1-17-9865/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg ja koht 5.veebruar 2018.a., Tallinn

5.veebruar 2018 a. eelistung Kriminaalasja number 1- -9865 Kohtukoosseis Sekretär Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, N.K Lind Kea Lemming Kriminaalasi

K. Ristmäe (K. ) süüdistus KarS § 121 lg 1 Q Q ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning N.K KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 18.jaanuar 2018.a Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

K.

Q Süüdistatav K. (ankeetandmed Harju Maakohtu Q otsuses) Kaitsja Prokurör Advokaat Natalia Suvorova Natalja Lebed RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 18.jaanuarist 2018.

a. tühistada osaliselt ja nimelt

K. suhtes Q täielikult ja tagastada kriminaalasi selles osas prokuratuurile. vahistamine

Tõkend –

– jätta muutmata. apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 18.jaanuari 2018.a otsusega tunnistati K. süüdi Q kokkuleppemenetluses KarS § 1999 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. K. tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 Q järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning K. Q Ristmäele mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus K. Ristmäele mõistetud Q karistust (1 aasta ja 4 kuud) Pärnu Maakohtu 23.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr1- 17-46 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra (397 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 aasta, 1 kuu ja 7 päeva vangistust) ning mõistis temale liitkaristuseks 2

(kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvestati K. Ristmäe karistusaja algust tema kinnipidamisest Q s.o 17.08.2017. a.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka N.K , kelle osas ei ole kohtuotsust apelleeritud.

K.

Q mõisteti süüdi

- KarS § 121 lg 1 s, et tema, 20.03.2017 kella 14.00 paiku Tallinnas järgi selle XXX - asuva korteri koridoris lõi le mitu korda rusikatega (ühes rusikas oli KH võtmekimp) vastu pead, vastu nägu ja keha piirkonda ning jalgadega vastu jalgu. Kui kannatanu jooksis laste magamistuppa, tuli K. ukse Q juurde, kus seisis kannatanu ja lõi kannatanule ühe korra rusikaga vastu kõhtu paremalt poolt ja pärast seda, kui kannatanu kukkus löögi tagajärjel põrandale, lõi K. kannatanule mitu korda rusikaga vastu Q pead. Kui kannatanu püüdis tõusta püsti, lõi K. talle rusikaga vastu pead, mille tagajärjel Q lõi kannatanu end peaga ära vastu narivoodit. Vahepeal K. kägistas Q kannatanut, tiris juustest, lohistas mööda tuba ja tõmbas juuksesalgu välja, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkis kannatanul 20.03.2017.aasta isiku läbivaatuse protokolli kohaselt punetav laik vasakul põsel, kriimustused mõlemal käel ja peas juuste piirkonnas muhk. - KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9

järgi mõisteti K. süüdi selles, et tema Q isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi,

 taas võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt 20.03.2017 kella 14.15 paiku varastas aadressil , Tallinn asuvast XXX korterist -

KH le kuuluvat vara 195 euro väärtuses.  Samuti tema, viibides 22.03.2017 kella 20.20 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus XXX asuvas kuuluvas kaupluses XXX XXX , võttis müügisaalist kaupa 79,38 euro väärtuses.  Samuti tema, 04.05.2017 ajavahemikul kell 10:40 kuni 15:09, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Tallinnas, aadressil XXX asuva XXX sega 239 eurot. hoovist halli värvi meeste jalgratta 2645SHS, väärtu  Samuti tema, viibides 03.05.2017 kella 13:33 paiku aadressil XXX, Kose alevik, Harju maakond, asuvas ja AS-le kuuluvas kaupluses XXX XXX, möödus kassast jättes tahtlikult tasumata kaupade eest kogusummas 160,34 eurot. Kaup ei ole kauplusele tagastatud.  Samuti tema, 01.06.2017 ajavahemikul kell 12:00

– 16:00, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nimelt Tallinnas, XXX lukustatud trepikojaga kortermaja keldrisse ja varastas -le kuuluvat vara 281 JT euro väärtuses.  Samuti tema, 03.06.2017 ajavahemikul kell 15:58 kuni 16:33, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Kuressaare linnas, aadressil XXX asuvas, XXX -le kuuluvas kaupluses kaupa, tekitades XXX OÜ OÜ XXX -le varalist kahju kogusummas 848,09 eurot.  Samuti tema, grupis koos N.K-ga , 30.07.2017 ajavahemikul kell 20:45 kuni 20:55, ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas, aadressil XXX asuva kaupluse XXX parkimisplatsile pargitud -le kuuluvasse ja kasutuses KL AH olevasse sõiduautosse Mazda, reg. nr , kust võõra vallasasja XXXXXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis KL KL -le kuuluvat vara, tekitades - le varalist kahju kogusummas 782 eurot.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Ta leiab, et maakohus on mõistnud temale 5 päeva pikema karistuse kui tegelikult olema peaks. Nimelt leiab apellant, et tema poolt tegemata 397 töötundi on arvestatud valesti vangistuseks. Maakohus on arvestanud, et aasta pikkus on 360 päeva ja saanud selliselt ärakandmata karistuse pikkuseks 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva. Tegelikult on aga aasta 365 päeva pikk ning seega on õige ümberarvestus 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva.

Eelistungil leidis nõustus prokurör, et maakohus on väljunud kokkuleppest ja maakohtu poolt mõistetud karistus on 1 päeva võrra pikem, kui seda on kokkuleppes kokku lepitud.

Kaitsja nõustus prokuröriga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Arutatavas kriminaalasjas alustati kokkuleppemenetlust kohtulikul arutamisel. Maakohus tegi kokkuleppemenetluses süüdimõistva kohtuotsuse, mis sisuliselt tähendab seda, et maakohus mõistab süüdistatavale ka kokkuleppekohase karistuse. Kui maakohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga, siis vastavalt KrMS § 250 lg le 2 jätkab kohus menetlust üldises korras. -

Kohtukolleegiumi hinnangul ei oleks saanud maakohus kinnitada kokkulepet, mis oli sõlmitud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ning maakohus seda ka ei kinnitanud kohtuotsuses. Nimelt, kokkulepe oli sõlmitud järgnevas: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale

K. Ristmäele karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 121 lg 1 ettenähtud Q kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale Ristmäele karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuli kokkuleppe kohaselt suurendada uue uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Pärnu Maakohtu 23.01.2017 poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 37 päeva võrra ning liitkaristuseks lugeda 2 aastat 4 kuud 37 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 17.08.2017.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei vasta üksikkaristuse määr 1 aasta ja 37 päeva ning liitkaristus

e määr 2 aastat 4 kuud ja 37 päeva seaduse nõuetele.

KarS § 67 lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva. See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks. KarS § 45 lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks

30 päeva. Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb võtta arvesse KarS § 67 lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks. Sama põhimõtet rakendatakse ka üldkasuliku töö tundide arvutamisel ja loetakse, et 30- asele va -1-1- -15). päev ngistusele vastab 30 tundi tööd (3 Samamoodi nagu Riigikohus viidatud otsuses leiab, et kohus ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust, ei saa karistuseks mõista ka 37 päeva vangistust. 37 päeva vangistust on eeltoodud selgituse põhjal 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Viidatud lahendis on Riigikohus ka selgitanud, miks üldkasuliku töö täitmisele pööramisel, milleks on ka KarS prg 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine, arvestatakse 360 tundi ümber üheks aastaks (12x30=360). Sellega on ümber lükatud ka süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud võide, et temale on tehtud 5 päevaga liiga.

Maakohus on oma otsuses ümberarvestused vastavalt seadusele ja Riigikohtu poolt antud selgitustele teinud ja maakohtu otsuse resolutiivosa on selles osas veatu. Samas on aga maakohtu poolt mõistetud karistus süüdistatava olukorda kokkuleppega võrreldes raskendanud e maakohus, väljudes kokkuleppe piiridest, on rikkunud kokkuleppemenetluse reegleid. Kokkuleppemenetluse reeglite kohaselt saab maakohus teha süüdimõistva kohtuotsuse ja mõista süüdistatavale karistuse, mis vastab kokkuleppes ettenähtud karistuse määrale e pikkusele. Prokurör on kokkuleppekohaselt nõudnud süüdistatavale karistust ja väljendanud selle ühte osa üle 30 päeva pikkusena e 37 päeva arvestusega, et nii on süüdistatavale soodsam. - Nimelt, kui arvestada, et karistuse aja algus on 17.08.2017, siis karistuse viimane täispikkuses kuu langeb detsembrikuule, mis on 31 päeva pikkune. Kui alates 18.detsembrist 2019 e järgmisest päevast, kui süüdistataval on kantud 2 aastat ja 4 kuud karistust, lugeda 37 päeva edasi e karistuse lõpuni, on karistuse lõppkuupäevaks 23.jaanuar 2020. Maakohtu poolt mõistetud 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva lõpeb aga 24.jaanuaril 2020 2 17.jaanuaril saab täis 2 aastat ja 5 kuud ja 24 jaanuaril 2020 kogu karistus e 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva. Seega on maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusmäär, mis on 1 päeva võrra pikem kui kokkuleppes. Kui karistuse lõpp „venib“ päeva võrra kaugemale, on tegemist pikema karistusmääraga kui kokkuleppes. Antud olukorras on 1-päevane vahe tingitud sellest, et Riigikohtu poolt toetatud tähtaegade arvutamine toimub vangistuskuude ja vangistusaastate puhul erinevalt Gregoriuse kalendriaastast ja kalendrikuust ja vastavalt KrMS § 171. Kui kalendriaasta algab 1. . detsembril, siis vangistusaasta, mis algab jaanuaril ja lõpeb 31

1. jaanuaril, lõpeb järgmise aasta 1. jaanuaril. Ehk vangistuskuus on erinevalt kalendrikuust kaks ühesuguse numbriga päeva e arutataval juhul on selleks numbriks, mis on tekitanud arusaamatuse karistuse mõistmisel ja mis on nö topeltkuupäev 17- nes kuupäev (17.detsember ja 17.jaanuar). Kui vangistuskuu oleks samasugune nagu seda on kalendrikuu e kuu aega lõpeb eelmisel päeval enne alguskuupäeva numbrit e kui K. 2 aastat ja 5 kuud saaks täis 16.jaanuaril 2020, siis oleks ka prokuröri Q poolt kokkuleppes esitatud seadusele mittevastav karistusmäära väljend sama pikk, ku maakohtu poolt nö paslikuks ümber arvestatud karistusmäär. Mõlemal juhul oleks karistuse tähtaja lõpp sama e 23.01.2020. (3 14). Ei saa eitada võimalust, et -1-1- - karistuse lõpptähtaja saabudes on seadus selles osas muutunud adekvaatseks ja kõik nö liiguks ise paika, kuid praegusel hetkel see nii ei ole.

Seega, maakohus on põhjendatult leidnud, et prokuröri poolt kokkuleppes ettenähtud karistust, mis on väljendatud muuhulgas üle 30 päevalisena, - kohtuotsusega kinnitada ei saa, kuid sellisel juhul pidanuks maakohus jätkama menetlus üldises korras. Üldises korras menetluse jätkamine ei välista ka uue ja seadusele vastava kokkuleppe sõlmimist.

KrMS § 341 1 p 3 kohustab ringkonnakohut tühistama kokkuleppemenetluses tehtud - kohtuotsuse ja tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile , kui ta tuvastab, et rikutud on karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

Ringkonnakohus ei saa ise vähendada maakohtu poolt mõistetud karistust ühe päeva võrra, sest, kui üldse saab, siis seda saaks teha vaid eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse arvelt. See aga tähendaks KarS prg 65 lg2 sätete rikkumist, sest ei oleks enam täidetud selles sättes ettenähtud kohustust ära kandmata

karistuse täieliku liitmise osas.

Kohtukolleegium leiab, et tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata. Asjaolusid, mis annaks alust tõkendi tühistamiseks, kohtukolleegium ei ole tuvastanud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 341-1 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja nimelt K.

ning tagastab kriminaaltoimiku Q osas prokuratuurile.

/allkirjastatud digitaalselt/