2-16-17081/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-17081

Määruse tegemise aeg ja koht

01.02.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots

Tsiviilasi

RIITO Ehituse AS-i saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2017 määrus saneerimiskava

kinnitamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaselts

SUNOREK, Seiger Baltic OÜ, Saunapoint OÜ,

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE

FENCE OÜ ja Eesti Varaehitus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308),

seaduslik esindaja Toomas Tromp

Puudutatud isikud (võlausaldajad/ määruskaebuse

esitajad):

Kuu Stuudio OÜ (registrikood 11942604)

OÜ ARHITEKTRUM (registrikood 12160269)

aktsiaselts SUNOREK (registrikood 10042896)

Seiger Baltic OÜ (registrikood 11696329)

Saunapoint OÜ (registrikood 12334640)

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (registrikood

11948506)

SUNGATE FENCE OÜ (registrikood 10872913)

Eesti Varaehitus OÜ (registrikood 11300202)

Määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Veikko Toomere

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2017 määrus.

2. Teha uus määrus, millega jätta RIITO Ehituse AS-i saneerimiskava kinnitamata

ja lõpetada saneerimismenetlus.

3. Võtta Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaselts SUNOREK, Seiger

Baltic OÜ, Saunapoint OÜ, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE

FENCE OÜ, Eesti Varaehitus OÜ ja RIITO Ehituse AS-i poolt määruskaebuse

menetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.

4. Rahuldada Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaseltsi SUNOREK,

Seiger Baltic OÜ, Saunapoint OÜ, Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus,

SUNGATE FENCE OÜ ja Eesti Varaehitus OÜ määruskaebus.

5. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud RIITO Ehituse AS-i

kanda.

6. Vabastada saneerimisnõustaja Veikko Toomere.

7. Määrata saneerimisnõustaja Veikko Toomere tasuks 8544 eurot (sh käibemaks)

ja kulutuste katteks 1025,46 eurot (sh käibemaks), kokku 9569,46 eurot (sh

käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele RIITO Ehituse AS-i

poolt 13.12.2016 poolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 10 000 euro arvelt

ning nimetatud summa tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele

EE651010220049344018 AS-is SEB Pank.

8. Määrus toimetada kätte Riigi Tugiteenuste Keskusele, avaldajale ja kõigile

võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.

9. Määruse peale võivad avaldaja ja võlausaldajad esitada Riigikohtule

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, v.a

määruse resolutsiooni p 7, mille peale võib kaevata avaldaja. Saneerimisnõustaja

võib esitada Riigikohtule määruskaebuse määruse resolutsiooni p 7 peale 15

päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. RIITO Ehituse AS (avaldaja) esitas 12.11.2016 Harju Maakohtule saneerimisavalduse.

Avaldaja on ehitusettevõte. 30.09.2016 seisuga on avaldajal kohustusi 4 473 948 eurot ja vara

bilansilise väärtusega 5 567 239 eurot. Omakapital on 1 093 291 eurot.

Avaldaja põhjendas saneerimisvajadust sellega, et viimased aastad on Eesti ehitusturul

ühiskondlike hoonete segmendis, kus avaldaja peamiselt tegutseb, olnud keerulised. Mõnede

ehitusprojektide kahjumlikkuse tõttu jäi avaldajal tellijatelt suur osa tööde maksumusest

saamata või rakendusid leppetrahvid. Avaldajal on tekkinud vajadus rahavoogude

stabiliseerimiseks, milleks avaldaja vajab aega ja õigusrahu enda võlausaldajatega.

2. 06.12.2016 määrusega algatas maakohus avaldaja saneerimismenetluse, nimetas

saneerimisnõustajaks Veikko Toomere, kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava

vastuvõtmine hiljemalt 31.01.2017 ja võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava

kohtule kinnitamiseks esitamine hiljemalt 06.02.2017 ning kohustas avaldajat tasuma kohtu

deposiiti 10 000 eurot saneerimisnõustaja tasu ja tehtavate kulutuste katteks.

3. 06.02.2017 esitas saneerimisnõustaja saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimiskava

kohaselt oli avaldajal saneerimismenetluse algatamise hetkel 167 võlausaldajat, ühegi

võlausaldaja põhinõue ei ole aegunud. Kõigile võlausaldajatele edastati saneerimisseaduses

(SanS) ettenähtud dokumendid ja oma seisukoha esitasid 136 võlausaldajat, kellest 118 olid

saneerimiskava poolt (70,66% kõigist võlausaldajatest) ning 18 olid kava kinnitamise vastu.

Poolt hääletanud võlausaldajate nõuded moodustasid 71,22% kõigist võlausaldajate nõuetest.

Kuna poolt hääletas valdav enamus võlausaldajatest, esinevad alused ja põhjendus

saneerimiskava kinnitamiseks.

Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse

identseid saneerimisabinõusid (võlasumma vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3); rahalise nõude

täitmine osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2); kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (SanS §

22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine). Võlausaldajate nõuded tasutakse saneerimiskavaga

ettenähtud mahus 12 võrdse osamaksega ja maksed toimuksid igal 3. kalendrikuul. Esimene

osamakse tehakse võlausaldajale hiljemalt 31.12.2017, v.a juhul, kui saneerimiskava kinnitav

määrus ei ole selleks hetkeks jõustunud. Sel juhul tehakse esimene osamakse võlausaldajatele

määruse jõustumisele järgneva täiskalendrikuu jooksul. Sellise maksegraafiku kohaselt on

saneerimiskava täitmise tähtaeg kas 30.09.2020 või 33 kuud alates saneerimiskava kinnitanud

määruse jõustumisest. Võlausaldajate nõuete põhiosa tagasimaksmine kavaga ettenähtud

mahus toimub 4 korda aastas, iga 3 kuu tagant. Võlausaldajaid ei ole saneerimismenetluses

rühmitatud. Kõikide võlausaldajate põhinõuetest makstakse välja 80%, nõuded ajatatakse

samaks perioodiks ja nõuete jäägilt makstakse sama intressi. Eesmärgiga hüvitada

võlausaldajatele raha väärtuse kadu ajas ja kindlustada, et võlausaldajad saaksid

saneerimismenetluses oluliselt suurema rahalise hüvituse kui võimalikus pankrotimenetluses,

makstakse iga võlausaldaja ümberkujundatud nõude jäägilt intressi. Intressiarvestus algab

saneerimiskava kinnitanud määruse jõustumisele järgnevast kuupäevast ja igakordne

kogunenud intress makstakse välja koos põhiosamaksetega. Intressimäär on 2% aastas.

4. Ükski saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatest kohtule tähtaegselt avaldust

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei esitanud.

Maakohtu määrus

5. 22.06.2017 määrusega kinnitas maakohus avaldaja saneerimiskava ja keelas

saneerimiskava täitmise ajaks avaldajal teha talle kuuluva varaga käsutustehinguid, mis

väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest, sh vara ja nõuete müük või

loovutamine ja üürile/rendile andmine, ilma saneerimisnõustaja kirjalikus või digitaalses

vormis antud eelneva nõusolekuta. Menetluskulud jäid avaldaja kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja

7).

Määruse põhjenduste kohaselt on kõigile võlausaldajale, kelle nõudeid saneerimismenetluses

kujundatakse saadetud saneerimisteade ja -kava. Maakohus parandas hääletusprotokollis

esinenud vea - protokollile lisatud häälte arvestamise tabelis arvati Aala Ehitus OÜ hääled

(3443,26 häält) poolt hääletanute hulka, kuigi puuduvad andmed tema poolt kava kätte

saamise selle suhtes avaldatud seisukoha kohta. Saneerimisnõustaja poolt edastatud

kirjavahetusest ei nähtu, et võlausaldaja oleks andnud heakskiidu saneerimiskavale, kuna

kirjavahetusele lisatud nõusoleku blankett on küll digi-konteineris, kuid digitaalselt

allkirjastamata. Seega kohus luges, et kavale vastas 135 võlausaldajat ja poolt andis 117 häält.

Poolt hääletas 70,06% võlausaldajatest (mitte 70,66%), kes esindavad 71,13% (mitte 71,22%)

häältest ning saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud.

Saneerimismenetlus on toimunud seadusega ette antud piirides ja seadusest tulenevaid

nõudeid rikutud ei ole. Ettevõtja vajab saneerimist, kuna tal on tekkinud majandusraskused,

sest mitu senist ehitusprojekti lõppesid kahjumlikult, mis tingis rahavoogudes häireid. Samas

on ettevõtjal käsil mitmed teised projektid ja ta osaleb väljakuulutatud ehitushangetes.

Saneerimise edukuse juures hindas kohus mh saneerimiskavas esitatud tegevusmudelit, mille

kohaselt kavatseb ettevõtja jätkata senist ehitustegevust ja läbi oma põhitegevuse rahuldada

võlausaldajate nõuded saneerimiskavas määratud ulatuses. Üldteada asjaoluna on ehitusturg

tõusutrendis ja ettevõtjal ei peaks olema takistusi edukalt jätkata oma tegevusalal selliselt, et

võlausaldajate nõuded saaksid saneerimiskavas esitatud ulatuses rahuldatud. Saneerimiskavas

nõustaja analüüsis kujunenud olukorra põhjusi ja ei tuvastanud, et ettevõtjal oleks

korralduslikke või struktuurseid puudujääke, mis tingisid saneerimise vajaduse, mistõttu ei ole

vajalik ettevõtja reorganiseerimine või töö ümberkorraldamine. Saneerimiskava lisana

esitatud ettevõtja rahavoogude prognoosi kohaselt on näha, et ettevõtjal tekkivates

rahavoogudes on miinus 2017. ja 2019. a-l (vastavalt 89 000 ja 99 000 eurot). Nõustaja

selgituste kohaselt on prognoos koostatud konservatiivselt, oodatav tulu kasv peaks olema

suurem. Samuti on vajadusel ettevõtjal võimalik üldkulusid vähendada ja kaasata oma

sidusettevõtete vahendeid, juhul kui omavahenditest jääb puudu. Samuti on ettevõtjal

kavandatud võimalike investeeringute tegemine aasta lõppu, mis võimaldab vajadusel neid

vähendada või edasi lükata. Kohtu hinnangul ei ole mainitud vahendite puudujäägi näol

tegemist sellise suurusjärguga, mida ei oleks võimalik katta saneerimisnõustaja osundatud

vahendite arvelt, arvestades, et mainitud puudujääk moodustab kogutulust neil aastatel vaid

ca 0,6%. Avaldajal ei peaks olema ülemäära raske vajadusel selles ulatuses vahendite

ümberjaotamine, tagamaks saneerimiskava täitmine.

Hinnates saneerimismenetluse efektiivsust võrreldes pankrotimenetlusega, siis on saneerimine

kõigile võlausaldajatele märkimisväärselt kasulikum. Pankrotimenetluses saaks rahuldatud

võlausaldajate nõudeid ca 1 327 408,39 euro ulatuses, saneerimismenetluses 2 792 845,23

euro ulatuses. Ettevõtja suudab oma kohustuste täitmisega saneerimiskavas osundatud viisil

taastada oma majandusliku seisundi sel määral, et tema tegevus on ka peale

saneerimismenetluse lõppu ja saneerimiskava elluviimist jätkusuutlik. Olukorras, kus

saneeritav on tasunud oma võlgnevused ja edukalt lõpetanud oma käesolevad

arendusprojektid ning jätkab tegevust oma valdkonnas, ei ole mingeid takistus tal jätkata uute

projektide tarvis rahastuse otsimist ja selle alusel uute kinnisvara projektide elluviimist.

Saneerimiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ja ühegi võlausaldaja õigusi ei

rikuta rohkem kui teiste omi.

Määruskaebus

6. Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaselts SUNOREK, Seiger Baltic OÜ,

Saunapoint OÜ, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE FENCE OÜ ja Eesti

Varaehitus OÜ esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada saneerimismenetlus ja jätta menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme ja kohaldas ebaõigesti

materiaalõigusnorme. Saneerimismenetluse eelduste äralangemise tõttu tuleb maakohtul

kaebus rahuldada.

Avaldaja esitas taotluse piirata menetlusosaliste õigust tutvuda asja materjalidega teisi

menetlusosalisi puudutavas osas ja keelata ärakirjade saamist 31.01.2017 hääletusprotokollist,

selle lisast 1 pealkirjaga „Nimekiri võlausaldajatest koos hääletamistulemusega (sisaldab ka

saneerimiskava saatmise ja kättesaamise kuupäevi)“ ning mitte teha neid dokumente

kättesaadavaks e-toimiku kaudu eesmärgiga vältida avaldaja tegeliku majandusliku seisu

ilmsikstulekut. Avaldaja 2016 majandusaasta aruandest (esitatud 07.07.2017) nähtub, et

31.12.2016 seisuga oli avaldajal raha arvel 155 eurot ja kassas 400 eurot. 31.12.2016 seisuga

oli avaldaja omakapital vähenenud 338 683 euroni. Avaldaja oli maksejõuetu juba seisuga

31.12.2016. Arvestades manipuleerimist kinnisvarainvesteeringutega oli avaldaja

maksejõuetu juba saneerimisavalduse esitamisest alates. Nimelt kajastatakse avaldaja bilansis

kinnisvarainvesteeringuid 2 431 357 eurot. Samas ei ole avaldajale mitte kunagi kuulunud

kinnisvara. Avaldaja soovib näidata omakapitali tegelikkusest suuremana, sest vastasel juhul

oleks omakapital negatiivne ja pankrotiavalduse esitamine vältimatu. Seda kinnitab ka

saneerimisnõustaja poolt pankrotihinnangus märgitu, mille kohaselt ei ole tõenäoline, et

kinnisvarainvesteeringute reaalne turuväärtus ületab 10% nende bilansilisest väärtusest,

tõenäoline võib olla, et see jääb isegi alla 10%.

Saneerimiskava esitati kohtule 11.01.2017, seega pidanuks kohus kava osas määruse tegema

hiljemalt 10.02.2017 (SanS § 28 lg 2). Kuna kohus tegi kava kinnitava määruse 22.06.2017,

ehk seaduses sätestatud tähtaega 132 päevaga rikkudes, pidanuks kohus kontrollima ja

saneerimisnõustaja SanS § 16 lg 2 kohaselt kohut teavitama järgmistest asjaoludest, mis

välistavad saneerimiskava kinnitamise ja menetluse jätkumise:

- avaldaja ja SAND Ehitus OÜ (kehtiva ärinimega EVIKO Ehitus OÜ), kelle juhatuse liige on

samuti avaldaja nimel saneerimisavalduse esitanud Erik Liiv, on osalenud ja osalevad

riigihangetel ühispakkujatena;

- MTA väljavõtte kohaselt on suur osa avaldaja käibest ilmselt läinud SAND Ehitus OÜ-sse;

- saneerimiskava p 2.2.1. kohaselt pidanuks 2017 jooksul olema valminud Välja 3, Ravi 5,

Kultuurimaja Narvas, Lasteaed Laagris, Lasteaed Pärnus ja Käo Galerii Maleva tn. Samuti

olid juba saneerimiskava koostamise ajal väidetavalt lõpetamisel Rahukohtu 1C büroo, Eramu

Luugi tee 5, Tallinna Tehnikagümnaasium, Õismäe Vene Lütseum ja Vabadussõja

võidusammas. Arvestades avaldaja käivet, ei ole nimetatud objektid valminud või on nendega

seotud käive viidud teis(tess)e ettevõt(ete)sse;

- saneerimiskava kohaselt prognoosis avaldaja 2017 käibeks 13 813 000 eurot, ehk üle miljoni

euro kuus. Arvestades 2017 esimese kahe kvartali tegelikke majandustulemusi, mille kohaselt

käive on olnud ca 150 000 eurot kuus, on selge, et avaldaja saneerimine ei ole võimalik.

Peale saneerimiskava esitamist pidanuks kohus tegema saneerimiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise määruse 30 päeva jooksul. Nimetatud tähtaeg on seaduses selleks, et

kohtupoolne seisukoht saneerimiskava osas vastaks tegelikele, mitte aegunud andmetele. Kui

puuduvad eeldused äriühingu saneerimiseks, on tegemist SanS § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud

saneerimiskava kinnitamata jätmise alusega

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-16).

Saneerimisnõustaja pidanuks kohut teavitama, et saneerimine ei ole tõenäoline ning et

avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Kohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud saneerimise

tõenäolisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11). Jääb arusaamatuks, miks peaks väidetava

kinnisvarainvesteeringu väärtus pankrotimenetluses moodustama üksnes 10% selle

bilansilisest väärtusest, kuid saneerimismenetluses on selle väärtus kümme korda suurem.

Saneerimismenetlus tuleb SanS § 39 lg 2 p 7 kohaselt lõpetada, sest avaldaja on püsivalt

maksejõuetu ja saneerimiskava täitmine ei ole võimalik.

Edasine menetluse käik

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

määruskaebuse esitajate kanda.

8. Avaldaja võlausaldajad AILEKO EHITUS OÜ ja AS DECORA nõustuvad

määruskaebusega.

9. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. 22.12.2017 palus ringkonnakohus saneerimisnõustajal ja avaldajal esitada täiendavad

selgitused ja tõendid mh selle osas, kas avaldaja varalises olukorras on muutusi, võrreldes

saneerimiskava kohtule esitamise, saneerimiskava kinnitamise ja kohtule vastamise aja

seisuga ning kas esineb asjaolusid, mis viitavad avaldaja püsivale maksejõuetusele.

11. 05.01.2018 vastuses märkis saneerimisnõustaja, et avaldaja ei ole suutnud kinni pidada

saneerimiskavale lisatud rahavoogude prognoosist, kuid kinnitab, et saneerimiskava on vaja

täita lisaks omavahenditele ka avaldaja sidusettevõtjate rahaliste vahendite arvel.

Saneerimisnõustaja hinnangul avaldaja iseseisvalt ja oma vahendite arvel saneerimiskavas

ettenähtud makseid tõenäoliselt teostada ei suuda. Avaldaja ei ole saneerimisnõustajale

esitanud infot, mille alusel võiks kinnitada, et võrreldes saneerimiskava koostamise, kohtule

esitamise ja kinnitamise ning kohtule vastamise seisuga esineks olulisi muutuseid avaldaja

varalises olukorras. Avaldaja maksejõuetusele viitavad asjaolud olid olemas juba

saneerimismenetluse algatamisel ning olukord ei ole muutunud.

12. 05.01.2018 esitatud seisukohas leiab avaldaja, et õiguspärane ega kooskõlas

saneerimisseaduse mõttega ei ole määruskaebuse esitajate soov analüüsida veel kord

saneeritava ettevõtte majanduslikku olukorda ja võimekust saneerimiskava täita oluliselt

hiljem kui kava kinnitati ning rakendada selle analüüsi tulemusi kuus kuud tagasi tehtud

maakohtu määrusele.

13. 10.01.2018 vastuses saneerimisnõustaja ja avaldaja seisukohtadele märgivad

määruskaebuse esitajad, et nimetatud isikute ebamäärased seisukohad pigem kinnitavad

määruskaebuse esitajate seisukohti, et avaldaja saneerimiskava vastuvõtmine oli

põhjendamatu ja saneerimine perspektiivitu. Määruskaebuse esitajad leiavad, et avaldaja

saneerimismenetlus tuleb viivitamatult lõpetada SanS § 39 lg 2 p 7 alusel, sest avaldaja on

püsivalt maksejõuetu ja välja tuleb kuulutada avaldaja pankrot. Lisaks eeltoodule täiendavad

määruskaebuse esitajad oma taotlust ja paluvad saneerimismenetlus lõpetada SanS § 51 lg 1 p

2 alusel, kuna avaldaja ei ole asunud saneerimiskava täitma ja ei ole teostanud 31.12.2017

mitte ühtegi makset võlausaldajatele, kuigi saneerimiskava nii ette nägi.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.06.2017

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega

jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus ning vabastada

saneerimisnõustaja (SanS § 37 lg 2, § 39 lg 2 p 7, § 19 lg 1 p 2). Samuti tuleb kindlaks

määrata saneerimisnõustaja tasu ja talle hüvitatavad kulutused. Määruskaebus rahuldatakse.

15. Määruskaebuse esitajad heidavad maakohtule ette, et kohus tegi kaevatava määruse SanS

§ 28 lg-s 2 toodud tähtaega rikkudes, mistõttu olid saneerimiskava aluseks olevad asjaolud

muutunud selliselt, et saneerimiskava kinnitada ei olnud võimalik. Kaebajad leiavad, et

avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja saneerimiskava täitmine ei ole tõenäoline, kuna

saneerimismenetluse eeldused on ära langenud. Määruskaebuse esitajate hinnangul ilmnes

avaldaja püsiv maksejõuetus juba saneerimiskava kinnitamisel ning saneerimismenetlus tuleb

ennetähtaegselt lõpetada SanS § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel.

16. SanS § 39 lg 2 p 7 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt

saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral – SanS § 40 lg 2 kohaselt. SanS

§ 40 lg 2 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt

maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud.

Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud peamiselt SanS §-des 7 ja 8. SanS § 7

lg 2 järgi esitab ettevõtja saneerimisavalduses selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta

ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab

saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt

võimalik. SanS § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus

vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja SanS-s esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on

põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab

saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt

võimalik.

17. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohus kinnitas vastuvõetud saneerimiskava

SanS § 28 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega rikkudes. Nimetatud minetus ei tingi siiski

maakohtu määruse tühistamist. Kuigi kava kinnitamise viibimine võib olla aluseks sellele, et

ettevõte majanduslik olukord on muutunud selliselt, et kava ei oleks saanud kinnitada, ei

nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks teinud kava kinnitamise otsustuse asjaolusid

hindamata ja oleks tahtlikult saneerimiskava kinnitamisega viivitanud. Maakohus on enne

vaidlustatud määruse tegemist täpsustanud avaldaja majanduslikke näitajaid ja kava

vastuvõtmise asjaolusid saneerimisnõustajaga (IV kd, tl 155-156).

18. Siiski peab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel kontrollima, kas ettevõtte

saneerimine on tõenäoline (SanS § 28 lg 5 p 3). Kohtul on saneerimiskava kinnitamise

otsustamisel kohustus hinnata selle realistlikkust ja realiseeritavust (Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-25-11, p 37). Saneerimisseaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja

tõenäoliselt täita ei suuda. Saneerimisel tuleb anda mh hinnang ettevõtte maksejõuetusele,

eristades seejuures ettevõtte püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on

saneerimismenetlusega ületatav. Riigikohtu selgituste kohaselt välistab saneerimismenetluse

üksnes püsiv maksejõuetus. Sama kehtib saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta

SanS § 40 lg 2 alusel (vt lahendi nr 3-2-1-25-11, p 35). Maksejõuetuse mõiste defineerib

pankrotiseadus (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-46-12 p-s 11 välja toonud, et

ettevõtte saneerimiskava kinnitamine ei tõenda ümberlükkamatult maksejõuetuse puudumist,

vaid loob üksnes eelduse, et sel momendil ei ole ettevõte maksejõuetu. Nimetatud eeldust on

võimalik hiljem ümber lükata, tõendades, et ettevõte oli maksejõuetu juba saneerimiskava

kinnitamise ajal.

19. Riigikohus on märkinud, et kohtu roll saneerimiskava edukuse kontrollimisel on anda

hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate

kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning

muudest olulistest asjaoludest. Seejuures ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid

piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel. Vajadusel võib kohus küsida ettevõtjalt või

saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid (vt nt lahend nr 3-2-1-25-11, p 37).

20. Saneerimiskava täitmise tõenäolisuse ja edukuse ning avaldaja maksejõuetuse hindamine

eeldab tõendite hindamist. Ringkonnakohus palus avaldajal esitada ettevõtte bilansi

saneerimiskava kinnitamise hetkel 22.06.2017 ja kuue kuu möödumisel saneerimiskava

kinnitamisest, s.o 22.12.2017. Avaldaja kohtule bilanssi ei esitanud, kuna ettevõte leiab, et

bilansi nõudmine pole põhjendatud, et määrata ettevõtte maksevõimet ning ettevõte ei pea

vajalikuks majandusaasta jooksul vahebilansside koostamist. Ringkonnakohus leiab, et

avaldaja seisukohad ei ole põhjendatud.

21. Tulenevalt raamatupidamise seaduse § 18 lg-st 1 on bilanss raamatupidamisaruanne, mis

kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara,

kohustusi ja omakapitali). Seega annab bilanss teatud ajamomendil ülevaate ettevõtte

majanduslikust olukorrast, mis on tekkinud eelneva perioodi tegevuse tulemusena. Seejuures

on avaldaja väide vahebilansside koostamata jätmise ja ebavajalikkuse kohta vastuolus tema

enda saneerimisavaldusega, millele ta on lisanud 30.11.2016 seisuga vahebilansi „avamaks

ettevõtte majanduslikku seisundit“ (I kd, tl 7). Analüüsides saneerimiskava täitmise

tõenäosust, oleks bilansi hindamine saneerimismenetluse algatamise, kava vastuvõtmise, kava

kinnitamise ning praeguse hetke seisuga üks tõenditest, mille alusel ringkonnakohtul võiks

tekkida veendumus saneerimiskava realiseeritavusest ja ettevõtte kasumlikkuse taastamise

võimalikkusest.

22. Saneerimiskavast nähtub, et see on välja töötatud ettevõtte varasid ja tuleviku rahavooge

silmas pidades (I kd, tl 84 pöördel). Kuivõrd kava kohaselt on avaldaja põhivarana kajastatud

kinnisvarainvesteeringud (I kd, tl 84), palus ringkonnakohus avaldajal selgitada ettevõtte

kinnisvarainvesteeringutega summas 858 000 eurot (bilansis 2 431 357 eurot) seonduvaid

asjaolusid ning anda teada, milline on avaldaja kinnisvarainvesteeringute hetkeseis, sh mis on

saanud avaldaja kinnisvarainvesteeringutest ja Landstone OÜ-ga sõlmitud tehingutest.

Avaldaja teatas, et saneerimismenetluse esitamise hetkel omandiõiguse alusel Landstone OÜ-

le kuulunud kolm kinnisasja on koos kõigi õiguste ja kohustustega üle antud Osaühingule

STOREHOUSE, kuna seda nõudis pank. Tõendeid avaldaja oma väite tõendamiseks ja tehtud

tehingute asjaolude selgitamiseks kohtule ei esitanud.

23. Ringkonnakohtu hinnangul väljuvad avaldaja kinnisvarainvesteeringutega summas

858 000 eurot (bilansis 2 431 357 eurot) tehtud käsutustehingud kahtlemata igapäevase

majandustegevuse raamidest. Selliste tehingute tegemine on vaidlustatava maakohtu

määrusega avaldaja enda ettepanekul keelatud, v.a kui saneerimisnõustaja annab nendeks

kirjalikus või digitaalses vormis eelneva nõusoleku. Vaidlus puudub, et maakohtu 22.06.2017

määrus on kohe täidetav (SanS § 37 lg 1 teine lause). Saneerimisnõustaja kohtule esitatud

selgituste kohaselt ei ole avaldaja juhtkond esitanud saneerimisnõustajale infot, et avaldaja

varalises olukorras esineks olulisi muutusi, võrreldes saneerimiskava koostamise, kohtule

esitamise, kinnitamise ja 05.01.2018 seisuga (VI kd, tl 176 pöördel). Eelnevast järeldab

ringkonnakohus, et avaldajal majanduslik olukord ei ole enam sama, mis saneerimismenetluse

alustamisel, kava vastuvõtmisel ja kinnitamisel. Avaldaja ei ole teinud usutavaks, et tema vara

katab ta kohustusi ja et selline seisund ei ole ajutine.

24. Määruskaebuse esitajate väitel välistab saneerimismenetluse jätkumise mh asjaolu, et suur

osa avaldaja käibest on ilmselt läinud EVIKO Ehitus OÜ-sse (endise ärinimega SAND Ehitus

OÜ). Ringkonnakohus palus avaldajal selgitada, kas avaldaja käive on üle läinud nimetatud

ettevõttesse. Vastuses selgitas avaldaja, et saneerimiskava kinnitava määruse edasikaebamine

on loonud ebakindluse koostööpartnerite, tarneahela ettevõtete ja finantsinstitutsioonide seas,

mis on välistanud avaldaja iseseisva osalemise ehitustööde riigihangete turul ja oluliselt

takistanud ka erahangetel osalemist. Avaldaja sõnul oli tema tegevuse jätkamise ainsaks

võimaluseks EVIKO Ehitus OÜ-ga koostöö tegemine, mis pole sedavõrd kasumlik kui

iseseisev tegutsemine ja võib tuua kaasa teatud raskusi saneerimiskava täitmisel.

Saneerimiskavale lisatud rahavoogude prognoosist perioodil 2017-2020 nähtuvalt prognoosis

avaldaja 2017. a käibeks 13 813 000 eurot (I kd, tl 95). Määruskaebuses esitatud MTA

väljavõtte kohaselt on avaldaja 2017. a I kvartali käive 521 536,24 eurot ja II kvartali käive

389 277,15 eurot ning EVIKO Ehitus OÜ 2017. a I kvartali käive 1 385 601,79 eurot ja II

kvartali käive 1 794 001,49 eurot (V kd, tl 29 pöördel). Ka saneerimisnõustaja on kinnitanud,

et avaldaja ei ole rahavoogude prognoosist suutnud kinni pidada, kuid avaldaja juhtkond on

selgitanud, et saneerimiskava täidetakse lisaks omavahenditele ka avaldaja sidusettevõtjate

rahaliste vahendite arvel. Kuivõrd avaldaja ja saneerimisnõustaja ei ole ettevõtte rahavoogude

liikumise tõendamiseks andmeid esitanud ning kaebaja väiteid käibe ülemineku kohta teise

äriühingusse ümber lükanud, ei saa eelneva põhjal järeldada, et vastuvõetud saneerimiskava

täitmine oleks reaalselt võimalik. Ringkonnakohus leiab, et ettevõtte käibe märgatav

vähenemine ja kohtu nõudmisel rahavooge selgitavate andmete esitamata jätmine on ilmseks

ohumärgiks saneerimiskava täitmise võimalikkuse ning avaldaja maksevõime olemasolu

kohta.

25. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruses kinnitanud vastuvõetud

saneerimiskava, mille kohaselt tasutakse esimene saneerimiskavas ettenähtud osamakse

võlausaldajatele hiljemalt 31.12.2017, v.a juhul, kui saneerimiskava kinnitav kohtumäärus ei

ole selleks hetkeks jõustunud. Viimati nimetatud juhul tehakse esimene osamakse

võlausaldajatele saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisele järgneva

täiskalendrikuu jooksul (I kd, tl 82-83). Seega on saneerimiskava täitmine seatud sõltuvusse

kava kinnitamise määruse jõustumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise kava

koostamine saneerimisnõustaja poolt ja kinnitamine maakohtu poolt saneerimisseaduse

mõttega kooskõlas. SanS § 37 lg 1 teise lause kohaselt on määrus, millega saneerimiskava

kinnitatakse, kohe täidetav. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas (335) on märgitud, et

saneerimiskava kinnitamise määruse kohene täidetavus on ette nähtud, võttes arvesse

saneerimismenetluse omapära. Eelkõige seda, et saneerimiskava täitmisega viivitamine võib

kaasa tuua majanduslikult olulisi negatiivseid tagajärgi. Selliste tingimustega vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamisest oleks maakohtul tulnud keelduda (SanS § 28 lg 5 p 4). Eelneva

põhjal on põhjendamatu avaldaja etteheide kaebuse esitajatele, et kaebuse esitamise tõttu on

nad ise põhjustanud olukorra, et kava täitmine viibib.

26. Määruskaebuse esitajad paluvad saneerimismenetluse lõpetada ka SanS § 51 lg 1 p 2

alusel, kuna avaldaja ei ole asunud saneerimiskava täitma. Ringkonnakohtu arvates on

kaebajate viide SanS § 51 lg 1 p-le 2 väär. Riigikohus on selgitanud lahendi nr 3-2-1-85-16 p-

s 26.2, et see säte käsitleb saneerimiskava tühistamist, kuid praegusel juhul ei otsustanud

maakohus saneerimiskava tühistamise, vaid saneerimiskava kinnitamise üle. Võlausaldajate

esiletoodut, et puuduvad eeldused avaldaja saneerimiseks, saab ringkonnakohtu hinnangul

pidada SanS § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks (ettevõtte

saneerimine on ebatõenäoline).

27. Tsiviilasja materjale ning avaldajalt ja saneerimisnõustajalt päringu tulemusena saadud

täiendavaid selgitusi ja andmeid hinnates, puudub ringkonnakohtul veendumus, et avaldaja on

võimeline saneerimiskava täitma. Ringkonnakohus lõpetab saneerimismenetluse

ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise tõttu. Kohtule esitatud

andmetest ei nähtu, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine oleks tulevikus tõenäoline.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et saneerimismenetluse läbiviimine ei muuda ettevõtja

juhatuse liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.

28. Määruskaebuse esitajad on määruskaebuse menetluses esitanud täiendavate tõenditena

päringu saneerimisnõustajale, millega nad soovivad tõendada, et saneerimisnõustaja ei ole

selgitanud avaldaja kinnisvarainvesteeringute asjaolusid ning riigihangete registri väljavõtted,

millega kaebajad soovivad tõendada, et avaldaja osaleb riigihangetel EVIKO Ehitus OÜ-ga

(endise ärinimega SAND Ehitus OÜ) (V kd, tl 33-37). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab

ringkonnakohus kaebajate poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

29. SanS § 19 lg 1 p-st 2 tuleneb, et samas määruses, millega kohus saneerimismenetluse

lõpetab, vabastab kohus ka saneerimisnõustaja. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja

vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja

põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 järgi

otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja

vabastamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Kohus võib

saneerimisnõustaja tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Vastavalt SanS § 18 lg-le 4

kehtestab saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning

tasu piirmäärad protsentides justiitsminister määrusega. Justiitsministri 09.01.2009 määruse

„Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord

ning tasude piirmäärad“ § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel

saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui

ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud

tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus

saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.

30. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-11 p-s 87 selgitanud, et kuigi kohus lähtub

Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu

määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus

selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt

võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb

kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab

põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega peab

kohus esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult

ettevõtja võlausaldajate huve. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 88 välja toonud seoses

saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamisega, et kui saneerimiskava jääb kinnitamata

põhjusel, et kava on koostatud selliselt, et ei saa eeldada, et võlausaldajad seda toetaks ja/või

kohus selle kinnitaks, st kui kava on koostatud võlausaldajate õigusi ulatuslikult eirates, on

saneerimisnõustaja töö ebakvaliteetne ja üldjuhul ei peaks talle üldse tasu maksma ja tema

kulutusi hüvitama. Kui saneerimisnõustajale ei saa siiski ette heita võlausaldajate huvide

tahtlikku kahjustamist või hooletust kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja kulutuste

hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Sel juhul peaks see olema aga minimaalne ega

olema võrreldav eduka saneerimiskava kinnitamise korral makstava tasu ja hüvitatavate

kulutustega.

31. 11.11.2016 nõusolekus saneerimisnõustaja määramiseks on saneerimisnõustaja

kinnitanud, et ta on avaldajaga sõlminud kokkuleppe, et saneerimisnõustaja lähtub tasu

arvestamisel mõistlikust advokaadi tunnitasust, mistõttu ei pea kohaldama Justiitsministri

09.01.2009 määrusest tulenevaid piirmäärasid (I kd, tl 50-51). 06.02.2017 on

saneerimisnõustaja esitanud maakohtule aruande (I kd, tl 231-238), paludes juhul, kui kohus

jätab saneerimiskava kinnitamata, määrata saneerimisnõustaja tasuks 27 689 eurot (ilma

käibemaksuta) ja hüvitatavateks kuludeks 854,55 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 34 252,26

eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus palus avaldajal esitada oma seisukoha

saneerimisnõustaja tasu ja kulude osas. 25.01.2018 esitatud seisukohas leidis avaldaja, et tasu

ja kulud on taotletud suuruses põhjendatud.

32. Saneerimisnõustaja aruande kohaselt tutvus saneerimisnõustaja avaldaja

majandustegevuse ajaloo ja majandusnäitajatega ning koostöös avaldaja juhtkonnaga koostati

saneerimiskava, mille käigus tuli võlausaldajatega kokku saada ja pidada telefoni teel

läbirääkimisi. Saneerimisnõustajat assisteerisid NJORD Advokaadibüroo OÜ kolm juristi,

kelle tasumäär oli 110 eurot/h (ilma käibemaksuta); saneerimisnõustaja tasumääraks oli 150

eurot/h (ilma käibemaksuta). Vastavalt aruandele kulus saneerimisnõustajal ja assistentidel

ülesannete teostamiseks kokku 218,7 h, millest 81,3 h kulus saneerimisnõustajal ja 137,4 h

kulus juristidel. Aruandele on lisatud saneerimismenetluses perioodil 06.12.2016-06.02.2017

teostatud toimingud, milleks olid peamiselt saneerimisteadete koostamine ja väljasaatmine,

suhtlus võlausaldajatega ja avaldajaga, e-kirjade ja tähitud kirjade saatmine, tabelite

koostamine ja täiendamine, saneerimiskava ja selle lisade koostamine, saneerimiskava

edastamine võlausaldajatele, hääletusprotokolli koostamine, saneerimisnõustaja arvamuse ja

kuluaruande koostamine, saneerimiskava kohtule edastamine.

33. Saneerimisnõustaja tasu määramisel ei saa arvestada üksnes seda, kas saneerimisnõustaja

vastava hulga tööd tegi, arvestada tuleb mh seda, kas see töö oli vajalik ja põhjendatud (SanS

§ 18 lg 2). Lisaks tuleb hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse osutamise peale kulutatud aeg

võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11, p

87).

34. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja 06.02.2017 aruandes nõutud

tasuhüvitise suurus ebaproportsionaalselt suur ning tasu sellises ulatuses väljamõistmine

avaldajalt kahjustab võlausaldajate huve. Olukorras, kus saneerimismenetlus tuleb

ennetähtaegselt lõpetada, ilma et saneerimiskava oleks täitma asutud, kuna kava on koostatud

selliselt, et selle täitmise algus pole ettenähtav, tuleb asuda seisukohale, et suur osa

saneerimisnõustaja poolt tehtud tööst osutus ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Samuti ei saa

pidada põhjendatuks ja mõistlikult vajalikuks kasutada kõrgepalgalisi juriste sellises mahus

(tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta) ja töötundide arvuga 137,4 h) saneerimisteadete

ettevalmistamisel ja saatmisel, saneerimiskavade väljasaatmisel, tabelite koostamisel ja

täitmisel, e-kirjade, tähitud kirjade ja meeldetuletuste saatmisel jms. Kohtupraktikas on

aktsepteeritud advokaadi poolt teenuse osutamist tunnihinnaga 120 eurot juhul, kui advokaat

osutab õigusabi kohtumenetluses lepingulise esindajana. Kui kohtumenetluses lepingulise

esindaja poolt õigusabi osutamine nõuab eelduslikult kõrgtasemel õigusteadmiste olemasolu,

siis ülalnimetatud tegevused ei nõua üldjuhul üldse õigusteadmiste ja kõrghariduse olemasolu.

Hinnates saneerimisnõustaja tasuaruandes nimetatud toiminguid, arvestades, et tasu

määramine on kohtu diskretsiooniotsus ja võttes eeltoodut aluseks, leiab ringkonnakohus, et

saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja põhjendatud 24 h (s.o 3 tööpäeva) ulatuses ning juristide

põhjendatud ja vajalik töömaht oli 32 h.

35. Seega tuleb saneerimisnõustaja tasuks määrata 8544 eurot (sh käibemaks; (24 x 150 +

20%)+(32 x 110 + 20%)). Saneerimisnõustaja kulutuste väljamõistmine 1025,46 eurot (sh

käibemaks; 854,55 + 20%) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kokku on

saneerimisnõustaja põhjendatud tasuks ja hüvitatavaks kuluks 9569,46 eurot (sh käibemaks).

Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt 13.12.2016 Rahandusministeeriumi

kontole tasutud 10 000 euro arvelt. Ülejäänud Rahandusministeeriumi kontole tasutud summa

430,54 eurot (10 000 – 9569,46) kuulub avaldaja taotlusel avaldajale tagastamisele.

36. SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt,

langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2

sätestab, et saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja

saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lg 1 p 1 alusel peatatud

täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 p 3 alusel peatatud

kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. SanS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt määrus,

millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja

kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.

37. Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt,

jäävad saneerimismenetluse kulud maakohtus ja ringkonnakohtus avaldaja kanda TsMS § 172

lg 7 teise lause koosmõjus SanS §-ga 4 alusel. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatavas

määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ka ringkonnakohus kindlaks

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

38. Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, võivad avaldaja või

võlausaldajad esitada määruskaebuse (SanS § 37 lg 3). Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste

hüvitise määramise peale võivad määruskaebuse esitada avaldaja või saneerimisnõustaja

(SanS § 18 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak Ele Liiv

Indrek Soots