1-18-754/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-18-754

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

XX-i Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2018.a, Rapla kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-754 (17270000299)

Kohtukoosseis

Kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

XX-i süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Aarne Pruus

Süüdistatav

XX

Isikukood: xxx; elukoht: XXX ; EV kodanik; haridus: 8

klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; varem

kriminaalkorras karistatud 3- korral.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada XX KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta

6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangitus ajavahemikul 01.-14.11.2017, s.o. 13

(kolmteist) päeva karistusaja hulka kantuks, ärakandmisele kuulub 1 ( üks) aasta 5

( viis ) kuud ja 17 ( seitseteist ) päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.11.2015 Tartu Maakohtu

poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 ( ühe ) aastase vangistuse, võrra ning

mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 17 ( seitseteist) päeva

vangistust.

Lk 1 / 4

1-18-754

4. KarS § 74 lg 3 ja lg 5 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui XX 3

( kolme ) aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud

elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algus 30.01.2018.a.

5. KarS § 74 lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 kohaselt allutada XX elektroonilisele valvele

tähtajaga 2 (kaks) kuud. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg

kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

6. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista XX-ilt riigituludesse menetluskuludena

kokku 1122 eurot: sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 372 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude 1122 euro tasumine ositi,

tasudes 12 kuu jooksul igakuiselt 93, 50 eurot.

8. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99918700005929. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX-ile on esitatud süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisneb selles, et tema varem kelmusi ja vargusi toimepannud isikuna,

alustas 2016 aasta juunikuust Facebook suhtlusportaalis SVE Kiska nimelise konto kaudu

naisterahvana esinedes vaimse puudega XX-iga suhtlemist, mille käigus erinevaid põhjusi

esitades mitmel korral küsis XX-ilt viimase ema XX-ile kuuluva, kuid XX kasutuses oleva

Swedbanki arvelduskonto nr xxx juurde avatud internetipanga kasutajatunnuse ja paroolikaardilt

vajalikke paroole, millede kaudu logis 2017 aasta juunis XX-i arvelduskonto internetipanka sisse

ning tuvastas, et XX-ile on Swedpanga poolt esitatud väikelaenu otsepakkumine 6000 eurole.

Lk 2 / 4

1-18-754

Seejärel, eesmärgiga sõlmida ebaseaduslikult XX-i nimele Swedpangaga väikelaenu leping,

pakkus XX XX-ile facebooki suhtlusportaali kaudu võimalust osta enesele auto, olles teadlik, et

XX sõiduauto ostu- ning liisingutingimustest ning tehingusisust aru ei saa ning usaldab tehingu

tegemise XX-ile.

16.06.2017 õhtul, XX-i palvel sõidutasid Valdis XX ja XX tema elukohast Rapla maakonnast

Käru alevikust Tartusse, kus Nõlvaku Prisma kaupluse parklas XX lasi 16.06.2017 kell 20:28

väidetava auto ostu-müügi tehingu tegemise eesmärgil enda sülearvuti kaudu XX-il logida sisse

XX-i Swedbanki arvelduskonto nr xxx internetipanka ning sõlmida tema juhendamisel XX-i

nimele Swedbank AS’i väikelaenulepingu nr 17-079766-VL, mille alusel kandis Swedbank AS

samal kuupäeval laenu summas 5900 eurot XX ’a arvelduskontole nr xxx üle.

Seejärel, ebaseaduslikult XX-i nimele sõlmitud ja viimase arvelduskontole kantud raha

kättesaamiseks, lasi XX XX-il Nõlvaku Prisma sularaha automaadist välja võtta 3200 eurot ja

endale üle anda ning 2600 eurot lasi samal kuupäeval enda juhendamisel XX-il

sularahaautomaadi kaudu edasi kanda XX Swedpanga arvelduskontole nrxxx.

Seejärel sõitis XX koos XX-iga XX elukohta Tartu maakonda Kambja valda Kambijasse, kus

viis omavahel kokku XXi ja XX kui näiliku sõiduauto ostu-müügitehingu osapooled ning

koostas laenulepingu, mille kohaselt XX laenas XXile 5900 eurot.

Järgmisel päeval, s.o 17.06.2017, lasi XX XXil oma õe XXi arvelduskontole XX-i

arvelduskontolt üle kantud 2600 eurot sularahas välja võtta ja müüdava sõiduauto tasuna endale

üle anda.

Vastavalt XX ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör tegi ettepaneku XX süüdi

tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest KarS § 68

lg 1 alusel lugeda seoses kinnipidamisega 01-14.11.2017, s.o. 13 (kolmteist) päeva kantuks ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aastat 5 kuud ja 17 päeva vangistust.

KarS § 65 lg .2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.11.2015 Tartu Maakohtu poolt

mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe

kohtuotsuse alusel mõista XX-ile 2 aastat 5 kuud 17 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui XX 3-

aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg

1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel

kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas,

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elu-

või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. XX-i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema

ankeetandmetes märgitud elukoht.

KarS § 74 lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 kohaselt allutada XX elektroonilisele valvele tähtajaga

2 (kaks) kuud. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete

kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend elukohast lahkumise keeld

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku

Lk 3 / 4

1-18-754

arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud

kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle

kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Endla Ülviste

Kohtunik

Lk 4 / 4