2-17-15914/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15914

Tsiviilasi

OÜ Floberg Capital hagi Swedbank AS-i vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

366 173,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Floberg Capital (registrikood 11278419),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson

Kostja

Swedbank

AS

(registrikood

10060701),

lepinguline esindaja Jüri Puust

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Floberg Capital 01.02.2018 vastuväide kohtu tegevuse kohta

rahuldamata.

2. Jätta OÜ Floberg Capital hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud OÜ Floberg Capital kanda. Swedbank AS-il menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (02.02.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ Floberg Capital (hageja) esitas 24.10.2017 hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS UniCredit Finance Eesti filiaal (edaspidi

UCF)

laenuandjana

ning

Osaühing

Fercon

Trade

(edaspidi

FT)

laenusaajana

laenulimiidilepingu nr 121023-RCL, mille p 1.1 kohaselt oli laenulepingujärgseks laenulimiidi

suuruseks 3 000 000 eurot. Laenuosa väljamaksmise eeltingimusena lepiti p-s 3.1 kokku, et FT

kohustub kindlustama FT lootusetuks tunnistatud krediitidest tuleneva kahju Aktsiaseltsi

KredEx Krediidikindlustus (edaspidi KredEx) juures UCF rahuldavatel tingimustel. Samuti

olid pooled leppinud kokku selles, et FT kohustub säilitama kindlustuslepingu kehtivana kuni

lepingust tulenevate kõigi UCF nõuete rahuldamiseni ning kindlustuslepingut võib muuta

üksnes UCF eelneval kirjalikul nõusolekul.

23.10.2012 sõlmisid UCF ja hageja garandina garantiilepingu, milles lepiti kokku, et hageja

väljastab UCF-le tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii summas 300 000 eurot, kohustudes

tagama UCF-i ees kõikide FT-i ja UCF-i vahel 23.10.2012 sõlmitud laenulimiidilepingust nr

121023-RCL tulenevate FT kohustuste täitmist garantiisumma ulatuses. 18.10.2012 sõlmis FT

kindlustusvõtjana

KredEx-iga

krediidikindlustuslepingu,

mille

kohta

väljastatud

kindlustuspoliisi nr 000741-12-1 p 1 nägi ette, et kindlustusandja hüvitab kindlustuslepinguga

kaetud krediidiasutuse poolt finantseeritud vaidlustamata lootusetutest nõuetest tulenevad

kahjud UCF-le kindlustuslepingus ettenähtud korras ja tingimustel. 30.04.2013 vormistati

laenulimiidilepingu nr 121023-RCL muudatused, milles nähti ette, et alates muudatuste

jõustumisest täidab FT lepingust tulenevaid kohustusi otse AS-ile „UniCredit Bank“ Läti

Vabariigis (edaspidi UC). 24.10.2013 sõlmisid UC ja kostja lepingute ja kontojääkide

üleandmise lepingu, mille alusel andis UC kostjale üle ka kõik laenulimiidilepingust nr 121023-

RCL tulenevad UC õigused ja kohustused.

13.01.2014 leppisid kostja ja FT kokku senise laenulimiidilepingu nimetuse muutmises

korduvkasutusega laenulimiidilepinguks nr 13-077016-RC ning kehtestasid lepingu uues

redaktsioonis, sh säilis lepingus muutumatul kujul krediidikindlustust puudutav regulatsioon.

Samal päeval allkirjastas hageja kostja nõudmisel täiendava kinnituse garantiikirja kehtivuse

kohta, võttes arvesse kinnituse p-s 2 kirjeldatud uue laenulimiidilepingu redaktsiooni

põhitingimusi, sh lepingu p-s 2.10.5 sätestatud KredEx-iga seotud eritingimusi. 20.05.2014 e-

kirjas teavitas kostja hagejat mh asjaolust, et FT leping vormistati ümber laenuks tähtajaga

20.05.2015, laenu tagastamine toimub 5-aastase graafiku alusel ja laenuperioodi lõppu jääb

tasumata

laenusumma

ning

palus

allkirjastada

garantiikirja.

Muude

laenu-

või

garantiitingimuste muutumisest kostja hagejat eraldi ei informeerinud ega neile tähelepanu ei

juhtinud. Samal päeval allkirjastas hageja kostja poolt saadetud uue garantiikirja nr 14037198-

G.

22.10.2014 saatis kostja hagejale nõude garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks, mille

alusel hageja tasus 24.10.2014 kostjale 12 537,14 eurot. 12.11.2014 saatis kostja hagejale

täiendava nõude seoses asjaoluga, et 10.11.2014 kuulutas Harju Maakohus välja FT pankroti.

25.11.2014 tasus hageja kostjale 6 206,82 eurot ja 17.12.2014 267 467,68 eurot.

18.02.2014 sai hagejale teatavaks asjaolu, et tema poolt antud garantiikirjaga tagatud lepingus

FT-l krediidikindlustuslepingu sõlmimise kohustus puudus ning et 20.05.2014 hageja poolt

garantiikirja allkirjastamise ajal FT poolt kehtivat krediidikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud.

Garantiikirja allkirjastades hageja neist asjaoludest teadlik ei olnud. KredEx-iga seotud

tingimused olid sisaldunud kõikides hageja poolt alates 23.10.2012 garantiiga tagatud FT ja

kostja (sh tema õiguseellaste) vahel sõlmitud krediidilepingutes. 18.02.2014 e-kirjas andis

kostja teada, et F.T poolt sõlmitud kindlustuslepingu kohta väljastatud KredEx-i

kindlustuspoliis kehtis vaid ajavahemikul 22.10.2012-31.10.2013. Samas ei ole kostja

täpsustanud, mis asjaoludel FT KredEx-iga kindlustuslepingut täiendavaks tähtajaks ei

sõlminud ning miks kostja seda FT-lt ei nõudnud, kuigi FT-l selline kohustus oli. Lepingust

vastavate tingimuste väljajätmisele ei juhtinud tähelepanu ka kostja esindaja, kes uut

garantiikirja nõudes tõi välja üksnes FT poolt laenu tagastamise tähtaja ja laenujäägiga

seonduvad muudatused.

23.04.2015 esitas hageja kostjale avalduse garantiikirja tühistamiseks ning nõude garantii

täitmisena makstud 286 211,64 euro tagastamiseks, lähtudes sh sellest, et garantiikirja

sõlmimisel rikkus kostja hageja suhtes lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat

teatamiskohustust ning garantiikirja allkirjastades oli hageja olnud eksimuses garantii andmise

eelduseks olnud tegelikest asjaoludest. 30.04.2015 vastas kostja hagejale, et ei nõustu hagejaga

ega ole valmis tagastama hageja poolt kostjale tasutud summat.

Kui hageja oleks teadnud, et ümbervormistatud leping erineb hageja poolt varasemalt

garanteeritud laenulimiidilepingust nr 13-077016-RC selle poolest, et FT maksevõime edaspidi

enam kindlustatud ei ole ega olema ei pea, siis ei oleks hageja nõustunud lepingu täitmist

garanteerima. KredExi-iga sõlmitava kindlustuslepingu olemasolu hageja poolt garantii

andmisel eelduseks, mille vastu hagejal oli garantii eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi

ning asjaoluks, mis mõjutas hagejat garantiid sellistel tingimustel välja andma.

Hageja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg-le 1, mille kohaselt võib

tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses

sätestatud korras tühistada. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et tal on kostja suhtes

286 211,64 euro nõudeõigus ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 14, 115 ja 127 alusel.

Lepingueelsete kohustuse rikkumisel tekib kahjustatud poolel õigus nõuda kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks alusetu rikastumise korras tagastamise või kahju

hüvitamise nõudele on hagejal tulenevalt VÕS § 113 lg-dest 1 ja 2 õigus nõuda alusetult saadu

tagastamise, samuti kahju hüvitamisega viivitamise eest viivist. Hageja palub kostjalt välja

mõista 286 211,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.05.2015 summas 57 064,52

eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.

Hageja on seisukohal, et alusetu rikastumise nõude aegumise kontekstis ei oma tähendust

alusetu rikastumiseni viinud sündmuste toimumise, asjaolude esinemise ja/või võimalike

kohustuste rikkumise aeg ega alusetust rikastumisest tuleneva nõude tekkimise või

sissenõutavaks muutumise aeg, vaid aeg, millal õigustatud isik sai teada sellest, et tal on nende

sündmuste, asjaolude ja/või rikkumiste tulemusena alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Alusetust rikastumisest teadasaamine toimus 23.04.2015, mil hageja tegi kostjale tehingu

tühistamise avalduse. Lisaks eeltoodud põhjendustele ei saanud ka hageja alternatiivse nõude

aegumistähtaeg hakata kulgema kostja lepingueelsete kohustuste rikkumise kuupäevast (nagu

väidab ekslikult kostja), vaid kõige varem kuupäevast, mil hagejal tekkis selle rikkumise

tulemusena kahju või siis ajast, mil hagejale kahju tekkimine oli kindel. 25.11.2014 tasus hageja

kostjale 6206,82 eurot ning 17.12.2014 veel 267 467,68 eurot. Enne nimetatud kuupäevi ei

saanud hagejale vastavate summade osas kahju tekkida või kahju tekkimine kindel olla. Lisaks

pikendasid hageja nõude aegumistähtaega nii pooltevaheliste läbirääkimiste periood kui ka

hageja poolt kostjale vabatahtlikuks täitmiseks antud täiendav tähtaeg.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et majandus- ja kutsetegevuses ei ole üldjuhul

kohustust teavitada garantii andjat tagatava kohustuse sisust. Kui garantii andja soovib mingil

põhjusel tagatava kohustusega tutvuda, siis on võimalik vastav nõue esitada lepingueelsete

läbirääkimiste käigus. Hageja väited, justkui oleks kostja pidanud hagejat eraldiseisvalt

krediidikindlustusest teavitama, ei vasta tõele. Hageja väide, et garantii andmise eelselt peaks

garantii saaja teavitama laenusaaja maksevõimest või teistest tagatistest, ei vasta tõele. Garantii

saajal puuduvad kehtiva õiguse alusel sellised kohustused. Kostja leiab, et isegi kui kostjal oli

teavitamiskohustus, siis see on täidetud. Hagiavaldusele lisatud e-mailist nähtub, et hagejale on

20.05.2014 saadetud laenuleping ning garantiileping. Seega on hageja saanud enne

garantiilepingu allkirjastamist tutvuda ka laenulepinguga. Majandustegevuses tuleb eeldada, et

mõistlik isik loeb talle saadetud lepingu läbi.

Kostja leiab, et garantiilepingut ei saa tagatava kohustuse suhtes eksisteeriva väidetava

eksimuse alusel tühistada ning tühistamisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole

täidetud. Garantii regulatsiooni kohaselt ei oma tagatav kohustus või selle aluseks olev tehing

tähendust. Garantii andnud isik (garant) saab olla eksimuses vaid garantiilepingus sisalduvate

asjaolude suhtes. Hageja ei saanud olla ka eksimuses, sest talle saadeti tagatavaid kohustusi

sisaldav laenuleping, kust võis tuvastada, et krediidikindlustuse kokkulepe puudus. Kostja on

teinud kõik endast oleneva, et hagejal oleks selge ka see, millist lepingut garantii tagab ning

milliste tingimustega see leping on. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse

või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamist. Hageja sai väidetavast

eksimusest teada laenulepinguga tutvumisel 20.05.2014. Tühistamisavaldus esitati aga

23.04.2015.

Hageja alternatiivse nõude osas leiab kostja, et hageja ja kostja vahel oli garantiileping, mistõttu

hageja saab nõudeid esitada vaid garantiilepingust tulenevalt. Lepingueelsetest läbirääkimistest

tulenevaid kahjunõudeid ei saa pärast garantiilepingu täitmist esitada, sest isik oli garantiikirja

tingimustega nõus ja selle ka täitnud. Lepingueelsetest läbirääkimistest tulenev kahju peab

olema tekkinud väljaspool lepingulist suhet. Lepingueelsete teavitamiskohustuste mahtu piirab

ka TsÜS § 95. Laenulepingu tingimused ei saanud olla hageja jaoks tähtsad, sest garantii ei

sõltu tagatava kohustuse tingimustest. Seejuures oli poolte vahel sõlmitud garantiilepingus

tingimus, mille kohaselt ei sõltu garantiikirjast tulenev garantiiandja kohustus panga ees

laenulepingust 14-037198-JK. Lisaks märgib kostja, et krediidikindlustus ei ole olemusest

tagatis. Seetõttu ei saanud selle puudumine olla ka hageja jaoks tähtis.

Lisaks esitas kostja aegumise vastuväite. Kostja märgib, et hageja on hagiavalduses õigusliku

alusena toonud välja VÕS § 1028 lg 1 ning VÕS §-d 14, 115 ja 127. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt

on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik

sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TSÜS § 148 ning

143 lg 1 koosmõjus on lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat

alates kohustuse rikkumisest. Hageja tõenditest nähtuvalt saadeti hagejale 20.05.2014

laenuleping 14-037198-JK. Hageja allkirjastas garantiilepingu 20.05.2014. Hageja tõenditest

nähtuvalt saadeti lepingud hagejale kell 10:53 ja kell 15:59 allkirjastati hageja poolt

garantiileping.

Kui

aegumistähtaja

algust

arvutada

asjaolust

teadasaamisest,

siis

aegumistähtaeg algab 20.05.2014, mil hagejale vastav laenuleping saadeti ning aegumistähtaeg

lõpeb 20.05.2017. Kui aegumistähtaega arvutada alates kohustuse rikkumisest, s.t asjaolust

mitteteavitamisest, on hageja nõue samuti aegunud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et

poolte vahel toimusid läbirääkimised, mis peatas nõude aegumise.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

 AS UniCredit Finance Eesti filiaal (edaspidi UCF) laenuandjana ning Osaühing Fercon

Trade (edaspidi FT) laenusaajana sõlmisid 23.10.2012 laenulimiidilepingu nr 121023-

RCL, mille p 1.1 kohaselt oli laenulepingujärgseks laenulimiidi suuruseks 300 000

eurot. Laenuosa väljamaksmise eeltingimusena lepiti p-s 3.1 kokku, et FT kohustub

kindlustama FT lootusetuks tunnistatud krediitidest tuleneva kahju Aktsiaseltsi KredEx

Krediidikindlustus (edaspidi KredEx) juures UCF rahuldavatel tingimustel. Samuti olid

pooled leppinud kokku selles, et FT kohustub säilitama kindlustuslepingu kehtivana

kuni lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseni ning kindlustuslepingut võib muuta

üksnes UCF eelneval kirjalikul nõusolekul (tl 10-14);

 23.10.2012 sõlmisid UCF ja hageja garandina garantiilepingu, milles lepiti kokku, et

hageja väljastab UCF-le tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii summas 300 000 eurot,

kohustudes tagama UCF-i ees kõikide FT-i ja UCF-i vahel 23.10.2012 sõlmitud

laenulimiidilepingust nr 121023-RCL tulenevate FT kohustuste täitmist garantiisumma

ulatuses (tl 15);

 18.10.2012 sõlmis FT kindlustusvõtjana KredEx-iga krediidikindlustuslepingu, mille

kohta väljastatud kindlustuspoliisi nr 000741-12-1 p 1 nägi ette, et kindlustusandja

hüvitab kindlustuslepinguga kaetud krediidiasutuse poolt finantseeritud vaidlustamata

lootusetutest nõuetest tulenevad kahjud UCF-le kindlustuslepingus ettenähtud korras ja

tingimustel. Kindlustusperioodiks on 22.10.2012 kuni 31.10.2013 (tl 16-19);

 30.04.2013 vormistati laenulimiidilepingu nr 121023-RCL muudatustena Lisa nr 1 ja

Lisa 2, milles nähti ette, et alates muudatuste jõustumisest täidab FT lepingust

tulenevaid kohustusi otse AS-ile „UniCredit Bank“ Läti Vabariigis (edaspidi UC, tl 20-

30);

 24.10.2013 sõlmisid UC ja kostja lepingute ja kontojääkide üleandmise lepingu, mille

alusel andis UC kostjale üle ka kõik laenulimiidilepingust nr 121023-RCL tulenevad

UC õigused ja kohustused;

 13.01.2014 leppisid kostja ja FT kokku senise laenulimiidilepingu nimetuse muutmises

korduvkasutusega laenulimiidilepinguks nr 13-077016-RC ning kehtestasid lepingu

uues redaktsioonis, sh säilis lepingus muutumatul kujul (punkt 2.10.5.1)

krediidikindlustust puudutav regulatsioon (tl 34-39);

 13.01.2014 allkirjastas hageja kinnituse garantiikirja kehtivuse kohta, võttes arvesse

kinnituse punktis 2 kirjeldatud uue laenulimiidilepingu redaktsiooni põhitingimusi, sh

lepingu punktis 2.10.5 sätestatud KredEx-iga seotud eritingimusi (tl 40-41);

 20.05.2014 e-kirjas teavitas kostja hagejat, et FT leping vormistati ümber laenuks

tähtajaga 20.05.2015, laenu tagastamine toimub 5-aastase graafiku alusel ja

laenuperioodi lõppu jääb tasumata laenusumma (tl 42). Kostja saatis e-kirja lisadena

hagejale allkirjastamiseks garantiikirja ja tutvumiseks FT laenulepingu nr 14-037198-

JK (tl 44-47);

 20.05.2014 allkirjastas hageja kostja poolt saadetud garantiikirja nr 14-037198-G,

millega garanteeris laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise garantiikirjas toodud

tingimustel (tl 49);

 22.10.2014 saatis kostja hagejale nõude garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks,

mille alusel hageja tasus 24.10.2014 kostjale 12 537,14 eurot (tl 51-52);

 12.11.2014 saatis kostja hagejale nõude garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks

seoses asjaoluga, et 10.11.2014 kuulutas Harju Maakohus välja FT pankroti. 25.11.2014

tasus hageja kostjale 6 206,82 eurot ja 17.12.2014 267 467,68 eurot (tl 55-58);

 23.04.2015 esitas hageja kostjale avalduse garantiikirja tühistamiseks ning nõude

garantii täitmisena makstud 286 211,64 euro tagastamiseks, lähtudes sh sellest, et

garantiikirja sõlmimisel rikkus kostja hageja suhtes lepingueelsetest läbirääkimistest

tulenevat teatamiskohustust ning garantiikirja allkirjastades oli hageja olnud eksimuses

garantii andmise eelduseks olnud tegelikest asjaoludest (tl 64-68);

 Kostja vaidles tühistamisavaldusele ja nõudele vastu (tl 107).

5. Käesolevas asjas on hageja täitnud kostjale garantiist tuleneva kohustuse. Pärast kohustuse

täitmist on hageja teinud garantiilepingu tühistamisavalduse ning nõudnud kostjalt tasutu

tagastamist või alternatiivselt kahju hüvitamist. Seega on hageja esitanud nõude kahel erineval

õiguslikul alusel.

VÕS § 155 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga

võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva

kohustuse.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on garantiilepingu kehtivalt tühistanud, kuna kostja ei

teatanud hagejale garantii andmisel olulistest asjaoludest. Hageja väidab, et 18.11.2014 sai

talle teatavaks asjaolu, et tema poolt antud garantiikirjaga tagatud laenulepingus FT-l KredEx

krediidikindlustuse kohustus puudus ning 20.05.2014 hageja poolt garantiikirja allkirjastamise

ajal FT poolt kehtivat KredEx krediidikindlustust ei olnud. Hageja väidab, et kostja jättis

garantiikirja allkirjastamisel hagejale mulje, et kõik tingimused jäävad samaks, sest

laenulepinguks ümber vormistatud kohustus pidi olema kindlustatud KredEx-i poolt. Hageja

väidab, et kui ta oleks garantiikirja allkirjastamisel teadnud, et krediidikindlustuse tingimust

enam ei ole, ei oleks hageja garantiikirja allkirjastanud. Hageja leiab, et käibetavasid arvesse

võttes ja hea usu põhimõttest lähtudes oleks kostja pidanud niivõrd olulise tingimuse

väljajäämisest hagejat kui tagatise andjat eraldiseisvalt teavitama ning muudatuste sisu

selgitama.

7. TsÜS § 90 lg 1 ja § 92 lg 3 p 1 alusel võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada,

kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest

teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli hea usu põhimõtte kohaselt nõutav.

Lisaks sellele võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui

tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli

vastuolus hea usu põhimõttega; tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest

asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades

võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud (TsÜS § 92 lg 3

p 2, 3).

TsÜS § 92 lg 1 järgi eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi

teise lõike järgi tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli

sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses

olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Lisaks tuleb

tehingu tühistamise materiaalsete eelduste täidetuse hindamisel arvestada TsÜS §-ga 95, mille

kohaselt selleks, et kindlaks teha, kas TsÜS §-s 92 nimetatud juhtudel peab asjaolu teisele

poolele teatavaks tegema, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis,

millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused saada vajalikke

andmeid ja kui suured on vajalikud kulutused, mida ta peaks nende andmete saamiseks tegema.

Tühistamisõiguse hindamisel tuleb arvestada ka TsÜS § 92 lg-ga 5, mille kohaselt ei või

tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu

sisule kandis eksimuse riisikot (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-15, p 13).

8. Kohus peab hindama, kas hageja võib garantiikirja tühistada sellepärast, et kostja ei teatanud

20.05.2014, et kostja ja FT vahel 19.05.2014 sõlmitud laenulepingus nr 14-037198-JK ei

pidanud FT kindlustama lootusetuks tunnistatud krediitidest tuleneva kahju KredEx

krediidikindlustusega (nagu oli see varasemas kostjale UCB-lt üleläinud laenulimiidilepingus

nr 121023-RCL).

Käesolevas asjas tuleb arvestada asjaoluga, et VÕS § 155 lg 3 järgi garantii andja garantiist

tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle

kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama paragrahvi

kolmanda lõike järgi garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid

vastuväiteid.

9. Kohus, hinnates hageja tühistamisavalduse aluseks olevaid asjaolusid kogumis, leiab, et kostja

ei ole hageja suhtes teavituskohustust rikkunud ning seetõttu ei ole hagejal alust garantiikirja

tühistada.

Garantii ei sõltu tagatavast kohustusest. 20.05.2014 garantiikirjas nr 14-037198-G on

sätestatud tingimused, millal garantii andja garanteerib kostjale kohustuste täitmise.

Garantiikiri ei sisalda tingimust, et garantiist tuleneva kohustuse täitmine sõltub

krediidikindlustuse olemasolust. Selline kokkulepe kostja ja FT vahel ei oleks mõjutanud

hageja garantiist tuleneva kohustuse täitmist. Seega asjaolu, mille teatamata jätmist hageja

kostjale ette heidab, ei saanud mõjutada hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Garantiikirja p-s 3

on sätestatud, et garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab kostja esitama hagejale

kirjaliku nõude, mis sisaldab FT poolt rikutud kohustuse kirjeldust ning hageja peab

garantiisumma tasuma 3 pangapäeva jooksul. Puudub vaidlus, et hageja täitis FT nõude, mida

garantii tagas.

Teiseks leiab kohus, et hageja pidi garantiikirja allkirjastades olema teadlik, et laenulepingust

tulenevad kohustused ei ole kindlustatud. Koos garantiikirjaga saadeti hagejale tutvumiseks

FT-ga sõlmitud laenuleping. Hageja ja FT vahel olid majanduslikud suhted (vt hageja

30.10.2014 e-kiri kostjale, tl 54). Asjaolu, et elektronkirjas on kostja kliendihaldur lühidalt

viidanud laenu tähtajale, ei tähenda seda, et kostjal oli kohustus eraldi viidata võlasuhtes tehtud

muudatustele. Hageja, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, pidi aru saama, et varasem

võlasuhe kujundati ümber laenulimiidilepingust laenulepinguks. Kohus rõhutab, et hagejaks

oli äriühing, mitte vähese eesti keele oskusega Xxxxx xxxxxxx. Asjaolu, et hageja kindlustuse

puudumisest teadis, nähtub ka e-kirjast, kui hageja andis 30.10.2014 informatsiooni kostjale

FT majandusliku olukorra kohta. Siis ei tuginenud hageja võimalikule KredEx

krediidikindlustusele (tl 54). Nimetatud suhtlus toimus pärast esimese garantiist tuleneva

kohustuse täitmist ning see viitab asjaolule, et hageja teadis, et KredEx kindlustus

laenulepingust tulenevaid kohustusi ei kindlustanud. Samuti ei viita hageja sellisele asjaolule

15.12.2014 e-kirjas (tl 117).

Kolmandaks leiab kohus, et lisaks tehingu tühistamise materiaalsete eelduste puudumisele ei

ole täidetud ka formaalne eeldus – tühistamise tähtaegsus. Tehingu tühistamiseks on hageja

esitanud kostjale avalduse ning kostja on selle kätte saanud (TsÜS § 98 lg 1 eeldus). Samas on

sätestatud tühistamise tähtaeg, milleks on kuus kuud arvates pettusest või eksimusest

teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Hageja leiab, et sai eksimusest teada 18.11.2014. Kohus

sellega ei nõustu. Kohus asub seisukohale, et hageja pidi garantiikirja allkirjastamisel olema

teadlik kõikidest asjaoludest, sest tal oli mõistlik võimalus saada vajalikke andmeid talle

tutvumiseks saadetud laenulepingust. Kohus peab vajalikuks märkida, et garantiikirja kohaselt

garantii väljamakse ei sõltunud krediidikindlustuse olemasolust ega FT ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingu tingimustest. Kui hageja kostjale 18.11.2014 järelepärimise tegi, siis

hageja ise viitas valele lepingule, mille laenulepinguks ümbermuutmisest oli kostja hagejat

20.05.2014 teavitanud (tl 42).

Neljandaks leiab kohus, et hagejal on tehingu tühistamise õigus lõppenud TsÜS § 100 lg 1

alusel. TsÜS § 100 lg 1 järgi tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks

õigustatud isik tehingut kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tehingu

tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing

kinnitatuks. Kohus on leidnud, et hageja teadis väidetavast tühistamise alusest garantiikirja

allkirjastamisest alates. Kuna hageja on kostjale väljamaksed teinud, siis tehingut enam

tühistada ei saanud. Kohtule jääb mulje, et pärast kohustuse täitmist on hageja asunud otsima

võimalusi tasutu tagasisaamiseks.

10. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt garantiist tulenevalt makstud rahasumma väljamõistmist,

kuna kostja on talle teavitamiskohustuse rikkumisega tekitanud selles rahasummas kahju.

Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 14, § 115 ja § 127. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab

lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele

poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades

äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata,

ei pea teatama. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

11. Kostja tugineb nõude aegumisele (TsÜS § 143). Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja §148 on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg

algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud

isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõue muutub

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist.

Ilmselgelt ei saanud nõude aegumistähtaeg alata enne garantiist tuleneva kohustuse täitmist.

Hageja on kostjale tasunud rahasummasid 24.10.2014, 25.11.2014, 17.12.2014. Kui eeldada

hageja väidete õigsust ning arvestades nõude sissenõutavaks muutumise ajaga VÕS § 82 lg 7

järgi, siis ei ole hageja nõue aegunud.

12. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arvestades garantii olemust ei saanud kostjal olla

kohustust teavitada garantii andjat tagatava kohustuse sisust. Hagejale on siduvad

garantiikirjas sätestatud tingimused ning garantiist tuleneva kohustuse täitmine ei sõltunud

laenulepingust tulenevatest tingimustest, sh kindlustuskohustuse olemasolust. Hageja

kohustuse täitmist ei oleks nimetatud asjaolu mõjutanud, sest tulenevalt garantiikirjast piisas

väljamakse saamiseks kirjaliku nõude esitamisest (garantiikirja p 3). Kostja on heast tahtest

saatnud hagejale koos garantiikirjaga tutvumiseks FT ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu.

Pigem oli see FT kohustus teavitada nendevahelises suhtes hagejat, et laenukohustuse

täitmiseks kindlustust ei sõlmita. Samuti puudub vaidlus, et hageja ja FT vahel olid

majanduslikud suhted (tl 54 pöördel). Kohtu hinnangul ei käitu hageja selliseid väiteid esitades

heas usus (VÕS § 6 lg 1).

13. 01.02.2018 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, kuna hageja hinnangul on kohus

menetluse juhtimisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ning võtnud hagejalt võimaluse

tõendada asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mida hagejal muul moel võimalik

tõendada ei ole. Kohtul puudus alus hageja 22.01.2018 esitatud tõendite kogumise taotluse

rahuldamata jätmiseks ja hageja seaduslikult esindajalt vande alla seletuse võtmata jätmiseks.

Kohus on hageja taotluste rahuldamata jätmisel eksinud asjaolude ringi osas, mida hageja

vastava tõendiga tõendada soovis. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et hagejal ei ole muud

võimalust oma väidete ja asja lahendamisel oluliste asjaolude tõendamiseks. Hageja on

seisukohal, et kohus oleks pidanud menetlusosaliste võrdsuse ja eelmenetluse ülesannete

täitmise tagamiseks kasutama TsMS § 2681 sätestatud õigust. Samuti oleks kohus pidanud

rahuldama hageja taotluse lahendada asi suulises menetluses ja määrata kohtuistung,

vaatamata hageja poolt varem avaldatud nõusolekule kirjaliku menetlusega.

TsMS § 333 lg 1 esimese lause järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse

kohta menetluse juhtumisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

14. Kohus lahendab esitatud vastuväite kohtuotsuses. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu

tegevuse kohta rahuldamata. Esiteks, kohus võis asja lahendada kirjalikus menetluses, sest

hageja andis selleks nõusoleku ning seda nõusolekut ei saanud tagasi võtta, sest menetluslik

olukord ei muutunud (TsMS § 403 lg 1, 2). Teiseks, kohtul oli alus jätta hageja taotlus hageja

seaduslikult esindajalt vande all seletuse võtmiseks rahuldamata TsMS § 268 alusel, sest kostja

sellega ei nõustunud. Etteheide, et kohus pidi tõendi koguma TsMS § 268¹ alusel, on alusetu.

Tegemist on kohtu diskretsiooniga ning kohus leidis, et asjaolud, mida seadusliku esindaja

seletusega soovis hageja tõendada, ei omanud asja lahendamisel tähtsust. Kohus on selles osas

seisukoha võtnud ning sellele seisukohale vastuväite esitamine ei anna midagi juurde (tl 126).

TsMS § 652 eristab menetlusnormi rikkumisi, millele saab tugineda vaid eelneva vastuväite

esitamisel (lg 6), uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavuse küsimusest (lg-d 2-5, vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-12, p 26).

Menetluskulud

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

16. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Kostjal menetluskulud puuduvad.

17. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik