Legislator Case Law & Legislation
2-17-15078/17 AI generated

2-17-15078/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-15078/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi menetlusse LM (hageja) esitas 10. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi EZ (kostja I) ja MZ (kostja II)

Legislator headnote

AI generated

2-17-15078/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi menetlusse LM (hageja) esitas 10. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi EZ (kostja I) ja MZ (kostja II)

Keywords

AI generated
third-party claim procedure in attachment undue insurance benefit undisclosed pre-existing condition third-party collateral communication with defense counsel implausible statements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15078

Tsiviilasi

LM hagi EZ ja MZ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): LM, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja I: EZ, lepingulised esindajad advokaadid Eerik

entsik ja Liisi Kents

Kostja II: MZ, lepinguline esindaja advokaat Sulev

Tammemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

LM (hageja) esitas 10. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi EZ (kostja I) ja MZ (kostja II)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (vaidlusalune

täiteasi).

Hageja väitel:

 kostja I täitmisavalduse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Priit Petter (kohtutäitur)

11. juulil 2017 kostja II suhtes täitemenetlusega vaidlusaluses täiteasjas;

 täitemenetluse aluseks on nõue, mille BM (hageja endine abikaasa) loovutas

4. juulil 2017 (edaspidi „nõudeõiguse loovutamise kokkulepe“) kostjale I. Loovutatud

nõude aluseks on 25. novembril 2006 sõlmitud laenuleping, mille alusel anti laenuks

raha hageja ja tema endise abikaasa ühisvara arvelt;

 tsiviilasjas nr 2-13-5799 on jagatud hageja ja tema endise abikaasa ühisvara ning

kohtuotsuse kohaselt on endiste abikaasade vahel jagatud võrdsetes osades õigus nõuda

kostja II ja hageja endise abikaasa vahel perioodil 1. jaanuarist 2005 kuni

2 (3)

26. oktoobrini 2010

sõlmitud

laenulepingutest

tuleneva

laenu

(kogusummas

99 799,74 eurot) tagastamist, jättes kummalegi poolele nõudeõiguse 49 899,87 euro

ulatuses;

 hageja endise abikaasa ja kostja I vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe

on tühine, kuivõrd tegemist oli varaga, mis oli hageja ja tema endise abikaasa ühisvara,

mille käsutamiseks vastavalt perekonnaseaduse § 31 lg-le 1 pidi olema hageja nõusolek,

mida aga ei olnud ja seda tehingut hageja tagasiulatuvalt heaks ei kiitnud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 24. oktoobri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

Ühtlasi tühistas maakohus 13. oktoobri 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus peatas vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse kuni asjas tehtava lahendi

jõustumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Hageja ei ole vaidlusaluses täiteasjas kolmas isik, kes saaks esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Hageja ei toonud välja, et tal oleks sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja

põhjendanud, kuidas ja millisel alusel täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas puudutab tema

õigusi. Hagiavalduse kohaselt viidi kõik arestimistoimingud läbi kostja II vara suhtes.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa hageja esitada tuvastusnõuet endise abikaasa

ja kostja I vahel 4. juulil 2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks.

Selleks peab hageja esitama eraldi tuvastusnõudega endise abikaasa ja kostja I vastu.

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas 14. novembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 kuivõrd hagejale kuulub eelduslikult ½ täitemenetluse aluseks olevast nõudest, on ta

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 2 järgi täitemenetluses isikuks (kolmas isik),

keda menetlus puudutab;

 hagejale kuulub õigus, mis takistab sundtäitmise läbiviimist tervikuna. Täitemenetluse

aluseks olevat nõuet ei ole kostjale I kehtivalt loovutatud, mistõttu puudub alus

täitetoimingute läbiviimiseks sundtäitmise esemete osas. Juhul, kui täitemenetlus

jätkuks, saaks kostja I õigustamatult kostja II vara arvelt raha, mis tegelikkuses kuulub

hagejale ja tema endisele abikaasale. See omakorda toob kaasa olukorra, kus hageja

võib jääda ilma oma omandist ehk rahast.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, kostja II nõustus kaebusega.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. jaanuaril 2018.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud

määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi

tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

Maakohus on vääralt kohaldanud TMS § 222 lg 1, mille järgi võib vara arestist vabastamise

või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmas isik, kellel on

sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud

asjaõigus. Seejuures tuleb eeltoodud hagi esitada sissenõudja ja võlgniku vastu (TMS § 222

lg 3).

TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab, mh isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab

õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile

ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.

Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhjendusega, et kostjale I nõude

loovutamine (käsutustehing) on olulises vastuolus seadusega ning seetõttu tühine, millest

tulenevalt kostjal I tegelikult nõuet ei ole. Muuhulgas on esitatud ka väide, et kostjale I

loovutatud nõue kuulus hageja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka. Seega on hageja toonud

esile, milles seisneb tema õiguste rikkumine täitemenetluses ja mis põhjusel ta sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist taotleb.

Riigikohus on leidnud, et abikaasal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

täiteasjas, mis oli algatatud teise abikaasa suhtes ja milles sundtäitmine viidi läbi ühisvara hulka

kuuluva eseme osas (vt 4. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-10, p 12). Riigikohus

märkis mh, et TMS § 222 eesmärk on tagada menetlusest kõrvale jäänud kolmandale isikule

oma õiguste mõistlik ja tegelik kaitse.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse

menetlusse võtmisest. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht ühisvara hulka kuuluva

vara osas, aga selleks tuleb hinnata tõendeid. Seda ei saa teha hagi menetlusse võtmise

otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14).

Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning

keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt selle kohta Riigikohtu 2. mai 2012

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13, ja 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07,

p 13). Käesoleval juhul viitavad hageja esile toodud asjaolud piisavale keerukusele, et asi

sisuliselt lahendada.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm