1-16-7442/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

5. veebruar 2018

Kohtuasja number

1-16-7442

Kohtukoosseis

Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Jürgen Tabo süüdistuses KarS § 222 lg 1,

§ 2221 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi, lühimenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. oktoobri 2017. a otsus

Apellant

Jürgen Tabo kaitsja vandeadvokaat Aavo Aadli

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Jürgen Tabo, isikukood 38511276510, elukoht XXXX

Kaitsja

-

Aavo Aadli, valitud korras

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Sigrid Nurm

Kannatanu

-

X. , esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2017. a otsus osas, millega Jürgen Tabolt mõisteti X.

’i tsiviilhagis esitatud nõude katteks välja 31 346 eurot 40 senti.

2. Mõista Jürgen Tabolt X. ’i tsiviilhagis esitatud nõude katteks välja 26 122 (kakskümmend

kuus tuhat ükssada kakskümmend kaks) eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista

Eesti

Vabariigilt

Jürgen

Tabo kasuks

välja

(üheksasada)

eurot

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Mõista Eesti Vabariigilt X. ’i kasuks välja 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot 91

senti apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Kanda see summa

OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole EE092200221020820939 (Swedbank).

EDASIKAEBAMISE KORD

2(33)

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel.

Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud

menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda

isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta.

Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib

esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kassatsioonitähtaeg

peatub

riigi

õigusabi

taotluse

esitamisega.

Sellisel

juhul

hakkab

kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest

kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.

Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks

mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Jürgen Tabo anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) enne 1. jaanuari 2015 kehtinud

redaktsiooni § 222 lg 1, § 2221 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes. Samas

kriminaalasjas anti süüdistatavana kohtu alla ka V.T. , kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei

toimu.

2. KarS § 222 lg 1 järgi süüdistati J. Tabo kokkuvõtlikult järgnevas. J. Tabo oli 4. maist 2011 kuni

24. septembrini 2015 Arvutiromula OÜ (alates 1. maist 2013 Heles Systems OÜ) juhatuse liige.

Ta reprodutseeris osaühingu tegevuskohas kuni 21. veebruaril 2013 toimunud läbiotsimiseni

arvutiprogrammide piraatkoopiaid, mida kasutas ärilisel eesmärgil, installeerides nimetatud

piraattarkvara Arvutiromula OÜ e-poes müüdavatesse lauaarvutitesse. Sellise tegevusega rikkus

J. Tabo autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 46 nõudeid. Süüdistuse kohaselt korraldas J. Tabo

Microsoft Windows operatsioonisüsteemi piraatkoopiate installeerimise kokku seitsmesse

Arvutiromula OÜ-s müügil olevasse lauaarvutisse. Lisaks korraldas J. Tabo Arvutiromula OÜ

tegevuskohas klient M.S. kuuluvasse sülearvutisse ACER ZG5 tarkvaraprogrammi Microsoft

Windows XP Pro installeerimise. Sellel sülearvutil puudusid sertifikaadid, mis oleksid tõendanud

tarkvaraprogrammide legaalsust. J. Tabo hoiustatud X. le kuuluvate arvutiprogrammide legaalne

turuhind kokku oleks olnud 2076 eurot.

3(33)

3. KarS § 2221 lg 1 järgi (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 222 lg 1 järgi) süüdistati J. Tabo

kokkuvõtlikult järgnevas. J. Tabo Arvutiromula OÜ juhatuse liikmena valdas ja kasutas

kuni 21. veebruaril 2013 toimunud läbiotsimiseni ärilisel eesmärgil erinevatele andmekandjatele

(9 CD-R plaati, 6 DVD-R plaati ja 9 arvutit) salvestatud Microsoft Windows

operatsioonisüsteemide ja Microsoft Office piraatkoopiaid, mida ta kasutas ärilisel eesmärgil,

rikkudes AutÕS § 46 nõudeid. J. Tabo tegeles Arvutiromula OÜ kaudu arvutite müügiga,

installeerides arvutitesse piraattarkvara. Müües Arvutiromula OÜ nimel majandustegevuses

teadvalt autoriõigust rikkuvaid tarkvaraprogrammide koopiaid, oli J. Tabo tegevusel äriline

eesmärk ja see on käsitatav majandustegevusena MsüS § 3 lg 1 mõttes. Kokku oli

andmekandjatele

ebaseaduslikult

salvestatud

tarkvaraprogrammide

harilik

maksumus

28 970 eurot 40 senti ja Arvutiromula OÜ tegevuskohas hoitud arvutite kõvaketastele

ebaseaduslikult salvestatud tarkvaraprogrammide harilik maksumus oli 2376 eurot. J. Tabo

hoiustatud arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 31 346 eurot 40 senti.

4. KarS § 224 lg 1 järgi (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 222 lg 1 järgi) süüdistati J. Tabo

kokkuvõtlikult järgnevas. J. Tabo Arvutiromula OÜ juhatuse liikmena müüs 16. augustil 2012

osaühingu majandustegevuse käigus teadvalt autoriõigust rikkuvat kaupa. Selleks nõustus ta

V.T. osta.ee kasutajakonto kaudu oksjonil kaubeldud sülearvuti HP Pavilion DV9000

demonstreerimise ja üleandmisega Arvutiromula OÜ ruumides ning koostas Arvutiromula OÜ

nimel sülearvuti müügi kohta ostja Externio OÜ-le müügiarve. Sülearvutis HP Pavilion DV9000

sisaldusid X. tarkvaraprogrammide Microsoft Windows 7 Ultimate OEM ja Microsoft Office

Enterprise 2007 koopiad ning Adobe Systems Incorporated arvutiprogrammi Adobe Creative

Suite 5.5 Master Collection koopia. Tasulise arvutiprogrammi Adobe Creative Suite 5.5 Master

Collection jaemüügihind aastal 2012 oli koos käibemaksuga 3360 eurot. Tarkvaraprogrammi

Microsoft Windows 7 Ultimate OEM maksumus 192 eurot. Programmi Microsoft Office

Enterprise 2007 OEM, mida seal ajal enam ametlikult ei levitatud, uuema versiooni Office Pro

2010

English

PC

Attach

Key

PKC

Microcase

maksumus

oli

eurot

40 senti. Sülearvutis olnud tarkvaraprogrammide kohta puuduvad kasutusõigust tõendavad

materjalid ja arvutil puuduvad autentsuskleebised. Seega müües arvutit, kontrollimata selles

sisalduvate tarkvaraprogrammide legaalsust, rikkus J. Tabo AutÕS § 46. J. Tabo teadmisel ja

soovil teostas V.T. Arvutiromula OÜ kaudu süstemaatiliselt äritegevust. Lisaks V.T. osta.ee

konto kasutamisele äriühingu müügitegevuses, osutas V.T. osta.ee oksjonikeskkonnas

www.arvutiromula.ee veebilehele kui müüja lehele. Samuti reklaamiti äriühingu Facebooki lehel

V.T. osta.ee konto kaudu toimuvaid arvutite oksjoneid. Seoses Arvutiromula OÜ

majandustegevusega

teostas

ja

korraldas

J. Tabo

teadvalt

autoriõigust

rikkuvate

arvutiprogrammide koopiate valmistamist ja hoidmist erinevates Arvutiromula OÜ poolt müügiks

pakutavates arvutites, mis leiti osaühingu tegevuskoha läbiotsimisel 21. veebruaril 2013.

AutÕS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi teost (sh arvutiprogrammi) kasutada ilma vastava loa/litsentsita.

Loa/litsentsi olemasolu tuvastamine toimub teose kasutaja esitatud materjalide alusel. J. Tabo ei

ole esitanud tarkvara kasutusõigust tõendavaid materjale. Selliselt korraldas J. Tabo äriühingu

juhatuse liikmena piraattarkvara sisaldanud lauaarvutite müügiks pakkumist Arvutiromula OÜ

4(33)

e-poes. J. Tabo poolt hoiustatud X. le kuuluvate arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks

olnud 2732 eurot 40 senti.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

5. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2017. a otsusega tunnistati J. Tabo KarS § 222 lg 1 järgi süüdi M.S.

kuuluvasse sülearvutisse tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Professional autoriõiguse

valdaja loata installeerimises ja teda karistati selle eest vangistusega kolmeks kuuks. Ülejäänud

kuriteoepisoodides mõistis maakohus J. Tabo KarS § 222 lg 1 järgi õigeks.

6. Maakohus tunnistas J. Tabo süüdi ka KarS § 2221 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 222 lg 1)

järgi ja § 224 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 222 lg 1) järgi ning karistas teda vastavalt

üheaastase ja ühe aasta ning kolme kuu pikkuse vangistusega.

7. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus J. Tabole liitkaristuse üks aasta ja kolm kuud vangistust,

mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati kümnekuulise

vangistuseni. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase

katseajaga täitmisele pööramata.

8. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka V.T. , kuid tema huvides ei ole apellatsiooni esitatud.

9. Maakohus rahuldas osaliselt kannatanu X. tsiviilhagi ja mõistis J. Tabolt kannatanu kasuks välja

31 346 eurot 40 senti.

(b) Põhiosa

(I) J. Tabo süüdistus KarS § 222 lg 1 järgi

10. 1. jaanuarini 2015 kehtinud KarS § 222 lg 1 nägi ette vastutuse teose või autoriõigusega

kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema

õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata. AutÕS § 13 lg 1 p 1 sätestab,

et teose autorile kuulub õigus lubada ja keelata reprodutseerida oma teost (õigus teose

reprodutseerimisele). AutÕS § 13 lg 1 p 1 kohaselt loetakse reprodutseerimiseks teosest või teose

osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või

mis tahes viisil.

11. Maakohus leidis, et läbiotsimisprotokoll ja selle juurde kuuluvad fototabelid tõendavad, et

21. veebruaril 2013 Arvutiromula OÜ tegevuskohas toimunud läbiotsimise käigus võeti

Arvutiromula OÜ ruumidest ära klient M.S. e toodud valge sülearvuti Acer ZG5. J. Tabo kaitsja

juhtis tähelepanu asjaolule, et M.S. e arvuti oli paranduses ka mujal ning tõenäoliselt oli

tarkvaraprogramm arvutis juba siis, kui M.S. endale arvuti ostis. Kohus kaitsja väitega ei

nõustunud. Tunnistaja M.S. e ülekuulamise protokoll tõendab, et sülearvuti Acer ZG6 oli

5(33)

operatsioonisüsteemi installeerimise hetkel Arvutiromula OÜ valduses. Nimelt nähtub tunnistaja

11. märtsi 2013. a ütlustest, et ta viis oma valget värvi sülearvuti Acer ZG6 Arvutiromula OÜ-sse

umbes kolm kuud tagasi (täpset kuupäeva M.S. öelda ei osanud). Asitõendite vaatlusprotokollist

nähtub, et vaatluse käigus leiti, et sülearvuti Acer ZG5 andmekandjale on installeeritud

operatsioonisüsteem Microsoft Windows XP 1. veebruaril 2013. Seega oli M.S. e arvuti

piraattarkvara installiseerimise ajal J. Tabo valduses. Seega just süüdistatav J. Tabo reprodutseeris

Arvutiromula

OÜ

tegevuskohas

tarkvaraprogrammi

Microsoft

Windows

XP

M.S. e sülearvutisse.

12. Kohus ei nõustunud kaitsja hinnanguga, et puuduvad tõendid selle kohta, et J. Tabo oleks

korraldanud süüdistuses nimetatud piraatkoopia valmistamist. J. Tabo oli Arvutiromula OÜ

juhatuse ainukene liige. Äriseadustiku (ÄS) § 187 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sealhulgas ei tohi juhatuse liikmed anda korraldusi

õigusrikkumiste toimepanemiseks ning juhatuse liige peab õigusrikkumiste toimepanemist

takistama ja need kõrvaldama. Juhatuse liige peab olema kindel, et tema osaühingus kasutatakse

ainult litsentseeritud tarkvara ning et arvutiprogrammide õiguste omajatele ei tekitataks kahju.

J. Tabo on jätnud täitmata AutÕS § 46 lg-st 1 tuleneva kohustuse – hankida X. lt luba

tarkvaraprogrammi

kasutamiseks

(reprodutseerimiseks).

Muu

hulgas

ei

ole

J. Tabo esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Arvutiromula OÜ jaoks oli olemas luba

reprodutseerida M.S. ele kuuluvasse sülearvutisse Microsoft Windows XP. Eeltoodust tulenevalt

ei ole võimalik ega eluliselt usutav, et Arvutiromula OÜ valduses olevasse arvutisse installeeris

kõnealuse tarkvaraprogrammi kolmas isik.

13. Samas on kohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlus, et ülejäänud süüdistuses nimetatud arvutitesse

AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR38 ja AR48, mis 21. veebruari 2013. a läbiotsimise käigus

Arvutiromula OÜ ruumidest ära võeti, võis arvutiprogramme installeerida muu isik kui J. Tabo.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt olid tarkvaraprogrammid nendesse Arvutiromula OÜ-s

müügis olevatesse arvutitesse installeeritud ajavahemikus 21. juulist kuni 12. oktoobrini 2012.

Samas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, millal need arvutid Arvutiromula OÜ ruumidesse sattusid.

Järelikult ei saa olla kindel, et arvutid olid arvutiprogrammide installeerimise hetkel üldse

Arvutiromula OÜ valduses. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et J. Tabo poolt

arvutitesse AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR38 ja AR 48 tarkvaraprogrammide

installeerimine ei ole tõendatud ja J. Tabo tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

14. KarS § 222 lg 1 kohaselt on lisaks reprodutseerimise faktile vaja tuvastada ka levitamise eesmärk.

AutÕS § 13 lg 1 p 2 järgi loetakse levitamiseks teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist

või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist.

J. Tabo reprodutseeris M.S. ele kuuluvasse sülearvutisse X. tarkvaraprogrammi Microsof

Windows XP. See tegevus oli suunatud sellele, et kõnealune tarkvaraprogramm saaks

kättesaadavaks M.S. ele. Tegemist oli tarkvaraprogrammi reprodutseerimisega levitamise

eesmärgil.

6(33)

15. AutÕS § 46 lg 1 kohaselt teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma

varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.

Arvutiromula OÜ juhatuse liikmele J. Tabole anti võimalus esitada X. operatsioonisüsteemide

ostmise kohta originaaldokumendid. Samuti paluti, et J. Tabo väljastaks kõik dokumendid, mille

alusel oli Arvutiromula OÜ-l õigus X. tarkvaraprogramme installeerida ning koos arvutitega

müüa. Vaatamata Arvutiromula OÜ aastatepikkusele tegevusele, ei esitanud J. Tabo ühtegi

dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud kasvõi üheainsa legaalse

tarkvaraprogrammi kasutusõiguse.

16. AutÕS § 85 lg 1 kohaselt lähtutakse tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses

teose koopia käsitamisel piraatkoopiana autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate

õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose

legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse

puudumisest. X. on esitanud AutÕS § 85 lg-st 1 juhindudes hinnangu Arvutiromula OÜ-s

remondis olnud M.S. ele kuuluvas arvutis asuva tarkvaraprogrammi kohta. X. arvamusest

nähtuvalt on läbiotsimisel ära võetud M.S. e sülearvutis Acer ZG5 olnud tarkvaraprogrammi

kasutatud ilma õigusliku aluseta. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et J. Tabo ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oleks olnud legaalse tarkvaraprogrammiga või et J. Tabol

oleks olnud õigus kaubelda X. tarkvaraprogrammiga, tuleb asuda seisukohale, et J. Tabo on

reprodutseerinud tarkvaraprogrammi arvutisse autoriõiguse valdaja loata.

17. KarS § 222 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes.

J. Tabo on tegelenud arvutite müügi ja hooldusega pikka aega, mistõttu temalt tuleb eeldada

suuremat teadlikkust võrreldes tavakasutajaga. Arvutiromula OÜ veebilehe kirjelduses on

selgitatud, et www.arvutiromula.ee veebisait sai käima lükatud juba 2009. aastal ja on toiminud

siiamaani. Lisaks nähtub, et Arvutiromula pole ainult romula, vaid tegeleb lisaks arvutite

remondile ka hooldusega, jootmistöödega, arvutidisainiga, kodulehtedega, GPS hooldamisega

(Arvutiromula OÜ nime alla on koondunud palju erinevaid teenuseid, mida saab tellida). Selline

majandustegevus eeldab valdkonda reguleerivate õigusaktidega kursisolekut ja nende õigusaktide

järgimist. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et tarkvaraprogrammide arvutitesse

installeerimine eeldab tarkvaraprogrammi installeerijalt kinnitust selle kohta, et kasutaja on nõus

kasutajalitsentsiga. Nimelt küsitakse tarkvaraprogrammi installeerimisel installeerija käest

litsentsiga nõustumist ning installeerimise lõpuleviimiseks tuleb isikul nõustuda litsentsi

tingimusetega. Seega pidi Arvutiromula OÜ juhatuse liige J. Tabo olema teadlik, et tegemist on

autoriõigusega kaitstud programmiga ning selle reprodutseerimine ja levitamine on vastava loata

keelatud. Kahtlust ei ole ka selles, et J. Tabo reprodutseeris tarkvaraprogrammi selle levitamise

eesmärgil.

18. Seega reprodutseerides M.S. ele kuuluvasse sülearvutisse tarkvaraprogrammi Microsoft Windows

XP Professional ilma teose autori ja õiguste valdaja loata arvutiprogramme levitamise eesmärgil,

rikkus J. Tabo AutÕS § 46 lg-t 1 ja pani toime KarS § 222 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.

jaanuarist 2015 on J. Tabo tegevus kvalifitseeritav KarS § 222 lg 1 järgi. J. Tabo reprodutseeritud

7(33)

arvutiprogrammi legaalne turuhind kokku oleks olnud 300 eurot. J. Tabo tegevus kannab selgelt

majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes.

(II) J. Tabo süüdistus KarS § 2221 lg 1 järgi

19. Enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 2221 lg 1 nägi ette vastutuse arvutiprogrammi

ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil.

20. Läbiotsimisprotokoll ja vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendavad, et Arvutiromula OÜ-s

tehtud läbiotsimise käigus võeti ära lauaarvuti „ArvutiLinn“ tähistusega AR44, lauaarvuti

„K-Arvutisalong“ tähistusega AR47, lauaarvuti „Mikromaailm“ tähistusega AR32, lauaarvuti

„Zebra“ tähistusega AR14, lauaarvuti „K-Arvutisalong“ tähistusega AR49, lauaarvuti

„Microlink“ tähistusega „AR19“, lauaarvuti „ML“ tähistusega AR38, lauaarvuti tähisega AR48

ja sülearvuti Acer ZG5. Samuti võeti läbiotsimisel ära DVD-plaadid tähistusega 4, 12, 14, 17, 18,

22 ning CD-plaadid tähistusega 3, 4, 9, 21, 24, 25, 33, 34, 62. Asitõendite vaatlusprotokoll

tõendab, et Arvutiromula OÜ-st leitud arvutite andmekandjatel olid Microsoft Windowsi

operatsioonisüsteemi erinevad versioonid ja CD- ning DVD-plaatidel Microsoft Windowsi

operatsioonisüsteemi või Microsoft Office’i installeerimiseks vajalikud andmed. Arvutitesse olid

need programmid installeeritud valdavalt aastal 2012 (vahemikus 12. juulist kuni 12. oktoobrini),

ühel juhul 7. mail 2005 ja ühel juhul 1. veebruaril 2013.

21. J. Tabo kaitsja on seisukohal, et osade programmide piraatkoopiate valdamine J. Tabo poolt ei ole

leidnud tõendamist. Vaatleja ei ole osasid programme avanud. Näiteks DVD 4 ja DVD 18 plaatide

vaatluse käigus selgus, et need plaadid pakkusid erinevate tarkvaraprogrammide allalaadimise

võimalusi (vihje plaatide sisule annab ka asjaolu, et plaatidele oli kirjutatud „ALL WINDOWS“,

„X PR2 ALL IN ONE“). Vaatluse käigus õnnestuski kõnealuste plaatide pealt erinevate

operatsioonisüsteemide installeerimine, kuid vaatluse käigus kõiki tarkvaraprogramme

paigaldada ei proovitud. Maakohus leidis, et asjaolu, et kõiki tarkvaraprogramme käesoleval juhul

vaatluse käigus paigaldada ei proovitud, ei tähenda et neid kõnealustel plaatidel ei olnud, sest

teiste tarkvaraprogrammide paigaldamine kõnealustelt plaatidel õnnestus. Lisaks juhtis kaitsja

tähelepanu sellele, et vaatlejal ei õnnestunud installeerida osadelt plaatidelt tarkvaraprogramme.

Maakohus selgitas, et plaadil olevate andmete visuaalse vaatlusega tuvastati, et plaatidel asusid

tarkvaraprogrammide installeerimiseks vajalikud andmed. Järelikult asjaolu, et vaatleja ei suutnud

tehnilistel põhjustel osade andmekandjate sisuga tutvuda, ei tee olematuks fakti, et vastavad

programmid (installeerimiseks vajalikud andmed) andmekandjal siiski asusid. Kannatanu on

kinnitanud, et tuvastas nimetatud programmide piraatkoopiate olemasolu andmekandjatel.

22. J. Tabol oli tegelik võim andmekandjate (9 CD-R plaadi ja 6 DVD-R plaadi), samuti 9 arvuti ning

nendes sisalduvate tarkvaraprogrammide üle. Arvutiromula OÜ tegevuskohas läbiotsimise käigus

ära võetud CD-plaadid, DVD-plaadid ja arvutid olid J. Tabo valduses Arvutiromula OÜ

tegevuskohas. Kuivõrd J. Tabo sai oma äranägemise järgi otsustada, mida ta tema valduses olnud

arvutiprogrammidega teeb, valdas süüdistatav arvutiprogramme KarS § 2221 lg 1 tähenduses.

8(33)

23. AutÕS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi teost (sh arvutiprogrammi) kasutada ilma vastava loa/litsentsita.

X. esitas AutÕS § 85 lg-st 1 juhindudes arvamuse. Kannatanu hinnangul kasutati Arvutiromula

OÜ poolt müügiks pakutud arvutites tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR 19,

AR38, AR48 ning sülearvutis Acer ZG5 X. tarkvaraprogramme ilma õigusliku aluseta. X. ei

levita oma tarkvaraprogramme nn salvestustehnoloogiat kasutatavatel CD- või DVD-

andmekandjatel. X. levitatavad andmekandjad on valmistatud nn ROM-tehnoloogial, mis on

salvestatavatest andmekandjatest visuaalselt eristatav. Arvutiromula OÜ-st leitud salvestatavad

andmekandjad

(CD-

ja

DVD

plaadid)

olid

X. hinnangul

piraatkoopiad.

J. Tabo ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud

kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi kasutusõiguse.

24. KarS § 2221 lg 1 eeldab, et teo toimepanija peab subjektiivsest küljest tegutsema ärilisel eesmärgil.

J. Tabo puhul saab kõneleda ärilisest eesmärgist. Arvutiromula OÜ tegeles arvutite füüsilise

remondiga, müüs veebipoes arvuteid koos X. tarkvaraprogrammidega ning reklaamis müüdavaid

arvuteid ning neis sisalduvaid tarkvaraprogramme. Läbiotsimisel Arvutiromula OÜ tegevuskohast

leitud andmekandjatel asunud tarkvaraprogrammide sisu ja hulk välistavad tuvastatud

tarkvaraprogrammide kasutamise isiklikuks otstarbeks. Tunnistaja A.K. kes oli Arvutiromula OÜ-

s praktikal, selgitas, et tema ei tea, kes CD- ja DVD-plaadid kirjutas, kuid need plaadid olid seal

olemas ning neid plaate kasutatigi arvutitesse Windowsi programmide installeerimiseks. Järelikult

on leidnud kinnitust CD- ja DVD-plaatide kasutamine Arvutiromula OÜ-s ärilisel eesmärgil. J.

Tabo puhul on tegemist IT-valdkonnas tegutseva isikuga, kes on pikema aja jooksul

süstemaatiliselt

ja

suurtes

kogustes

tegelenud

Arvutiromula

OÜ-s

IT-teenuste osutamisega (sh müügiga). Seega tuleb J. Tabo puhul eeldada ka kõrgendatud

teadlikkust tarkvaraprogrammide litsentseerimisest ja õiguspärase kasutamise tingimustest.

Järelikult on J. Tabo tegevus olnud suunatud tarkvaraprogrammide piraatkoopiatega kauplemisele

varalise kasu saamise eesmärgil.

25. Seega kasutades ja vallates füüsiliselt ebaseaduslikke arvutiprogramme ärilisel eesmärgil, rikkus

J. Tabo AutÕS § 46 lg-s 1 sätestatut ning pani toime KarS § 2221 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo. Alates 1. jaanuarist 2015 on J. Tabo tegevus kvalifitseeritav KarS § 222 lg 1 järgi. J. Tabo

hoiustatud arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 31 346 eurot 40 senti. J. Tabo

tegevus kannab selgelt majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes.

(III) J. Tabo süüdistus KarS § 224 lg 1 järgi

26. Enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 224 lg 1 nägi ette vastutuse piraatkoopiaga kauplemise

eest. AutÕS § 802 sätestas, et piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine,

müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või

edasitoimetamine ärilisel eesmärgil.

27. Läbiotsimisprotokollist koos fototabelitega nähtub milliseid arvuteid, mida Arvutiromula OÜ-s

müügiks pakuti, läbiotsimise käigus leiti. J. Tabo andis läbiotsimise käigus välja Arvutiromula

OÜ kontoris asuva lauaarvuti AR48, millel oli hinnasilt 21 eurot; lauaarvuti AR47, millel oli

9(33)

hinnasilt 45 eurot; lauaarvuti AR38, millel oli hinnasilt 69 eurot; lauaarvuti AR19, millel oli

hinnasilt 30 eurot; lauaarvuti AR44, millel oli hinnasilt 40 eurot; lauaarvuti AR49, millel oli

hinnasilt 60 eurot; lauaarvuti AR14, millel oli hinnasilt 22 eurot ja lauaarvuti AR32, millel oli

hinnasilt 60 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et müügiks pakutud lauaarvutitele oli

installeeritud X. tarkvaraprogrammid. Maakohus leidis, et asitõendite vaatlusprotokolliga on

leidnud tõendamist, et Arvutiromula OÜ juhatuse liige J. Tabo pakkus müügiks X.

tarkvaraprogramme.

28. Maakohus tuvastas ka selle, et J. Tabo koos V.T. ga müüs sülearvutisse HP Pavilion DV9000

paigaldatud autoriõigust rikkuvaid tarkvaraprogrammid Microsoft Windows 7 Ultimate ja

Microsoft Office 2007. Tunnistaja E.M. 16. augusti 2012. a ülekuulamise protokoll tõendab, et

E.M.

oli

koos

J.S.

nimelise

isikuga

Rakveres,

et

osta

Arvutiromula OÜ-st kasutatud HP sülearvuti, mille ostus J.S. oli V.T. ga varasemalt kokku

leppinud. J.S. ning E.M. juhatati Arvutiromula OÜ kontorisse. J.S. ostis sülearvuti ära ning

kontoriruumi uksest sisenedes paremat kätt istuv meesterahvas vormistas arvutis selle ostu kohta

arve. Arve lasti välja kahes eksemplaris ning mõlemad allkirjastas arve vormistanud meesterahvas

ja ostu sooritanud J.S. . Üks arve jäi J.S. le ja teine Arvutiromula OÜ-le. J.S. u 16. augusti 2012.

a ülekuulamise protokollist nähtub, et arvuti kättesaamise koht sõltus asjaolust, kas arvet on vaja

või mitte. Juhul, kui sooviti arvet, siis tuli arvuti kättesaamiseks minna Arvutiromula OÜ-sse. V.T.

selgituste kohaselt lisandus arvega müügi korral summale käibemaks, mis tuli maksta sularahas.

J.S. u ütluste kohaselt palus ta arve teha Externio OÜ-le. Arvel kajastus arvuti (HP Pavilion

DV9000), kuid programme ei olnud mainitud. Arve allkirjastas Arvutiromula OÜ poolt selle

koostaja, kes trükitud nime järgi oli J. Tabo. J.S. andis politseile üle Arvutiromula OÜ arve ja

sülearvuti HP Pavilion Entertainment PC DV9000. Arvutiromula OÜ arve tõendab, et sülearvuti

HP

Pavilion

DV9000

müügiarvel

puuduvad

andmed

sülearvutisse

paigaldatud

tarkvaraprogrammide kohta. Lisaks tõendab müügiarve, et arve väljastas J. Tabo. J. Tabo on

tunnistanud, et sai endale ka osa müügist saadud rahast. Asitõendite vaatlusprotokoll tõendab, et

sülearvuti HP Pavilion DV9000 kõvakettale on installeeritud Windows 7 Ultimate ning Microsoft

Office

2007.

Muu

hulgas

nähtub

asitõendite

vaatlusprotokollist,

et

arvutil

olev

autentsussertifikaat, millel on kirjas „Windows Vista Home Premium“ ei seondu Microsoft

Windows 7 Ultimate tarkvaraprogrammiga.

29. J. Tabole anti võimalus esitada X. operatsioonisüsteemide ostmise kohta originaaldokumendid.

Samuti paluti, et J. Tabo väljastaks kõik dokumendid, mille alusel oli Arvutiromula OÜ-l õigus

X. tarkvaraprogramme installeerida ning koos arvutitega müüa. Vaatamata Arvutiromula OÜ

aastatepikkusele tegevusele, ei esitanud J. Tabo ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula

OÜ oleks omandanud kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi kasutusõiguse. X. on esitanud

AutÕS § 85 lg-st 1 juhindudes arvamuse Arvutiromula OÜ poolt müügiks pakutud arvutites olnud

tarkvaraprogrammide ja nende kasutusõiguse kohta. X. hinnangust nähtub, et müügiks pakutud

lauaarvutid tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38, AR48 sisaldasid X.

tarkvaraprogramme, mida kasutati ilma õigusliku aluseta. Ka J.S. le müüdud arvutis asuvaid

tarkvaraprogramme on X. hinnangul kasutatud ilma õigusliku aluseta.

10(33)

30. J. Tabo kaitsja on seisukohal, et uuritud tõendite põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et Arvutiromula

OÜ-s müügis olnud arvutid AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38, AR48 sisaldasid

Windows operatsioonisüsteemide piraatkoopiaid. Nimelt nähtub kaitsja hinnangul asitõendite

vaatlusprotokollist, et autentsuskleebis puudus ainult ühel arvutil (AR 19), kõigil ülejäänud

arvutites

olid

kleepsud

olemas,

arvutitesse

oli

installeeritud

kleepsudel

märgitud

tarkvaraprogrammid, mis olid aktiveeritud kleepsudel olevate tootevõtmega. Maakohus märkis,

et X. esindaja on esitanud põhjaliku arvamuse, millest nähtub, et J. Tabo ei ole esitanud arvutites

AR 44, AR 47, AR 32, AR14, AR49, AR38, AR48 ning AR19 tuvastatud X.

tarkvaraprogrammide seadusliku omandamise kohta ühtegi arvet/raamatupidamisdokumenti,

mistõttu on kasutatud tarkvaraprogramme õigusliku aluseta.

31. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud piraattarkvara müügi eesmärk ega kasutamine

enda majanduslikes huvides. Arvutiromula OÜ-s olid arvutid müügis sümboolse hinnaga, mistõttu

ei keskendunud müüja ilmselgelt nende arvutite põhjalikule kontrollimisele enne müüki.

Maakohus kaitsja selle väitega ei nõustunud. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et J. Tabo

pööras tähelepanu arvutitesse installeeritud tarkvaraprogrammidele ja pidas vajalikuks märkida

hinnasildil ära ka arvuti juurde kuuluv operatsioonisüsteem (nt AR32, OS: Win XP Professional).

Ei ole kahtlust, et J. Tabo teadis, et tegemist on autoriõigusega kaitstud teostega, mille valdaja

varalised õigused kehtivad ning mille kasutamine võib toimuda vaid selle looja õigusi

respekteerides. J. Tabo puhul on tegemist IT-valdkonnas tegutseva isikuga, kes on juba pikema

aja jooksul süstemaatiliselt ja suurtes kogustes tegelenud Arvutiromula OÜ-s arvutite ning nendes

sisalduvate tarkvaraprogrammide müügiga. Tähelepanuvääriv on seegi, et J. Tabo müüs

J.S. le sülearvuti, kontrollimata sülearvutis sisalduvate tarkvaraprogrammide legaalsust ning

koostas sülearvuti kohta müügiarve, millel puudusid andmed sülearvutisse paigaldatud

tarkvaraprogrammide kohta. J. Tabo pani KarS § 224 lg-s 1 sätestatud teo toime vähemalt otsese

tahtlusega.

32. Seega kaubeldes piraatkoopiatega, rikkus J. Tabo AutÕS § 46 lg-t 1 ja pani toime KarS § 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 1. jaanuarist 2015 on J. Tabo tegevus kvalifitseeritav

KarS § 222 lg 1 järgi. J. Tabo hoiustatud X. le kuuluvate arvutiprogrammide legaalne turuhind

kokku oleks olnud 2732 eurot 40 senti. J. Tabo tegevus kannab selgelt majandustegevuslikku

iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes.

(IV) Tsiviilhagi

33. Seoses kannatanu tsiviilhagis esitatud nõudega mõista J. Tabolt kannatanu kasuks välja

62 692 eurot 80 senti, märkis maakohus järgmist.

34. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega. Kohus lähtus tsiviilhagi lahendamisel VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest, mille

11(33)

kohaselt olukorras, kui kahju suurust (sealhulgas mittevaralise ja tulevikus saabuva kahju korral)

ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 127 lg 6 teine lause sätestab, et kui

kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse

rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes

muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava

õiguse kasutamiseks.

35. X. nõude summa põhineb selle tasu suurusel, mida J. Tabo oleks pidanud X. le maksma, kui ta

oleks omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse. Kannatanu

esindaja sõnul oleks ebaõiglane, kui J. Tabo peaks maksma maksmata litsentsitasu tagantjärele

vaid selle ühekordses määras. Seetõttu palub kannatanu mõista kahjuhüvitise välja kahekordses

määras, lähtudes esitatud süüdistusest. Kannatanu esindaja hinnangul ei ole tegelikult tuvastatud

kogu J. Tabo ebaseaduslikku tegevust hageja tarkvaraprogrammide kopeerimisel, levitamisel ja

kättesaadavaks tegemisel. Seepärast oleks õiglane ja kohane kahjuhüvitis isegi suurem, kui

kahekordne litsentside hind.

36. Kannatanu on tsiviilhagi põhistamisel lähtunud tarkvaraprogrammide maaletooja ja hulgimüüja

TVG Eesti OÜ edastatud soovituslikust müügihinnast lõppkasutajale. Kuivõrd paljusid

tarkvaraprogramme kuriteo toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, siis on kahju suuruse

arvutamisel lähtutud õiguspäraselt levitatavate tarkvaraprogrammide maksumusest. Selliselt on

ka TVG Eesti OÜ poolt ametlikult enam mitte levitatavate tarkvaraprogrammide versioonide hind

seotud uue (ametlikult levitatava) tarkvaraprogrammi ja selle hinnaga. Maakohus leidis, et tal ei

ole põhjust kahelda TVG Eesti OÜ poolt esitatud andmete õigsuses ja nende hindade

aluseksvõtmine kahju suuruse hindamisel on põhjendatud.

37. Kannatanule kahju tekkimine on tõendatud. J. Tabo valdas ja kasutas ärilisel eesmärgil

Arvutiromula OÜ tegevuskohas kuni läbiotsimiseni erinevaid andmekandjaid (9 CD-plaati, 6

DVD-plaati ning 9 arvutit), mis sisaldasid X. tarkvaraprogramme. J. Tabo ei omandanud

süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõigust. Jättes omandamata eelnevalt

nimetatud andmekandjatel asuvate tarkvaraprogrammide kasutusõiguse, tekitas J. Tabo sellega X.

le varalist kahju 31 346 eurot 40 senti. Arvestades süüdistatava suhteliselt tagasihoidlikku

sissetulekut

ja

tarkvaraprogrammide

müügist

saadud

tulu,

mida

ei

saa

pidada

tarkvaraprogrammide tegelike hindadega võrreldes suureks, leidis kohus, et käesoleval juhul on

mõistlik määrata kahjuhüvitis summana, mis lähtub selle tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks

maksma, kui ta oleks omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse (s.o

tarkvaraprogrammi müügihind, millele lisanduks ostmise käigus käibemaks). Kohus ei saa vastu

tulla kannatanu soovile suurendada kahjusummat süüdistatavate võimalikku – süüdistuse piirest

välja jäävat – kuritegelikku tegevust arvestades.

(V) Karistuse mõistmine

12(33)

38. J. Tabole mõistetavat karistust põhjendades märkis maakohus muu hulgas järgmist. Jätkuva

kuriteo puhul tuleb karistuse mõistmisel vaadata viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud

seadust. J. Tabo kuritegude toimepanemise lõpetas Arvutiromula OÜ-s 21. veebruaril 2013

toimetatud läbiotsimine. Sel ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsioon nägi nii § 222 lg-s 1, §

2221 lg-s 1 kui ka § 224 lg-s 1 kirjeldatud kuritegude eest ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. Praegu kehtiv KarS § 222 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse

või kuni kaheaastase vangistuse. KarS § 5 lg 2 kohaselt tuleb kohaldada soodsamat redaktsiooni

ja seega võtta karistusraamide määramisel aluseks sanktsioon rahaline karistus või kuni

kaheaastane vangistus.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

39. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Tabo kaitsja vandeadvokaat Aavo Aadli, kes

taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus tunnistas J. Tabo süüdi, mõistis

J. Tabolt välja menetluskulud ja rahuldas kannatanu tsiviilhagi. Kaitsja palub mõista J. Tabo

kõigis kuritegudes õigeks ja jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Alternatiivelt taotleb kaitsja

J. Tabolt kannatanu tsiviilhagi alusel välja mõistetud summa vähendamist.

(I) Vastuväited M.S. e süüditunnistamisele KarS § 222 lg 1 järgi

40. Kaitsja leiab, et tunnistades J. Tabo süüdi KarS § 222 lg 1 järgi, on kohus jätnud tähelepanuta

asjaolu, et M.S. e ütlused on vastuolulised. Kui 11. märtsil 2013 andis M.S. ütlusi, mille kohaselt

viis ta oma arvuti Arvutiromulasse kolm kuud tagasi, siis 6. aprilli 2015. a ülekuulamisel ütles ta,

et ei mäleta enam, kas arvuti võis sel ajal olla juba Arvutiromulas, kui Windows XP installeeriti.

Enne Arvutiromulas käimist oli arvuti paranduses isikute käes, kes osutavad Luutarile

arvutihooldusteenust. Ka tunnistas M.S. , et Arvutiromulas öeldi talle, et arvutis on juba kellegi

poolt mingi programm salvestatud ja see ei võimalda midagi muud paigaldada. M.S. on

tunnistanud, et kui tema arvuti ostis, pani ta arvuti käima ning ekraanile tuli ainult kiri Windows

ning sealt edasi pilt enam ei liikunud. Kaitsja hinnangul oli programm arvutis juba siis, kui

M.S. arvuti ostis, sest mingit kirja „Windows” ei saa arvuti käivitamisel ekraanile tekkida, kui

arvutis puudub Windowsi programm.

41. Puuduvad tõendid selle kohta, et just J. Tabo installeeris M.S. e arvutisse piraattarkvara. Asjaolust,

et selle tarkvara reprodutseerimise ajal asus M.S. e arvuti väidetavalt Arvutiromulas (see ei ole

tõendatud), ei saa järeldada, et J. Tabo isiklikult tarkvara installeeris. M.S. e ütlustest ei nähtu,

kellega Arvutiromula OÜ töötajatest ta vahetult suhtles ega ka see, kes tema arvutit remontis või

sellesse tarkvara installeeris. Isegi kui tarkvara installeeriti Arvutiromula OÜ-s, ei saa tõsikindlalt

väita, et seda tegi just J. Tabo.

13(33)

42. Maakohtu viidatud ÄS § 187 rikkumine ei too vahetult vastutust karistusseadustiku järgi.

Kohtuotsusest nähtub, et just J. Tabo installeeris M.S. e arvutisse piraattarkvara. Seega leidis

kohus, et J. Tabo pani kuriteo toime ise ehk vahetu täideviimise vormis. Sellest tulenevalt ei ole

põhistus J. Tabo poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise kohta asjakohane.

43. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et arvutiprogramm installeeriti M.S. e arvutisse selle

programmi levitamise eesmärgil. Pigem oli arvutiprogrammi installeerimise eesmärk katsetada,

kas selle programmiga arvuti töötab. Kuivõrd M.S. e ja Arvutiromula OÜ vahel puudus kokkulepe

arvutiprogrammi Windows XP paigaldamiseks, ei saa tõsikindlalt väita, et arvutiprogramm oleks

M.S. ele kättesaadavaks tehtud. Arvutiromula OÜ-l säilus võimalus programm arvutist eemaldada

enne

arvuti

omanikule

tagastamist.

Reaalselt

Arvutiromula

OÜ

M.S. ele arvutit tagastada ei jõudnud, sest see võeti läbiotsimise käigus ära.

(II) Vastuväited M.S. e süüditunnistamisele KarS § 2221 lg 1 järgi

44. Kohus põhistas järeldust, et Arvutiromula OÜ-st leitud arvutitel olid tarkvara piraatkoopiad,

üksnes asjaoluga, et J. Tabo ei ole esitanud nendes arvutites tuvastatud X. tarkvaraprogrammide

seadusliku

omandamise

kohta

ühtegi

arvet/raamatupidamisdokumenti.

Samas

on

raamatupidamisdokumentide vajalikkust väitnud ainult kannatanu. Seda ei ole aga kinnitanud

asjatundjana üle kuulatud A. L, samuti ei nähtu selline nõue Microsoft Estonia OÜ vastusest

menetleja taotlusele ega väljatrükist Microsofti lehelt litsentsilepingu kohta. Microsoft Estonia

OÜ ülalnimetatud kirjast nähtub, et eelinstalleeritud tarkvara (OEM) legaalsuse ning versiooni

tõestamiseks peab arvutil olema vastava tarkvaraprogrammi autentsussertifikaat. Kui arvutil on

korrektne autentsussertifikaat (sisaldades seerianumbrit ja tootevõtit), arvutisse on installeeritud

kleebisel olevale infole vastav tarkvara, mis on aktiveeritud autentsussertifikaadi kleepsul oleva

tootevõtmega, on tegu legaalse tarkvaraga. Eelinstalleeritud tarkvara võib edasi anda, kuid ainult

koos riistvaraga, millele litsents algselt määrati. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et

autentsuskleebis puudus ainult ühel arvutil (AR19), kõigil ülejäänud arvutitel olid kleepsud

olemas, arvutitesse oli installeeritud kleepsudel märgitud tarkvaraprogrammid, mis olid

aktiveeritud kleepsudel olevate tootevõtmega. Kohtu esile toodud erinevus arvutis AR44 oleva

programmi tootevõtme ja kleebisel oleva tootevõtme vahel on ilmselgelt seletatav vaatleja

trükiveaga vaatlusprotokollis. Apellandi teada on üldtunnustatud asjaolu, et arvuti esmakasutaja

võib litsentsitud tarkvara anda edasi kolmandale isikule tingimusel, et see antakse üle koos

litsentsitud arvutiga. Sellisel juhul toimub litsentsi ülekandumine automaatselt koos arvuti

omandamisega. Arvutites tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR38 ja AR48 oli

legaalne tarkvara. Samuti ei ole välistatud, et ka arvutis AR19 oli legaalne tarkvara. Microsoft

Windows XP oli sellesse arvutisse installeeritud väga ammu, 2005. aastal. Võimatu on kindlaks

teha, kas programm oli arvutisse salvestatud legaalsel alusel. M.S. e arvutisse oli küll installeeritud

teadmata isiku poolt piraattarkvara, kuid kuna arvuti ise ei olnud ei J. Tabo ega Arvutiromula OÜ

omandis, siis sellest tulenevalt on välistatud J. Tabo poolt selle programmi õigusvastane

valdamine ja/või kasutamine.

14(33)

45. Vaidlust ei ole selles, et läbiotsimisel äravõetud DVD-R ja CD-R plaatidele oli salvestatud

Microsofti tarkvaraprogrammide piraatkoopiad. Samas ei ole tõendatud kõikide süüdistuses ja

kohtuotsuses märgitud programmide olemasolu nendel plaatidel. Osasid programme ei ole

vaatluse käigus avatud, osade puhul märgiti vaid, et plaadil on installeerimiseks vajalikud andmed,

osade programmide avamine ei õnnestunud. Seetõttu ei ole tõendatud järgmiste süüdistuses

nimetatud programmide olemasolu plaatidel ja seega ka valdamine J. Tabo poolt: 1) Windows

2000 Professional (hind süüdistuse kohaselt 300 eurot); 2) Windows 2000 Server (1327,20 €); 3)

Windows 2000 Advanced Server (5104,80 €); 4) Windows 95 Professionaal (300 €); 5) Windows

98 SE (300 €); 6) Windows ME (300 €); 7) Windows NT4 Workstation (300 €); 8) Windows NT4

Server (1327,20 €); 9) Windows XP Home (192 €); 10) Windows XP MCE (300 €); 11) Windows

XP Tablet PC (300 €); 12) Windows XP Pro (300 eurot). Olukorras, kus programmi avada ei

õnnestunud, tuleb asuda seisukohale, et plaat tähistusega CD4 ei ole ärilisel eesmärgil kasutatav.

Pelgalt sellise plaadi hoidmine ilma ärilise kasutamise võimaluseta, ei ole kriminaalkorras

karistatav. Vaatluse käigus ei saanud täielikult installeerida plaadilt tähistusega CD9 programmi

Windows Server 2003 (1327,20 €), kuna selleks oli vajalik veel järgmine plaat. Seda aga

läbiotsimisel ei leitud. Kuna programmi ei olnud võimalik kasutamiskõlblikult installeerida, tuleb

asuda seisukohale, et plaat tähistusega CD9 ei ole ärilisel eesmärgil kasutatav. Vaatleja ei ole

plaadilt tähistusega CD62 vaatluse käigus installeerinud programmi Microsoft Office 2002 Pro

(300 €). Vaatleja üksnes nendib, et plaadil on andmed nimetatud programmi installeerimiseks.

Kuna vaatluse käigus ei tuvastatud plaadil CD62 ülal märgitud programmi, tuleb asuda

seisukohale, et sellise piraattarkvara hoidmine ei ole tõendatud. Kui kohtuotsuse kohaselt on

plaatidel olevate piraatprogrammide harilik maksumus koos käibemaksuga 28 970 eurot 40 senti,

siis apellandi arvates on kasutuskõlblike piraatprogrammide olemasolu 11 978 euro 40 sendi

ulatuses tõendamata. Oletuslik on kohtu põhjendus, et asjaolu, et kõiki tarkvaraprogramme

vaatluse käigus paigaldada ei proovitud, ei tähenda, et neid kõnealustel plaatidel ei olnud, sest

nendelt plaatidelt teiste programmide paigaldamine õnnestus. Samuti on kohus põhjendamatult

samastanud arvutiprogrammi vaatlusprotokollis kasutatud mõistega „installeerimiseks vajalikud

andmed”. KarS § 2221 lg 1 nägi ette vastutuse arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise

kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil. Seega on vaja tuvastada just arvutiprogrammi

olemasolu ning selle ebaseaduslik kasutamine või valdamine.

46. Samuti ei ole tõendatud plaatidel olevate tarkvaraprogrammide piraatkoopiate valdamise äriline

eesmärk. Käesolevas asjas ei ole tõendatud ei piraattarkvara müügi eesmärki ega ka kasutamist

enda majanduslikes huvides. Arvutiromula OÜ-l ei olnud majanduslikult vaja plaatidel olevaid

programme hoida. Eesmärgipärase tegevuse puudumist näitab ka asjaolu, et Arvutiromula OÜ

ruumidest läbiotsimisel leitud plaatidel oli hulgaliselt ühesuguseid programme, näiteks

13 Windows XP Pro, 2 Windows XP Home, 2 Windows XP MCE, 2 Windowa XP Tablet PC,

2 Windows Vista Ultimate, 2 Windows 2003 Server Enterprise, 2 Windows 2003 Server Standard.

Kõiki programme saab vajaduse korral internetist ning kui konkreetsel arvutil on

autentsussertifikaat, millel on ka tootevõti, saab programmi arvutisse installeerida ilma suure

hulga plaatideta. Kohtu poolt viidatud tunnistaja A.K. ütlused on vastuolus tunnistaja O.S.

ütlustega selle kohta, et Windowsi programmid olid plaatide peal, ta mäletab, et mõnel korral, kui

15(33)

tema seda tegi, oli tal kasutada Windows 7 plaat. See plaat oli ametlik, seal olid Microsofti

embleemid peal. Tarkvara remonditud arvutitesse installeeriti Microsofti logoga plaatidelt ja

aktiveeriti arvuti korpusel oleva litsentsikleebise võtmega. Seega O.S. u ütluste kohaselt ei olnud

Arvutiromula OÜ-s sellist praktikat, et isekirjutatud DVD- või CD-plaate kasutati klientide

arvutitesse Windowsi tarkvaraprogrammide installeerimiseks. Kui A.K. kasutaski neid kolme

plaati, millel olid Windows XP, Windows 7 ja Windows Vista, siis see ei tähenda, et J. Tabo kui

Arvutiromula OÜ juhatuse liige vastutaks kriminaalkorras teise isiku tegude eest.

(III) Vastuväited M.S. e süüditunnistamisele KarS § 224 lg 1 järgi

47. J. Tabo süüditunnistamine piraatkoopiatega kauplemises on alusetu juba seetõttu, et eeltoodud

põhjustel tuleb Arvutiromula OÜ müügiks pakutud arvutites AR44, AR47, AR32, AR14, AR49,

AR19, AR38 ja AR48 olnud tarkvara pidada legaalseks.

48. J. Tabole etteheidetud tegu, mis seisnes selles, et ta müüs koos V. T sülearvutisse

HP Pavilion DV9000 paigaldatud autoriõigust rikkuvad tarkvaraprogrammid Microsoft Windows

7 Ultimate ja Microsoft Office Enterprise 2007, ei vasta praegu kehtiva KarS § 222 lg 1 tunnustele.

KarS § 222 lg 1 eeldab teo toimepanija teadlikkust selles, et kauba müügiga rikutakse autoriõigust

või autoriõigusega kaasnevat õigust. Sülearvutit HP Pavilion DV9000 pakkus oksjonil müügiks

V. Tuberg enda nimel ja see oli ka tema omandis. Arvutiromula OÜ omandas arvuti 16. augustil

2012 ja müüs selle kohe edasi Externio OÜ-le. Nii V.T. kui ka arvuti ostjate ütluste kohaselt

demonstreeris arvutit V.T. . J. Tabo arvuti ülevaatuse juures ei viibinud. Tema roll piirdus arve

vormistamise ja ostjale üleandmisega. Pole tõendeid selle kohta, et J. Tabo teadis sellest, millised

arvutiprogrammid olid arvutisse installeeritud.

(IV) Vastuväited tsiviilhagile

49. J. Tabo õigeksmõistmisel tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Sõltumata sellest märgib apellant

järgmist.

50. Kannatanu nõue sisaldab käibemaksu. Kaitsja arvates ei ole see põhjendatud Tulenevalt

käibemaksuseadusest tekib maksustatav käive käibemaksuga maksustatava kauba võõrandamisest

ja käibemaksuga maksustatava teenuse osutamisest. Kui käibemaksukohustuslane nõuab teiselt

isikult sisse talle tekitatud materiaalse kahju hüvitise, siis see ei ole käive ja kahjuhüvitist

käibemaksuga ei maksustata. Seega saab kannatanu nõuda üksnes summat, mis ei sisalda

käibemaksu.

51. Plaatidele salvestatud piraattarkvara maksumus, mis kohtuotsuse kohaselt on koos käibemaksuga

28 970 eurot 40 senti, on apellandi arvates tegelikult 11 978 euro 40 sendi võrra väiksem.

Arvutiromula OÜ programme ei reprodutseerinud, nendega ei kaubelnud ega kasutanud neid ka

ärilistel eesmärkidel oma majandustegevuses. Seetõttu ei ole kannatanule kahju tekkinud.

Kannatanu apellatsioonivastus

16(33)

52. Kannatanu X. esindaja vandeadvokaat Kaido Udusete palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja

mõista J. Tabolt kannatanu kasuks (täiendavalt ) välja menetluskulu 612 eurot 28 senti. Ühtlasi

palub kannatanu esindaja märkida ringkonnakohtu lahendis, et menetluskulult tuleb lahendi

jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kannatanu esindaja palub menetluskulu hüvitise kanda OÜ Advokaadibüroo Kaido

Uduste kliendikontole nr EE092200221020820939 Swedbankis selgitusega: „Apellatsiooniastme

menetluskulud, 1-16-7442 / J.Tabo“.

53. Kannatanu esindaja märgib esmalt, et Arvutiromula OÜ-s remondis olnud M.S. e sülearvutisse

installeeriti Microsoft Windows XP Pro operatsioonisüsteem 1.veebruaril 2013. Läbiotsimine,

mille käigus see arvuti Arvutiromula OÜ-st ära võeti, toimus 21. veebruaril 2013, s.o 20 päeva

peale operatsioonisüsteemi arvutisse installeerimist. M.S. e esimene ülekuulamine leidis aset 18

päeva pärast läbiotsimist, teine ülekuulamine aga üle kahe aasta pärast eelmist ülekuulamist.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.S. ei kasutanud arvutit enne selle remonti viimist, kuna

see ei töötanud, mistõttu ei saanud ta ka teada, milline tarkvara arvutis oli. M.S. e arvuti oli

Arvutiromula OÜ-s pikalt (3 kuud) ilmselgelt põhjusel, et Arvutiromula OÜ-l ei olnud lihtsalt

sellist tarkvara, mida sinna installeerida sooviti, ja loodeti, et keegi klientidest toob neile sellise

vana versiooniga tarkvaraplaadi, et siis teha sellelt M.S. e arvutisse omakorda piraatkoopia.

Asjaolu, kas enne Arvutiromula OÜ poolt operatsioonisüsteemi installeerimist oli arvutis mõni

muu operatsioonisüsteem, ei oma tähtsust, kuna see ei muuda piraatkoopia hilisemat tegemist

olematuks.

54. M.S. kaks aastat hiljem antud ütlustes on tõesti mõningaid vastuolusid tema varasemate ütlustega.

Need osutavad hoopis sellele, et ta on andnud teisel ülekuulamisel teistsuguseid ütlusi, üritamaks

mingil põhjusel muuta oma varasemaid ütlusi. Kui varasema ülekuulamise põhjal on tuvastatav,

et tegemist oli väga väheste teadmistega arvutikasutajaga, siis teisel ülekuulamisel esines M.S.

juba eksperdi tasemel avaldustega, üritades oma varasemaid ütlusi ümber lükata. Lisaks sellele

polnud omavahel kooskõlas talle esitatud küsimused ja nendele antud vastused, mis osutab sellele,

et tunnistaja esitas menetlejale eelnevalt ettevalmistatud seisukohti sõltumata sellest, mida

menetleja temalt küsis. M.S. e teisel ülekuulamisel antud ütlused on ka omavahel vastuolus. Nii

peaks M.S. e teise ülekuulamise põhjal jõudma järeldusele, et kuigi tema arvuti ka pärast politseist

tagasisaamist väidetavalt jätkuvalt ei töötanud, siis pidi selles olema Linuxi operatsioonisüsteem.

Sisuliselt väitis M.S. , et pärast seda, kui politsei tuvastas ja fikseeris arvutis Windows

operatsioonisüsteemi, pidi politsei selle sealt kustutama ja asendama mittetöötava Linuxi

operatsioonisüsteemiga. See pole eluliselt usutav.

55. J. Tabo oli Arvutiromula OÜ ainukene juhatuse liige, kes korraldas ja juhtis vahetult äriühingu

igapäevast majandustegevust. Arvutiromula OÜ tegutses ühes suures ruumis, kus asus ka J. Tabo

töökoht. Tegemist oli väikese ettevõttega, kus kõik tegevused ja omavahelised suhtlused olid

kõigile hästi teada. Sellises olukorras oli välistatud, et keegi tegi midagi ilma J. Tabo otsese

teadmise või korralduseta.

17(33)

56. Kuigi J. Tabolt seda menetluse käigus nõuti, ei esitanud ta menetlejale mitte ühtegi materjali, mis

oleks viidanud kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi koopia omandamisele Arvutiromula

OÜ poolt. Seega oli tema poolt juhitud ja kontrollitava äriühingu kogu tegevus algusest peale

rajatud kuritegude süstemaatilisele toimepanemisele läbi piraatkoopiate valmistamise ja nendega

kauplemise. Süüdistusega on tegelikult hõlmatud vaid murdosa kuritegelikust tegevusest, millega

Arvutiromula OÜ-s J. Tabo juhtimisel tegeleti.

57. Kohus tugines J. Tabot KarS § 2221 lg 1 järgi süüdi tunnistades õigustatult AutÕS § 85 lg 1 alusel

antud X. arvamusele. Lisaks sellele, et J. Tabo ei esitanud menetlejale vajalikke

raamatupidamisdokumente, olid arvutitele enamikel juhtudel paigaldatud teistest arvutitest

eemaldatud/teisaldatud autentsussertifikaadid. Sellise keerulise tegevuse teostamine ja

korraldamine sai toimuda ainult teadlikult (autentsussertifikaadid on tehtud selliselt, et need

puruneksid seadmelt eemaldamisel, seega on nende eemaldamine ülimalt raske). Sellise tegevuse

eesmärk sai olla ainult piraatkoopiate pakkumise varjamine klientide eest, jättes mulje, nagu

kaubeldaks Arvutiromula OÜ-s legaalsete programmidega. J. Tabole ning Arvutiromula OÜ

töötajatele kui vastava ala asjatundjatele pidi see olema igal juhul teada ja arusaadav.

58. Apellatsioonist ja asja materjalidest nähtub, et autentsussertifikaatidest räägitakse toote legaalsuse

(autentsuse) kontekstis. Raamatupidamisdokument on seotud aga kasutusõiguse kuuluvuse

tuvastamisega. Selle abil tuvastatakse nn anonüümsete litsentside puhul (milleks on ka OEM

operatsioonisüsteemid) asjaolu, kellele kuulub konkreetse tarkvaraprogrammi kasutusõigus. See

asjaolu on vaja tuvastada, kuivõrd tarkvaraprogrammi tohib kasutada konkreetse litsentsi alusel

ikkagi vaid see isik, kes on vastava kasutusõiguse omandanud, mitte keegi kolmas. Isikul võib

olla ka legaalne toode, mida ta kasutada ei tohi, kui tal puudub selleks õigus. Seetõttu tulebki iga

kasutuse puhul tuvastada ja tõendada kahte asjaolu: 1) et programm on legaalne (autentne) ja

2) et selle kasutaja on omandanud õiguse vastavaks kasutuseks. Käesoleval juhul eemaldati OEM

autentsussertifikaadid teistelt arvutitelt, millega lõppes ka vastavate OEM programmide koopiate

kasutusõigus. Need installeeriti Arvutiromula OÜ-s müügiks pakutud teistesse arvutitesse (mis

ilmselt pandi kokku kohapeal) juba piraatkoopiatena, kasutades nende aktiveerimiseks

operatsioonisüsteemide tühiseks muutunud autentsussertifikaatidel olnud tootevõtmeid.

Niisugune käitumine ei muuda tehtud piraatkoopiaid legaalseks, veel vähem annab see õiguse

sellise piraatkoopiaga kaubelda. Arvutisse AR19 installeeritud operatsioonisüsteem oli

installeeritud nimelise hulgilitsentsi tootevõtmega. Selliselt ei saa vastavat tarkvara kolmandatele

isikutele üle anda (ei riistvaraga ega ilma) ilma õiguste omaja juures litsentsi uuele kasutajale

ümber registreerimata. Lisaks sellele ei ole selliselt litsentseeritud koopiaid võimalik koos üksiku

arvutiga hulgilitsentsist lihtsalt eraldada ega üksikuna üle anda. Hulgilitsentsiga litsentseeritakse

üheskoos suurt hulka kasutajaid, mitte üksikut litsentsi või kasutajat.

59. Teose puhul kaitstakse ka teose osasid, mitte ainult teost tervikuna (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Seetõttu

on asjakohatud apellatsioonis toodud arutelud selle üle, kas menetleja on erinevaid

tarkvaraprogramme avanud või täielikult paigaldanud või installeerinud. Menetleja on selgelt

fikseerinud asjaolud, mis tõendavad, et arvutiprogrammid (nende failid) asusid andmekandjal. Nii

rahvusvahelises kui siseriiklikus praktikas ei ole õigusrikkumise tuvastamiseks vaja installeerida

18(33)

kogu tarkvaraprogrammi lõpuni. Olukorras, kus andmekandja käivitamisel pakutakse programmi

poolt valikuvõimalust installeerida sellelt erinevaid tarkvaraprogramme (nagu see toimub

erinevate nn kit’ide puhul) ei olegi vaja kõiki võimalusi eraldi läbi proovida (eriti siis, kui mõni

suvaliselt tehtud valik käivitub). Sarnaselt ei eeldata, et piraatkoopia tuvastamiseks peaks

käivitama või läbi proovima kõik konkreetse tarkvaraprogrammi funktsioonid. Seetõttu

tuvastataksegi arvutiprogrammi asumine mingil andmekandjal (sõltuvalt andmekandjast) kas läbi

tehniliste andmete olemasolu vastavates registrites (arvutite puhul) või läbi tarkvaraprogrammi

osaks olevate failide olemasolu (viimast ongi kõige lihtsam tuvastada läbi installeerimisvõimaluse

pakkumise programmi installeerimisprotsessi alguses). Installeerimine ise on protsess, mille

kaudu tehakse teisele andmekandjale (nt arvuti kõvakettale) juba uus, otse käivituv koopia.

Mõningad tõrked menetleja poolt tarkvaraprogrammide installeerimisel tekkisid sellest, et

menetleja ei püüdnud installeerida programme mitte andmekandjatelt otse, vaid tegi selleks

eelnevalt uurimise tarbeks kõvakettale koopia, millelt siis omakorda püüdis tarkvara installeerida.

Vastavad tõrked olid ilmselgelt seotud tehniliste kaitsemeetmetega, mis tundsid ära, et CD jaoks

kohandatud failid asuvad mitte CD-l, vaid hoopis arvuti kõvakettal ja seetõttu installeerimine

ebaõnnestuski. X. kasutas arvamuse koostamisel installeerimisprotsessi käivitamiseks aga

äravõetud andmekandjaid ning sellises olukorras tehnilisi tõrkeid ei esinenud.

60. Tõendatud on ka installeerimismeediate olemasolu äriline eesmärk. Arvutiromula OÜ kogu

majandustegevus põhines asjaolul, et teha oma kaupu ja teenuseid klientidele näiliselt

väärtuslikumaks, lisades arvutitesse piraatkoopiaid. See oli vahend ja viis, kuidas Arvutiromula

OÜ sai turul legaalselt tegutsevate IT-ettevõtete ees selge eelise ning kuidas ta oma tegevust ka

sisuliselt reklaamis. Kliendid ostsid Arvutiromula OÜ-st kaupu ja teenuseid just seetõttu, et nad

said kaasa tarkvaraprogramme, mille tegelik hind ületas kordades Arvutiromula OÜ küsitud tasu.

Äravõetud andmekandjate suur hulk kinnitab Arvutiromula OÜ ja J. Tabo tegevuse

laiaulatuslikkust ja süstemaatilisust. Kuivõrd paljudel juhtudel oli tegemist ka nn kräkitud

andmekandjatega (s.o kandjatega, millelt olid tehnilised kaitsemeetmed kõrvaldatud), siis pidi

J. Tabo ja Arvutiromula OÜ riskide vähendamiseks kasutama erinevaid andmekandjaid ja

tootevõtmeid. Vastasel korral oleks piraatkoopia tegemise avastamine ja selle blokeerimine

õiguste omaja poolt olnud lihtsam ning toonud kaasa korraga kõigi selliselt installeeritud

tarkvaraprogrammide blokeerumise ja ohu vahelejäämiseks ning klientide kaotamiseks. Tegemist

oli ilmselgelt pädeva isiku teadliku tegevusega, varjamaks piraatkoopiate kasutamist. Erinevate

CD-de kasutamine oli käesoleval juhul ka tehniliselt mugavaim viis, kuna tarkvaraprogrammide

installeerimine tühja või rikkis arvutisse on kõige efektiivsem just CD-lt.

61. On ilmselge, et selline pädev isik nagu (Arvutiromula OÜ töötaja) O.S. teadis, kuidas

tarkvaraprogramme peab installeerima, ning seda, et kui ta tunnistaks piraatkoopiate kasutamist

(sh valmistamist), siis võetaks ta kriminaalvastutusele. Seetõttu ei saa tema ütlusi pidada

usaldusväärseteks. Märkimist väärib ka see, et O.S. sõnade kohaselt oli tema poolt tarkvara

installeerimine üldse väga harv juhus. Menetluses selgunud asjaolud (sh V.T. tegevus ja tema

poolt avalikkusele esitatud informatsioon Arvutiromula OÜ tegevuse kohta) osutavad hoopis

vastupidisele.

19(33)

62. J.S. ostetud arvuti osas on kaitsja esitanud vaid omapoolse versiooni arvuti edasimüümise

tehingust V.T. ja Arvutiromula OÜ vahel, lähtumata kohtu tuvastatust. Tegemist on ilmselgelt

väljamõeldisega, kuivõrd tegelikult pakkus ja müüs V.T. ikkagi Arvutiromula OÜ arvutit. Kuigi

V.T. tutvustas arvutit ja selles asuvaid programme, siis J.S. u ütluste kohaselt jälgis seda vahetult

ka J. Tabo. Seetõttu oli J. Tabo ka väga hästi teadlik konkreetsete tarkvaraprogrammide asumisest

arvutis, kuid sellele vaatamata ei kajastanud ta teadlikult nende olemasolu arvel. See tõendab ka

seda, et J. Tabo teadis, et tegemist on piraatkoopiatega.

63. Maakohus on kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtunud VÕS § 127 lg-st 6. J. Tabo ja

Arvutiromula OÜ pidanuks maksma legaalsete tarkvaraprogrammide kasutusõiguste omandamise

eest muuhulgas ka käibemaksu. VÕS § 127 lg 6 puhul on tegemist kahju määratlemise erisättega.

64. Tegelikult on maakohtu poolt välja mõistetud kahjuhüvitis õigustamatult väikene ning ebaõiglane.

Põhjendused, miks kohus otsustas vähendada kannatanu tsiviilhagis nõutud summat, ei ole õiged.

Vaatamata sellele, et vastustaja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsiooni, peaks

ringkonnakohus nende asjaoludega kahjuhüvitise suuruse hindamisel siiski arvestama. Tegemist

on kohtu diskretsiooniotsusega.

Prokuratuuri apellatsioonivastus

65. Prokuratuur apellatsioonile ei vastanud.

Kaitsja täiendav seisukoht

66. Täiendavas seisukohas vaidleb kaitsja vastu kannatanu apellatsioonivastusele ja palub hüvitada

J. Tabole lisaks esimese astme kohtus tekkinud menetluskulule ka apellatsioonimenetluse kulu

summas 900 eurot.

67. Kaitsja märgib, et kannatanu ei ole ümber lükanud apellatsioonis esitatud seisukohta, mille

kohaselt arvuti esmakasutaja võib litsentsitud tarkvara anda edasi kolmandale isikule tingimusel,

et see antakse üle koos litsentsitud arvutiga. Sellisel juhul toimub litsentsi ülekandumine

automaatselt koos arvuti omandamisega. Kohus ei ole tuvastanud, et Arvutiromula OÜ omandas

arvutid tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38 ja AR48 õigusvastaselt.

Nende

arvutite

omandamisega

läks

Arvutiromula

OÜ-le

üle

ka

nendes

olnud

tarkvaraprogrammide kasutusõigus. Arvuti kui vallasasja üleandmiseks/omandamiseks ei ole

seaduses sätestatud kirjalikku vormi, samuti arve esitamist, kui asja üleandja ei ole

käibemaksukohustuslane. Mitte ühestki seadusest ega ka näiteks X. enda litsentsitingimustest ei

nähtu,

et

tarkvara

sisaldava

arvuti

üleandmisel/omandamisel

tuleb

koostada

raamatupidamisdokument, millest nähtub tarkvaraprogrammi üleandmine.

68. Kannatanu väidab, et lisaks vajalike raamatupidamisdokumentide puudumisele, olid enamus

juhtudel arvutitele paigaldatud teistelt arvutitelt eemaldatud autentsussertifikaadid ning seda tehti

Arvutiromula OÜ-s. Apellant märgib, et kohus mõistis J. Tabo arvtitesse AR44, AR47, AR32,

20(33)

AR14, AR 49, AR19, AR38 ja AR48 piraattarkvara reprodutseerimise süüdistuses õigeks ja selles

osas ei ole maakohtu otsust apelleeritud.

69. Samuti ei ole maakohus põhistanud J. Tabo süüditunnistamist KarS § 2221 lg 1 järgi sellega, et

osadele arvutitele paigaldatud autentsussertifikaadid olid võetud teistelt arvutitelt (nagu väidab

kannatanu). Asitõendite vaatlusprotokollist selline asjaolu ei nähtu. Isegi kui mõnes nendest

arvutitest oli tarkvara, mille legaalsuses võiks kahelda, tuleb J. Tabo kui Arvutiromula OÜ

juhatuse liikme poolt nende arvutite müügiks pakkumist subjektiivsest küljest pidada

ettevaatamatuseks, täpsemalt hooletuseks KarS 18 lg 3 järgi. Arvutite müük sümboolse hinnaga

ei eelda aja ja ressursi raiskamist arvutite väga põhjalikuks kontrolliks.

70. Kannatanu on sarnaselt maakohtule leidnud, et konkreetse tarkvaraprogrammi olemasolu

tõendamiseks ei olegi seda programmi vaja avada. Seega kannatanu loogika kohaselt piisab

süüdimõistmiseks ainult oletusest. Kannatanul on küll õigus, et teose puhul kaitstakse ka teose

osasid, mitte ainult teost tervikuna. Kannatanu jätab aga tähelepanuta, et mitmetel plaatidel oli

väidetavalt mitu erinevat programmi, mis olid ka süüdistuses ja kohtuotsuses eraldi välja toodud.

Need ei ole ühe suurema tarkvaraprogrammi üksikud osad, vaid igaüks meist kujutab endast

terviklikku programmi. Siit tulenevalt on oluline tuvastada iga sellise programmi olemasolu.

Plaatidel olnud programmid, mida vaatluse käigus ei õnnestunud installeerida, ei olnud

kasutuskõlbulikud ka J. Tabo jaoks. Seega ei olnud nende programmide kasutamine ärilisel

eesmärgil võimalik.

71. Kannatanu väidab, et läbiotsimisel ära võetud installeerimismeediate äriline eesmärk on ilmselge.

Tunnistaja O.S. ütlusi aga ei saa ühelgi juhul pidada usaldusväärseks. Kannatanu selgitused on

paljasõnalised ja ebaveenvad. Tunnistaja ütlusi kahtluse alla seada ei ole võimalik, sest tunnistajat

on hoiatatud valeütluste andmise eest. Ka ei esine asja materjalide hulgas selliseid tõendeid, mis

sunniksid tunnistaja ütlustesse suhtuma reservatsiooniga.

72. Käibemaksu väljamõistmisel kannatanu kasuks on sisuliselt tegemist alusetu rikastumisega.

Müüja, kes on käibemaksukohustuslane, peab müüdava kauba maksumusele lisama käibemaksu

ning siis selle riigile ära maksma. Kahjuhüvitise väljamõistmisel kannatanul käibemaksu

maksmise kohustust ei teki, sest tegemist ei ole käibega. Hüvitatava kahjuga saab tegemist olla

üksnes osas, milles kannatanul jäi õigusrikkumise tõttu tulu saamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

73. Käsitledes J. Tabo süüditunnistamist ja karistamist, samuti tema vastu esitatud tsiviilhagi

lahendamist, lähtub ringkonnakohus peaasjalikult apellatsioonis esitatud väidetest, jättes

21(33)

maakohtu otsuse põhjendused, mida ei vaidlustata või millega kolleegium nõustub, enamjaolt üle

kordamata.

(I) J. Tabo süüdistus KarS § 222 lg 1 järgi

74. Maakohus tunnistas J. Tabo KarS § 222 lg 1 järgi süüdi kokkuvõtlikult selles, et ta installeeris

(reprodutseeris) ilma autoriõiguste valdaja loata M.S. e sülearvutisse Microsoft Windows XP

operatsioonisüsteemi.

75. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad maakohtu otsuses käsitletud tõendid veenvalt

apellatsioonis esitatud kaitseversiooni, mille kohaselt võidi operatsioonisüsteemi Windows XP

piraatkoopia installeerida M.S. e arvutisse kusagil mujal kui Arvutiromula OÜ ruumides.

11. märtsil 2013 ehk mõni nädal pärast 21. veebruari 2013. a läbiotsimist, mille käigus

piraattarkvaraga M.S. e arvuti Acer ZG5 Arvutiromula OÜ ruumidest leiti ja ära võeti

(KrTo, kd 1, tl 110), andis M.S. ütlusi, et ta viis oma arvuti Arvutiromula OÜ-sse „kuskil kolm

kuud tagasi“. Seejuures põhjendas tunnistaja arvuti viimist Arvutiromula OÜ-sse vajadusega

paigaldada arvutisse programm, mis võimaldaks arvutit käivitada, nimetades konkreetselt

Windows Starterit. Kuna Arvutiromula OÜ-s kohe vajalikku programmi ei olnud, jäi arvuti sinna

ootele, kusjuures tunnistajale selgitati, et „kui juhtumisi tuleb mõni samasugune vana arvuti neile

parandusse ja sellel on kaasas CD-R tarkvaraga, siis saab ehk midagi teha“. (KrTo, kd 2, tl 254)

Asitõendi vaatluse käigus tehti kindlaks, et programm Microsoft Windows XP oli M.S. e arvutisse

installeeritud „01/02/13 18:12:15“ (KrTo, kd 2, tl 250) ehk ajal, mil arvuti oli M.S. e ütluste

kohaselt Arvutiromula OÜ-s. Ühtlasi nähtub vaatlusprotokollist, et M.S. e sülearvutil polnud

Windows XP kasutamiseks vajalikku sertifikaadikleebist. Eelnev kinnitab kolleegiumi hinnangul

veenvalt, et Windows XP piraatkoopia paigaldati M.S. e arvutisse just Arvutiromula OÜ-s.

76. Apellandi arvates räägivad süüdistusversioonile vastu M.S. e ütlused, et kui tema arvuti ostis, pani

ta selle käima ning ekraanile tuli ainult kiri „Windows“ ning sealt edasi pilt enam ei liikunud.

Kaitsja järeldab sellest, et programm oli arvutis juba siis, kui M.S. arvuti ostis, sest muidu poleks

saanud kirja „Windows” ekraanile tekkida. Samuti osutab kaitsja M.S. e ütlustele selle kohta, et

Arvutiromula OÜ-s öeldi talle, et arvutis on juba mingi programm, mis ei võimalda sinna midagi

muud salvestada. Kolleegiumit see argument ei veena. Ei saa välistada, et kõnealuse arvuti ostmise

ajal oli selles mingi Windowsi versioon, mis aga ei käivitunud. See aga ei välista, vaid pigem

toetab võimalust, et Arvutiromula OÜ-s see mittetöötav programm eemaldati ja arvutisse

paigaldati süüdistuses nimetatud Windows XP piraatkoopia. Siinkohal tuleb veelkord märkida, et

vaatlusprotokolli kohaselt paigaldati operatsioonisüsteem arvutisse just sel ajal, kui arvuti oli

Arvutiromula OÜ-s.

77. Kaitsja tugineb ka tunnistaja M.S. e 6. aprilli 2015. a ülekuulamisel antud ütlustele, et ta ei mäleta

enam, kas arvuti võis sel ajal olla juba Arvutiromulas, kui Windows XP installeeriti. Enne

Arvutiromulas käimist oli arvuti paranduses teiste isikute käes. Ringkonnakohus ei pea usutavaks,

et M.S. mäletas enam kui kaks aastat pärast arvuti Arvutiromula OÜ-sse viimist sellega seotud

asjaolusid paremini kui vaid loetud kuud pärast neid sündmusi. M.S. e 6. aprillil 2015 antud ütluste

22(33)

usaldusväärsuses äratab kahtlusi tema samal ülekuulamisel esitatud väide, et arvutis oli

operatsioonisüsteemi Linux, ehkki 11. märtsi 2013. a ülekuulamisel ei rääkinud ta sellest midagi,

samuti ei tuvastatud Linuxi olemasolu asitõendi vaatluse käigus. Lisaks väitis M.S. 11. märtsil

2013 selgelt, et ta viis arvuti Arvutiromula OÜ-sse selleks, et sinna paigaldataks Windows Starter,

enam kui kaks aastat hiljem selgitas ta aga, et arvuti käivitamiseks „oligi vajalik Starterit, mis ei

ole Windows Starter“ (KrTo, kd 2, tl 257). Ringkonnakohus peab M.S. e 11. märtsi 2013. a ütlusi

selgelt usaldusväärsemaks kui neid, mis sama tunnistaja andis 6. aprillil 2015. Seega ei kummuta

M.S. poolt 6. aprilli 2015. a ülekuulamisel öeldu sama tunnistaja 11. märtsi 2013. a ütluste

tõendiväärtust.

78. Kaitsja leiab sedagi, et isegi, kui M.S. arvuti asus sinna Windows XP piraatkoopia paigaldamise

ajal Arvutiromula OÜ-s, pole tõendatud, et tarkvara installeeris J. Tabo isiklikult.

79. Ringkonnakohus märgib, et J. Tabole esitati süüdistus selles, et tema „korraldas“ Arvutiromula

OÜ tegevuskohas M.S. arvutisse tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Pro installeerimise.

Kolleegiumi

hinnangul

hõlmab

süüdistus

piraattarkvara

paigaldamise

korraldamises

alternatiivselt

nii

tarkvara

omakäelist

paigaldamist

üksiktäideviimise

vormis

(KarS § 21 lg 1 ls 1) kui ka tarkvara paigaldamise kaastäideviimist (KarS § 21 lg 2) nt

organisaatorina

(alternatiivse

süüdistuse

võimalikkuse

kohta

vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-58-16, p 29; kuriteo organisaatori

kui kaastäideviija kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2010. a otsus asjas

nr 3-1-1-57-09, p 19.2 ja 21. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-101-05, p 8).

80. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et menetletava kohtuasja kontekstis on asjakohatu

maakohtu viide ÄS § 187 lg-le 1. Osutatud säte reguleerib osaühingu juhatuse liikme kohustusi

osaühingu (praegusel juhul Arvutiromula OÜ), mitte kolmandate isikute (praegusel juhul X. ) ees.

Ühtlasi ei saa ÄS § 187 lg-s 1 ette nähtud õiguslikust kohustusest teha mingeid järeldusi faktilise

asjaolu kohta, kas J. Tabo korraldas tahtlikult piraattarkvara installeerimise M.S. e arvutisse.

81. Vaatamata eeltoodule on kolleegiumi arvates väljaspool mõistlikku kahtlust, et Windows XP

piraattarkvara paigaldas M.S. e arvutisse J. Tabo ise või siis keegi J. Tabo korraldusel. Siinkohal

tuleb esmalt silmas pidada, et Arvutiromula OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse ainukene liige

J. Tabo oli (KrTo, kd 1, tl 40 jj), käitas väga väikest ettevõtet. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt

töötas

seal

2012.

a

ainult

tema,

firmaomanik

J. Tabo

ise

ja

üks

praktikant

(KrTo, kd 3, tl 2). Tunnistaja A.K. , kes oli 2012. a detsembrist 2013. a maikuuni Arvutiromula

OÜ-s praktikal, märkis firma töötajate kohta, et „[m]ingi aeg oli ettevõttes veel üks praktikant

kutsekoolist. O.S. nimeline isik oli Arvutiromula OÜ-s sel ajal, 2012 oktoobris kui ma käisin

praktikakohta vaatamas. Detsembris 2012 kui ma asusin tegelikult praktikat sooritama, oli tema

juba ettevõttest lahkunud.“ (KrTo, kd 3, tl 6) Tunnistaja J.S., kes käis Arvutiromula OÜ-s arvutit

ostmas, kirjeldas selle äriühingu tegevuskohta (kontorit) kui ühte ruumi, mis oli arvuteid ja nende

osi täis ning kus oli mitu inimest (KrTo, kd 1, tl 66). Sarnaselt iseloomustas

Arvutiromula OÜ kontorit ka tunnistaja E.M. (KrTo, kd 1, tl 88). Seega oli Arvutiromula OÜ

näol tegemist väikefirmaga, kus töötati n-ö pead-jalad koos ja kus töötajatel oli vaevalt võimalik

23(33)

tegeleda tarkvarapiraatlusega firmajuhi J. Tabo otsese teadmise ja korralduseta. Töötajatel ja

praktikantidel puudunuks selleks ka motiiv, sest teenust telliti ja selle eest pidanuks tasu saama

Arvutiromula OÜ (M.S. e ütluste kohaselt pöördus oma probleemiga just Arvutiromula OÜ, mitte

mõne selles firmas töötava inimese poole). Lisaks tuleb eelnev asetada selle fakti taustale, et 21.

veebruari 2013. a läbiotsimisel leiti Arvutiromula OÜ „kontor-töökojast“ suurel hulgal CD- ja

DVD+R-plaate, samuti müügis olevaid arvuteid, kuhu oli salvestatud piraattarkvara (vt ka

käesoleva otsuse II osa alaosa B). Märgitu osutab üheselt sellele, et piraattarkvara kasutamine

klientidele osutatavate teenuste (arvutihooldus) pakkumisel ja müüdavate kaupade (arvutite)

valmistamisel

oli

Arvutiromula

OÜ

ärimudeli

lahutamatu

osa

(vt ka tunnistaja A.K. ütlusi selle kohta, et Arvutiromula OÜ ruumist leitud CD- ja DVD+R-

plaate kasutati klientide arvutitesse Windowsi installeerimiseks – KrTo, kd 3, tl 6). Selliseks

tegevuseks sai korralduse anda üksnes J. Tabo. Järelikult pole kahtlust, et ka Arvutiromula OÜ

kliendi M.S. e arvutisse paigaldas Windows XP piraatkoopia J. Tabo ise või mõni Arvutiromula

OÜ töötaja äriühingu tegevust juhtinud J. Tabo korraldusel. Viimasel juhul on tegemist

kaastäideviimisega (grupp koos tuvastamata isikuga). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole

nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti ei välista isiku süüditunnistamist grupilises

kuriteos iseenesest see, et teise grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-10-15, p-d 12–13).

82. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et J. Tabo korraldas M.S. arvutisse Windows XP

reprodutseerimise selle levitamise eesmärgil. Kaitsja arvates oli arvutiprogrammi installeerimise

eesmärgiks pigem katsetada, kas selle programmiga arvuti töötab. Kolleegium tõdeb esmalt, et

tuues operatsioonisüsteemi installeerimise eesmärgina välja selle katsetamise, kas arvuti töötab,

möönab kaitsja ka ise, et programm installeeriti M.S. e arvutisse Arvutiromula OÜ-s. Samas ei

pea ringkonnakohus kaitsja väidet installeerimise eesmärgi kohta veenvaks. M.S. e ütluste

kohaselt viis ta oma arvuti Arvutiromula OÜ-sse selleks, et sinna paigaldataks tarkvara, mis

võimaldaks tal arvuti käivitada (KrTo, kd 2, tl 254). Seega korraldas J. Tabo Windows XP

installeerimise Arvutiromula OÜ kliendi M.S. e arvutisse selleks, et M.S. saaks seda programmi

oma arvutis kasutada. Sellistel asjaoludel toimus Windows XP reprodutseerimine

M.S. arvutisse selle levitamise eesmärgil KarS § 222 lg 1 enne 1. jaanuari 2015 kehtinud

redaktsiooni mõttes. AutÕS § 13 lg 1 p 2 kohaselt loetakse levitamiseks teose või selle koopia

omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja

laenutamist. Tähtsust pole sellel, et Arvutiromula OÜ ei jõudnud arvutit M.S. le tagastada, kuna

menetleja võttis selle läbiotsimise käigus ära. KarS § 222 lg 1 vana redaktsioon ei eeldanud seda,

et teose reprodutseerimisega kaasneks ka selle levitamine – nõutav oli vaid levitamise eesmärk

kui subjektiivse koosseisu tunnus. Vähimatki usutavust ei ole kaitsja viidatud võimalusel, et

Arvutiromula OÜ oleks ebaseaduslikult paigaldatud operatsioonisüsteemi M.S. e arvutist enne

arvuti M.S. le tagastamist eemaldanud. Sellisel juhul polnuks programmi installeerimisel M.S.

arvutisse – kliendi soovitud eesmärki silmas pidades – üldse mõtet olnud.

83. Eeltoodud põhjustel ei lükka apellatsioonis märgitu ümber seda, et J. Tabo, korraldades

tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Professional õiguste valdaja loata paigaldamise

24(33)

M.S. e arvutisse, pani toime teo, mis oli toimepanemise ajal karistatav KarS § 222 lg 1 toonase

redaktsiooni järgi. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et sama tegu on

praegu jätkuvalt karistatav KarS § 222 lg 1 uue, s.o 1. jaanuaril 2015 jõustunud redaktsiooni järgi.

(II) J. Tabo süüdistus KarS § 2221 lg 1 (praegu KarS § 222 lg 1) järgi

84. Maakohus tunnistas J. Tabo KarS § 2221 lg 1 (praegu KarS § 222 lg 1) järgi süüdi kokkuvõtlikult

selles, et J. Tabo valdas ja kasutas Arvutiromula OÜ-s ärilisel eesmärgil 31 346 euro 40 sendi

väärtuses arvutiprogrammide piraatkoopiaid. Need programmid olid salvestatud müügiks

pakutavatesse arvutitesse (tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR 49, AR19, AR38 ja AR48),

M.S. e sülearvutisse, kuuele DVD-R plaadile (tähistusega 4, 12, 14, 17, 18, 22) ja üheksale

CD-R plaadile (tähistusega 3, 4, 9, 21, 24, 25, 33, 34 ja 62).

(A) Piraatkoopiad arvutites

85. Apellandi arvates ei saa olemasolevate tõendite põhjal tõsikindlalt väita, et Arvutiromula OÜ-s

müügil olnud arvutitesse paigaldatud tarkvara (Windowsi operatsioonisüsteemide) näol oli

tegemist piraatkoopiatega. Kaitsja viitab sellele, et kõigile arvutitele peale ühe oli kleebitud

autentsussertifikaat (kleebis), mis kajastas seerianumbrit ja tootevõtit. Seega oli arvutites legaalne

tarkvara. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.

86. AutÕS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt on teose (sh arvutiprogrammi) autori otsustada, kas ja kui, siis

millistel tingimustel ta lubab teistel isikutel teost kasutada. Seejuures võib autori antud luba teose

kasutamiseks olla piiratud teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse,

viiside ja vahendite osas (AutÕS § 46 lg 3). Praegusel juhul on küsimus selles, millistel tingimustel

lubas X. kui süüdistuses nimetatud arvutiprogrammide autoriõiguste omaja neid

arvutiprogramme kasutada ja kas J. Tabo järgis neid tingimusi või oli tegemist piraatkoopiatega.

87. AutÕS § 85 lg 1 kohaselt lähtutakse mh kriminaalmenetluses teose koopia käsitamisel

piraatkoopiana autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende

esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või

muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või autoriõigusega kaasnevate

õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. Mõistetavalt ei ole

osundatud sättes toodud loetelu ammendav, kuid kõnealune norm annab õigusliku aluse käsitada

piraatkoopia tuvastamisel ühe tõendina ka autori või tema õiguste omaja arvamust. Kuna

AutÕS § 85 lg 1 kehtestanud seadus võeti Riigikogus vastu koosseisu häälteenamusega

(vt Riigikogu 21. jaanuari 1999. a stenogramm) on selle sättega kriminaalmenetlusõiguse

reguleerimine kooskõlas põhiseaduse § 104 lg 2 p-ga 14 (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

16. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-92-16, p 20).

88. Käesolevas kriminaalasjas taotles uurimisasutus X. lt arvamust Arvutiromula OÜ-st läbiotsimisel

leitud arvutite kõvaketastel ja muudel andmekandjatel olnud tarkvara legaalsuse kohta, esitades

arvamuse andmiseks ka need andmekandjad (KrTo, kd 2, tl 156 jj). X. esitas 26. veebruaril 2015

25(33)

arvamuse (KrTo, kd 2, tl 165–185). Selles leiti, et mh Arvutiromula OÜ asukohas toimunud

läbiotsimisel ära võetud müügiks pakutud arvutites, samuti M.S. e arvutis kasutati Microsofti

programme õigusliku aluseta.

89. X. osutas oma järeldust põhjendades mh sellele, et Microsofti tarkvaraprogrammide

kasutusõiguse tuvastamiseks tuleb tuvastada nii tarkvara autentsus kui ka asjaolu, et konkreetsel

isikul

oli

õigus

tarkvaraprogrammi

arvutisse

paigaldada

ja

kasutada

(KrTo, kd 2, tl 166–168). Arvutiromula OÜ-st läbiotsimisel ära võetud arvutitesse oli paigaldatud

Windowsi operatsioonisüsteemide OEM-versioonid (eelinstalleeritud tarkvara). OEM-tarkvara,

mille arvuti tootja installeerib arvutisse selle tootmisel, kasutusõigus on seotud konkreetse

arvutiga. See tähendab näiteks seda, et kui arvuti muutub kasutuskõlbmatuks, lõpeb ka selle

arvutiprogrammi kasutusõigus ja programmi ei ole lubatud paigaldada teise arvutisse.

(KrTo, kd 2, tl 166) Teisisõnu tohib eelinstalleeritud tarkvara (OEM) kasutada ainult ühes arvutis

– selles, millele tarkvara oli eelinstalleeritud arvuti ostmise hetkel (KrTo, kd 1, tl 102). Ka

asjatundjana üle kuulatud GT Tarkvara OÜ töötaja A.L. on andnud ütlusi, et kui Microsofti

operatsioonisüsteem on ostetud arvutiga koos, siis seda ei tohi kunagi teise arvutisse tõsta.

Operatsioonisüsteem jääb alati seotuks riistvaraga. Kui isik müüb tarkvara koos arvutiga, siis

peavad arvutiga kaasas olema ka kõik tarkvara karbid, muidu ei tohi arvuti ostja arvutis olevat

tarkvara üldse kasutada. (KrTo, kd 3, tl 256–257)

90. Arvutiromula OÜ-st J. Tabo valdusest ära võetud arvutite puhul osutas autoriõiguste omaja

erinevatele asjaoludele, mis kinnitavad, et nendesse arvutitesse installeeritud tarkvara polnud

legaalne. Muu hulgas nähtub X. arvamusest, et autentsussertifikaadid, mille olemasolule kaitsja

apellatsioonis tugineb, olid kehtetud. Need olid saadud, kasutades vanade autentsuskleebistega

arvutikestasid või siis autentsussertifikaate taaskasutades (rikutud, kinnitatud arvutile läbipaistva

kleeplindi abil), ehkki sertifikaadi eemaldamisel algselt arvutilt, kaotab see kehtivuse (KrTo, kd

2, tl 170 ning 175 jj). Autoriõiguste omaja hinnangut osade autentsussertifikaatide lubamatu

korduvkasutuse kohta kinnitab ka asitõendite vaatlusprotokoll, milles toodud fotodelt nähtub, et

arvutitele kleebitud autentsussertifikaadid on ilmsete rikkumise ja korduvkasutuse tunnustega (vt

nt KrTo, kd 1, tl-d 160 ja 165). Osal juhul oli ühe arvutitootja arvutile paigaldatud hoopis teise

arvutitootja tehases paigaldatav sertifikaat, mis kinnitab, et tegemist ei saanud olla kehtiva

sertifikaadiga (vt KrTo, kd 2, tl 175 (AR44), tl 176 (AR32); tl 177 (AR14) ja tl 178 (AR49)).

Sama

kinnitab

ka

asitõendi

vaatlusprotokoll,

millest

nähtuvalt

on

nt Mikromaailma kaubamärki kandvale lauaarvutile kantud Fujitsu Siemens Coputersi Windows

XP sertifikaat (KrTo, kd 1, tl 163); ZEBRA arvutile Acer Incorporated’i Windows XP sertifikaat

(KrTo, kd 1, tl 164–165); K-Arvutisalongi arvutile aga ORDI Windows XP sertifikaat

(KrTo, kd 1, tl 166). Osas Arvutiromula OÜ-st ära võetud arvutites asus aga nimelise litsentsiga

tarkvara, mille installeerimine eeldab eraldi kokkulepet lõppkasutaja ja X. vahel ja mida ei levitata

anonüümse litsentsi alusel ega üksikult (KrTo, kd 2, tl 178 (AR19)).

91. Lisaks eelnevale on maakohus põhjendatult osutanud sellele, et ehkki Arvutiromula OÜ tegeles

pikka aega arvutite müügi ja hooldusega, sh tarkvara paigaldamisega, ei olnud J. Tabol esitada

ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud kasvõi ühe legaalse

26(33)

tarkvaraprogrammi kasutusõiguse. Kohtueelne menetleja palus juba 5. juunil 2014 J. Tabol esitada

Arvutiromula OÜ majandustegevuses kasutatud arvutiprogrammide kasutusõiguse omandamise

kohta käivad dokumendid (KrTo, kd 2, tl 1 jj). J. Tabo poolt menetlejale edastatud vähesed

raamatupidamisdokumendid kajastavad aga üksnes riistvara omandamist (KrTo, kd 2, tl 4–8).

Riigikohus on leidnud, et näiteks raamatupidamisdokumentide säilitamiskohustust rikkunud

süüdistatav, kes väidab, et tehingud on vaatamata dokumentide puudumisele aset leidnud, ei saa

maksusüüteo menetlemisel nõuda väidetavate tehingute arvestamist ilma, et ta looks menetlejale

võimaluse kontrollida tehingute toimumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari

2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p-d 22–23 ja 20. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13,

p 23). Ringkonnakohtu arvates on sama põhimõte mutatis mutandis kohaldatav ka praegusel juhul:

olukorras,

kus

J. Tabo

(tema

kaitsja)

väidab,

et

vaatamata

seda

kinnitavate

raamatupidamisdokumentide puudumisele omandas Arvutiromula OÜ tarkvaraprogrammid

legaalselt, pidanuks ta tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu ka ise tõendama või

vähemalt looma menetejale reaalse võimaluse kõnealuse kaitseväite kontrollimiseks. Seda aga

J. Tabo ega tema kaitsja käimasolevas menetluses teinud ei ole.

92. Seda, et Arvutiromula OÜ poolt müügiks pakutud arvutites oli piraattarkvara, kinnitab seegi, et

nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo, kd 1, tl 159 jj) oli nende arvutite müügihind

(vahemikus 22–69 eurot) sedavõrd väikene, et jäi kordades alla nendesse paigaldatud tarkvara

väärtusele (vt KrTo, kd 2, tl 190 jj). (Ühtlasi ei saanud see asjaolu olla teadmata aastaid IT-äris

tegutsenud J. Tabole.)

93. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus apellandi arvamusega, nagu oleks Arvutiromula

OÜ-s müügil olnud arvutitesse paigaldatud tarkvara illegaalsus tõendamata.

(B) Piraatkoopiad DVD-R ja CD-R plaatidel

94. Apellatsioonis ei vaidlusta seda, et Arvutiromula OÜ-s toimunud läbiotsimisel äravõetud DVD-R

ja CD-R plaatidele oli salvestatud Microsofti tarkvaraprogrammide piraatkoopiad. Samas ei ole

kaitsja arvates tõendatud kõikide süüdistuses ja kohtuotsuses märgitud programmide olemasolu

nendel plaatidel. Apellant tugineb sellele, et osasid programme ei ole asitõendi vaatluse käigus

avatud, osade puhul märgiti vaid, et plaadil on installeerimiseks vajalikud andmed, osade

programmide avamine ei õnnestunud. Kaitsja märgib, et kui kohtuotsuse kohaselt on plaatidel

olevate piraatprogrammide harilik maksumus koos käibemaksuga 28 970 eurot 40 senti, siis

apellandi arvates ei ole tõendamist leidnud kasutuskõlblike piraatprogrammide olemasolu

11 978 euro 40 sendi ulatuses.

95. Ringkonnakohus tõdeb, et kaitsja esitas kõnealuse kaitseväite ka maakohtus, kes lükkas selle oma

otsuse punktis 34 – kolleegiumi hinnangul õigustatult – tagasi (vt käesoleva otsuse punkt 21).

96. Lisaks on kannatanu oma apellatsioonivastuses ringkonnakohtu jaoks veenvalt selgitanud, et

olukorras, kus andmekandja käivitamisel pakutakse programmi poolt valikuvõimalust

installeerida sellelt erinevaid tarkvaraprogramme, ei olegi vaja kõiki võimalusi eraldi läbi

27(33)

proovida (eriti siis, kui mõni suvaliselt tehtud valik käivitub). Sarnaselt ei eeldata, et piraatkoopia

tuvastamiseks peaks käivitama või läbi proovima kõik konkreetse tarkvaraprogrammi

funktsioonid. Seetõttu tuvastataksegi konkreetse arvutiprogrammi asumine mingil andmekandjal

(sõltuvalt andmekandjast) kas läbi tehniliste andmete olemasolu vastavates registrites (arvutite

puhul) või tarkvaraprogrammi osaks olevate failide olemasolu (viimast ongi kõige lihtsam

tuvastada läbi installeerimisvõimaluse pakkumise programmi installeerimisprotsessi alguses).

Installeerimine ise on protsess, mille kaudu tehakse teisele andmekandjale (nt arvuti kõvakettale)

juba uus, otse käivituv koopia. Peale selle on kannatanu juhtinud nii maakohtu kui ka

ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et mõningad tõrked menetleja poolt tarkvaraprogrammide

installeerimisel tekkisid sellest, et menetleja ei püüdnud installeerida programme mitte

andmekandjatelt otse, vaid tegi selleks eelnevalt uurimise tarbeks kõvakettale koopia, millelt siis

omakorda püüdis tarkvara installeerida. Need tõrked olid ilmselgelt seotud tehniliste

kaitsemeetmetega, mis tundsid ära, et CD jaoks kohandatud failid asuvad mitte CD-l, vaid hoopis

arvuti kõvakettal ja seetõttu installeerimine ebaõnnestuski. X. poolt arvamuse koostamise juures

kasutati installeerimisprotsessi käivitamiseks aga äravõetud andmekandjaid ning sellises

olukorras tehnilisi tõrkeid ei esinenud. Kannatanu esindaja väidet, et kohtueelne menetleja ei

kasutanud asitõendi vaatluse käigus mitte originaalandmekandjaid, vaid nende koopiaid kinnitas

maakohtu istungil ka prokurör (KrTo, kd 7, tl 144).

97. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium kaitsja väitega, et osa süüdistuses nimetatud

piraattarkvara paiknemine Arvutiromula OÜ-st leitud CD-R ja DVD-R plaatidel on tõendamata.

Siinkohal väärib märkimist, et nende andmekandjate osas, mis asitõendi vaatluse käigus ei

avanenud ja millest koopiat teha ei õnnestunud (DVD tähistusega nr 23 ja CD-s tähistusega

nr 6 ja nr 50), vähendas prokuratuur süüdistuse mahtu juba maakohtu istungil (KrTo, kd 7,

tl 142–144). Kõnealustel andmekandjatel väidetavalt asunud tarkvaraprogrammide valdamises

pole J. Tabot süüdi tunnistatud.

(C) Arvutiprogrammide valdamise äriline eesmärk

98. Erinevalt apellandist jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta ka selles, et J. Tabo valdas

Arvutiromula

OÜ

tegevuskohast

leitud

arvutitesse

ja

andmekandjatele

salvestatud

tarkvaraprogramme ärilisel eesmärgil (vt käesoleva otsuse punkt 24). Nii arvutid kui ka CD-R ja

DVD-R plaadid asusid püsivalt arvutite müügi ja hooldusega tegeleva osaühingu kontor-töökojas.

Kõnealuseid arvuteid (peale ühe, mille klient M.S. oli hooldusse toonud) pakkus

Arvutiromula OÜ müügiks. Kuna süüdistuses märgitud arvutiprogrammide olemasolu suurendas

oluliselt müügiks pakutavate arvutite kasutusvõimalusi, on selge, et need programmid olid

arvutites selleks, et suurendada arvutite müügivõimalusi. M.S. e arvutis oli Windowsi

operatsioonisüsteem seoses Arvutiromula OÜ poolt kliendile teenuse osutamise ehk samuti seoses

majandustegevusega.

99. Mis puudutab Arvutiromula OÜ ruumidest leitud CD-R ja DVD-R plaatidele salvestatud

programme, siis jääb kolleegiumil ainult nõustuda maakohtu järeldusega, et tarkvaraprogrammide

sisu ja suur hulk välistavad nende säilitamise isiklikuks või mingiks muuks mitteäriliseks

28(33)

otstarbeks. Kõnealuste plaatide hoidmisel Arvutiromula OÜ-s ei saa olla muud mõistuspärast

seletust peale eesmärgi kasutada nendele plaatidele salvestatud piraatprogramme Arvutiromula

OÜ majandustegevuses (nt müügiks pakutavate arvutite ettevalmistamisel või klientide toodud

arvutite hooldamisel) ning sel viisil raha teenida.

100. Ka apellandi viidatud Arvutiromula OÜ endisest töötajast tunnistaja O.S. ütlused

(KrTo, kd 3, tl 1–4) ei veena kolleegiumi piraattarkvara hoidmise ärilise eesmärgi puudumises.

O.S. selgitas, et tema paigaldas klientide arvutitesse Windowsi programmi üksnes ametlikelt

Microsofti embleemiga plaatidelt, kui see vastas arvuti korpusel olnud litsentsikleebisele.

Süüdistuses nimetatud CD-R ja DVD-R plaatidest ei teadnud O.S. enda väitel midagi, selgitades

seda sellega, et ta ei tegelenud eriti arvutitega (KrTo, kd 3, tl 3). Samas kinnitavad Arvutiromula

OÜ praktikandist tunnistaja A.K. ütlused, et süüdistuses nimetatud plaate kasutati klientide

arvutitesse

Windowsi

programmide

installeerimiseks

(KrTo

kd

3,

tl

6–7).

O.S. ütluste pinnalt jääb arusaamatuks, millisel põhjusel hoiti Arvutiromula OÜ tegevuskohas

suurel hulgal piraattarkvaraga andmekandjaid. Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille

kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud

asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine

tõenäosus. Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline

kriteerium. Ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise väga väikene tõenäosus on argument ütluste

ebausaldusväärseks lugemise kasuks. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 110–112.) Ringkonnakohus peab äärmiselt väikeseks

tõenäosust, et pruugitud arvutite müügi ja hooldusega tegeleva äriühingu kontor-töökojas on

suurel hulgal piraattarkvara sisaldavaid CD-R ja DVD-R plaate mingiks muuks otstarbeks, kui

nende kasutamiseks äriühingu majandustegevuses (ärilisel eesmärgil). Ühtlasi väärib tähelepanu

kannatanu apellatsioonivastuses tehtud osutus sellele, et Arvutiromula OÜ töötajal O.S. oli hea

põhjus süüdistuses nimetatud CD-R ja DVD-R plaatide kasutamist eitada, sest vastasel korral

pidanuks ta tunnistama ka enda õiguserikkumist.

101. Apellant leiab, et Arvutiromula OÜ-l ei olnud vaja plaatidel olnud programme hoida, kuna kõiki

programme saab vajadusel internetist. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et läbiotsimisel

leitud plaatidel oli hulgaliselt ühesuguseid programme, mis samuti näitavat eesmärgipärase

tegevuse puudumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei suuda kõnealune kaitseväide aga selgitada

seda, miks piraattarkvaraga plaate Arvutiromula OÜ kontor-töökojas hoiti, ega muuda vähimalgi

määral usutavamaks versiooni, et see võis toimuda mingil mitteärilisel eesmärgil. Samas on

kannatanu esindaja apellatsioonivastuses selgitanud, et kuivõrd paljudel juhtudel oli tegemist ka

nn kräkitud andmekandjatega (s.o kandjatega, millelt olid tehnilised kaitsemeetmed kõrvaldatud),

siis pidi J. Tabo riskide vähendamiseks kasutama erinevaid andmekandjaid ja tootevõtmeid.

Vastasel korral oleks piraatkoopia tegemise avastamine ja selle blokeerimine õiguste omaja poolt

olnud lihtsam ning toonud kaasa korraga kõigi selliselt installeeritud tarkvaraprogrammide

blokeerumise ja ohu vahelejäämiseks ning klientide kaotamiseks. Erinevate CD-de kasutamine oli

ka tehniliselt mugavaim viis, kuna tarkvaraprogrammide installeerimine tühja või rikkis arvutisse

on kõige efektiivsem just CD-lt.

29(33)

102. Kokkuvõttes loeb kolleegium kahtlusteta tuvastatuks, et J. Tabo valdas (hoidis) Arvutiromula

OÜ tegevuskohast leitud arvutitesse ja CD-R ning DVD-R plaatidele salvestatud piraattarkvara

ärilisel eesmärgil.

(D) Vahekokkuvõte

103. Eeltoodud põhjustel ei lükka apellatsioonis märgitu ümber maakohtu järeldust, et J. Tabo,

vallates ebaseaduslikult arvutiprogramme ärilisel eesmärgil, pani toime KarS § 2221 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtul oli õigus selleski, et alates 1. jaanuarist 2015 on selline tegu

karistatav KarS § 222 lg 1 järgi.

(III) J. Tabo süüdistus KarS § 224 lg 1 (praegu KarS § 222 lg 1) järgi

104. Maakohus tunnistas J. Tabo KarS § 224 lg 1 järgi süüdi kokkuvõtlikult Arvutiromula OÜ-s

müügiks pakutud arvutitesse (tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR 49, AR19, AR38 ja

AR48) paigaldatud piraattarkvaraga kauplemises, samuti selles, et ta nõustus V.T. kasutajakonto

kaudu osta.ee oksjonil kaubeldud sülearvuti HP Pavilion DV9000 demonstreerimise ja

üleandmisega Arvutiromula OÜ ruumides ning koostas selle sülearvuti müügi kohta arve. Selles

sülearvutis olid X. tarkvaraprogrammide Microsoft Windows 7 Ultimate OEM ja Microsoft

Office Enterprise 2007 ebaseaduslikud koopiad ning Adobe Systems Incorporated’i programmi

Adobe Creative Suite 5.5 Master Collection ebaseaduslik koopia.

105. Vaidlustades J. Tabo süüditunnistamist Arvutiromula OÜ-s müügil olnud arvutitesse

installeeritud piraattarkvaraga kauplemises, tugineb apellant sellele samale väitele, mille ta esitas

ka J. Tabole KarS § 2221 lg 1 järgi esitatud süüdistuse vastu – kaitsja arvates oli kõnealustes

arvutites legaalne tarkvara. Seda, miks ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, on

põhjendatud käesoleva otsuse II osa alaosas B ja kolleegium ei hakka siinkohal neid põhjendusi

kordama.

106. J. Tabo süüditunnistamise selles, et tema koos V.T. ga müüs piraattarkvaraga varustatud

sülearvuti HP Pavilion DV9000, välistab kaitsja arvates J. Tabo teadmatus sellest, millised

arvutiprogrammid arvutis olid. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad kriminaalasjas kogutud

tõendid kaitseversiooni, mille kohaselt ei olnud J. Tabo teadlik kõnealusesse arvutisse paigaldatud

piraattarkvarast. Nii on selle arvuti ostnud tunnistaja J.S. andnud ütlusi, mille kohaselt jälgis

Arvutiromula OÜ tegevuskohas toimunud arvuti müügiprotsessi – mis hõlmas ka selles olnud

programmide demonstreerimist ja katsetamist – mitu isikut, sh hiljem arve koostanud ja

väljastanud J. Tabo (vt KrTo, kd 1, tl 66 ja kd 3, tl 10; Arvutiromula OÜ ruumis müüja poolt

arvutiprogrammide demonstreerimist kinnitavad ka J.S. ut saatnud tunnistaja E.M. ütlused – vt

KrTo, kd 1, tl 88). Kõnealusel arvel (KrTo, kd 1, tl 68), mille müüja ehk Arvutiromula OÜ

esindajana allkirjastas J. Tabo, oli märgitud üksnes arvuti, mitte aga tarkvara. Seejuures pidi

koostataval arvel näidatav arvuti hind (koos käibemaksuga 236 eurot 40 senti) J. Tabole selgelt

kinnitama, et ostjale äsja demonstreeritud programmid ei saa olla legaalsed, sest nende

programmide legaalse kasutusõiguse maksumus ulatub tuhandetesse eurodesse. IT-valdkonnas

30(33)

tegutsevale J. Tabole ei saanud see olla teadmata, vähemalt ei saanud ta arvata, et arvutit, mis

sisaldab kõnealuste programmide legaalseid versioone, on võimalik müüa sedavõrd odavalt. Nagu

maakohus J. Tabo enda ütluste alusel tuvastas, sai süüdistatav endale ka osa sülearvuti

müügihinnast, mis kaudselt viitab samuti tema teadlikkusele sellest, et koos arvutiga müüdi ka

piraattarkvara. Siinkohal väärib märkimist, et V.T. oli J. Tabo alaline koostööpartner, kes müüs

regulaarselt arvuteid Arvutiromula OÜ kaudu (vt nt J. Tabo enda kahtlustatavana antud ütlused –

KrTo, kd 3, tl 71). See muudab veelgi väheusutavamaks võimaluse, et J. Tabo oli HP Pavilion

DV9000 tarkvara illegaalsuse osas eksimuses.

107. Seega ei anna apellatsioonis märgitu tühistada maakohtu otsust ka osas, milles J. Tabo tunnistati

süüdi KarS § 224 lg 1 (praegu KarS § 222 lg 1) järgi.

(IV) Karistuse mõistmine

108. Ehkki apellatsioonis sellele ei osutata, märgib kolleegium, et Arvutiromula OÜ-st leitud

arvutites tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38 ja AR48 piraattarkvara

valdamine (enne 1. jaanuari kehtinud KarS § 2221 lg 1) ja sellega kauplemine (enne 1. jaanuari

2015 kehtinud KarS § 224 lg 1) moodustasid loomuliku elukäsitluse järgi ühe teo KarS § 63 lg 1

mõttes (vt ka nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 24 ja

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-61-15, p 11.1). Seega

tulnuks J. Tabole mõista nende rikkumiste eest üks karistus. Käesoleval juhul ei ole aga J. Tabole

KarS § 2221 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi eraldi karistuste mõistmine toonud kaasa süüdistatava olukorra

raskendamist ega tingi seega ka maakohtu otsuse tühistamist. Nimelt luges maakohus J. Tabole

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristust mõistes KarS § 2221 lg 1 (samuti KarS § 222 lg 1) järgi mõistetud

üksikkaristused täielikult kaetuks KarS § 224 lg 1 järgi mõistetud karistusega ega suurendanud

viimast. Ühtlasi kohaldas maakohus KarS § 5 lg 2 esimesest lausest juhindudes kõigi kolme

üksikkaristuse mõistmisel ühte ja seda sama – 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 222 lg 1 –

sanktsiooni. Lisaks tuleb silmas pidada, et J. Tabole ei oleks saanud jätta KarS § 2221 lg 1 või

KarS § 224 lg 1 järgi eraldi karistust mõistmata, kuna J. Tabo tunnistati kummagi sätte järgi süüdi

mh ka sellises käitumises, mis ei moodustanud talle teise paragrahvi järgi süüks arvatud

käitumisega ühte tegu. Seega kokkuvõttes ei ole maakohus J. Tabole karistust mõistes

süüdistatava olukorda raskendanud ja ringkonnakohtul puudub KrMS § 331 lg-st 3 tulenev alus

hakata maakohtu otsust apellatsiooni piiridest väljudes muutma.

(V) Tsiviilhagi

109. Maakohus rahuldas osaliselt X. tsiviilhagi (KrTo, kd 7, tl 33 jj), mõistes

J. Tabolt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tarkvara ebaseadusliku kasutamisega tekitatud

kahju katteks kannatanu kasuks välja 31 346 eurot 40 senti. Hüvitatava kahju ulatuse

kindlaksmääramisel juhindus kohus VÕS § 127 lg-st 6. Kohus pidas kõiki asjaolusid arvestades

õiglaseks mõista J. Tabolt X. kasuks välja summa, mille süüdistatav oleks pidanud maksma, kui

ta oleks omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse seaduslikult

(tarkvaraprogrammi müügihind, millele lisanduks ostmise käigus käibemaks).

31(33)

110. Apellant leiab, et Arvutiromula OÜ-st leitud CD-R ja DVD-R plaatidele salvestatud tarkvara

maksumus peaks olema süüdistuses märgitust 11 978 euro 40 sendi võrra väiksem.

Ringkonnakohus käesoleva otsuse II osa alaosas B toodud põhjustel kaitsja sellise väitega ei

nõustu.

111. Teiseks on apellant seisukohal, et kohus ei oleks tohtinud kahjuhüvitise suuruse

kindlaksmääramisel arvesse võtta tarkvaraprogrammide müügihinnale lisanduvat käibemaksu-osa

(20%), sest kahju hüvitamisel käivet ei teki ja kannatanu pole kohustatud kahjuhüvitiselt riigile

käibemaksu tasuma. Samas tarkvara legaalse müügi korral pidanuks kannatanu tasuma

käibemaksu riigile.

112. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et J. Tabo poolt X. le rahalise kahjuhüvitise maksmisel

käivet käibemaksuseaduse § 4 mõttes ei teki, sest kannatanu ei võõranda süüdistatavale ühtegi

kaupa ega teenust. Seega ei pea kannatanu hüvitiselt ka käibemaksu maksma. Samas on õige seegi,

et kui J. Tabo (Arvutiromula OÜ) oleks soetanud tarkvara kasutusõiguse seaduslikult, tulnuks

kannatanul tarkvara kasutusõiguse müügilt arvestatud käibemaks deklareerida ja tasuda riigile.

Tehingutelt arvestatud käibemaksu-summa võrra poleks kannatanu vara väärtus suurenenud.

113. VÕS § 127 lg 6 teine lause, mida maakohus J. Tabolt autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju

katteks välja mõistetava hüvitise ulatust kindlaks määrates kohaldas, sätestab järgmist: „Kui kahju

hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse

rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes

muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava

õiguse kasutamiseks.“ Maakohus pidaski käesoleval juhul õiglaseks lähtuda kannatanu kahju

hüvitamisel hüpoteetilise litsentsitasu suurusest, arvates selle hulka ka litsentsitasult arvestatava

käibemaksu. Ringkonnakohus leiab, et kuna VÕS § 127 lg 6 teise lause eesmärk on autoriõiguse

omaja huvide kaitse, peetakse selles sättes silmas hüpoteetilist litsentsitasu, mille võrra oleks

autoriõiguse omaja vara suurenenud, kui rikkuja oleks hankinud temalt loa õiguse kasutamiseks.

Kuna litsentsitasult arvestatav käibemaks läheb lõppastmes riigi, mitte autoriõiguse omaja vara

hulka, pole põhjust seda VÕS § 127 lg 6 ls-s 2 nimetatud hüpoteetilise litsentsitasu hulka arvata.

Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning kahju hüvitamise eesmärgiks ei

ole kohustust rikkunud poole karistamine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2015. a otsus

asjas nr 3-2-1-133-15, p 17).

114. Eelmises punktis toodud järeldust kinnitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2004/48/EÜ, millel VÕS § 127 lg 6 teine lause põhineb. Nimelt näeb kõnealuse direktiivi art 13

lg 1 alapunkt b ette, et kahjutasu suuruse määramisel võib n-ö üldkorra alternatiivina kehtestada

kahjutasu peamiste tegurite üldsummana, nagu näiteks vähemalt autoritasude või honoraride

summa, mis oleks võidud saada, kui rikkuja oleks taotlenud kõnealuse intellektuaalomandi

kasutamiseks autoriõigusi. Seega on oluline just see osa hüpoteetilisest litsentsitasust, mille oleks

saanud õigustatud isik, kui temalt oleks litsents ostetud, mitte summa, mille võrra oleks rikkuja

vara litsentsi ostmise korral vähenenud.

32(33)

115. Sõltumata eeltoodust tuleb praegusel juhul märkida sedagi, et süüdistuses ja tsiviilhagis

nimetatud piraattarkvara oli hangitud Arvutiromula OÜ majandustegevuse tarbeks, Arvutiromula

OÜ oli aga käibemaksukohustuslane. Seega saanuks osaühing legaalsetelt tarkvaraostudelt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

116. Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus VÕS § 127 lg 6 teist lauset ebaõigesti, kui arvestas

J. Tabolt

kannatanu

kasuks

välja

mõistetava

hüpoteetilise

litsentsitasu

suuruse

kindlaksmääramisel ka litsentsitasudelt arvestatava käibemaksu-osaga. Seega suurendas

maakohus J. Tabolt väljamõistmisele kuuluvat kahjuhüvitist põhjendamatult 20% võrra.

Ringkonnakohus saab maakohtu selle vea parandada, vähendades J. Tabolt VÕS § 1043 ja § 1045

lg

p

alusel

X. kasuks

välja

mõistetavat

kahjuhüvitist

1,2

korda

ehk

31 346 eurolt 40 sendilt 26 122 eurole.

117. Seoses kannatanu apellatsioonivastuse väitega, et maakohtu poolt J. Tabolt välja mõistetud

kahjuhüvitis on ebaõiglaselt väikene, märgib kolleegium järgmist. Nii KrMS § 331 lg-st 2 kui ka

KrMS § 381 lg-st 6 ja TsMS § 651 lg-st 1 tuleneb järeldus, et ringkonnakohus saab rahuldada

tsiviilhagi suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, üksnes juhul, kui sellist otsustust taotletakse

apellatsioonis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud sellist apellatsiooni, milles taotletaks

süüdistatavalt kannatanu tsiviilhagi alusel välja mõistetava summa suurendamist. Seetõttu ei ole

ringkonnakohus menetluslikult pädev hindama, kas maakohus eksis kahjuhüvitise arvestamisel ka

kannatanu kahjuks.

(VI) Kokkuvõte ja menetluskulud

118. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ning § 338 p-st 2, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. oktoobri 2017. a otsuse osas, millega maakohus mõistis

J. Tabolt

X. tsiviilhagi

alusel

selle

kannatanu

kasuks

välja

31 346

eurot

40 senti. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, mõistes J. Tabolt VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel X. kasuks välja 26 122 eurot. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse

muutmata. J. Tabo kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

119. J. Tabo kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada J. Tabole apellatsioonimenetluse

kuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 900 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu otsusega tutvumiseks poolteist tundi, apellatsiooni koostamiseks neli tundi ja kannatanu

apellatsioonivastusega tutvumiseks ning sellele vastuväidete esitamiseks kokku kaks tundi.

Õigusteenuse osutamise tunnitasu oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus

leiab, et see taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium teeb käesolevas asjas

KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses

tehakse üks sama seadustiku § 337 lõike 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab

menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud

kaitsetoimingud vajalikud, nende ajakulu põhjendatud ja ka õigusteenuse tunnihind jääb

mõistlikesse piiridesse.

33(33)

120. X. esindaja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluse

kuluna valitud esindajale makstud tasu 612 eurot 28 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal pärast

maakohtu otsuse tegemist kannatanule õigusteenuse osutamiseks kokku 10,1 tundi, õigusteenuse

tunnihind

oli

USD

(taotluses

lähtutakse

Eesti

Panga

24. novembri 2017. a vahetuskursist 1 EUR=1,1877 USD). Kannatanu esindaja palub

apellatsioonimenetluse kulude hüvitise välja mõista J. Tabolt ja näha kohtulahendis ette ka see, et

menetluskulu hüvitiselt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni maksta

VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ette nähtud määras viivist. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu taotlus on

põhjendatud osaliselt. Kuna ringkonnakohus teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4

nimetatud lahendi, tuleb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 kohaselt kanda riigil, mitte J. Tabol.

KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Kolleegium leiab, et kannatanu esindaja taotluses toodud spetsifikatsioonis

märgitud toimingutest on käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud järgmised: 1) motiveeritud

kohtuotsusega tutvumine (1,5 tundi); 2) apellatsiooniga tutvumine (0,4 tundi) ja

3) apellatsioonivastuse koostamine (6 tundi) – kokku 7,9 tundi. Varasemad toimingud, mis

seonduvad kannatanu enda apellatsiooniteate esitamisega (ja sellele eelnenud toimingutega) pole

tingitud kaitsja apellatsiooni menetlemisest, kannatanu ise aga apellatsiooni ei esitanud.

Õigusteenuse tunnitasu määra peab kolleegium mõistlikuks. Seetõttu tuleb apellatsioonimenetluse

kulu hüvitada kannatanule summas 7,9 h * 72 USD : 1,1877 USD/EUR = 478 eurot 91 senti. Kuna

ringkonnakohus mõistab menetluskulu hüvitise välja riigilt, siis pole alust kohtuotsuses

viivisekohustust ette näha. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 113 ei ole

süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult

kohaldatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 78).

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)