4-17-6563/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-17-6563

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-17-6563 (2316,17,007253) Kohtunik Märt Toming Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

N.L , ik: XXX, viimane teadaolev elukoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisa Merekivi, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. N.L süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest 10 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe

tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud aresti kandmist arvestada alates

menetlusaluse isiku suhtes Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-16-10916

täitmisele pööratud 2 kuu ja 21 päevase vangistuse ärakandmisest, millise karistuse kandmist arvestati alates 17.01.2018 või menetlusaluse isiku suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamisest.

3. N.L-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi

tegemise kulud 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud

Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„N.L, 4-17-6563, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel N.L-ile

posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile.

4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Asitõend: Ekspertiisiasutuses hoiustatud narkootiline aine konfiskeerida NPALS § 15

3 lg 2 alusel kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ning NPALS § 7 lg 3 kehtestatud korras.

6. Asitõend: Ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja toimiku juurde

võetud ümbrikus asuv minigripp kilekott, mille sees on kaks minigripp kilekotti,

2

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui vahend, mida kasutati tahtliku süüteo

toimepanemisel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui asjad, millel puudub väärtus. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 05.02.2018. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

25.10.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1517574 nähtuvalt peeti 5.10.2017 kell 11:30

Tallinnas Sadama tänav 25/2 kinni N.L , kelle juurest leiti väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune

isik rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid ja on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, arvatavasti tunnistab end

süüdi. Selgitusi anda ei soovi. Kannab karistust Tallinna Vanglas, oli üldkasulik töö ja

sotsiaalprogramm, kuid ei läinud sinna kohale, üldkasuliku töö tunde tegi. Peeti kinni ja tegemata üldkasulik töö asendati vangistusega. Kinni peetud 17.01.2018, kaks ja pool kuud on

karistust kanda. Esitas määrusele määruskaebuse, esitas ka andmed elukoha kohta. Kirjutas

kaebuses, et ei ole otstarbekas hoida arestis, sest iga kinnipeetava kohta läheb kuluna 1140 eurot. Soovib üldkasulikku tööd teha. Kui võimalik, siis asendada arest üldkasuliku tööga. Tegi

üldkasuliku töö tunde, dokumendid on selles organisatsioonis, kus tegi tunde, esitati ka iseloomustus, oldi tema tööga väga rahul. Igapäevane töö oli kaks tundi koristada ja üks tund süstlaid koguda. Seda fikseeriti kui palju süstlaid tuuakse. Trahve maksta ei saa, sest selle töö peab tegema oma kuludega. Püüab anda endast parima.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb mõista 10 päeva aresti ja

välja mõista menetluskulu 168 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu aresti

asendamisega, ta ei teinud üldkasuliku töö tunde, ka rahatrahvid ei ole teda mõjutanud õiguskuulekusele.

Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, tutvunud aineekspertiisi aktiga nr 17E-AN1372,

mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud roosakatest pulbritest 0,22 ja 0,10

grammi amfetamiini, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele

on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks

menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine, s.o amfetamiini valdamisele eelmärgitud

3 lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ja sellise aine käitlemine, sh valdamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, samuti menetlusaluse isiku varasemaid karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o on narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise.

Karistus

NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt

karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahviga kui arestiga. Lisaks sellele on teda karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Peale

selle on teda korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades

taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja

menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise.

Samas menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestiga. Omaksvõetud kohtupraktika

kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest.

Arvestades erija üldpreventiivsed eesmärke, kehtivat karistust samalaadse väärteo

toimepanemise eest, siis leiab kohus, et arest tuleb mõista sanktsioonimäära keskmise määra

lähedases määras, et sundida isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Puutuvalt

menetlusaluse isiku taotlusse asendada arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et taotlus jääb tagajärjetuks. Vaatamata väidetele, et menetlusalune isik täitis temale kohtuotsusega mõistetud vangistuse asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, pöörati tegemata üldkasulik töö

täitmisele, kuivõrd menetlusalune isik ei täitnud temale kriminaalmenetluses määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Seega ei sobinud menetlusalune isik käitumiskontrollile. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on juba näidanud, et ta ei ole suuteline kohustusi

täitma ega ennast distsiplineerima, siis ei ole ta selleks võimelina ka väärteomenetluses mõistetava aresti ja asendatava üldkasuliku töö tegemise ajal. Menetlusaluse isiku suhtes on ära proovitud kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendid, kuid need on jäänud tulemuseta. Seetõttu ei pea kohus ka käesoleva otsusega mõistetavat aresti võimalikuks üldkasuliku tööga asendada. Seetõttu tuleb arest ära kanda. Kuivõrd menetlusalune isik kannab temale mõistetud ja

4

täitmisele pööratud vangistust, tuleb aresti kandmist arvestada alates täitmisele pööratud vangistuse ära kandmisest või tema suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamisest.

Menetluskulud

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika

kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo

toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest (ka kuriteo toimepanemise eest) ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud.

Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad

menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda.

Asitõendid

Väärtreotoimikust nähtuvalt on väärteoasjas asitõenditeks menetlusaluselt isikult ära võetud minigrip kilekott, kus sees kaks minigripp kotti, milles sees oli narkootiline aine. Narkootiline aine on hoiustatud ekspertiisiasutuses ning ekspertiisiasutusest tagastatud pakendid on võetud väärteoasja juurde.

Kuivõrd narkootilise aine puhul on tegemist süüteo vahetuks objektiks olnud ainega, mille käitlemine on keelatud, tuleb ekspertiisist järele jäänud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ning NPALS § 7 lg 3 kehtestatud korras. Kuivõrd

narkootilise aine pakendite puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud

vahenditega, kuuluvad pakendid konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel ja kuna minigrip kilekottidel puudub väärtus, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/