2-17-17242/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2018 Tartu Tsiviilasja number 2-17-17242 Tsiviilasi Juri Andrejevi hagi Victor Strelkovi vastu avaldatud andmete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. novembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Andrejevi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Juri Andrejev (isikukood XXXX) Vastustaja (kostja): Victor Strelkov (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. novembri 2017 määrus muutmata. 2. Jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Juri Andrejev (hageja) esitas 17. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi Victor Strelkovi (kostja) vastu avaldatud andmete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamiseks. Hagi asjaolude kohaselt levitab kostja kahes tema avaldatud raamatus „Hungerburgi kuldne ring“ (2006. ja 2007. aasta trükid) laimu hageja juhtimistegevuse suhtes Narva-Jõesuu kohalikes võimuorganites aastatel 1990-1993. Raamatute lehekülgedel 183 sisaldub järgnev laim, mis ei vasta tegelikkusele: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firmaettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse“. Tegelikkuses oli hageja 1990. aastast kuni oma volituste lõppemiseni 23. novembril 1993 Narva-Jõesuu volikogu esimees ja Narva-Jõesuu linnapea. Hagejale pole kunagi esitatud ametlikke süüdistusi ja ta ei ole kaotanud oma ametiposti. Mingeid finantsrikkumisi firmarentnike ja firmaettevõtjatega ei ole olnud ning hageja vastu ei ole kunagi inimesed ühehäälselt hääletanud.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 29. novembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-15968 Viru Maakohtu 5. aprilli 2016 vaheotsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega kohaldas aegumist hageja nõuetele kostja vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks ning jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsus jõustus 15. märtsil 2017. Riigikohus jättis 18. oktoobri 2017 määrusega hageja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Maakohus selgitas, et tsiviilasja nr 2-12-15968 materjalide kohaselt palus hageja 27. septembri 2012 hagiavalduses mh ümber lükata „Hungerburgi kuldne ring“ autori (kostja) poolt 2006. aasta esimeses väljaandes ja 2007. aasta teises väljaandes hageja suhtes esitatud valeandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183 ning mille sisu oli järgnev: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse“. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas asjas on haginõuet põhjendatud samade faktiliste asjaoludega, mis olid tsiviilasjas nr 2-12-15968, s.o valeandmete avaldamine raamatu „Hungerburgi kuldne ring“ leheküljel 183. Tsiviilasjas nr 2-12-15968 tehtud jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal aluse, välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi tagasi maakohtule hageja täiendava nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt avastas hageja 14. novembril 2017 Sillamäe linnas asuva raamatukogu külastamisel solvava laimu kahes 2007. aastal avaldatud raamatus „Hungerburgi kuldne ring“, mistõttu esitas hageja maakohtule sissejuhatava hagi tuvastamaks, et raamatus sisaldub tegelikkusele mittevastav negatiivne info hageja juhitegevuse kohta Narva-Jõesuus aastatel 1990-1993. Sissejuhataval hagil ei ole mingit juriidilist suhet seadusvastaselt lõpetatud asjaga nr 2-12-15968. Hageja avastas laimu teises kohas ning sissejuhatavas hagis ei ole kostjaid. Sissejuhatavas hagis palub hageja tuvastada vaid seda, et Sillamäe raamatukogus olevas kahes raamatus „Hungerburgi kuldne ring“ sisalduv negatiivne info on laim, mis moonutab Narva-Jõesuu linna ajalugu. Sissejuhatav hagi on hageja põhiseaduslikuks ja seaduslikuks õiguseks kaitsmaks end omavoli eest. Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jämedalt rikkunud põhiseaduslikke õigusi. Hagil ei ole kostjat, kuigi hageja märkis hagis Victor Strelkovi ekslikult raamatu autori asemel kostjana. Victor Strelkovi andmed on kohtule esitatud juhuks, kui ta peaks osutuma kohtule vajalikuks tunnistajana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

29. novembri 2017 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

5. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna tsiviilasjas nr 2-12-15968 on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Määruskaebuses väidab hageja, et käesolev asi ei ole seotud tsiviilasjaga nr 2-12-15968, kuna hageja avastas laimu teises kohas ning käesolevas asjas esitatud hagil ei ole kostjat/kostjaid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebuses sedastanud maakohtu õigusrikkumist vaidlustatud määruse tegemisel. Kuna hageja oli hagiavalduses kostjana märkinud Victor Strelkovi, keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Asjaolu, et hageja avastas 14. novembril 2017 raamatukogu külastades eksemplarid teosest, mille üle vaieldi ka tsiviilasjas nr 2-12-15968, ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui arvestada kostja väidet, et käesolevas asjas ei ole kostjat, on tegemist uue alusega hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohtul ei ole võimalik menetleda hagi, milles puudub kostja. Ilma kostjata hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel olulise hagiavalduse vorminõude rikkumise tõttu.

6. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks