2-17-15078/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi menetlusse LM (hageja) esitas 10. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi EZ (kostja I) ja MZ (kostja II)
Legislator headnote
AI generated2-17-15078/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi menetlusse LM (hageja) esitas 10. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi EZ (kostja I) ja MZ (kostja II)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15078
Tsiviilasi
LM hagi EZ ja MZ vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): LM, lepinguline
esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Kostja I: EZ, lepingulised esindajad advokaadid Eerik
entsik ja Liisi Kents
Kostja II: MZ, lepinguline esindaja advokaat Sulev
Tammemäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi menetlusse
võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
LM (hageja) esitas 10. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi EZ (kostja I) ja MZ (kostja II)
vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (vaidlusalune
täiteasi).
Hageja väitel:
kostja I täitmisavalduse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Priit Petter (kohtutäitur)
11. juulil 2017 kostja II suhtes täitemenetlusega vaidlusaluses täiteasjas;
täitemenetluse aluseks on nõue, mille BM (hageja endine abikaasa) loovutas
4. juulil 2017 (edaspidi „nõudeõiguse loovutamise kokkulepe“) kostjale I. Loovutatud
nõude aluseks on 25. novembril 2006 sõlmitud laenuleping, mille alusel anti laenuks
raha hageja ja tema endise abikaasa ühisvara arvelt;
tsiviilasjas nr 2-13-5799 on jagatud hageja ja tema endise abikaasa ühisvara ning
kohtuotsuse kohaselt on endiste abikaasade vahel jagatud võrdsetes osades õigus nõuda
kostja II ja hageja endise abikaasa vahel perioodil 1. jaanuarist 2005 kuni
2 (3)
26. oktoobrini 2010
sõlmitud
laenulepingutest
tuleneva
laenu
(kogusummas
99 799,74 eurot) tagastamist, jättes kummalegi poolele nõudeõiguse 49 899,87 euro
ulatuses;
hageja endise abikaasa ja kostja I vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe
on tühine, kuivõrd tegemist oli varaga, mis oli hageja ja tema endise abikaasa ühisvara,
mille käsutamiseks vastavalt perekonnaseaduse § 31 lg-le 1 pidi olema hageja nõusolek,
mida aga ei olnud ja seda tehingut hageja tagasiulatuvalt heaks ei kiitnud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus keeldus 24. oktoobri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse
võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
Ühtlasi tühistas maakohus 13. oktoobri 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,
millega kohus peatas vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse kuni asjas tehtava lahendi
jõustumiseni.
Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
Hageja ei ole vaidlusaluses täiteasjas kolmas isik, kes saaks esitada sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagi. Hageja ei toonud välja, et tal oleks sundtäitmise eseme suhtes selle
sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja
põhjendanud, kuidas ja millisel alusel täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas puudutab tema
õigusi. Hagiavalduse kohaselt viidi kõik arestimistoimingud läbi kostja II vara suhtes.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa hageja esitada tuvastusnõuet endise abikaasa
ja kostja I vahel 4. juulil 2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks.
Selleks peab hageja esitama eraldi tuvastusnõudega endise abikaasa ja kostja I vastu.
MÄÄRUSKAEBUS
Hageja esitas 14. novembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse
tühistada ja võtta hagi menetlusse.
Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:
kuivõrd hagejale kuulub eelduslikult ½ täitemenetluse aluseks olevast nõudest, on ta
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 2 järgi täitemenetluses isikuks (kolmas isik),
keda menetlus puudutab;
hagejale kuulub õigus, mis takistab sundtäitmise läbiviimist tervikuna. Täitemenetluse
aluseks olevat nõuet ei ole kostjale I kehtivalt loovutatud, mistõttu puudub alus
täitetoimingute läbiviimiseks sundtäitmise esemete osas. Juhul, kui täitemenetlus
jätkuks, saaks kostja I õigustamatult kostja II vara arvelt raha, mis tegelikkuses kuulub
hagejale ja tema endisele abikaasale. See omakorda toob kaasa olukorra, kus hageja
võib jääda ilma oma omandist ehk rahast.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja määruskaebusele
vastamiseks. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, kostja II nõustus kaebusega.
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-
kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. jaanuaril 2018.
3 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud
määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi
tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
Maakohus on vääralt kohaldanud TMS § 222 lg 1, mille järgi võib vara arestist vabastamise
või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmas isik, kellel on
sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud
asjaõigus. Seejuures tuleb eeltoodud hagi esitada sissenõudja ja võlgniku vastu (TMS § 222
lg 3).
TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi
täitemenetlus puudutab, mh isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab
õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile
ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.
Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhjendusega, et kostjale I nõude
loovutamine (käsutustehing) on olulises vastuolus seadusega ning seetõttu tühine, millest
tulenevalt kostjal I tegelikult nõuet ei ole. Muuhulgas on esitatud ka väide, et kostjale I
loovutatud nõue kuulus hageja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka. Seega on hageja toonud
esile, milles seisneb tema õiguste rikkumine täitemenetluses ja mis põhjusel ta sundtäitmise
lubamatuks tunnistamist taotleb.
Riigikohus on leidnud, et abikaasal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi
täiteasjas, mis oli algatatud teise abikaasa suhtes ja milles sundtäitmine viidi läbi ühisvara hulka
kuuluva eseme osas (vt 4. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-10, p 12). Riigikohus
märkis mh, et TMS § 222 eesmärk on tagada menetlusest kõrvale jäänud kolmandale isikule
oma õiguste mõistlik ja tegelik kaitse.
Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse
menetlusse võtmisest. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht ühisvara hulka kuuluva
vara osas, aga selleks tuleb hinnata tõendeid. Seda ei saa teha hagi menetlusse võtmise
otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14).
Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning
keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt selle kohta Riigikohtu 2. mai 2012
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13, ja 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07,
p 13). Käesoleval juhul viitavad hageja esile toodud asjaolud piisavale keerukusele, et asi
sisuliselt lahendada.
TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi
ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu
otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise
tulemusest.
TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5
esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale
hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja
menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale
kaevata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm