitletakse peresuhteid, lähisuhte vägivalda, senist käitumismustrit ning uute oskuste

õppimist. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist . täiendavat abi oma F F elukorralduse muutmiseks saada ei soovi.

Kuigi . i vabanemisjärgseid elutingimusi (kindel elukoht, pension, mis tagab F F-

sissetuleku, lähedaste toetus) saab pidada positiivseteks, ei erine need oluliselt varasematest ning ei ole seetõttu määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. . on v F F ajalik

muuta alkoholi tarvitamise harjumusi,

milleks ta tõsist soovi ja valmidust avaldanud ei ole.

Kokkuvõttes . i vabastami st enne tähtaega ei F F- leiab kohus, et ne karistuse kandmise

ole põhjendatud ja seda eelkõige tema elukäi varasemast gust ja isikust tulenevalt. Kohtu

hinnangul on karistuse eesmärki . i puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni F F-

kandmisega, mistõttu jätab . i misi enne tähtaega vangistusest F F- kohus tingi vabastamata.

Menetluskulud

F F- . i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis

kaitsjana 15.01.2018 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Lily Sandel. Kaitsja esitas

15.01.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga

summas 105,60 eurot. jendanud ja kinnitas pealdisega Kohus leidis, et esitatud taotlus on põh taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt

KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluses.

4 (4)

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb . ilt riigituludesse sisse nõuda F F-

kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik