3-18-225/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-225

Haldusasi

JA taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – JA

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JA määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta JA määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määruse peale haldusasjas

nr 3-18-225 menetlusse.

2. Jätta JA määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määruse peale haldusasjas

nr 3-18-225 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 22.02.2013 ehitusloa nr 61573

Tallinnas F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 korterelamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.

F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 asuva korteri nr 23 omanik JA esitas 08.04.2013 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles palus TLPA 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 tühistada (haldusasi

nr 3-13-745). Tallinna Halduskohus peatas 19.04.2013 määrusega esialgse õiguskaitse korras

ehitusloa täitmise. Tallinna Halduskohus tühistas 24.10.2014 määrusega 19.04.2013 määruse.

Riigikohus peatas samas haldusasjas 09.03.2016 otsusega nr 3-3-1-78-15 ehitusloa nr 61573

kehtivuse. Haldusasja nr 3-13-745 menetlus lõppes 05.06.2017, mil jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 30.12.2016 otsus. Menetluse tulemusel jäi JA kaebus rahuldamata.

2. JA edastas 22.12.2017 Tallinna linnale e-kirja (tl 4), milles märkis, et ehitusloa nr 61573

kehtivus on lõppenud ning palus teavitada selle kehtivuse lõppemisest ehitusloaga seotud

isikuid, sh selgitada, et ehitusloa alusel ehitamine on keelatud.

JA viitas kirjas sellele, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS)

§ 20 lg 1 kohaselt kehtib enne ehitusseadustiku (EhS) jõustumist väljastatud ehitusluba

tähtajatult üksnes juhul, kui ehitamisega on alustatud enne seaduse jõustumist, s.o 01.07.2015.

3-18-225

2(4)

Ehitusloa nr 61573 alusel ei ole ehitamist alustatud ning ehitusloa väljastamisest on möödunud

üle kahe aasta ka selle vahepealset kehtivuse peatumise aega arvestades. 24.07.2015 kuni

21.11.2015 toimunud hoone fassaadi osalist renoveerimist ei saa lugeda ehitustegevuseks EhS

ega ehitusloa järgi. Lisaks algas see tegevus pärast 01.07.2015.

3. TLPA vastas JA-le 18.01.2018 kirjaga nr 4-3/17/1856-20 (tl 5), milles selgitas, et

ehitusmenetlused on ehitisregistris ja Tallinna planeeringute registris avalikud. Samuti on

avalikud kohtulahendid ja seadusandlus ning ametil ei ole kohustust isikuid eraldi teavitada.

4. JA esitas 30.01.2018 TLPA 18.01.2018 kirja peale vaide (tl 7), milles taotles tema

22.12.2017 taotluse viivitamata täitmist ning asjassepuutuvatele isikutele selgituse esitamist

ehitusloa kehtivuse lõppemise kohta. Lisaks taotles JA alustada viivitamata ehitusjärelevalve

alast tegevust.

TLPA on toimingust keeldumisega rikkunud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusest

nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ (TLPA põhimäärus) ning seadusest

tulenevaid järelevalve- ja selgitamiskohustusi ja vaide esitaja õiguseid. Ehitusluba nr 61573 on

Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-78-15 esitatud põhimõtete järgi kehtetu. Kõnealusel objektil on

korduvalt üritatud vältida ehitustegevust, tuleohutust, tööohutust, heakorda jm reguleerivate

õigusaktide täitmist ja TLPA on sellest teadlik. TLPA keeldumine oma põhitegevust puudutava

selgituse andmisest õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ei ole TLPA pädevust ja

kohustusi ning objekti eripärasid arvestades õiguspärane. Selgituse andmisest keeldumine rikub

korteriomanike õigust õiguskindlusele ja omandi puutumatusele, võib tekitada otsest varalist

kahju ning ohustada inimeste elu ja tervist (ehitamisel kehtiva ehitusloata). TLPA on teadlik, et

vastuses viidatud registrikanded ei kajasta ehitusloa kehtivuse lõppu tähtaja möödumise tõttu.

Samuti on TLPA ametnikud möönnud kannete muid puudusi, mistõttu on selgituse andmine

vajalik ja asjakohane. TLPA on varem selliseid selgitusi ka andnud. Kuna 22.12.2017 taotluse

esitamisest on möödunud üle 30 päeva, tuleb selgitus anda viivitamata. Asjaolude, sh juba toime

pandud EhS rikkumise tuvastamiseks on ilmselt vajalik ehitusjärelevalve alane tegevus.

5. JA esitas 30.01.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 3) TLPA

kohustamiseks anda viivitamata selgitus ehitusloa lõppemise kohta sellega puutumuses

olevatele isikutele ning alustada vajadusel ehitusjärelevalvemenetlust ehituskeelu rikkumise

ennetamiseks või selle tuvastamiseks.

TLPA 30.01.2018 kirjas esitatud seletused on ebaselged ja JA pöördumise sisu arvestades

asjakohatud. Taotlejale ei võimaldatud täiendavaid selgitusi ka telefoni teel. Taotleja on

esitanud TLPA-le vaide, sest TLPA on toimingust keeldumisel oluliselt rikkunud tema õigusi.

TLPA põhimääruse § 6 lg 1 p-dest 5 ja 9, EhS § 141 p-st 1 ja teabevaldaja selgitamiskohustusest

tulenevalt on TLPA-l kohustus vastav selgitus anda. Arvestades, et mitu kõnealuses hoones

asuva korteri omanikku ei ole ehitamisega nõustunud, ehitusloata ehitamine ja ehitusjärelevalve

puudumine põhjustab kahju, TLPA pole soovinud ega suutnud tagada tõhusat ehitusjärelevalvet

ning seda, et vastamise tähtaja jooksul võidakse panna toime EhS rikkumine, on põhjendatud

kohustada TLPA-d andma viivitamata selgitus ehitusloa kehtivuse lõppemise kohta. Kui selle

eelduseks on ehitusjärelevalve algatamine, tuleb see viivitamata EhS § 138 lg-s 1 sätestatud

keelu rikkumise ennetamiseks või tuvastamiseks algatada.

6. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2018 määrusega JA esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Haldusorganil

puudub

kohustus

selgitada

asjassepuutuvatele

isikutele

täiendavalt

kohtulahenditega seonduvat. Haldusasjas nr 3-13-745 oli korteriühistu Kuhlbarsi 6/Pärna 1

kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, mistõttu on asjassepuutuvad isikud kohtulahenditega

3-18-225

3(4)

kursis. Samuti ei saa TLPA algatada soovitud järelevalvet, sest ehitusloa nr 61573 kehtivust ei

ole kohtumenetluses peatatud ning kohus ei ole ehitusluba nr 61573 tühistanud. Tallinna linn

oleks pidanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg-st 1 ja hea halduse põhimõttest

tulenevalt taotlejale selgitama, et ehitusluba nr 61573 on kehtiv, mitte vastama, et linnal puudub

kohustus pöördumises taotletud toimingute sooritamiseks. Korrektse selgitamise korral oleks

puudunud taotlejal vajadus pöörduda vaidemenetluse korras haldusorgani ja kohtu poole.

Eeltoodu ei ole aga alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. JA palub 31.01.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määrus

ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohus ei ole taotleja argumente õigesti mõistnud. Riigikohus selgitas 09.03.2016

lahendis nr 3-3-1-78-15 ehitusloa kehtivuse arvestamise põhimõtteid juhul, kui ehitusloa

kehtivus on selle vaidlustamise tõttu ajutiselt peatatud. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse

järgi on ehitusloa kehtivus kaks aastat ehk maksimaalselt 731 päeva. 01.07.2015 jõustunud EhS

rakendussätted ei muuda enne seaduse jõustumist väljastatud ehitusloa kehtivuse tähtaega.

Seega kehtis 22.03.2013 väljastatud ehitusluba nr 61573 Riigikohtu suuniste järgi

ajaperioodidel 22.02.2013 – 19.04.2013 (56 päeva), 24.10.2014 – 09.03.2016 (502 päeva) ja

05.06.2017 – 25.11.2017 (173 päeva) ehk kokku 731 päeva ning 22.12.2017 oli ehitusloa

kehtivus igal juhul lõppenud. Samuti on täidetud ehitusloa kehtivuse lõppemise tingimused

(ehitamist ei ole alustatud, sh ei ole seda alustatud EhS jõustumise ajaks). TLPA peaks andma

kõikidele asjaomastele isikutele selgituse ehitusloa lõppemise kohta või tagama vähemalt

vastava märke tegemise ehitisregistrisse. TLPA poolt selgituse andmine on asjakohane ja

põhjendatud, sest registritesse kantakse üksnes ehitusloa väljastamise, mitte lõppemise aeg. See

võimaldab aga kolmandatel isikutel väita, et nad ei olnud ehitusloa kehtimise lõppemisest

teadlikud. Samuti on kõnealusel objektil püütud varasemalt toime panna võimalik

õigusrikkumine (ehitamise alustamise teatise esitamine ehitusloa peatatud oleku ajal) ning

ehitamise ettevalmistamisel ei ole kinni peetud erinevates seadustes ja regulatsioonides

kehtestatud nõuetest (näiteks tuleohutuseeskirjade, heakorraeeskirjade jms rikkumine).

Eeltoodu annab aluse kahelda arendustegevusega tegeleva ettevõtja õiguskuulekuses. TLPA on

varasemalt analoogseid selgitusi andnud ning tegemist on TLPA põhitegevusega seotud

toiminguga, mis ei tekita lisakoormust. Küsimuse lahendamine kohtumenetluses ei oleks

menetluse võimalikku kestust arvestades efektiivne. TLPA vastuskirjas sisaldunud seletused

jäid taotlejale ebaselgeks ning talle ei antud täiendavaid selgitusi ka telefoni teel. Samuti

keelduti talle andmast piirkonna eest vastutava ehitusjärelevalveinspektori kontaktandmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab JA määruskaebuse § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida määruskaebusele vastust Tallinna linnalt.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on jätnud JA esialgse õiguskaitse

taotluse lõppjäreldusena õigesti rahuldamata.

10. HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib esitada esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule

kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal. JA on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse

TLPA kohustamiseks anda viivitamata selgitus ehitusloa lõppemise kohta sellega puutumuses

olevatele isikutele ning alustada vajadusel ehitusjärelevalvemenetlust ehituskeelu rikkumise

3-18-225

4(4)

ennetamiseks või selle tuvastamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud samal päeval

haldusorganile vaide esitamisega. Kõnealune vaie on esitatud TLPA 18.01.2018 kirja peale,

millega TLPA jättis rahuldamata JA 22.12.2017 e-kirjas sisalduva taotluse – selgitada

asjassepuutuvatele isikutele, et ehitusloa nr 61573 kehtivus on lõppenud. Haldusorganil on

konkreetse vaidemenetluse raames võimalik hinnata selgituse andmisest keeldumise

õiguspärasust, mitte seda, kas TLPA oli kohustatud algatama 22.12.2017 taotluse alusel

ehitusjärelevalve menetlust. Ehitusjärelevalve menetluse algatamise taotlus on TLPA-le

esitatud 30.01.2018 vaides ning selle taotluse osas ei saa lugeda vaidemenetlust alanuks.

Eeltoodu tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav osas, milles

JA on taotlenud TLPA kohustamist ehitusjärelevalve menetluse viivitamata algatamiseks.

11. Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik ka muus osas rahuldada. HKMS § 249 lg-test 1

ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised

võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma

esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks

või võimatuks. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui selle kohaldamata jätmisega

kaasneksid tema jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kohtule ei

nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest ega määruskaebusest, et TLPA kohustamine

asjassepuutuvatele isikutele ehitusloa kehtivuse kohta viivitamata selgituse andmiseks aitaks

vältida taotlejale mõne pöördumatu kahjuliku tagajärje saabumist. Taotleja on korduvalt

rõhutanud, et ehitusloa alusel ei ole ehitamist alustatud. Samuti ei selgu taotleja väidetest, et

esineks vahetu oht lähiajal ehitamise alustamiseks ja sellega taotleja õiguste rikkumiseks.

Lisaks ei saaks esialgse õiguskaitse korras taotletav abinõu – asjassepuutuvatele isikutele

selgituse andmine – tuua kaasa taotleja poolt soovitud tagajärge ehk hoida ära võimalikku

saabuvat kahju. Ainuüksi TLPA selgitused ei kindlusta objektil ehitustegevuse mittetoimumist.

Seega puudub taotlejal kohtule teadaolevatel asjaoludel esialgse õiguskaitse vajadus.

12. Eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida TLPA tähelepanu

haldusmenetluses kehtiva abistamis- ja selgitamiskohustuse järgimise vajadusele (HMS § 36).

TLPA pidi taotleja 22.12.2017 pöördumisest mõistma, et ehitusloa nr 61573 adressaatidel ning

F. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn 1 korterite omanikel võivad olla ehitusloa kehtivuse osas

vastuolulised arusaamad. Seetõttu pidi TLPA aru saama ka vajadusest selgitada taotlejale kui

kõnealuses hoones asuvate korterite omanikule muu hulgas seda, kas ehitusluba nr 61573 on

kehtiv või mitte ning kas selle alusel ehitamine on lubatud. Selgitamiskohustuse järgimata

jätmisest ei tulene küll vajadust rakendada vaidemenetluse ajaks kaebaja õiguste kaitseks

esialgse õiguskaitse abinõu, kuid selle kohustuse järgimine võib ära hoida edasisi vaidlusi.

13. Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb JA määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 31.01.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)