3-17-2475/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2475

Määruse kuupäev

1. veebruar 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Andrei Barabaši kaebus seoses suitsetamise korraldusega

Viru Vanglas alates 01.10.2017

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Barabaš

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluselt

tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb esitada kohtule

andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist

soovib.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõlkida 20.12.2017.a

määrus vene keelde.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017

määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust

vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 64¹ lg 3¹ alusel on suitsetatavad

tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

2. Viru Vangla muutis 24. aprilli 2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid,

mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on

vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja punkt 4.4, mille järgi jalutuskäigule kaasa võtta

lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 01.10.2017.

3. Andrei Barabaš esitas 15. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

vaidlustas suitsetamise korraldust Viru Vanglas alates 01.10.2017. Kaebaja esitas 13.11.2017

Viru Vanglale vaide seoses käskkirja nr 1-1/55 jõustumisega. Kaebaja palus tunnistada VSKE

muudatused põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Kaebuse kohaselt on

3-17-2475

suitsetamise keeld vastuolus kaebaja õigusega vabale eneseteostusele, eesmärgipäratu ja

ebaproportsionaalne. Kaebaja palus ka Viru Vangla kohustamist sigarettide vangla poest

soetamise võimaluse taastamiseks.

4. Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, selle jättis Tartu Halduskohus

20. detsembri 2017.a määrusega läbi vaatamata.

5. 5. jaanuaril 2018 saabus kohtule kaebaja avaldus, milles ta palub saata kohtu otsuse vene

keeles tutvumiseks ja edasi kaebamiseks, kuna kaebaja ei valda eesti keelt.

KOHTU SEISUKOHT

I

6. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et

selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema nõuetekohaselt läbitud vangistusseaduse §

1¹ lg 5 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus.

7. Viru Vangla esitas 3. jaanuaril 2018 kohtule

7.1. kaebaja 10. novembri 2017.a taotluse (tl 16), milles kaebaja soovis osta sigarette,

7.2. Viru Vangla 15.11.2017.a vastuse nr 6-10/38555-2 (tl 17), millega vangla jättis

kaebaja taotluse rahuldamata;

7.3. kaebaja 13. novembri 2017.a vaide (tl 18), milles kaebaja palus taastada tema õiguse

ostja ja suitsetada sigarette;

7.4. Viru Vangla 4. detsembri 2017.a vaideotsuse nr 6-12/709-2 (tl 19). Viru Vangla

tõlgendas vaiet punktis 2 nimetatud käskkirja ja punktis 7.2 nimetatud otsuse kehtetuks

tunnistamise nõudena. Vangla tagastas vaide punktis 2 nimetatud käskkirja kehtetuks

tunnistamise nõudes, sest see oli esitatud tähtaja rikkumisega ning vangla ei näinud põhjust

tähtaja ennistamiseks. Vangla jättis vaide rahuldamata punktis 7.2 nimetatud otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudes.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus

kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg 2 p 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni kohaselt

võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

9. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib saavutada õigust vanglas suitsetada. Selle

eesmärgi saavutamiseks tuli kaebajal esitada Viru Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 4.4

tühistamise nõue ning nõue kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal vanglas suitsetada.

Kaebusest on mõlemad nõuded tõlgendamise teel välja loetavad.

10. Kaebaja nõue kodukorra suitsetamist takistavate sätete tühistamiseks tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangla kodukord on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus ning sellele vaide esitamise tähtaeg oli

30 päeva sellest, kui kaebajale avaldus kodukorra muudatuste mõju (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 75, Riigikohtu lahendid kohtuasjas 3-17-749 p 12 ja 3-3-1-95-07 p 13-14).

3-17-2475

Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et vangiregistrist nähtuvalt on kaebaja

suitsetaja. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumise põhjal. Kuna

suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima 1. oktoobril 2017, hakkasid vastavad

kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et

sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide

esitamiseks oli 31. oktoober 2017. Kaebaja esitas vaide 13. novembril 2017 ning Viru Vanglas

registreeriti see 15.11.2017. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.

11. Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval

põhjusel (HMS § 77 ja § 34 lg 1). Kaebaja ei ole vaides ega kohtule esitatud pöördumises

selgitanud, miks ta esitas vaide hilinenult. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks esinenud

takistus, mis ei võimaldanud vaiet tähtaegselt esitada. Kohus ei pea ka usutavaks, et kaebajal

kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal terve

oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Muu hulgas ei pea kohus tõenäoliseks tähtaja ületamist

õigusliku kogenematuse tõttu. Vangistuse jooksul on kaebajale tutvustatud vangistust

reguleerivaid õigusakte. Kaebajale pidi olema teada vaide esitamise tähtaeg ning tema jaoks

pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle

kehtima hakkamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti jätnud vaide

esitamise tähtaja ennistamata.

Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat

võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes

ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.

12. HMS § 79 lg 1 p 3 sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise

tähtaeg ning seda ei ennistata. Vangla tagastas selle sätte alusel kaebaja vaide õiguspäraselt.

Sel juhul ei ole kaebajal tekkinud kohtusse pöördumise õigust (Riigikohtu lahend kohtuasjas

3-3-1-78-13 p 18 ja 19). Seega ei ole kaebaja tühistamisnõue lubatav.

13. Kaebaja kohustamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tühistamisnõude

tagastamise tõttu. Kui kaebajal ei ole võimalik saavutada kodukorra suitsetamist keelavate

sätete tühistamist, siis üksnes kohustamisnõude esitamise abil ei saavuta kaebaja soovitud

tulemust ehk seda, et ta saaks vanglas suitsetada. Suitsetamist takistab eelkõige Viru Vangla

kodukorra punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, selle sätte

vaidlustamise võimaluse on kaebaja aga mööda lasknud.

14. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

II

15. Tartu Halduskohus jättis 20. detsembri 2017.a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata. Riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel summas 15 eurot on

tasutud 7. detsembril 2017 (tl 7).

16. HKMS § 104 lg 5 p 2 ja 3 alusel kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral

riigilõiv reeglina tagastatakse. Õiguskirjanduses leitakse, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks

põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt

lahendamata. Tasutud riigilõivuna HKMS § 104 lg 5 mõttes peetakse silmas ka esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 1). Riigikohus on jätnud esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamata, kui esialgse õiguskaitse taotluse on kohus

3-17-2475

sisuliselt läbi vaadanud (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne,

kirjastus Juura 2013, lk 389-390).

17. Praegusel juhul kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi ei vaadanud. Seetõttu

tuleb riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada.

HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule. Kaebajal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele

arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.

III

18. Kaebaja esitas kohtule venekeelse avalduse, milles ta palus saata talle kohtu otsuse vene

keeles, kuna kaebaja ei valda eesti keelt. Kohus tõlgendab kaebaja avaldust soovina tõlkida

vene keelde Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2017.a määrus.

19. HKMS § 82 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema

taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. HKMS § 81 lg 6 kohaselt

korraldab kohus menetlusosalise taotlusel temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema

enda kulul. Kohus eeldab, et kaebaja soovis saada tõlget tasuta. Kui kohus mõistis kaebajat

valesti ja kaebaja on nõus tõlke eest tasuma, siis võib kaebaja esitada taotluse uuesti.

20. Kaebaja 15. novembril 2017 esitatud kaebus on eesti keeles. Lisaks on kaebaja esitanud

Viru Vanglale 10. novembril 2017 taotluse ja 13. novembril 2017 vaide eesti keeles. Kohus

edastas 1. detsembri 2017.a määruse esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise kohta eesti

keeles, kaebaja on määruse sisust aru saanud ja puudused kõrvaldanud (tasunud riigilõivu

määruses sätestatud suuruses ja tähtaja jooksul). Kohus leiab eeltoodu alusel, et kaebaja

valdab eesti keelt määral, mis võimaldab tal praeguse määruse sisust aru saada. Kohus jätab

kaebaja taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik