2-16-17452/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-17452

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Chef Foods OÜ avaldus MTÜ Liivimaa Lihaveis

sundlõpetamiseks

Tsiviilasja number

2-16-17452

Menetlustoiming

avalduse läbi vaatamata jätmine; kohtu poolt

menetluse mittealgatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja:

Chef

Foods

OÜ

(rk

11510187;

registrijärgne aadress: Narva mnt 31, Tallinn 10120,

Harju maakond); lepinguline esindaja advokaat

Tarvo

Lindma

(advokaadibüroo

Supremia;

tarvo@supremia.ee)

puudutatud

isik:

MTÜ

Liivimaa

Lihaveis

(rk 80301495; asukoht Mäe talu, Hüti küla, Mõniste

vald, Võrumaa); seaduslik esindaja juhatuse liige

Katrin Noorkõiv; lepinguline esindaja advokaat

Anu Sander

(Advokaadibüroo

TGS

Baltic;

menetlus@tgsbaltic.com)

RESOLUTSIOON

1. Jätta

läbi

vaatamata

Chef

Foods

OÜ

avaldus

MTÜ

Liivimaa

Lihaveis

sundlõpetamiseks.

2. Mitte

algatada

hagita

menetlust

MTÜ

Liivimaa

Lihaveis

sundlõpetamise

otsustamiseks.

3. Jätta menetluskulud Chef Foods OÜ kanda.

4. Välja mõista Chef Foods OÜ-lt menetluskuluna maakohtus lepingulise esindaja kulu

1140 eurot MTÜ Liivimaa Lihaveis kasuks.

5. Chef Foods OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt MTÜ-le Liivimaa

Lihaveis

käesoleva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu

kaudu.

Menetluskulude

kindlaksmääramise

osas

võib

esitada

määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

22.11.2016 esitas Chef Foods OÜ (avaldaja) Tartu Maakohtule avalduse, milles

palus algatada MTÜ Liivimaa Lihaveis (puudutatud isik) sundlõpetamise.

Puudutatud isik MTÜ Liivimaa Lihaveis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse (registrikood 80301495). Avaldaja leiab, et MTÜ Liivimaa Lihaveis puhul ei ole

olemuslikult tegemist mittetulundusühinguga, vaid äriühinguga, mille põhitegevuseks on

juba mitmeid aastaid majandustegevuse kaudu maksimaalse tulu teenimine.

Avaldaja ja puudutatud isik tegutsevad samas valdkonnas ehk konkurentsiseaduse

mõttes samade kaupade turul – ostavad kokku liha ning müüvad seda edasi. Ebaõige

õigusliku vormi alusel ühisel turul tegutsemise kahjustav mõju puudutab otseselt avaldaja

tegevust ja rikub avaldaja õigusi ja huve, mistõttu on avaldajal õiguspärane ja

põhjendatud huvi puudutatud isiku ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks. Sõltumata

sellest, kas avaldaja on huvitatud isik mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1

tähenduses, võib kohus algatada sundlõpetamise ka omal algatusel.

2. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas 16.12.2016 seisukoha avalduse kohta, milles palus

jätta avaldus menetlusse võtmata ja menetlus algatamata või menetlusse võtmise korral

jätta avaldus rahuldamata.

MTÜ Liivimaa Lihaveis ja Chef Foods OÜ tegutsevad erineval eesmärgil ja erineval

tegevusalal, mistõttu ei saa avaldaja avalduse alusel hagita menetlust algatada.

MTÜ Liivimaa Lihaveis põhitegevuseks on rohumaaveiseliha turu arendamine ning

põhieesmärgiks turuväljundi loomine (müügivõimaluste suurendamine) ettevõtjatele, kes

kasvatavad rohumaaveiseid. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks suunatud

tegevusi finantseerib MTÜ Liivimaa Lihaveis peamiselt erinevate toetuste abil.

Majandustegevus (ühine turustamine) ei ole puudutatud isiku põhitegevus ega

põhieesmärk vaid üksnes meede või vahend põhieesmärgi saavutamiseks.

3. Tartu Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega Chef Foods OÜ avalduse MTÜ

Liivimaa Lihaveis sundlõpetamiseks menetlusse võtmata, jättis menetluskulud Chef Foods

OÜ kanda ja mõistis Chef Foods OÜ-lt välja puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu

240 eurot.

Huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda sundlõpetamise menetluse algatamist, saab olla

vaid isik, kellel on õiguslik seos mittetulundusühinguga, mille sundlõpetamist ta taotleb ja

kelle seadusega kaitstud õigusi või õigustatud huve mittetulundusühingu sundlõpetamine

mõjutab. Avaldaja ei ole oma õigustatud huvi põhistanud ega tõendanud. Samas

valdkonnas tegutsemine ja väidetav konkurentsimoonutus ei anna avaldajale piisavat huvi

esitada sundlõpetamise avaldus. Sundlõpetamine ei ole selles olukorras kohane abinõu.

Ka asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku võimalik võlausaldaja, et anna talle piisavat

huvi sundlõpetamise taotlemiseks. Kuna avaldajat ei saa pidada huvitatud isikuks, kellel

on

õigus

nõuda

puudutatud

isiku

sundlõpetamist,

ei

tule

tema

avaldust

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, § 371 lg 2 p 2 alusel menetleda.

Kohus ei pidanud vajalikuks alustada ka omal algatusel hagita menetlust puudutatud isiku

sundlõpetamise otsustamiseks.

4. Avaldaja esitas 03.02.2017 määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus

tühistada Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrus osas, milles Tartu Maakohus jättis avaldaja

avalduse menetlusse võtmata ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks ning osas, milles Tartu Maakohus jättis menetluskulud avaldaja

kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 240 eurot. Avaldaja ei

vaidlustanud

maakohtu

määrust

osas,

millega

kohus

jättis

puudutatud

isiku

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.

5. Puudutatud isik vaidles 15.02.2017 seisukohas määruskaebusele vastu ja taotles

määruskaebuse rahuldamata jätmist.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.03.2017 määrusega Tartu Maakohtu 18.01.2017

määruse

muutmata

ja

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus

jättis

määruskaebusega seotud menetluskulud Chef Foods OÜ kanda ja mõistis avaldajalt

MTÜ Liivimaa Lihaveis kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 150 eurot.

Ringkonnakohus märkis, et iseenesest ei ole majandustegevus mittetulundusühingu jaoks

välistatud, kuid see peab olema sekundaarne ja kandma mittetulunduslikku eesmärki.

Käesolevas asjas ei ole asjaolud piisavad, et kohus peaks alustama ise sundlõpetamise

menetluse. Sundlõpetamise menetluse alustamine kohtu algatusel on maakohtu

diskretsiooniotsus. Maakohus on määrust põhjendanud, määruses ei esine kaalumisvigu

ega ole ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu

kaalutlusotsusesse ja kohustada maakohut oma algatusel menetlust alustama. Kui

maakohtule saavad teatavaks täiendavad asjaolud puudutatud isiku majandustegevuse

kohta, võib sundlõpetamise algatamine osutuda põhjendatuks.

7. Avaldaja esitas 31.03.2017 määruskaebuse Riigikohtule, milles palus tühistada

Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2017 määrus ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrus osas,

milles Tartu Maakohus jättis avaldaja avalduse menetlusse võtmata ja saata asi samale

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning menetluskulude jaotamise

ja avaldajalt väljamõistmise osas. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu ega ringkonnakohtu

määrust osas, millega kohtud jätsid puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata.

8. Riigikohus rahuldas 13.09.2017 määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu

Ringkonnakohtu 17.03.2017 määruse ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määruse ning saatis

asja Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus on jätnud avalduse ekslikult TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Kolleegiumi arvates võib õiguslik huvi MTÜ sundlõpetamise avalduse esitamiseks muu

hulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on MTÜ-ga samas või sarnases valdkonnas

tegutsev äriühing. MTÜ-le ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku

täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete

täitmise kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras. Seda, kas

avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent ja kas puudutatud isiku põhitegevus

on majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ei saa kohus tuvastada avalduse menetlusse

võtmise staadiumis. See on võimalik vaid avaldust menetledes. Kohus võib seejuures

teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Kui kohtule on sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud

isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise

menetlus algatada või mitte. Kolleegiumi arvates võib seaduses sätestatud juriidilise isiku

õigusliku vormi kuritarvitamine olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise

menetluse algatamise.

9. Tartu Maakohus arutas 10.10.2017 ärakuulamisel Chef Foods OÜ avaldust MTÜ

Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise algatamiseks.

Kohus selgitas, et avaldaja peaks tõendama, kas ta omab endiselt aktiivset

majandustegevust ja millest tuleneb tema huvi MTÜ Liivimaa Lihaveis tegevuse üle.

Kohus andis avaldajale aega tõendite esitamiseks ja oma seisukoha põhistamiseks.

Samuti seisukoha esitamiseks sundlõpetamise põhiseaduspärasuse osas.

10. Tartu Maakohus võttis 20.10.2017 määrusega menetlusse Chef Foods OÜ avalduse

MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise algatamiseks ja andis avaldajale tähtaja tõendite

ja seisukohtade esitamiseks.

11. Avaldaja esitas 03.11.2017 seisukohad puudutatud isiku sundlõpetamise ja selle

võimaliku põhiseadusvastasuse kohta.

Avaldajal on õigustatud huvi MTÜS § 40 lg 1 kohaselt tulenevalt sellest, et tegutseb

aastaid puudutatud isikuga sarnases valdkonnas s.t liha- ja lihatoodete jaemüügi ning liha

töötlemise valdkonnas. Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja

konkreetsel hetkel tegeleb aktiivselt veiseliha vahendamise valdkonnas. Oluline on see,

kas puudutatud isiku tegevus häirib antud valdkonnas vaba konkurentsi ja ettevõtlust nii

sellel turul tegutsejate kui sellele sisenejate suhtes. Puudutatud isik on saavutanud

avaldaja ees juriidilise vormi kuritarvitamisega olulise eelise, mis annab kohtule aluse

sundlõpetamise menetluse algatamiseks ka siis, kui avaldaja õigustatud huvi olemasolu

tuleks eitada.

Asjaolu, et puudutatud isik on tunnustatud tootjarühmana, kinnitab, et puudutatud isiku

peamine tegevus seondub majandustegevuse kaudu tulu saamisega. Nähtuvalt

põllumajandusministri

10.10.2014

vastusest,

peab

tootjarühma

eesmärk

olema

majandustegevus (s.h müügitulu saamine) ja tootjarühm peab olema võimeline saama

majanduslikult edukaks.

Asjaolu, et puudutatud isik on tarneahela oluline osa, kinnitab, et puudutatud isiku tegevus

on suunatud majandustegevuse kaudu tulu (ehk positiivse rahavoo) teenimisele.

Puudutatud isik on ka ise kinnitanud, et tema eesmärgiks on majandustegevuse kaudu

tulu teenimine, kuna vastasel juhul poleks võimalik oma liikmetele maksta veiste/veiseliha

eest maksimaalset võimalikku hinda, et seeläbi suurendada puudutatud isiku liikmete

tulukust. Lisaks nähtub puudutatud isiku majandusaasta aruannetest, et tema

põhitegevuseks on juba aastaid majandustegevus ning see on igal aastal üha

intensiivistunud.

Puudutatud isiku väited sundlõpetamise põhiseadusvastasuse kohta on põhjendamatud ja

ebaõiged.

Puudutatud

isik

ei

ole

välja

toonud

ühtegi

sätet,

mida

peab

põhiseadusvastaseks. Puudutatud isiku avaldusest võib oletada, et põhiseadusvastaseks

võiks pidada MTÜS § 1 lg 4, mis ei ole käesolevas vaidluses avaldaja hinnangul

asjassepuutuv või MTÜS § 40 lg 1 p 2, mis iseenesest on asjassepuutuv, kuid

põhiseadusega kooskõlas olev säte.

12. MTÜ Liivimaa Lihaveis palub oma 29.11.2017 seisukohas jätta Chef Foods OÜ

avaldus rahuldamata ja MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamata ning jätta menetluskulud

Chef Foods OÜ kanda.

Chef Foods OÜ-l puudub õiguslik huvi MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise avalduse

esitamiseks, kuna avaldaja ja puudutatud isik ei ole kunagi tegutsenud samas valdkonnas

ega samade kaupade turul. Kui varasemalt tegeles Chef Foods OÜ ulukiliha käitlemisega,

siis käesolevalt ei tegele Chef Foods OÜ mistahes liha käitlemise ega müügiga ning tal

puudub aktiivne majandustegevus.

MTÜ Liivimaa Lihaveis ei nõustu avaldaja seisukohaga, et puudutatud isik on oma

juriidilist vormi kuritarvitanud. MTÜ Liivimaa Lihaveis on tegelenud majandustegevusega

vaid oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, kasutades saadud vahendeid eelkõige

põhikirjaliste eesmärkide täitmisele suunatud tegevuste finantseerimiseks taotletavate

toetuste omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude katmiseks. Pelgalt majandusaasta

aruandes kajastatud müügitulu näitajate alusel ei saa järeldada, et puudutatud isiku

põhitegevuseks on majandustegevusest tulu teenimine. Tootjarühmadel on lubatud

tegutseda ka mittetulundusühingu vormis, sest tootjarühma põhieesmärk ei pea olema

majandustegevuse kaudu tulu teenimine, vaid võib olla ka teatud tootmisviisi või toote

propageerimine.

Puudutatud isiku hinnangul on sätted, mis ei võimalda selliste mittetulundusühingute,

kellele majandustegevuse kaudu tulu teenimine on muutunud põhitegevuseks,

ümberkujundamist tulundusühistuteks ning näevad ainsa meetmena ette sundlõpetamise,

ebavajalikkuse ja ülemäärasuse tõttu vastuolus põhiseadusega.

13. Tartu Maakohus andis 05.01.2017 kirjaga avaldajale tähtaja puudutatud isiku

seisukohale vastamiseks. Avaldaja märkis, et ei soovi midagi lisada ning palus kohtul asja

olemasolevate materjalide ja väidete põhjal esimesel võimalusel lahendada ning avalduse

rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise

isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal

algatusel. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p

1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust.

15. MTÜS § 40 lg 1 p-s 1-3 loetletud alustel lõpetatakse mittetulundusühing

kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel.

Riigikohus on sedastanud, et isikul, kes on õigustatud esitama avalduse ja nõudma

sundlõpetamise algatamist, peab olema õiguslik puutumus kõnealuse juriidilise isikuga

ning sundlõpetamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või

õigustatud huve juriidilise isiku sundlõpetamine mõjutab (vt Riigikohtu 10.01.2007 määrus

tsiviilasjas nr 2-3-1-135-06, p 9). Õiguslik huvi mittetulundusühingu sundlõpetamise

avalduse esitamiseks võib muuhulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on

mittetulundusühinguga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing, kuid seda, kas

avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent, saab kohus tuvastada avaldust

menetledes, tehes vajadusel avaldajale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (vt

Riigikohtu 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 12).

Tartu Maakohus on teinud Chef Foods OÜ avaldust menetlusse võttes avaldajale

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selgitamaks avaldaja õigustatud huvi

sundlõpetamise menetluse algatamise avalduse esitamiseks. Kohus leiab, et avaldaja ei

ole ka täiendavalt oma õigusi ega õigustatud huve seoses puudutatud isiku

sundlõpetamisega tõendanud. Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja

konkreetsel hetkel tegutseb aktiivselt veiseliha vahendamise valdkonnas. Kohus

avaldajaga siinkohal ei nõustu ning leiab, et sundlõpetamise menetluse algatamise

avalduse esitamise õigustatud huvi ei saa tuleneda asjaolust, et avaldaja on aastaid liha-

ja lihatöötlemise valdkonnas tegutsenud ning avaldaja hinnangul takistab puudutatud isiku

tegevus kõigil teistel turuosalistel ausalt konkureerimast.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on

kohtusse pöördumise sisuliseks aluseks kohtusse pöörduja õiguskaitsevajadus. Asja

menetlemisel on kohtule selgunud, et avaldajal võib puududa reaalne majandustegevus,

s.h. majandustegevus puudutatud isikuga samas valdkonnas. Äriregistri teabesüsteemist

nähtuvalt on Chef Foods OÜ-l esitamata kahe viimase aasta (2015. ja 2016.)

majandusaasta aruanded ja muutunud registrijärgne aadress, samuti ei oma Chef Foods

OÜ registreeringut Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemis toidu käitlejana

(vrdl I kd lk 80-81, II kd lk 8). Puudutatud isik on viidanud (II kd lk 9-10), et Chef Foods OÜ

on müünud kinnistu „Adavere Lihatööstus“ (registriosa nr xxx), millel avaldaja liha

käitlemisega varasemalt tegeles. Avaldaja seisukohtadest ei nähtu, et ta jaataks

praegusel ajal majandustegevust puudutatud isikuga samas või sarnases valdkonnas.

Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja käesolevalt ei tegutse puudutatud isikuga samas

valdkonnas, ei ole seoses puudutatud isiku sundlõpetamisega avaldaja õiguste rikkumine

üldse võimalik, mistõttu jätab kohus avalduse läbi vaatamata TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg

2 p 1 alusel.

16. MTÜS § 40 lg 1 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna

eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel: 1) kui mittetulundusühingu tegevus

ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele; 2) kui mittetulundusühingu põhitegevuseks

saab majandustegevus; 3) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud

alustel. TsÜS § 40 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna

eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui

juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade

kommetega.

TsMS § 629 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 3 ja MTÜS § 40 lg 3

järgi võib kohus mittetulundusühingu sundlõpetamise algatamise ja ka sundlõpetamise

otsustada ka omal algatusel. Kohtul on endal diskretsiooniõigus otsustada, kas ta algatab

juriidilise isiku sundlõpetamise või mitte, s.h juhul, kui kohtule esitatakse andmed, mis

viitavad sundlõpetamise aluse olemasolule, kuid avalduse esitanud isikul ei ole seaduse

kohaselt õigust sundlõpetamist nõuda (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

väljaanne. P. Varul, I. Kull jt., lk 164).

Käesolevas tsiviilasjas on riigikohus märkinud, et seaduses sätestatud juriidilise isiku

õigusliku vormi kuritarvitamine võib olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise

menetluse algatamise (vt Riigikohtu 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 12).

Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud materjalidest MTÜ Liivimaa Lihaveis poolt juriidilise

isiku õigusliku vormi kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid, mis tingiksid sundlõpetamise

vältimatu algatamise kohtu otsustusel. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik tegeleb

muuhulgas ka majandustegevusega. Vaidlus puudub ka selles, et MTÜ Liivimaa Lihaveis

on tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)

§ 85 mõistes, mis võimaldab üheselt tootjarühmaks olla nii tulundusühistul, kui

mittetulundusühingul. Kohtule nähtuvalt on seadusandja kehtiva sätte sõnastust seaduse

väljatöötamise käigus muutnud just MTÜ Liivimaa Lihaveis muudatusettepaneku alusel1 ja

vastavalt viidatud seletuskirjas märgitule kaalunud seda korduvalt, eelkõige selle kooskõla

MTÜS § 1 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks olla

majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on seadusandja otsustanud, et puudub

otsene vastuolu tootjarühma tegevuse eesmärke ja tootjarühmale esitatavaid nõudeid

arvestades tootjarühma tegutsemises mittetulundusühingu vormis.

Avaldaja on nimetanud seoses juriidilise vormi kuritarvitamisega eelkõige puudutatud isiku

juurdepääsu toetustele, millele äriühingutel juurdepääs puudub (nt turuarendustoetus (I kd

lk 159) ning mille abil on puudutatud isik saanud väidetavalt eelise oma kaubamärgi

turustamiseks. Kohtu hinnangul on avaldaja sellekohased väited üldsõnalised, avaldaja ei

ole esitanud tõendeid, mil viisil on teda, kui äriühingut kahjustanud puudutatud isiku

juurepääs

viidatud

(või

muudele)

toetustele.

Konkurentsiseaduse

kohaselt

on

konkurentsiküsimustega tegelev organ Eestis Konkurentsiamet, kes on pädev tegema

kõiki seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi

kaitsmiseks.

Konkurentsiamet

teeb

koondumiste

kontrolli,

vastutab

EL-i

konkurentsieeskirjade kohaldamise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole Euroopa Liidu

institutsioonide pädevuses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi

konkurentsialase järelevalve ning kohapealse kontrolli tegemisel. Konkurentsiseaduse

§ 30 lg 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 107

lõikes

sätestatud

abi.

Konkurentsiseaduse

§

lg

kohaselt

osutab

rahandusministeerium Euroopa Komisjonile vajadusel korral abi selleks, et teha riigiabi

järelevalvet ja kohapealset kontrolli. Lisaks on riigikohus leidnud, et toetuse saamise

eesmärk ei saa olla konkurentsieelise tekitamine seeläbi, et toetuse saamiseks vajalikud

tingimused

luuakse

kunstlikult,

mistõttu

on

vastavat

toetusmeedet

menetlev

rakendusüksus või rakendusasutus õigustatud kohaldama konkurentsiõigust vastava

meetme

toetustaotluste

läbivaatamisel

toetuse

eesmärkide

tagamiseks

ning

kuritarvitamiste vältimiseks (vt Riigikohtu 19.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p

14-17). Seega näevad nii Euroopa Liidu kui siseriiklikud õigusaktid järelevalvemeetmed

juhuks, kui eraldatava riigiabiga võidakse kahjustada konkurentsieeskirju ning juriidilise

isiku sundlõpetamise taotlemine ei ole seonduvalt riigiabi kättesaadavusega kohaseks

abinõuks.

17. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks alustada omal algatusel hagita menetlust

puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks.

Menetluskulud

18. Riigikohus tühistas 13.09.2017 määrusega Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2017

määruse ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrused m. h osas, millega ringkonnakohus ja

maakohus jätsid menetluskulud avaldaja kanda ja mõistsid avaldajalt välja puudutatud

isiku kasuks lepingulise esindaja kulud. Riigikohus jättis TsMS § 173 lg 3 teise lause

kohaselt menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.

1 745 SE II seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/download/19543e0f-af17-4d3b-a1c1-deee647103ee, lk 2

19. Kuna kohus jätab Chef Foods OÜ avalduse MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise

algatamiseks läbi vaatamata, tuleb TsMS § 477 lg 1, § 168 lg 2 alusel menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

20. TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus

asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. TsMS § 138

lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna

(s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-13, p 25).

MTÜ-d Liivimaa Lihaveis esindas kohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav

lepinguline esindaja – vandeadvokaat Anu Sander.

Puudutatud

isiku

esitatud

menetluskulude

nimekirjadest

ja

õigusteenuste

spetsifikatsioonidest (I kd lk-d 93, 118 pöördel, 142 ja II kd lk 42) nähtuvalt on puudutatud

isiku lepingulise esindaja tunnitasu kõigis kohtuastmetes 150 eurot, millele lisandub

käibemaks. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või

–maksuta (vt Riigikohtu 11.02.105 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus

leiab, et ühe tööühiku hind üle riigikohtu avaldatud mõistliku tunnitasu käesolevas

menetluses ei ole tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ega vajalik.

Seega peab kohus õigusteenuse mõistlikuks tunnihinnaks käesolevas tsiviilasjas 120

eurot käibemaksuta.

MTÜ Liivimaa Lihaveis märgib 26.01.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas, et seoses

tsiviilasja 2-16-17452 menetlemisega on puudutatud isiku esindaja ajakulu kokku 27,7

tundi ning puudutatud isik on kandund lepingulise esindaja kulusid kokku käibemaksuta

4155 eurot. Antud juhul tuleb maakohtu menetluskuludeks lugeda ka kulud seoses

avalduse maakohtu menetlusse võtmise üle ringkonna- ja Riigikohtus toimunud

määruskaebusmenetlusega.

Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega avalduse menetlusse võtmata (I kd lk 99).

Puudutatud isik esitas maakohtule 05.01.2017 menetluskulude nimekirja näidates

lepingulise esindaja kulu 1590 eurot käibemaksuta (10,6 h * 150 eurot). Kohus leiab, et

puudutatud isiku esindaja ajakulu 10,6 tunni ulatuses avalduse menetlusse võtmise

otsustamise staadiumis Chef Foods OÜ avaldusele seisukohtade esitamiseks ei ole

põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ja põhjendatuks

menetluskulud 360 eurot (3* 120 eurot).

Määruskaebusmenetluses ringkonnakohtus on puudutatud isik esitanud 07.03.2017

menetluskulude nimekirja näidates lepingulise esindaja kulu 225 eurot käibemaksuta (1,5

h * 150 eurot). Kohus peab puudutatud isiku ajakulu määruskaebuse analüüsile ja sellele

vastuse koostamisele 1,5 tunni ulatuses mõistlikuks, lugedes seega põhjendatuks

menetluskulud

ringkonnakohtus

euro

ulatuses

(1,5

h

*

eurot).

Määruskaebusmenetluses riigikohtus on puudutatud isik 25.08.2017 menetluskulude

nimekirjas märkinud kassatsiooniastme kuludeks 465 eurot käibemaksuta (3,1 h * 150

eurot). Arvestades asjaolu, et määruskaebusele vastuse esitamisel riigikohtule on

tuginetud suures osas varasemas menetluses esitatud seisukohtadele, tegemist ei ole

mahukate menetlusdokumentidega ning puudutatud isiku seisukohad määruskaebusele

riigikohtus kattuvad suures osas seisukohtadega määruskaebusele ringkonnakohtus,

tuleb pidada põhjendatuks puudutatud isiku esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses, lugedes

põhjendatuks menetluskulud Riigikohtus 120 euro ulatuses (1h * 120 eurot).

Puudutatud isik esitas 26.01.2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles on asja

teistkordsel arutamisel maakohtus märkinud menetluskuludeks 1875 eurot käibemaksuta

(12,5 h * 150 eurot), milles sisaldub Riigikohtu määruse analüüs, suhtlus kliendiga,

suhtlus Chef Foods OÜ esindajaga, Tartu Maakohtu 10.10.2017 istungil osalemine ja

selleks ettevalmistumine, kohtuistungi protokolliga tutvumine, Chef Foods OÜ 03.11.2017

seisukoha analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, telefoninõupidamised

kliendiga, MTÜ Liivimaa Lihaveise seisukoha (vastuväidete) koostamine s.h. täiendavate

tõendite kogumine ja esitamine maakohtule 29.11.2017. Ajakulu hindamisel võtab kohus

arvesse, et menetlus ei ole olnud vaatamata määruskaebusmenetlusele kulunud ajale

ajaliselt pikk ega keskmisest keerukam. Peamiselt on menetlusdokumentides esitatud

fakte puudutatud isiku tegevuse kohta, tõendid põhinevad suures osas äriregistris

avaldatud andmetele ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Maakohtu

hinnangul tuleb pidada mõistlikuks puudutatud isiku ajakulu koos istungil osalemisega 4

tunni ulatuses, lugedes seega põhjendatud menetluskuludeks 480 eurot (4 h * 120 eurot).

Kohtu seisukohtade ja teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumise ning

nende analüüsimise, asjaolude selgitamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu ei tule kohtu

hinnangul eraldiseisvalt hüvitada, vaid need väljenduvad lõppkokkuvõttes esindaja poolt

kohtule esitatud avaldustes. Sealjuures võtab kohus siiski arvesse tutvumist vajanud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolude selgitamise vajadust, kuid ka seda, et

menetlusosalised on korduvalt saanud esitada paljuski samasisulisi seisukohti.

21. Kokku tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja

mõista 1140 eurot (360 + 180 + 120 + 480). Puudutatud isiku taotlusest tulenevalt ja

kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb avaldajal MTÜ-le Liivimaa Lihaveis tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

22. Avaldajal on õigus taotleda avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise

taotluses tuleb lisaks tagastava riigilõivu summale mh ära näidata riigilõivu tagastamise

koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku/registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik